Kohtulahend

summas 393.21 eurot Xxx OÜ kasuks.

Kostja II seisukoht Kostja II hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigikohus tegi lahendi 08.10.2014.a. Hageja esindaja esitas 21.10.2014.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus ei nõustu kostja I väitega, et hageja kulud õigusabile on tõendamata ning ei pea põhjendatuks kohustada hagejat esitama menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Ka Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul on menetluskulude nimekiri piisavalt selge, et lahendada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Samuti puudub kohtul alus kahelda selles, kas menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid on üldse kantud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus hagejalt menetluskulude tasumist tõendavate arvete väljanõudmist vajalikuks. Hageja palub vastavalt Riigikohtu 08.10.2014.a lahendist tuleneva menetluskulude jaotusele kostjatelt välja mõista kokku 4 056.25 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv kokku 275.00 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3 781.25 eurot). Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on osaliselt põhjendamatu. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250.00 eurot (I kd, tlk 16) ja määruskaebuse esitamisel 18.12.2012.a 25.00 eurot (I kd, tlk 33), kokku 275.00 eurot. Kohus rahuldas hageja määruskaebuse 20.12.2012.a määrusega (I kd, tlk 34). Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 3 500.00 eurot tasumisele riigilõiv 250.00 eurot ning määruskaebuse esitamisel 25.00 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 275.00 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 30,25 tundi alljärgnevalt:

Kohus, juhindudes eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusest ning arvestades vandeadvokaat Anto Variku kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks 125.00 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 29.75 tundi ning lepingulise esindaja kulu kokku summas 3 718.75 eurot (ei sisalda käibemaksu), millele lisandub riigilõiv 275.00 eurot, kokku 3 993.75 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjatelt vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2013.a ja Riigikohtu 08.10.2014.a lahenditest tuleneva menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2013.a ja Riigikohtu 08.10.2014.a lahenditest tulenevalt jäid maakohtu menetluses kantud menetluskulud 83,4% ulatuses kostja I ja 16,6% ulatuses kostja II kanda. Apellatsioonimenetluse ja kassatsioonimenetluse kulud jäid tervikuna kostja I kanda. Põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluses on seega kokku 16,75 h, summas 2 093.75 eurot, millele lisandub riigilõiv 275.00 eurot, kokku 2 368.75 eurot. Kostjalt II tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista seega 393.21 eurot (2 368.75 * 16,6 %). Kostjalt I kuulub seega vastavalt menetluskulude jaotusele väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 3 600.54 eurot (3 993.75 - 393.21 = 3 600.54). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 62.50 eurot (taotletud summa 4 056.25 eurot – taotluse rahuldatud osa 3 993.75 eurot). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200.00 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.