Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00 13,18

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse poolte kokkuleppel 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Menetluse käik Kopparberg Kinnisvara OÜ esitas 26.09.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 626,59 euro saamiseks. 21.10.2014. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. 22.10.2014. a esitas võlgnik nõudele vastuväite. 04.11.2014. a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Harju Maakohtule. Harju Maakohus keeldus 07.11.2014. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning andis selle kohtualluvuse alusel üle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kopparberg Kinnisvara OÜ esitas 30.12.2014. a Tartu Maakohtule hagiavalduse DxxxxxRxxxxxxvastu võlgnevuse summas 373,18 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 21.09.2012. a hagejaga sõlminud üürilepingu korteri asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx, kasutamiseks. Hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostjal tekkinud võlgnevus lepingujärgselt tasumisele kuuluvate üüri ja kommunaalteenuste eest kokku 261,59 eurot. Arvestades, et üürilepingu sõlmimisel oli kostja maksnud deposiidi 75 eurot, mida hageja ei olnud kostjale tagastanud, moodustas võlgnevus kokku 186,59 eurot. Viiviste summa moodustas kokku 356,57 eurot, mida hageja vähendas summani 186,59 eurot. Kostja esitas 21.01.2015. a hagile kirjaliku vastuse, milles teatas, et tal ei ole hageja nõudele vastuväiteid, kuid tegi ettepaneku võlgnevuse tasumiseks osamaksete kaupa. Kostja esitas kohtule ka taotlus menetlusabi saamiseks riigilõivu maksmiseks. 16.03.2015. a esitasid poole kohtule kompromissi võlgnevuse tasumiseks 20 euro suuruste osamaksete kaupa. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist, asja menetluse lõpetamist ning määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist kahe tööpäevani. Hageja taotles kohtult poole tasutud riigilõivust tagastamist, kuna pooled sõlmisid kompromissi.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale seaduses ettenähtud määruskaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel on võimalik määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada vastavalt poolte kokkuleppele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, muu hulgas juhul, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 100 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o. 50 eurot.

Kostja esitas kohtule taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu maksmiseks. Kohus leiab, et kuivõrd pooled sõlmisid käesolevas tsiviilasjas enne menetlusabi taotluse lahendamist kompromissi ning kostjal menetluskulusid ei tekkinud, siis võib taotluse jätta lahendamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.