Gesti Hotel OÜ hagi OÜ Claris Investments ning OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.06.2013.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Claris Investments apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Gesti Hotel OÜ (registrikood: 11059002; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku; Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Claris Investments (registrikood: 11245963; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak; Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant): Claris Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet, tehinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom
Kohtuistungi toimumise aeg
15.11.2013.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku, kostja I tehinguline esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak
3.Jätta rahuldamata kostja I poolt esitatud taotlus, millega paluti jätta hagi kostja II suhtes läbi vaatamata.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu 83,4% ulatuses OÜ Claris Investments ning 16,6% ulatuses Claris Holding OÜ (pankrotis) kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.09.2012.a esitas hageja Harju Maakohtule kostjate vastu hagi nõude tunnustamiseks Claris Holding OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses II järgu nõudena summas 1 508 970,22 eurot. Hagiavalduse ja selle 27.12.2012.a täienduse kohaselt toimus 04.09.2012.a OÜ Claris Holding (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, mille protokollist nähtub, et hageja nõuet ei tunnustatud täies ulatuses ja vastuväite esitajaks olid kostjad. Hageja esitas nõudeavalduse summas 1 508 970,22 eurot, kuid hageja nõue jäi osaliselt tunnustamata, kuna kostja I esitas sellele vastuväite summas 1 117 307,62 eurot. Kostja II vaidles vastu hageja nõudele summas 185 531,71 eurot, kuna kostja II arvates on laenult valesti arvestatud intresse. Hageja nõue Claris Holding OÜ (pankrotis) vastu 04.05.2012.a pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga on 1 508 970,22 eurot. Nõude aluseks on järgmised asjaolud. Hageja ja Claris Holding OÜ (pankrotis) vahel sõlmiti 01.09.2006.a laenuleping. Laenulepingu p-st 1.1 tulenevalt on Claris Holding OÜ (pankrotis) põhivõlgnevus võlausaldaja ees 1 203 156,15 eurot. Hageja nõudele lisandub laenulepingu p-s 3.1 nimetatud intress (intressimäär 5%) arvestusega kuni 04.05.2012.a summas 305 814,07 eurot. Laenusumma tagasimaksmise tähtaeg oli 31.08.2011.a. Vastuseks kostjate vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja teostas Erel Group AS-i kui laenumaksete vahendaja (tulenevalt kohtule esitatud 18.10.2006.a kokkuleppest) kontole võlgnikule maksed järgnevatel kuupäevadel ja suurustes: 2006.a läbi maksete vahendaja Erel Group AS-i kokku 11 472 634 krooni (733 234,95 eurot), so 16.06.2006.a 1147263 krooni, 31.08.2006.a 6250000 krooni ja 3900000 krooni, 04.06.2006.a 175371 krooni; 2007.a otse OÜ Claris Holding (pankrotis) arvele kokku 1991085 krooni (127 253,52 eurot), so 21.08.2007.a 1300000 krooni, 24.11.2007.a 691085 krooni; 2008.a otse OÜ Claris Holding (pankrotis) arvele kokku 4724481 krooni (301 949,36 eurot), so 15.01.2008.a 1224481 krooni, 22.05.2008.a 1000000 krooni, 17.07.2008.a 2000000 krooni, 19.08.2008.a 500000 krooni; 2009.a otse OÜ Claris Holding (pankrotis) arvele kokku 656000 krooni (41 926,04 eurot), so 14.02.2009.a 520000 krooni, 03.07.2009.a 136000 krooni. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhinõue 04.05.2013.a seisuga, mil kuulutati välja OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrot, 1 203 156,15 eurot ja intressinõue 305 814,07 eurot. Aastatel 2006 ja 2007 kandis hageja seega OÜ-le Claris Holding (pankrotis) kokku 13 463 719 krooni, milline summa kattub osanike poolt 31.12.2007.a seisuga allkirjastatud laenusaldode kinnitusega ning mille on allkirjastanud omalt poolt kostja I seaduslik esindaja, tunnustades seega hageja poolt
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-38098 OÜ-le Claris Holding (pankrotis) antud laenusaldot. Kostja I poolt viidatud 18.04.2008.a allkirjastatud laenulepingu lisal 1 ei ole mingeid õiguslikke tagajärgi ning hageja nõue on nõudeavalduses toodud ulatuses sissenõutav. Hageja ei nõustunud ka kostja väidetega, et peale laenulepingu tähtaega tehtud makseid peab käsitlema kui laenulepinguväliseid makseid. Pooled leppisid laenulepingu muutmises kokku suuliselt ning hageja teostas osad laenumaksed hilisemalt kui esialgselt kokku lepitud. Hageja möönis, et kostja II vastuväitel võib osaliselt olla alus ning nõustus, et intresside arvutamise algusperioodiks tulenevalt laenulepingust võib olla laenulepingu laenulepingu sõlmimise kuupäev ehk 01.09.2006.a maksete osas, mis on teostatud 19.06.2006.a summas 1 147 263 krooni (73 kalendripäeva) ning 31.08.2006.a summas 10 150 krooni (1 kalendripäev). Samas ei nõustunud hageja kostjaga II osas, et intresside arvutamine oleks pidanud lõppema 31.08.2011.a, mil oli eeldatav laenu tagastamise kuupäev. Nagu ka kostja II viitab, siis ei muutunud laen sellel kuupäeval sissenõutavaks, kuna sissenõutavaks muutumine oli seotud kinnisvaraarenduse valmimisega ja teiste võlausaldajate nõuete rahuldamisega, seega on intresside arvestamine kuni pankroti väljakuulutamiseni, so 04.05.2012.a õigustatud. Kostja I vastuväited
2.Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I esitas vastuväite hageja nõudele summas 1 117 307,62 eurot, samuti nõuet tagavale pandiõigusele. Hageja väidab hagis, et laenulepingu p-st 1.1 tulenevalt olevat Claris Holding OÜ-l (pankrotis) põhivõlgnevus hageja ees 1 203 156,15 eurot ja p-s 3.1 nimetatud intressivõlgnevus 305 814,07 eurot. Esitatud laenulepingu p-s 1.1 on märgitud, et hageja annab võlgnikule laenu 18 853 971 EEK ning laenulepingu lisas 1 on kinnitus, nagu olevat viidatud summa laenuna seisuga 18.04.2008.a võlgnikule antud; see teeb 1 204 988,36 eurot (18 853 971 / 15,6466 = 1 204 988,36). Seega ei vasta hageja nõue esitatud väitele ega lisatud tõendile. Samuti ei tõenda laenulepingu p-s 1.1 võetud kohustus, et võlgnik oleks sellise summa saanud ehk hagejal oleks selline nõue tekkinud. Hageja nõudeavaldusele oli lisana 2 lisatud pangakonto väljavõte, millest nähtus 1 991 085 krooni (127 253,52 eurot) suuruse makse tegemine võlgnikule laenulepingus kokkulepitud perioodil 01.09.2006–10.05.2008.a, tehtud hageja pangakontolt kahe maksega summades 1300 000 krooni + 691 085 krooni. Perioodil 22.05.2008.–03.09.2009.a oli tehtud veel lisaks laenulepingu väliselt makseid kokku 4 137 103 krooni (264 409,07 euro) ulatuses. Seega tegi hageja kokku võlgniku kontole makseid summas 391 662,60 eurot (264 409,07 + 127 253,52). Mingeid muid kandeid hageja poolt Claris Holding OÜ (pankrotis) kontole tehtuna tõendatud ei olnud. Sellest lähtudes esitas kostja I vastuväite summale, mis jäi esitatud nõude ja maksetega tehtu vahele ehk summale 1 117 307,62 eurot (1 508 970,22 - 391 662,60 = 1 117 307,62). Hageja poolt tõendina esitatud laenulepingu lisa 1 p-s 2.1 on pooled kokku leppinud, et hageja loobub nõuda tagasi laenu summas 13 239 400 krooni (846 151,87 eurot) eesmärgil tõsta osakapitali. Lepingu lisa on allkirjastatud 18.04.2008.a, makse osakapitali tõstmiseks on tehtud 15.01.2008.a. Seega on kostja I hinnangul oli tegemist poolte ilmse tahtega tõsta osakapitali ning seda on ka hageja oma maksega summas 1 224 481 krooni teinud. Sellest lähtudes ei saa nimetatud makset summas 1 224 481 krooni tunnustada. Kostja I esitas nõuete kaitsmise koosolekul ka vastuväite intressidele, kuna nõudeavalduse alusel jäi intresside arvestus ja selle aluseks olevad asjaolud ebaselgeks. Laenulepingu lisa 1 alusel oli hageja nõudeist 13 239 400 euro ulatuses loobunud. Peale 18.04.2008.a on laenulepingu alusel tehtud 5 makset kokku summas 4 156 000 krooni (265 616,81 eurot). Samas on laenulepingu p-s 2 pooled kokku leppinud, et laenumaksed tehakse perioodil
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-38098 01.09.2006–10.05.2008.a. Kostjal puudub alus arvata, et peale 10.05.2008.a tehtud maksetele peaksid kohalduma kõnealuse laenulepingu tingimused. Hageja on intresse arvestanud aga laenulepingu alusel, mistõttu tuleb selles osas jätta nõue rahuldamata. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja I järgmist. Hageja esitatud 18.10.2006.a kokkulepe esitati esmakordselt kohtumenetluses – kumbki kostjatest ei ole antud kokkulepet varem näinud. Kostja I hinnangul on kõnealuse kokkuleppe alusel esitatav nõue 11 472 634 krooni (733 234,95 eurot) aegunud, seega palus kostja kohaldada aegumist. Juhul, kui kohus peaks aegumise kohaldamist pidama põhjendamatuks, leidis kostja I, tuginedes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-95-11 p-s 13 väljendatule, et esitatud kokkuleppe näol on tegemist näilise tehinguga, kuivõrd see on sõlmitud lähikondsete vahel, kellel oli ühine majanduslik huvi, ning kõnealune kokkulepe esitati esmakordselt alles 5,5a peale selle väidetavat sõlmimist. Samuti jäi kostja oma eelnevalt toodud väidete juurde, et hageja ei ole tõendanud tema poolt Erel Group AS-ile kantud rahasummade OÜ Claris Holding (pankrotis) nimel edasi tasumist. Sellekohased maksekorraldused lubas hageja esitada, kuid ei teinud seda. Seega on esitanud kostja I põhjendatult vastuväite summale, mis jäi esitatud nõude ja maksetega tehtu vahele ehk summale 1 117 307,62 eurot. Kostja II vastuväited
3.Kostja II hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja 17.05.2012.a esitatud nõudeavalduse kohaselt moodustab hageja nõue OÜ Claris Holding (pankrotis) vastu 1 508 970,22 eurot, mis tuleneb 01.09.2006.a sõlmitud laenulepingust. Nõudeavalduse kohaselt on hageja nõue tagatud OÜ Claris Holding (pankrotis) osade pandiga. Vastavalt laenulepingu p-le 1.1 kohustus hageja andma OÜ-le Claris Holding (pankrotis) laenu 18853971,00 krooni (so 1 204 988,37 eurot) eesmärgiga finantseerida OÜ Claris Holding (pankrotis) kinnisvaraprojekte. Laenusumma tuli vastavalt laenulepingu p-le 2 välja maksta ajavahemikus 01.09.2006–10.05.2008.a. Tulenevalt lepingu p-st 3.1 tuli OÜ-l Claris Holding (pankrotis) tasuda intressi 5% aastas. Lepingu p 3.2 kohaselt eeldati, et laen tagastatakse 5a jooksul. Samas lepiti p-s 3.2 kokku, et laenunõue ja sellele lisanduv intress muutub sissenõutavaks alles peale seda, kui OÜ Claris Holding (pankrotis) on täitnud kõik finantseeritavast kinnisvaraprojektist tulenevad kohustused kolmandate osapoolte (nt pangad, ehitajad, töövõtjad, arhitektid, maaklerid, notarid jms) ees. Nõudeavalduses on hageja märkinud, et tal on OÜ Claris Holding (pankrotis) vastu põhinõue 1 203 156,15 eurot ja intressinõue 305 814,07 eurot. Intressi on hageja arvestanud alates 19.06.2006.a, kui hageja on tasunud AS-i Erel Group arvelduskontole 1 147 263,00 krooni, kuni OÜ Claris Holding (pankrotis) pankroti väljakuulutamiseni 04.05.2012.a. 04.09.2012.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeid kokku summas 522 362,98 eurot, millest kogu nõue tunnustati pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Kostja II vaidles nõuete kaitsmise koosolekul vastu hageja nõuet tagavale pandiõigusele, intressinõudele summas 185 531,71 eurot ja tunnustas nõuet tingimuslikust tehingust tuleneva nõudena. Kostja I esitas vastuväite hageja põhinõudele summas 1 117 307,62 eurot ning nõuet tagavale pandiõigusele. Kostja II hinnangul tuleneb hageja nõude tingimuslikkus OÜ-ga Claris Holding (pankrotis) sõlmitud laenulepingu p-st 3.2. Viidatud lepingupunkti järgi on lepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumine seotud edasilükkava tingimusega. OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses on oma nõuded esitanud ka OÜ Aleph Projects (arhitekti teenused seoses kinnisvaraprojektiga) ja Eesti Energia AS. OÜ Aleph Projects nõudeavalduse kohaselt moodustab OÜ Claris Holding (pankrotis) kohustus OÜ Aleph Projects ees 25 863,05 eurot, mis tuleneb 01.06.2007.a, 10.12.2007.a ja 01.01.2009.a sõlmitud teenuselepingutest ning
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-38098 millest 17 617,88 eurot moodustab 23.12.2010.a tasumata arve ning 8245,17 eurot intress. Eesti Energia AS-i nõudeavalduse kohaselt moodustab OÜ Claris Holding (pankrotis) kohustus Eesti Energia AS-i ees 2081,88 eurot, mis seisneb tasumata arvetes perioodil 30.04.2011–30.04.2012.a. Eelnevast nähtuvalt oli OÜ-l Claris Holding (pankrotis) finantseeritavast kinnisvaraprojektist tulenevaid kohustusi kolmandate osapoolte ees 01.09.2011.a, kui saabus laenulepingus märgitud eeldatav laenu ja intressi tagasimakse lõpptähtaeg. Kostja I esitas nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite kogu OÜ Aleph Projects nõudele summas 25 863,05 eurot. Eesti Energia AS-i nõudele vastuväiteid ei esitatud. Pankrotihaldurile pole teada, kas OÜ Aleph Projects on esitanud nõude tunnustamise hagi, aga igal juhul on menetluses tunnustatud AS-i Eesti Energia võlanõue. Seega oli OÜ-l Claris Holding (pankrotis) finantseeritavast projektist tulenevaid täitmata kohustusi kolmandate isikute ees seisuga 01.09.2011.a, kui saabus laenulepingus märgitud eeldatav laenu ja intressi tagasimakse tähtpäev ning kohustused kolmandate isikute ees on üleval ka käesoleval hetkel, mistõttu lepingu p-s 3.2 sätestatud nõude sissenõutavaks muutumise eeltingimus ei ole saabunud. Kuivõrd lepingust tulenevalt ei ole nõude sissenõutavaks muutumise eeltingimus saabunud, siis ei saa nõuda nõude tunnustamist käesoleval ajal muul viisil, kui tingimuslikust tehingust tuleneva nõudena. Kostja II leidis samuti, et hageja intressinõue on olulises osas põhjendamatu. Hageja nõudeavaldusest nähtub, et 2006.a on hageja kandnud AS-i Erel Group arvelduskontole 11472634,00 krooni, mis oli mõeldud Pärnumaal asuvate kinnistute ostuks ning mis tasuti AS-i Erel Group kontolt kinnistute ostul nende omanikele. Kinnistute omanikuks sai OÜ Claris Holding (pankrotis). 11 472 634 krooni ulatuses on tehtud AS-i Erel Group, hageja ja OÜ Claris Holding (pankrotis) vahel tasaarvestus, mille tulemusena loeti hageja poolt AS-i Erel Group kontole kantud summa 11 472 634 krooni OÜ-le Claris Holding (pankrotis) hageja poolt antud laenuks ning kuulus OÜ Claris Holding (pankrotis) poolt hagejale tagastamisele. Hageja kajastab nimetatud summat OÜ-le Claris Holding (pankrotis) antud laenuna. Nimetatud summast on 11 297 263 krooni kantud AS-i Erel Group arveldusarvele enne hageja ja OÜ Claris Holding (pankrotis) vahel laenulepingu sõlmimist ning hageja on arvestanud nimetatud summalt tulenevalt laenulepingu p-st 3.1 intressi. Laenuleping hageja ja OÜ Claris Holding (pankrotis) vahel sõlmiti 01.09.2006.a, lepingu p 2 kohaselt tuli hagejal laenusumma välja maksta ajavahemikus 01.09.2006–10.05.2008.a. Laenusummalt tuli tasuda intressi 5% aastas. Hageja poolt AS-ile Erel Group kantud summa 11 297 263 krooni on tasutud aga AS-ile Erel Group ajavahemikus 19.06.2006–31.08.2006.a, so enne hageja ja OÜ Claris Holding (pankrotis) vahel laenulepingu sõlmimist. Lähtudes eeltoodust asus kostja II seisukohale, et hageja poolt AS-ile Erel Group kantud 11 297 263,00 krooni ei ole hõlmatud hageja ja OÜ Claris Holding (pankrotis) vahelise laenulepinguga. Tegemist on eraldi võlasuhtega ning hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et nimetatud võlasuhtes oli poolte vahel intressi tasumise kokkulepe. Seega ei saa hageja poolt AS-i Erel Group arvelduskontole kantud 11 297 263 krooni pealt laenulepingu p 3.1 kohast intressi nõuda. Kostja II hinnangul on põhjendamatu nõuda intressi alates laenu kasutamise tähtaja lõpust, so alates 01.09.2011.a kuni OÜ Claris Holding (pankrotis) pankroti väljakuulutamiseni 04.05.2012.a. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-137-06 (p 17) märkinud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis nad on leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku laenujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-38098 seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Kostja II leidis, et eeltoodu tõttu ei saa hageja OÜ-lt Claris Holding (pankrotis) intressi nõuda, mistõttu tuleb hageja intressinõue summas 223 442,75 eurot jätta OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 18.06.2013.a otsuse, millega rahuldas hagi ja tunnustas hageja nõuet OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 508 970,22 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud jättis kohus 88% ulatuses kostja I ja 12% ulatuses kostja II kanda. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 04.05.2012.a määrusega välja OÜ Claris Holding (pankrotis) pankroti. Hageja esitas 17.05.2012.a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude, summas 1 508 970,22 eurot, tunnustamiseks (t I kd lk 91). Nõude aluseks on hageja ja OÜ Claris Holding (pankrotis) vahel 01.06.2006.a sõlmitud laenuleping, mille p 1.1 alusel on OÜ Claris Holding (pankrotis) põhivõlgnevus hageja ees 1 203 156,15 eurot ja intressivõlgnevus lepingu p 3.1 alusel 305 814,07 eurot (t I kd lk 10–12, 104–108). Hageja nõue jäi tunnustamata, sest sellele vaidlesid vastu kostjad (t I kd lk 96). Kohus nõustus hagejaga selles, et hageja põhinõue võlgniku vastu on tõendatud maksekorraldustega (t I kd lk 143–159) ning laenusumma kattub ka osanike poolt 31.12.2007.a allkirjastatud laenusaldode kinnitusega (t I kd lk 158–159). Kuivõrd OÜ Claris Holding (pankrotis) osakapitali suurendamise otsust ei tehtud ja registrikaardi väljatükilt (t I kd lk 21) nähtub, et osakapitali suuruseks jäi 40 000 krooni, ei ole kohtu hinnangul laenulepingu lisa 1 tingimus saabunud ning sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Hageja ei ole loobunud laenu tagasinõudmisest ning kohtu hinnangul on hageja nõue nõudeavalduses toodud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja sissenõutav ning hageja on oma nõuet tõendanud. Hageja on esitanud ka intressinõude laenulepingu p-s 3.1 nimetatud intressimääraga 5% arvestusega kuni 04.05.2012.a summas 305 814,07 eurot. Kohus asus seisukohale, et hageja intressinõue on õiguslikult põhjendatud ning hageja on esitanud intressinõude kujunemise kronoloogia (t I kd lk 107–112). Kohus nõustus hagejaga selles, et intresside arvestamine ei pidanud lõppema 31.08.2011.a, vaid laenu sissenõutavaks muutumine oli lepingu p 3.2 järgi seotud kinnisvaraarenduse valmimisega ja teiste võlausaldajate nõuete rahuldamisega (t I kd lk 10) ning kohtu hinnangul oli põhjendatud intressi arvestamine kuni 04.05.2012.a, so ajani, mil kuulutati välja OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrot. Kuivõrd hageja nõue muutus sissenõutavaks OÜ Claris Holding (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega, on kohtu hinnangul täiesti põhjendamatu ka kostja I poolt esitatud aegumise vastuväide. Hageja 01.09.2006.a laenulepingust tulenev nõue OÜ Claris Holding (pankrotis) vastu ei ole aegunud, 18.10.2006.a sõlmitud kokkuleppest ei tulene hageja nõue OÜ Claris Holding (pankrotis) vastu, mistõttu ei ole põhjendatud ka sellest kokkuleppest tulenev aegumise vastuväide. Kostja I väited 18.10.2006.a kokkuleppe näilikkuse kohta on kohtu hinnangul paljasõnalised ja käesolevas menetluses tõendamata. Vaidlusaluste laenusummade eest omandati kinnistud Audru vallas Pärnumaal ja arendati kinnisvaraprojekti. Kohus nõustus hagejaga selles, et äriühingute juhatuse liikmete kattuvus ei muuda äriühingute vahelisi kokkuleppeid automaatselt näilikeks. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja I 17.07.2013.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse osaliselt, tunnustades
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-38098 hageja nõuet OÜ Claris Holding (pankrotis) pankrotimenetluses 79 466,30 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena ning jäetakse menetluskulud hageja kanda, või alternatiivselt, tühistatakse maakohtu otsus täielikult ja saadetakse tsiviilasi tagasi esimese astme kohtusse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, hinnates tõendeid vastuolus TsMS § 229 lg-ga 2, § 232 lg-tega 1 ja 2, ning rikkudes menetlusõigust TsMS § 631 lg 2 tähenduses. Kostja I on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et tõendamata on Erel Group AS-i poolt hagejalt saadud rahade edasikandmine võlgnikule OÜ-le Claris Holding (pankrotis). Maksekorraldused, milles toodud summade alusel on kostja I esitanud vastuväite hageja nõudele, kinnitavad raha kandmist Erel Group AS-i kontole, mitte võlgniku kontole. 13.05.2013.a kohtuistungil leidis kostja, et hageja poolt 18.10.2006.a esitatud kokkulepe on näilik, mistõttu palus kostja I kohaldada esitatud tõendist tulenevale nõudele aegumist. Kohus ei ole eeltoodud asjaoludele tähelepanu pööranud ega nendega otsust tehes arvestanud. Kohus on esitanud seisukoha, et 18.10.2006.a sõlmitud kokkuleppest ei tulene hageja nõue OÜ Claris Holding (pankrotis) vastu. Kostja I hinnangul kinnitab kohtu viidatud seisukoht, et Erel Group AS-le kantud summade võlgniku nimel kolmandale isikule kandmine ei ole kõnealuse kokkuleppega tõendatud ning seega nõude põhistus võlgniku vastu on Erel Group AS-i kontole kantud summade osas tõendamata. Kohus on põhjendamatult ja alusetult asunud seisukohale, et vaidlusaluste laenusummade eest omandati kinnistud Audru vallas Pärnumaal ja arendati kinnisvara projekti. Seesuguse seisukoha võtmisel tugines kohus hageja esindaja seletustele, mis ei ole TsMS tähenduses tõendiks, muid tõendeid hageja esitanud ei ole. Seega on kohus hinnanud tõendeid vastuolus menetlusnormidega. Hageja ei ole tõendanud Erel Group AS-i kontole kantud 11 472 634 krooni (733 234,95 euro) kandmist võlgnikule või võlgniku eest kolmandale isikule. Kokku tõendas hageja maksekorralduste koopiatega 7 371 566 krooni (471 128,90 euro) kandmise võlgniku kontole, seega 79 466,30 eurot suuremas summas, kui nõudeavaldusele lisatud dokumentidega (471 128,90 - 391 662,60). Kostja I vastuväide põhineb õiguslikult põhistatud dokumentidel, millised olid lisatud hageja nõudeavaldusele – lisatud pangakonto väljavõtte alusel oli kostjal I põhjendatud alus arvata, et tõendatud on vaid 391 662,60 euro kandmine võlgniku kontole ning selles osas kostja vastuväidet ei esitanud. Hageja tõendas käesoleva menetluse käigus 06.05.2013.a ja 20.05.2013.a esitatud tõenditega, et hageja kandis võlgnikule 471 128,90 eurot. Ülejäänud osas, so 733 234,95 eurot, on nõue tõendamata. Nõude tõendamatusest tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks esitatud intresside arvestust. Seda enam, et ka hageja ise on oma 21.05.2013.a menetlusdokumendis (p 13) kinnitanud, et möönab ning on nõus, et intresside arvutamise algperioodiks tulenevalt laenulepingust võib olla laenulepingu sõlmimise kuupäev ehk 01.09.2006.a maksete osas, mis on teostatud 19.06.2006.a summas 1 147 263 krooni (73 kalendripäeva) ning 31.08.2006.a summas 10 150 krooni (1 kalendripäev). Seega on hageja loobunud intressinõudest osaliselt, jättes siiski esitamata konkreetsed arvutused, millise summa osas. Kohus ei ole otsust tehes hagejapoolse nõudest osalise loobumisega arvestanud, vaid on rahuldanud hagi põhjendamatult täies ulatuses ka nõutud intresside osas. Kohus on mõistnud kostjatelt välja menetluskulud, kuigi hageja on ise loobunud osaliselt oma nõudest (viidatud intressi osas) ning hageja nõue on kostja I hinnangul 733 234,95 euro osas
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-38098 tõendamata ning 1 037 841,32 euro osas, mis sisaldab ka väidetavat viivist, põhistamata. Kostja I esitas oma vastuväite hageja nõudeavaldusele lisatud dokumentide alusel täies osas põhistatult. Asja menetluses esitas hageja täiendavad tõendid, milliste olemasolul oleks kostja I esitanud ka vastuväite vastavalt. kostja I ei saanud eeldada ega arvata, et hageja nõue saab tõendatud 79 466,30 euro võrra suuremas summas. Kostja I hinnangul on äärmiselt ebaõiglane mõista välja menetluskulud täies ulatuses kostjatelt eeltoodud asjaoludel isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud oma nõude täies ulatuses. Hageja nõudest 25,95% ulatuses ei ole kostja I vastuväidet esitanud (391 662,60 / 1 508 970,22) ning 79 466,30 euro osas esitas hageja tõendid alles asja menetluse käigus. 21.05.2013 loobus hageja osaliselt intressinõudest. Kohus ei ole menetluskulude kandmise määramisel põhjendanud, millest lähtudes on ta sellise suhtarvuni, so 88% kostja I kanda ja 12% kostja II kanda, jõudnud. Kostja I viitab TsMS § 162 lg-le 4, leides, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja II seisukoht
6.Kostja II leidis apellatsioonkaebuse osas esitatud vastuses, et kuivõrd tema ei ole maakohtu otsuse peale kaebust esitanud, on maakohtu otsus teha suhtes jõustunud ja tema ei ole apellatsioonimenetluse osaline. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb kaebuses paljuski väidetele, mille osas on maakohus seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
9.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonimenetluse osalistega seonduvat. Käesolev vaidlus tõusetus põhjusel, et hageja nõudele vaidles osaliselt vastu nii pankrotihaldur (kostja II) kui ka kostja I. Sellest tulenevalt esitas hageja hagi mõlema vastuväite esitanud isiku suhtes. Maakohus tegi otsuse, mõlema kostja suhtes. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse ainult kostja I. Kostja II leidis, et kuivõrd tema maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud, on maakohtu otsus tema suhtes jõustunud ja tema apellatsioonimenetluse osaline ei ole. Ringkonnakohus sellise käsitlusega siiski ei nõustu. Kuigi TsMS § 639 lg 2 kohaselt on apellatsioonimenetluse osalisteks reeglina apellant, st menetlusosaline, kes esitab apellatsioonkaebuse ja vastustaja, aga sellest reeglist on erandeid. TsMS § 639 lg 2 lause 3 kohaselt loetakse kaashagejad ja kaaskostjad kaasapellantideks või kaasvastustajateks juhul, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada vaid kõigi kaashagejate või kaaskostjate suhtes ühiselt. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul see ka nii on. Nõude tunnustamata jäämise korral esitatav nõude tunnustamise hagi osas tehtav kohtuotsus omab õiguslikke tagajärgi kõigi pankrotivõlgniku võlausaldajate suhtes, samuti ka pankrotivõlgniku suhtes. Sellest tulenevalt ei saa tekkida olukorda, kus ühe ja sama nõude tunnustamise üle käivat vaidlust lahendavad mitu kohut või sama vaidlust lahendataks erinevates menetlustes. Välistada tuleb olukord, kus ühes menetluses tehakse sama nõude tunnustamise osas ühesugune otsus ja teises menetluses teistsugune otsus. Seetõttu tuleb nõude tunnustamist taotlenud võlausaldajal esitada nõude tunnustamise hagi kõikide nõudele
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-38098 vastuvaielnud võlausaldajate või pankrotihalduri suhtes ühes menetluses ning vaidlus tuleb lahendada kõikide kostjate suhtes korraga, ühes menetluses. Selleks, et vältida erinevate nõudele vastuvaielnud isikute suhtes erinevate kohtuotsuste tegemist, tuleb välistada ka see olukord, kus maakohtu otsus võiks osade kostjate suhtes jõustuda põhjusel, et nad ei esita apellatsioonkaebust ja teiste kostjate suhtes võidakse teha apellatsioonimenetluses teistsugune kohtuotsus. Selleks tuleb nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul lugeda kõik kostjad kaasapellantideks või kaasvastustajateks. Iseenesest on õige vastustaja poolt esitatud väide, et kehtivas õiguses ei ole sätet, mille kohaselt tuleks kõikide nõude tunnustamisele vastu vaielnud isikute suhtes esitatavad hagid esitada samas menetluses või et kõik vastavad hagid tuleks liita ühte menetlusse ja neid tuleks menetleda ühes menetluses. Kuigi selliste eraldi esitatud hagide liitmine oleks igati põhjendatud, sõltub hagide liitmine siiski maakohtu kaalutlusotsustest ning kohtupraktikat arvestades kõiki liitmist vajavaid hagisid siiski alati ei liideta. Seega tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et selliste hagide koos menetlemise selgesõnalise nõude seaduses puudumise tõttu ei ole välistatud olukord, kus nõude tunnustamise üle peetavaid vaidlusi võidakse menetleda eraldi ja sama nõude osas võidakse teha ka mitu erinevat otsust. Ringkonnakohus leiab, et nõude tunnustamise üle peetavate vaidluste puhul, kui samale nõudele esitavad vastuväite mitu isikut (kas mitu võlausaldajat või võlausaldaja ja haldur), on tegemist TsÜS § 38 lg-le 6 sarnase olukorraga, st olukorraga, kus nõude tunnustamise osas tehtud kohtulahend kehtib kõikide pankrotivõlgniku võlausaldajate ja pankrotihalduri suhtes, sh ka nende suhtes, kes vastuväidet ei esitanud. Seetõttu peaks ka selliste nõuete osas, sarnaselt TsÜS § 38 lg-ga 6, olema seaduses sätestatud, et sama nõude tunnustamiseks eraldi esitatud hagid tuleb liita ühte menetlusse. Ringkonnakohus ei näe ühtegi põhjendust mille tõttu on seadusandja jätnud vastava nõude pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagide osas kehtestamata. Seetõttu esineb antud juhul seadusandja plaaniväline lünk, mis tuleb ületada analoogia rakendamise teel ning analoogia korras tuleb ka käesoleval juhul kohaldada TsÜS § 38 lg-t 6. Tegemist on sarnast olukorda reguleeriva õigusnormiga. TsÜS § 38 lg 6 analoogia korras kohaldamisel tuleb asuda seisukohale, et kostjat II tuleb pidada kaasapellandiks TsMS § 639 lg 2 lause 3 tähenduses.
10.Järgnevalt hindab ringkonnakohus seda, kas hagi tuleks jätta kostja II suhtes läbi vaatamata. Sellise väite ja taotluse esitas kostja I, hageja vaidles sellele vastu. Ringkonnakohus leiab, et kostja II osas hagi läbi vaatamata jätmiseks aluseid ei esine. Kostja I ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja II osas esitati hagi hilinemisega. Toimikust nähtub, et hagi esitati kostja I ja kostja II suhtes koos 21.09.2012.a. Kostja I ei ole esitanud väidet, et kostja I osas oleks hagi esitatud hilinemisega. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 04.09.2012.a. See, et hagiavalduses märgiti kostjaks II „Claris Holding OÜ (pankrotis)“ ja kostja II esindajaks märgiti pankrotihaldur, ei anna alust väita, et algselt oleks hagi esitatud kostja II osas vale isiku suhtes. Kuigi kehtiv seadus kasutab teatud kohtades sõnastust, et hagi esitatakse „pankrotihalduri“ suhtes, ei tähenda see, et pankrotihaldur esineks sellistes menetlustes oma nimel, füüsilise isikuna ja vastutaks vastavate menetluse tagajärgede eest füüsilise isikuna, piiramatult oma isikliku varaga. Kui seadus nimetatud menetlusosalisena pankrotihaldurit, siis tuleb lähtuda sellest, et pankrotihaldur esindab pankrotivõlgnikku. Näiteks, kui käesoleva menetluse tagajärjel peaks kohus jätma menetluskulud osaliselt kostja II kanda, ei saa see tähendada, et menetluskulud tuleks jätta pankrotihalduri kanda. Käesoleva menetluse tagajärjel ei saa tekkida näiteks menetluskulude osas kohtulahendit, mis annaks võimaluse nõuda menetluskulusid pankrotihaldurilt kui füüsiliselt isikult. Eespool toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puuduvad asjaolud, millest saaks järeldada, et kostja II osas esitati hagi hilinemisega ning seega puuduvad kostja II osas hagi läbi vaatamata jätmise alused ja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-38098
11.Täiendavalt märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osas järgmist. Maakohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel. Maakohtul oli piisavalt tõendeid, mille alusel tuvastada, et hageja esitas pankrotimenetluses sama nõude, mille tunnustamist ta ka käesoleva menetluse raames hageb. Selleks, et tuvastada, kas sama nõue esitati ka nõuete kaitsmise koosolekule, ei pea olema ilmtingimata nõudeavaldust. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja I toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et laenulepingu ja nõuete kaitsmise koosoleku protokolli alusel tuleks järeldada, et nõuete kaitsmise koosolekul taotleti mingi muu nõude tunnustamist.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel, kui maakohus tuvastas, et laenuleping on hageja poolt täidetud. Selle asjaolu tuvastamiseks esineb mitu dokumentaalset tõendit. Laenulepingu täitmine, st rahalised sooritused on tõendatud esiteks maksekorralduste koopiatega (vt t I kd lk 143 jj), teiseks tõendab sooritust 18.10.2006.a kokkulepe (t I kd lk 157), samuti on 31.12.2007.a saldokinnitus (t I kd lk 158), millel on ka kostja I esindaja allkiri. Kostja I esindaja kinnitas 15.11.2013.a kohtuistungil, et makstud summade kui selliste osas on arvestus õige, kuid kostja I leidis, et 18.120.2006.a kokkulepet ei saa arvestada, põhjusel, et see esitati alles käesoleva kohtumenetluse ajal ja kumbki kostjatest seda kohtueelselt ei näinud. Ringkonnakohus leiab, et need väited ei anna iseenesest veel alust järeldada, et vastav kokkulepe võiks olla näilik või võltsitud. Tegemist on dokumentaalse tõendiga. Kostja II ei ole näilikkuse ega võltsituse asjaolusid kohtu ette toonud. Asjaolu, et tõend esitati alles kohtumenetluses, näilikkuse või võltsituse põhistamiseks piisavalt alust ei anna. Oluline on ka see, et selles kokkuleppes kajastatud asjaolud on tõendatud ka 31.12.2007.a saldokinnitusega, mis on allkirjastatud mh ka kostja I esindaja poolt. Seega tõendab vaidlusalust asjaolu mitu tõendit ning 31.12.2007.a saldokinnitus viitab sellele, et 18.10.2006.a kokkulepe ei ole näilik.
13.Maakohtust erinevaks asjaolude tuvastamiseks ei anna alust ka see väide, et Erel Group AS on esitanud teises menetluses nõude. Käesolevas menetluses ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et viidatud nõue on käesolevas menetluses käsitletud nõudega kattuv. Isegi kui see nii oleks, siis ei tähenda kolmanda isiku poolne vastuoluline käitumine automaatselt seda, et käesolevas vaidluses esitatud väited on valed ja käesolevas menetluses esitatud tõendid tuleks lugeda ebausutavaks. Käesoleva vaidluse lahendab see kohtukoosseis, kelle menetlusse on selle tsiviilasja lahendamine määratud ja käesoleva kohtukoosseisu jaoks on siduvad üksnes need asjaolud ja tõendid, mis on selles tsiviilasjas esitatud.
14.Olukorras, kus kohtule esitati 18.10.2006.a kokkulepe ja 31.12.2007.a saldokinnitus, ei eeldanud hagi rahuldamiseks vajalike asjaolude tõendamine täiendavate tõendite kogumist, sh näiteks hageja vande all ülekuulamist. Hageja võis anda selgitusi tõendite kohta, sh selle kohta, mida Erel Group AS-i sooritusega tehti. Hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud olid aga tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Ereli poolt kinnisasja omandamine on tõendatud ka 18.10.2006.a kokkuleppega. Seega ei saa lähtuda kostja I poolt apellatsioonkaebuses esitatud väitest, et maakohus lähtus hageja poolt antud paljasõnalisest seletusest. Hagejapoolne faktiväide leidis tõendamist dokumentaalse tõendiga.
15.Hageja ei ole hagist osaliselt loobunud. Hagist loobumine, sh ka osaline loobumine tuleb kohtule selgesti väljendada. Hageja esindaja väljendas maakohtu menetluse kestel, et ei ole välistatud, et osasid, kostja I poolt intresside osas väljendatud seisukohti võib käsitleda ka selliselt nagu seda tegi kostja I. See aga ei tähenda, et hageja oleks hagist või oma positsioonist loobunud. Intresside osas ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust ka see
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-38098 kostja I väide, et osad rahad, mille laenulepinguga hõlmatust hiljem laenulepingu pooled kinnitasid, maksti välja juba enne laenulepingu kirjalikku vormistamist. Ringkonnakohus ei nõustu, et ilma kirjaliku laenulepingu vormistamiseta makstud rahadelt ei saa intressi nõuda. Laenulepingutele ei ole vormisundi kehtestatud. Seega, kui üks äriühing kandis teisele ühingule mingi rahasumma üle, siis eelduslikult esines selleks ka mingi võlaõiguslik alus, causa. Hageja lähtuski sellest, et kõik rahasummad kanti üle laenulepingu alusel ja vastavale laenulepingule anti hiljem kirjalik vorm, mille raames lepiti kokku ja kinnitati, et ka varem makstud summad on selle laenulepinguga hõlmatud. Niisugust järeldust kinnitab see asjaolu, et pooled hiljem varasemalt makstud summad laenulepinguga hõlmatuks lugesid. Hageja poolt nõutud intress (5% aastas) oli väiksem isegi seaduses sätestatud intressimäärast.
16.Maakohus menetluskulude jaotuse määramisel ei eksinud selles osas, et kõik menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Kuigi hageja esitas maakohtusse hagi, milles palus tunnustada nõuet kokku summas 1 508 970,22 eurot, ja kuigi kostja I vaidles nõudele vastu üksnes summas 1 117 307,62 eurot, ning kuigi kostja II vaidles nõudele vastu üksnes summas 185 531,71 eurot, ei saa see tingida seda, et osa käesoleva menetluse kuludest tuleks jätta hageja kanda. Hagiavaldusest võis selgesti järeldada, et hageja märkis nö terviknõude, mille tunnustamist ta soovib, selguse huvides. Hageja ei soovinud esitada kostjate suhtes hagi osas, milles kostjad nõudele vastu ei vaielnud. Hagiavaldusest nähtub selgesti, et hageja palus tunnustada nõuet osas, milles kostjad nõudele vast vaidlesid. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi täielikult ja tunnustas nõuet osas, milles kostjad nõudele vastu vaidlesid ja kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, tuleb asuda seisukohale, et kohus tunnustas nõuet täielikult, st tervikuna selles osas, milles kostjad nõudele vastu vaidlesid, st täielikult osas, milles vaidlus käis. Seetõttu tuleb kõik käesoleva menetluse kulud jätta kostjate kanda. Õige on kostja I väide, mis puudutab seda, et kostja II poolse vastuväite suhe kogu vastuväitesse, mis nõudele esitati, oli 16,6%, mistõttu tuleb menetluskulude jaotust selles osas muuta ja määrata, et hageja menetluskulud jäävad 83,4% ulatuses kostja I kanda ja 16,6% ulatuses kostja II kanda. Seejuures ei saa menetluskulude jaoutust määrata selliselt, et kostja II menetluskulud tuleks jätta pankrotihalduri kui füüsilise isiku kanda. Menetluskulud saavad jääda siiski pankrotivõlgniku kanda. Kuigi apellatsioonkaebuse esitas üksnes kostja I, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jagada maakohtu menetluse kuludega sama proportsiooni järgi, sest kostja II tuleb lugeda kaasapellandiks ja apellatsioonkaebus tuleb jätta täielikult rahuldamata.
17.Ringkonnakohus leiab, et teistsuguseks menetluskulude jaotuseks ei anna alust ka see, et hageja esitas käesoleva kohtumenetluse ajal (maakohtus) nõude põhistamiseks ja tõendamiseks tõendeid, mida hageja nõuete kaitsmisele ei esitanud. Täiendavate tõendite esitamine saaks tingida teistsuguse menetluskulude jaotuse siis, kui kostja oleks hagi peale täiendavate tõenditega tutvumist koheselt õigeks võtnud. Seda aga ei toimunud – kostjad jäid oma seisukohtade juurde ka peale seda, kui nad olid tutvunud täiendavate tõenditega.
18.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ele Liiv
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-12-38098 Tühistatud osaliselt Riigikohtu 08.10.2014.a. otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-1238098 osas, milles ringkonnakohus jagas apellatsioonimenetluse kulud, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Claris Investments kanda. Jätta ringkonnakohtu otsus muus osas muutmata, sh osas, milles ringkonnakohus jagas maakohtu menetluskulud.