Pankrotiõigus

(e-post

2-26-1811

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest.

määruse

I Asjaolud ja menetluse käik

2-26-1811 riskikapitaliinvesteeringute jaoks vajaliku ärimudeli valideerimiseks. Üldise majanduslanguse ja ettevõtte konkreetse tarkvarapakkumise piiratud turupositsiooni tõttu ei suutnud võlgnik oma ärieesmärke saavutada ega kasumit teenida. Ettevõtte kohustused ületavad varasid: võlgniku kohustused (peamiselt konverteeritavad võlakirjad kogusummas 292 500 eurot) ületavad oluliselt varasid (rahajääk ca 51 5973 euro). Võlgniku omakapital on negatiivne ega võimalda katta lühi- ega pikaajalisi kohustusi. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgniku osanikud on läbi viinud strateegilise ülevaate ja otsustanud mitte investeerida võlgniku omakapitali edasist kapitali. Ilma täiendava välise rahastamiseta, ei saa ettevõte tegevust jätkata. Seetõttu ei ole oodata, et võlgniku maksevõime tulevikus paraneks. Maksejõuetus ei ole ajutine, vaid püsiv. Võlgnik kinnitab, et ta ei ole võimeline oma võlgu tasuma. Ettevõtte tegevuse jätkamine antud olukorras on võimatu. Tulenevalt üldisest majanduslangusest ning klientide vähesest huvist võlgniku vahendatava teenuse järele ei suutnud võlgnik oma ärilisi eesmärke täita ning kasumit teenida ega oma kohustusi täita. Võlgniku omakapital ei võimalda katta lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning praegusi, jooksvaid ja tulevaid kulusid omakapitali arvelt. Inguro OÜ kohustused ületavad olemasolevat vara, äriühing ei suuda rahuldada kohustusi oma vara arvel ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

3

2-26-1811 Võlgniku tegevusse oli kaasatud suur hulk erinevaid spetsialiste: äristrateegia jmt konsultandid, tarkvaraarhitektid ja -arendajad jne. Mitme töövõtja puhul arvestati tööajaks ka võlgniku asutamise eelne periood. Aprillis 2024. a kaasati ka spetsialiste, kelle tegevus oli suunatud kasutajatele ja turule. Mõned töövõtjatest said igakuist tasu (mis käibenumbrite suurenemisel pidi suurenema), osad pidid hakkama tasu saama alates teatud käibenumbrist, enamikule oli ette nähtud osaluse optsioonid. Võlgnik oli eri ajal kaasanud ca 25 spetsialisti, neist igakuist töötasu sai ca 10 inimest. Enamasti ei olnud igakuine töötasu suur. Tööjõumakse võlgnik ei deklareerinud ega tasunud, kuna töövõtjad pidid esitama võlgnikule arved. Võib öelda, et sisulise tegevuseni samahästi kui ei jõutud. Võlgniku müügikäive oli minimaalne: aastatel 2021‒2025 kokku 14 579 eurot. Võlgniku tegevus lõppes novembriga 2025. a. Siis lõpetati ka spetsialistidega sõlmitud lepingud. Alates asutamisest 2022. a on võlgniku tulu olnud minimaalne, majandustegevuse kulu on oluliselt ületanud võlgniku tulu, kõigi võlgniku majandusaastate tegevuse tulemiks on olnud kahjum, 2025. a majandustegevusest saadi tulu 2954 eurot, kulu oli 245 841 eurot, majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 242 947 eurot. Haldur juhib tähelepanu sellele, et kulud olid võrdlemisi väikesed. Seda põhjusel, et algselt näidati osad väljamaksed ettemaksuna, mis hiljem kaeti selliste arvetega, mis raamatupidamises võeti arvele kui immateriaalse põhivara soetamine. Lõpuks kanti immateriaalne põhivara aga maha (vt p 6.1 ja 6.2). Võlgniku 2022. a -kuni 2024. a majandusaasta lõpus oli võlgniku omakapital positiivne, 2025. a majandusaasta lõpuks oli võlgniku omakapital negatiivne 240 763 eurot. Haldur juhib tähelepanu asjaolule, et 31.12.2024 ja 01.01.2025 bilanssides ei lähe andmed vara kohta kokku. Kui äriregistrile esitatud majandusaasta aruande kohaselt oli 31.12.2024 vara 116 950 eurot, siis 01.01.2025 bilansi kohaselt oli vara 256 699.94 eurot. Vahe tuleb sellest, et 2025. aasta bilansis on ka immateriaalne vara, mida äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes aga pole. Võlgniku vara Võlgniku andmetel on pangakontodel järgmises summas vahendeid: Wise EUR 49 570.30 eurot; Wise CHF 0.00; Wise CZK 0.00; Wise USD 0.41 USD; Revolut Bank UAB 0.00 EUR; Revolut Bank UAB 0.00 USD; Stripe 0.00. Võlgniku väiteid kinnitab väljavõte Wise kontodest. Haldur tegi võlgnikule ettepaneku kas kanda raha üle halduri ametikontole või esitada kinnitus selle kohta, et Wise kontol saab raha käsutada ainult halduri nõusolekul. Võlgnik ei teinud ei ühte ega teist. Võlgnikul sõnul on kontod Revolut pangas suletud. Võlgniku kinnitusel muu vara tal puudub. Raamatupidamisest ei nähtu samuti, et võlgnikul oleks muud vara.

4

2-26-1811 Ajutise pankrotihalduri hinnang võlgniku vara väärtusele: halduri hinnangul on võlgniku vara väärtus ca 49 570.30 eurot. Võlgniku kohustused Raamatupidamise kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 292 500 eurot. Nagu eespool märgitud, võttis võlgnik selles summas laenu. Algselt oli laenu tähtaeg 18 kuud. Seejärel pikendati seda kuni 30.04.2025. Olenevalt laenulepingust oli intress 9-12% aastas. Laenusid pole tagasi makstud. Ka pole makstud intresse, viiviseid vmt. Raamatupidamises kajastub üksnes põhivõlg. Raamatupidamise kohaselt pole võlgnikul muid kohustusi. Ka haldurile pole muudest kohustustest teatatud. E-maksuameti kohaselt on võlgnikul intressivõlg summas 1.19 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnang kohustuste suurusele: võlgniku kohustuste suurus on vähemalt 292 501.19 eurot. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema vara. Tegevus on lõppenud, mistõttu puuduvad väljavaated varaline seisundi paranemisele. Sellest tulenevalt on haldur seisukohal, et seisund, kus võlgnik ei suuda oma kohustusi võlausaldajate ees täita, ei ole ajutine. Võlgnik on halduri hinnangul maksejõuetu. Hinnang maksejõuetuse ajale ja põhjusele Raamatupidamislikult muutus võlgnik maksejõuetuks 2025. aastal, kui omakapital läks negatiivseks. Omakapitali drastilise languse põhjustas immateriaalse põhivara mahakandmine. Tegelikult ületasid kohustused märkimisväärselt vara juba 2024. aastal ning kuna müügikäivet sel aastal sisuliselt polnud, ei olnud tollane seisund ajutist laadi. Tegelikult võib maksejõuetus olla tekkinud juba 2023. aastal, kuna bilansis kajastatud nõudeks oli nõue juhatuse liikme vastu, mis 2024. aastal loeti tasutuks juhatuse liikme poolt arenduskulude arve esitamisega. Nagu eespool märgitud, hindas juhatus 2025. aasta lõpuks arenduskulude väärtuse nulliks. Arvamus võimalike juhtimisvigade, tagasivõitmise, tagasinõudmise võimaluste ning kuritegude kohta. Halduril puudub hetkel veendumus juhtimisvigade, tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning kuritegude kohta. Täiendavat uurimist edaspidises pankrotimenetluses vajab mh järgmine: - võlgniku tegevuse iseloomu arvestades on mõistetav, et kõige suuremad kulud on arenduskulud. Raamatupidamise kohaselt on nende suurus 204 685 eurot. Seejuures on jääb silma, et arenduskuludest 147 732.80 eurot on makstud juhatuse liikmele. Seega, juhatuse liikmele makstud summa moodustab ca 75% arenduskuludest. Lisaks on suur 5

2-26-1811

-

-

osa sellest tehtud ettemakse korras (102 732.80 eurot). Vajab edasist uurimist, mis kulud need on ning kas need olid teiste osanikega ja laenuandjatega kooskõlastatud; võlgniku pearaamatu kohaselt võeti arenduskulud alates 31.01.2024 varana arvele. Sellele räägib vastu võlgniku 2024. aasta aruanne, kus võlgnikul sellest varaliiki ei kajastanud. 31.12.2025 kanti need juhatuse otsusega maha. Juhatuse liikme sõnul ei oma immateriaalne vara väärtust. See väide vajab pankrotimenetluses kontrollimist. Halduri hinnangul võib selles kahelda. Esiteks, võlgniku tegevuse alguses omandas ta enamusosanikult inguro.com domeeni ja siis, enne olulises summas arendustöid, oli sellel väärtus – võlgnik kohustus selle eest tasuma 6500 eurot. Eraldi küsimus on, milline see väärtus on ja mis selle väärtuse moodustavad. Igal juhul ei peaks neid arvama pankrotivarast välja, millise ettepaneku juhatus on teinud; raamatupidamise kohaselt puuduvad kuludokumendid 1423.24 euro osas; äriplaani ülevaates märgitakse, et võlgnikul on tugev õiguslik ja strateegiline partnerite poolne tugi. See aspekt vajab täiendavat uurimist. Haldurile esitatud lepingute hulgas pole partneritega sõlmitud lepinguid; käibedeklaratsioonidest järeldub, et müügikäive oli kasumiaruannetes toodust erinev.

Hinnang pankrotimenetluse kulude katmise võimalusele Võlgniku varast on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Juhul kui võlgnik on raha pärast ajutise halduri määramist kulutanud, on tegemist käsutuskeelu rikkumisega ja juhatus kannab selle eest vastutust. Maksejõuetusmenetluse määramine Kuna võlgniku vara ei asu Eesti krediidiasutuses, ka võib tekkida muudel põhjuselt vajadus korraldada pankrotimääruse täitmist välisriigis, tuleks pankrotimääruses märkida, et tegemist on põhimaksejõuetusmenetluse algatamisega Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1346/2000 (29.05.2000) artikli 3 lõike 1 mõttes.

II Kohtu põhjendused

2-26-1811

Võlgniku maksevõime hindamine

seisundi

Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise aeg ja maksejõuetuse põhjused

7

2-26-1811

8

2-26-1811 PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.

Pankroti väljakuulutamise alus ja maksejõuetusmenetluse määramine

Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 9

2-26-1811 PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Inguro OÜ ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 20 töötunni eest 2000 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutise pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 20 tundi, mille vältel ajutine pankrotihaldur töötas läbi pankrotiavalduse; tegi võlgnikule päringu ja analüüsis saadud andmeid; hankis andmeid registritelt, maksuhaldurilt jmt; suhtles võlgnikuga päringu, käsutuskeelu ja võlgniku aadressi asjus; suhtles äriregistriga seoses võlgniku aadressi muutmisega; koostas aruande. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 100 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2026. a on töötasu alammääraks 946 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusele nr 36. Seega on PankrS § 23 lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 189.20 eurot. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele arvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Advokaadibüroo Advocatus käibemaksukohustuslane (registrinumber EE100920323). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista OÜ-le Advokaadibüroo Advocatus, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 1 1 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Arvestades asjaolu, et ajutise pankrotihalduri ülesanded on täidetud ja tasunõue esitatud 2026. aastal, kohaldub kohtu hinnangul ajutise pankrotihalduri tasule 2026. a käibemaksu määr 24%. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 20 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Katrin Prükki ajutise pankrotihalduri tasu summas 2000 eurot,

10

2-26-1811 millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele OÜ Advokaadibüroo Advocatus kontole EE962200221025574604. Eeltoodud tasu kuulub PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasumisele pankrotivara arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Merike Varusk kohtunik

11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.