Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

22.07.2011 toimus XXX, Tallinn juhtum, mille käigus sai kahjustada korteri nr 12 siseviimistlus. Kostjale kuuluvas korteris nr 1 (XXX, Tallinn) on osa kanalisatsiooni püstakust eemaldatud, põranda kõrgusel asuvas kanalisatsioonitoru väljaviik oli sulgemata ja sealt pääses vesi kostja korteri põranda vahele ja edasi alumisele korrusele ja rikkus alumise korruse mitteeluruumi siseviimistluse. Kanalisatsioonisüsteemi ümberehituse korraldas kostja, mitte ühistu. Kui toru ots oleks olnud suletud nõuetekohaselt, poleks vesi saanud tungida allkorruse ruumidesse ja kahju poleks tekkinud. Korter nr 1 kuulub kostjale. Hageja on kannatanule hüvitanud kahju kindlustuslepingu alusel (poliis nr 6438818) 799 € (taastamistööde maksumus 990 € - omavastutus 191€). hageja on kandnud käsitluskulusid kokku 115,04 € vastavalt hageja käskkirjale 07.09.2011 nr 72. Kostja ei ole pretensioonidele (27.07.11) vastanud ega kahju hüvitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitist 914,04 (799+115,04) eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kahju tekkis seetõttu, et reovee äravoolu toru oli keldris ummistunud. Sõltumata sellest, et väljaviik kostja korteris polnud suletud, voolab vesi raskusjõu tõttu allapoole. Väljaviigist sai reovesi kostja korteri põrandale välja voolata ainult seetõttu, et allpool kostja korterit oli reovee äravoolu toru ummistus. Juhul kui püstik poleks olnud ummistunud, poleks reovesi saanud välja voolata kostja korterisse. Isegi kui kostja korteris oleks olnud nõuetekohaselt ühendatud köögivalamu reovee äravooluga, oleks üleujutus tekkinud nii ehk nii mõne aja möödudes näiteks kostja korteri köögi võimaliku valamu kaudu. Ühistu pole hooldanud kanalisatsioonisüsteemi ehk reovee äravoolu püstikut, mis on ummistunud, ja on jätnud täitmata oma kohustused. Seega on vastutav ühistu ja kõik ühistu liikmed. Kui kohus leiab, et kostja on vastutav tekkinud kahju eest, siis vastutavad selle kahju eest ka teised ühistu liikmed, korteriomanikud ja hüvitis tuleks jagada kõigi vahel. Püstikut kasutas vaid korter nr 4, kes oli teadlik püstiku halvast olukorrast, seega on ka tema vastutav kahju eest. Käsitluskulud 115,04 € on kindlustusandja enda kulu ja arvestatud kindlustusvõtja maksete sisse, mistõttu ei kuulu need VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitamisele. Lisaks on käskkiri nr 72 07.09.2001, millega need on kinnitatud, tühistatud. Taastamisremondi maksumus ei ole tõendatud. Maksekorraldus nr 45 23.08.11 summas 130,86 € seda ei tõenda, et maksutud oleks hüvitis ülejäänud 668,04 € ulatuses. Esitamata on tööde vastuvõtmise aktid. Hinnapakkumised seda ei tõenda. Kahjustatud põrand ei ole vahetud. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: • 22.07.2011 toimus XXX, Tallinn juhtum, mille käigus sai kahjustada vee tõttu korteri nr 12 siseviimistlus, • vesi voolas korterisse nr 12 korterist nr 1, • korteriomand nr 16041201 (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, endise nimetusega Harju Maakohtu kinnistusosakond), mille reaalosaks on korter nr 1, asukohaga XXX, Tallinn, kuulub kostjale (tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega, lk 9), • kahjustud korteriomand nr 16042301 (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, endise nimetusega Harju Maakohtu kinnistusosakond), mille reaalosaks on korter nr 12, asukohaga XXX, Tallinn, kuulub XXX(tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega, lk 10),

• •

XXX ja hageja vahel oli sõlmitud kindlustusleping (väljavõte kindlustuslepingust, poliis nr 64388108, lk 7-8), kostja korteris oli reovee kanalisatsiooni püstikust osa eemaldatud, põranda kõrgusel asuva kanalisatsiooni toru väljaviik oli sulgemata.

Kuna 22.07.2011 toimus XXX, Tallinn juhtum, mille käigus sai kahjustada vee tõttu korteri nr 12 siseviimistlus, siis tekkis korteriomandi nr XXX (mille reaalosaks on korter nr 12) omanikule XXX kahju. Kuna hageja ja XXX vahel oli sõlmitud kindlustusleping, siis oli hagejal kohustus kahju juhtumi korral lepingus kokkulepitud isikule, antud juhul kannatanule XXX kahju hüvitada VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1, § 476 lg 1 järgi. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Korteriomand on KOS § 1 lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1 lg 2 järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätteid. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata sellest, kas on loodud korteriühistu korteriomandite haldamiseks või ei) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes ja sellele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Sarnane seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja kaasomanike vahel. KOS § 12 lg 3 ja § 15 lg 5 ja AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest järeldub, et nii reaalosa kui kaasomandi eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes ning et hoiduda tuleb omanikel tegevusest, mis kahjustavad teiste kaasomanike õigusi. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on kaasomanikel põhimõtteliselt kohustus kasutada kaasomandi eset selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks kahjustada, viidatu tuleb ka AÕA § 72 lg 5 II lausest. Kaasomanikel on ka ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See ei ole aga üksnes passiivne kohustus hoiduda kaasomandieseme kahjustamisest. See kohustus hõlmab hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Korteriomanikul, kelle korteriomandi reaalosa torustik läbib, on lisaks kohustus teavitada teisi korteriomanikke (olgu ka valitseja või korteriühistu vahendusel) torustikust lähtuvatest ohtudest, sh torustiku amortiseerumisest ja lekkimisest. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Sellest tulenevalt on korteriomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks. Amortiseerunud veetorustike remontimine, remondi korraldamine on vajalik toiming KOS § 15 lg 1, AÕS § 72 lg 4 tähenduses ja seda võib teha iga kaasomanik (vt selles osa RK otsus 3-2-1-129-13). Eelviidatud sätetest tulenevate kohustuste eesmärgiks on ka kahju ärahoidmine VÕS § 127 lg 2 järgi ehk nende kohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tuleb hüvitada. Kui korteriomanikud jätavad oma kohustused kaasomandieseme korrashoiu tagamiseks täitmata ja seetõttu tekib mõnele korteriomanikule kahju, võivad kahju hüvitamise eest vastutada kõik oma kohustusi rikkunud korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav, milleks saab olla vääramatu

jõud KOS § 11 lg 3 mõttes. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Viidatud säte on seotud VÕS § 103 lg 2 tuleneva vääramatu jõuga, millisel juhul vabaneb võlgnik vastutusest, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1). VÕS 103 lg 2 II lause järgi on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele asja kasutamisega seotud kahjud AÕS § 76 lg 1 järg. Kui kahju tekitamise eest vastutab ka kaasomanikuna kahjustud korteri omanik, kuna tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, siis tuleb arvestada kõiki asjaolusid, sh kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest isik vastutust kannab VÕS § 137 lg 2 järgi ja määratleda selle järgi kahju tekitaja vastutuse ulatus. Kohustuse rikkumine Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli kostja korteris kanalisatsioonipüstikust osa eemaldatud, põranda kõrgusel asuv kanalisatsioonitoru väljaviik oli sulgemata. Seda, et toru vastav osa oli sulgemata, kinnitab ka hageja esitatud foto (lk 26). Kostja seletuste kohaselt (lihtmenetluses lubatav) oli selles püstikus ummistus ja lisaks 22.07.11 kannatanu korteris toimunud uputusele, tekkisid uputused ummistuste tõttu ka kostj korteri peal olevas korteris. Seletuste kohaselt ütles santehnik järgmise korruse korteriomanikule, et ta paigaldaks kraanikausi teise kohta ja et ta ei kasutaks vaidlustalust ummistunud püstikut. Kostja esitatud AS-i XXX kirjast ja aktist 26.10.2011 (lk 86-88) nähtuvalt oli 25.07.11 XXX esimese trepikoja köögi kanalisatsioonitorus ummistus, püstikut kasutas vaid 4. korrus, 2. ja 3. korrus ei kasutanud, sest nad olid süsteemid ümber ehitanud ja ühendanud torud WC kanalisatsioonitorru. Kostja esitatud XXXseletuskirjast (lihtmenetluses lubatav) nähtuvalt hakkas 23./24. juulil 2011 korteris nr 1 XXX, kus XXX elas, laest vett tilkuma ja ta kutsus korteriomaniku abikaasa XXX, kes teavitas tilkumisest 4. korrusel elavale ühistu esimehele. XXX ise seda köögipüstakut seletuse kohaselt ei kasutanud alates 2011.a. märtsist. Kostja seletustest (lk 107, prot. 15.04.15) nähtub, et püstikutoru oli muutunud väga kitsaks ja oli tekkinud ummistuste oht, kuid ühistu esimees oli talle seletanud, et ei ole raha tööde tegemiseks, mille tõttu küsis kostja luba torude ümberehituseks. Viidatud kostja seletusi, XXX seletuskirja, XXX AS akti ja kirja kogumis hinnates leiab kohus, et asjas on tõendatud kostja väide, et veeuputus, mis tekkis kannatanu korteris, oli tingitud asjaolust, et elamu tehnosüsteem ehk nn köögi kanalisatsioonipüstak (toru) oli ummistunud ja vesi pääses ummistunud torust välja läbi sulgemata väljaviigi ja sattus sealt alla kannatanu korterisse. Samuti on tõendatud kostja väide, et viidatud ummistuste tõttu tekkisid lekked mitte ainult kannatanu korteris, vaid ka ülemistes korterites. Seega ei ole kohtu arvates kannatanu korteri kahjustamise ehk kahju tekkimise põhjuseks mitte ainult see, et kostja korteris voolas püstiku väljaviigist vesi kannatanu korterisse, vaid selle kahju põhjustas eelkõige asjaolu, et püstikutoru oli ummistanud ja samal ajal oli see toru osade elanike poolt kasutusel ja mille tõttu voolas vesi esimesest avausest kannatanu korterisse. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et sõltumata asjaolust, kas kostja korteris oli püstikutoru väljaviik sulgemata või oleks selles kohas toru olnud ühendatud kraanikausiga nagu algselt, oleks selle toru kasutamisel vesi tõusnud ummistuse tõttu üles ja väljunud kraanikausi kaudu ehk leidnud endale väljundi teisest avausest. Seega, kui väljaviik oleks olnud suletud, oleks ummistuse tõttu toru kasutades vesi tõusnud ikkagi üles ja voolanud välja mõnest muus kohast. Seega on kahju vahetuks põhjuseks VÕS § 127 lg 4 alusel kostja seletusi, XXX AS akti ja XXX seletuskirja hinnates, püstikutoru ummistus ja samal ajal selle kasutamine.

Kui arvestada kostja seletusi osas, mis puudutab asjaolu, et esimehe kinnitusel ei saanud raha puuduse tuttu korda teha püstikut ning XXX AS aktis toodut, et keegi peale 4. korruse ummistunud torustikku ei kasutanud, siis leiab kohus, et XXX , Tallinn, korteriomandite omanikud ei ole KOS § 11 lg 1 p 1 järgi midagi ette võtnud selleks, et tagada kaasomandi esemesse kuuluva püstiku korrashoid nii, et püstikut kasutades ei tekiks kahju kaasomanikele või et sellise püstiku kasutamine oleks olnud kõigile omanikele välistatud, vältimaks kahjude tekkimist omanikele AÕS § 72 lg 3, 5, KOS §11 lg 1 p 1 mõttes. Eeltoodu alusel on kostja, aga ka teised korteriomanikud, sh kannatanu, rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1, § 72 lg 3, 5 tulenevat kaasomandi korrashoiu kohustust. Nii on kahju tekkimine kannatul põhjuslikus seoses ülalviidatud kohustuse rikkumisega VÕS § 127 lg 4 järgi ja rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1, 2 järgi vabandatav. Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus hagejaga, et kannatanu korteris tekkinud kahju eest vastutab üksnes kostja ja nõustub kostjaga, et eelmärgitud kohustuste täitmata jätmise eest vastutavad kõik korteriomanikud, sh kostja ja kannatanu, sest kahju tekkis mitte kostja korteriomandi reaalosast lähtuvast ohust või reaalosas asuva asja kasutamisest, vaid kaasomandi mõttelisest osast, milleks oli hooldamata ja samal ajal kasutusel olnud kanalisatsioonipüstik. Vastutuse ulatus Vaidlusalune sulgemata toru väljaviik, mis asus fotolt nähtuvalt sisuliselt kostja korteri põranda ja kannatanu korteri lae piiril ehk kohas, kus esimese ummistuse korral saab kõige enam kahjustusi just kannatanu korter ja ka kostja enda korter. Sellise kahju tekkimine kannatanule ummistunud toru kasutamisel on ettenähtav ja pidi olema ettenähtav ka kostjale. Teisisõnu oli selles kohas kahju tekkimise tõenäosus kohtu hinnangul suur. Seega tuleb kostja vastutuse ulatuse määramisel VÕS § 137 lg 2 järgi arvestada, et kostja oli jätnud kanalisatsioonipüstiku toru väljaviigi sulgemata ja seda eriti olukorras, kus talle oli teada, et toru on ummistusohtlik ning kahju tekkimise oht suur. Jätnud sulgemata märgitud väljaviigi, ei olnud kohtu hinnangul kostja teinud mõistliku omanikuna kõik endast oleneva KOS § 11 lg 1 p 1, § 72 lg 5 II lause järgi, et minimaliseerida ummistunud torustikust lähtuva ohu ehk selle augu kaudu lähtuva ohu tõttu kahju tekkimist alumise korruse korteri omanikule. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja vastutab tekkinud kahju eest enamas ulatuses kui tema kaasomandi mõtteline osa ning leiab, et selle vastuse ulatuse määr on 1918/6752 (kostja mõttelise osa suurus on 959/6752, vastutuse määr on 2*959/6752). Mis puutub kostja väitesse, et tekkinud kahju eest peab vastutama ühistu mitte tema, ei ole täpne, sest korteriomaniku vastutust oma kohustuse rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest. Kahju suurus, nõude üleminek hagejale, kahju hüvitamine Kohtule esitatud maksekorraldustega nr 45 23.08.2011 130,96€ (lk 31) ja nr 60 26.09.2011 668,04€ (lk 32) on hageja tõendanud, et ta on maksnud kahjustada saanud korteri omanikule XXX kokku 799 €. Seega on ümber lükatud kostja väide, justkui oleks tõendamata asjaolu, et hageja pole kannatanule hüvitanud 668,04 €. Seega on tõendatud, et hagejale on üle läinud VÕS § 492 lg 1 tulenev kahju hüvitamise nõue 799 € kahju eest vastutava isiku, antud juhul kostja vastu. Kostja väide, et hageja esitatud hinnapakkumised ei tõenda kahju suurust, kuna on puudu tööde üleandmise ja vastuvõtu aktid, on otsitud ja asjakohatud. Asjaolu, kuidas pooled lepivad kokku tööde tegemises, tööde vastuvõtmises, on lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt hageja ja kannatanu vaba tahe. Hageja esitatud fotodest nähtub, et kahjustada sai korteri nr 12 lagi, seinad, põrand (lk 13-14,18-25). Tunnistaja XXX ütlustest nähtub samuti, et vesi kahjustas põrandakatet, kuna see paisus, lage, seinu (protokoll 15.04.15). Esitatud XXXOÜ pakkumistest nr 144-08-11 ja lisatööde pakkumisest nr 14408-11 (lk 27-29) nähtuvalt hõlmab korteri taastamine järgmiseid töid: lae puhastamine, katmine,

värvimine, põranda katte eemaldamine, uue paigaldamine, sj abitööd nagu mööbli ümbertõstmine, koristustööd, transporditööd, utiliseerimine. Kõik tööd kokku on pakkumistest nähtuvalt 15490,13 kr ehk 989,99 €. Kohus leiab, et viidatud tööd hõlmavad kahjustatud kohtade taastamist vastavalt fotodele ja tunnistaja ütlustele ning muud tööd nagu abitööd, mis kaasnevad kahjustatud korteri taastamisega, on hõlmatud samuti VÕS § 127 lg 1 ja § 132 tuleneva kahju eelse olukorra ennistamise ja asja taastamise mõistlike kuludega. Kostja väide, et käsitluskulud 115,04€ ei kuulu hüvitamisele, ei ole põhjendatud. Kohus tuvastas, et kahju tekkis, kannatanu ja hageja vahel oli leping, hageja on kahju kindlaks teinud, selle hüvitanud ja seega kahjujuhtumit käsitlenud ja sellega kaasnevad kulud, mis on hõlmatud VÕS § 128 lg 3 tuleneva varalise kahjuga ja milleks on kahju kindlakstegemise ja hüvitusnõuete esitamise kulud. Et käsitluskulud on sellised kulud, mis kaasnevad kindlustusjuhtumiga käsitlemisega, on kohtupraktikas ka kinnitust leidnud. Õige on kostja väide, et hagis viidatud käskkiri nr 72 07.09.2001 on tühistatud, kuid hageja on tõendanud hageja õiguseellase AS XXX käskkirjaga nr 9 31.01.2006, et kodukindlustuse puhul on juhtumi käsitluskulud 1800 kr (lk 34) ehk 115,04 €, mida hageja on hagis ka väitnud. Kohtul puudub alus kahelda hageja kui professionaalse ning pikaajaliselt turul tegutseva kindlusandaja käsitluskulude arvestuslikus suuruses, mistõttu leiab kohus, et viidatud kulude suurus 115,04€ on põhjendatud. Kostja väide, et märgitud kahjude käsitlemine on hageja töökohustuste sees, on küll iseenesest õige, kuid ei tähenda, seda, et need kulud peavad olema kaetud lepingulise kliendi poolt tehtud kindlustusmaksetega. Nimelt ei ole kliendi, kui kannatanu kohustuseks kanda kulusid, mis tekivad kahju kindlakstegemisega VÕS § 128 lg 3 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud kahju ulatust taastamisremondi näol 990 € ja käsitluskulude näol 115,04 €. Kuivõrd kostja on vastutav kannatanule tekitatud kahju eest 1918/6752 ulatuses, siis on kannatanul õigus nõuda VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, 2, 4, 128 lg 2, § 132 lg 3, § 137 lg 2 alusel kostjalt kahju huvitamist. Kuna hageja tõendas, et ta on hüvitanud taastamisremondi maksumusest kannatanule 799 (990-st € maha arvestatud omavastutuse osa 191 €) ning kohus tuvastas eelpool, et kahjuks on ka käsitluskulud 115,04€, mis teeb kokku 914,04€, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, 2, 4, 128 lg 2, § 132 lg 3, § 137 lg 2, § 492 lg 1 alusel kahju huvitamist, kuna kostja seda vabatahtlikult ei tee. Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista (914,04*1918/6752=259,6458412).

259,65 €

Menetluskulud Hagi kuulus rahuldamisele 24,8% (259/914,04*100). TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud 24,8% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 71,6% ulatuses hageja kanda. Kostja palus hüvitada talle OÜ–le XXX tasutud 140 € (lk 104). Märgitud isik ei ole kostjat menetluses esindanud ning TsMS § 144 p 1, § 138 lg 1, 2 alusel ei ole need kulud, mida kostja maksis OÜ-le XXX seaduse mõtte kohaselt menetluskulud, mille hüvitamist saaks osaline teiselt poolelt nõuda. Seega jäävad kostja poolt kantud 140 € tema enda kanda. Hageja palus välja mõista riigilõivu 175 € (tasutud 18.07.2014, lk 36 ja 22.08.14 lk 48) ning sõidukulud 41 € (sõidupiletid Jõhvi-Tallinn-Jõhvi, 2 –le istungile, lk 113). Viidatud lõiv ja sõidukulud on TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 144 p 2 järgi menetluskuluks. Seega on hageja tõendanud oma menetluskulusid kokku 216,80 €. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hagejale TsMS § 163 lg 1, TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 144 p 2 välja mõista menetluskulud kokku 61,57 €.

Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, § 123 järgi hagi esitamise ajal olnud hagetava nõude väärtus 914,04€ eurot

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.