VV hagi TL vastu kahju hüvitamiseks, võla ja viivise saamiseks, TL vastuhagi VV vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.02.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VV apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2289,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VV (isikukood
XXXXXXXXXXX,
XXXXXXXX XXX XX-XX XXXXX-XXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja: TL (isikukood
XXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX) lepinguline esindaja Kaili Siilak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 10.02.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud VV kanda ning välja mõista VV-lt apellatsioonimenetluse kuludena 700 eurot (ilma käibemaksuta).
TL kasuks
Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme
kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) vahel oli 08.04.12 sõlmitud üürileping XXXXX XX-XX, Tallinn asuva eluruumi kasutamiseks kuni 07.04.14. Lepingu järgi oli üür 450 eurot kuus, lisaks pidi maksma kõrvalkulusid (lepingu p 2.1, 2.2), viivis oli võlgnevustelt 0,05% päevas (lepingu p 2.8). Kostja pidi kasutama eluruumi hoolikalt, sihtotstarbele, hoiduma kahjustamisest ja vastavad kahjud omal kulul kõrvaldama (lepingu p 3.4). 18.11.12 avastas hageja eluruumi kahjustused, koostati akt. Hageja ütles lepingu 21.11.12 tehtud avaldusega 22.11.12 kostjale üles. Pooled sõlmisid 22.11.12 kompromisslepingu, mille järgi pidi kostja kõrvaldama puudused, tasuma üüri ja kõrvalkulusid ning vabastama 15.12.12 eluruumi. 30.12.12 tegi hageja uue ülevaate eluruumist, puudused olid kõrvaldamata ja kahju hüvitamata. Lisaks on kostjal võlgnevus kõrvalkulude, üüri ja elektrienergia eest. Üüri tuli maksta kalendaarse kuu eest, mida kostja poolteist aastat tegi.
2.Hageja palub hagiavalduses ja selle 20.03.14 esitatud täpsustuses kostjalt välja mõista (selguse huvides on kasutatud hagiavalduse numeratsiooni): p 1.1.1 – üürivõlg kuni 15.12.12 summas 120 eurot, p 1.1.2 - kõrvalkulude võlg kuni 15.12.12 summas 288,91 eurot, p 1.1.3 - kahjuhüvitis summas 1648,37 eurot, p 1.1.4 viivised p 1.1.1 (üürivõlg 120 eurot) nimetatud põhinõudest kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni nõude täitmiseni, p 1.1.5 viivised p 1.1.2 (kõrvalkulud 288,91 eurot) nimetatud põhinõudest kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni nõude täitmiseni, p 1.1.6 viivised p 1.1.3 (kahjuhüvitis 1648,37 eurot) nimetatud põhinõudest kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni nõude täitmiseni, p 1.1.7 viivised p 1.1.4 nimetatud põhinõudest kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina, p 1.1.8 menetluskulud palub jätta hageja kanda, p 1.1.9 kahjuhüvitis summas 120 eurot.
3.Hageja loobus oma hagi p 1.1.7 nõudest (II kd, tl 91, p 1.1.7 teine alalõik) ja samuti loobus p 1.1.9 kahju nõudest 120 eurot (II kd, tl 125, protokoll).
4.Hageja palub tasaarvestada oma rahuldamisele kuuluvad nõuded kostja tagatisraha 600 eurot nõudega või need välja mõista.
5.Üürivõlg (p 1.1.1) on perioodi eest 01.12.12-15.12.12 ja on kahjuhüvitis kompromisslepingu alusel. Kostja võttis kompromisslepinguga kohustuse tasuda hagejale 120 eurot üüriraha, mis katab üüri kuni 15.12.12. Hageja nõuab üürivõlgnevuselt viivist (p 1.1.4) VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi alates 16.12.12 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi protsendina kuni nõude täitmiseni.
6.Kõrvalkulude võlg (p 1.1.2) seisneb järgnevas: kõrvalkulude võlgnevus 2012.a novembrikuu eest 145,75 eurot (KÜ H arve nr 12) ja 2012.a detsembrikuu 15 päeva eest 85,69 eurot (KÜ H arve nr 1); võlgnevus elektrienergia tarbimise eest novembrikuu eest 31,22 eurot (arve 30.11.12 nr 330213929917) ja detsembrikuu eest 26,26 eurot (arve 31.12.12 nr 330216015467). Arved sisaldavad kõiki andmeid tarbitud teenuste ja koguste eest, andmed esitati KÜ-le H ja Eesti Energiale 25. kuupäeval. Perioodil 01.11.12-22.11.12 kohustus kostja tasuma kõrvalkulusid 08.04.12 sõlmitud üürilepingu p 2.2. ja 2.3 järgi. Perioodil 23.11.12-30.11.12 pidi kostja tasuma kõrvalkulusid kahjuhüvitisena, kuna tekitas hagejale kahju. Perioodil 01.12.12-15.12.12 pidi kostja tasuma kõrvalkulusid kompromisslepingu alusel
kahjuhüvitisena. Hageja nõuab kõrvalkuludelt viivist (p 1.1.5) VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi. Kõrvalkulude tasumise aeg oli 20.01.12 (kompromissleping) ja viivist tuleb arvestada alates 21.01.2012 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi protsendina kuni nõude täitmiseni.
7.Kahjuhüvitise (p 1.1.3) nõude aluseks toob hageja välja, et kostja on põhjustanud üüritud asjale ja nende päraldistele (sees olevatele asjadele) kahjustusi ja kostja peab need VÕS § 334 lg 2 järgi hagejale hüvitama. Kahju koosneb järgnevast: taastusremondi maksumus 600 eurot, materjali kulu 384,79 eurot ja koristustööde maksumus 280,80 eurot, kokku 1265,59 eurot; rikutud mikrolaineahju maksumus 135 eurot, elektrilise veekeetja maksumus 63 eurot, vannitoa komplekti maksumus 4,89 eurot, kahe kadunud pleedi maksumus 19 eurot, kadunud põrandajapesija maksumus 27,89 eurot, vahetatud lukusüdame maksumus 49,40 eurot (oli sunnitud vahetama luku, kuna kostja asja üle ei andnud), kokku 299,18 eurot; kütusekulu, kuna korteri taastamise tõttu pidi hageja sõitma Kohtla-Järvelt Tallinnasse ja tagasi, 83,60 eurot (34,44 eurot + 49,16 eurot). Korter oli korras, kui see kostjale üürile anti. See on fikseeritud aktis, mis on 08.04.12 sõlmitud lepingu Lisa 1. Kahjuhüvitise nõue pole aegunud. Asja tagasisaamine pidi toimuma lepingu p 5.1 järgi vastavalt poolte poolt koostatud aktile ja võtmete üleandmisele ning enne tuli eluruum, asukohaga XXXXX XX-XX, Tallinn, vabastada. Kostja ei ole eluruumi üle andnud, jätkas elamist peale 01.12.12 ja eluruumis remonti ei teinud. Poolte vahel olid läbirääkimised oktoober – detsember 2012 (kostja e-kiri 14.12.12) ja lisaks oli objekti taastamise tähtaega pikendatud kuni 30.12.12. Läbirääkimiste ajal aegumine peatub. Hageja ei nõustu sellega, et ta sai korteri valduse 05.12.12 ja et hageja abikaasa võttis jõuga kostjalt korteri võtmed. 05.12.12 lahkus kostja näiliselt perekonnaga ja politsei töötajatega, tehes endale alibi. Kostja tuttav tegi 05.12.12 öösel korteriukse lahti, võttis mõned asjad ning 06.12.12 süüdistas hagejat varguses. Kostja viis ülejäänud asjad ära 06.12.12 ja edaspidi toimusid poolte vahel läbirääkimised. Kostja vabastas ruumid 06.12.12 ja nõue pole aegunud. Hageja sai ruumid täielikult tagasi 30.12.12. Kostja kinnitas 20.11.12 aktis kahjustusi, omapoolseid pretensioone ei esitanud. Kostjal oli võimalik kasutada asja kuni 30.12.12, kuna tal olid võtmed.
8.Hageja nõuab kahjuhüvitiselt 1648,37 eurot viivist (p 1.1.6) kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi protsendina kuni nõude täitmiseni. Korteri taastamisremondi tegemise aega oli pikendatud 30.12.12 ja kuna kostja remonti ei teinud, tegi hageja selle ise, mis sai valmis 10.04.13 ja nõue muutus sissenõutavaks
9.Hageja palub oma rahuldamisele kuuluvad nõuded tasaarvestada kostja nõudega, juhul kui kohus peaks kostja vastuhagi rahuldama/osaliselt rahuldama. Kostja nõue 600 euro tagastamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega, sest ta on tegelikult kahjunõuet tunnistanud. Kostja pole maksnud üüri 125,92 euro võrra rohkem, sest üüri tasuti kalendaarses kuus 450 eurot. AS Eesti Energia ja KÜ H arved tõendavad, et tasumine toimus kalendaarses kuus. Kompromissilepingus ei esitanud kostja pretensioone üüri kohta ja seega puudutab kompromissleping suhteid 01.12.12-15.12.12. Kostja viivisenõudeid peab hageja alusetuks. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu.
11.Kostja leiab, et hagi eluruumi ja selles asuvate asjade kahju hüvitamiseks on aegunud. Hageja sai eluruumi kostjalt jõuga tagasi 05.12.12. Lisaks ei ole hageja tõendanud,
milline oli eluruum ja asjade seisund üürilepingu sõlmimisel. Kostja pole halvendanud eluruumi ega nendes asuvate asjade seisundit.
12.Üürinõue perioodi eest 06.12.12-15.12.12 summas 120 eurot tuleb jätta rahuldamata. Leping oli sõlmitud 08.04.12, üüri tuli tasuda igas kuus ja seega oli periood igas kuus
08.kuupäevast kuni 07. kuupäevani. 08.11.12 tasus kostja üüri lepingu järgi 450 eurot kuni 07.12.12. Kuna leping lõppes ülesütlemisega 22.11.12 (hageja on seda ka ise väitnud), siis pidi kostja maksma üüri selle päevani ehk 15 päeva (08.11.12-22.11.12) eest 225 eurot (450/30x15). Kostja maksis seega rohkem 225 eurot.
13.Pooled sõlmisid 22.11.12 lühiajalise üürilepingu tähtajaga 15.12.12 (23 päeva). Selle lepingu järgi pidi kostja maksma üüri 150 eurot ehk päevas 6,52 eurot (150/23=6,52). Hageja võttis jõuga kostja valdusest eluruumi 05.12.12, mistõttu kostjal pole kohustust tasuda üüri 06.12.2012-15.12.2012. Perioodi eest 22.11.12-05.12.12 (13 päeva) on kostjal kohustus maksta üüri 84,76 eurot. Kokku on kostja tasunud üüri alates 08.11.12-05.12.12 rohkem 140,24 eurot (450-225-84,76).
14.Hageja ei ole esitanud kõrvalkulude arveid. KÜ H arved nr 12 (145,74 eurot) ja nr 1 (85,66 eurot) ei ole lepingu p 2.2. järgsed kõrvalkulude algdokumendid, sest lepingu järgi määratakse need kulud kindlaks arvestite ja teenusepakkuja poolt esitatud arvetest lähtuvalt. Selliseid dokumente pole hageja esitanud ja ühistu arved on informatiivse iseloomuga, kus puuduvad kogused, alg- ja lõppnäidud, allkirjad jne. Kostja ei pea tasuma kulude eest pärast 05.12.12 (arve nr 1) ning lisaks ei nähtu kui suur on kostja tarbimine 01.12.12-05.12.12, mistõttu on nõue alusetu kuni 05.12.12 ja pärast seda.
15.Hageja esitas alles koos hagiga AS Eesti Energia arve nr 330213929917 (31,22 eurot) ja kuna kostja on maksnud rohkem 140,24 eurot, siis tasaarvestab (I kd, tl 188, avaldus 27.01.14) kostja viidatud 31,22 eurot hageja nõudega ja nõue on lõppenud. Hageja esitas koos hagiga ka Eesti Energia AS arve nr 330216015467 (26,26 eurot) 2012.a. detsembri eest. Pärast 05.12.12 ei saanud kostja eluruumi kasutada ja kuna hageja pole ise fikseerinud näitu 05.12.12 seisuga, on tõendamata, et kostja tarbis elektrienergiat viidatud ulatuses. Nõue on selles osas tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
16.Viivisenõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna kahjunõue on aegunud ja üürinõue perioodi eest pole põhjendatud. Kuna hageja pole arveid nr 12 ja nr 1 esitanud ega kõrvalkulude arvestust esitanud, siis pole kostja olnud ka viivituses. Elektrienergia tarbimine 2012.a detsembri eest pole tõendatud ja viivise nõue pole põhjendatud ning arve nr 330213929917 järgse tasu 31,22 eurot tasaarvestas kostja nõudest teadasaamisel viivitamatult ja kohustus on lõppenud ning seega pole viivis põhjendatud. Kostja vastuhagi
17.Kostja palub hagejalt välja mõista: tagatisraha 600 eurot ja viivist 125,40 eurot tagatisraha tasumisega viivitamise eest 22.01.13-17.03.14 ning 0,05% päevas alates 18.03.14 kuni selle tasumiseni; enammakstud üüri 125,40 eurot ja viivist 0,05% tagastamata üürilt alates vastuhagi esitamisest 18.03.14 kuni kohustuse täitmiseni; menetluskulud palub jätta hageja kanda.
18.Kostja vastuväidetes on kostja põhjendanud, et ta pidi maksma üüri lepingu ülesütlemise päevani ehk 15 päeva eest (08.11.12-22.11.12) 225 eurot.
19.Pooled sõlmisid lühiajalise üürilepingu 22.11.12-15.12.12 ja kostja pidi maksma üüri 120 eurot ja kommunaalkulusid, kuid leping lõppes 05.12.12, kui hageja võttis jõuga kostjalt eluruumi. Seega pidi kostja maksma selle perioodi ehk 23 päeva eest üüri
67,86 eurot (päevas 5,22 eurot). 2012.a. novembrikuu elektrienergia tasu on 31,22 eurot, mille kostja tasaarvestas.
20.Kokku pidi kostja maksma 324,08 eurot (08.11.12-22.11.12 üür 225 eurot, novembrikuu elektri eest 31,22 eurot, 23.11.12-05.12.12 üür 67,86 eurot), kuid on tasunud 450 eurot. Seega on ta tasunud rohkem 125,92 eurot, mis tuleb talle tagastada. Sellelt nõudelt palub kostja lepingulist viivist (lepingu p 2.8) alates 18.03.14 vastuhagi esitamisest 0,05% päevas kuni nõude täitmiseni.
21.Üürilepingu p 2.6 kohaselt maksis kostja tagatisraha 600 eurot, millest 500 eurot enne lepingu sõlmimist ja 100 eurot pärast lepingu sõlmimist 15.04.12. Üürilepingu p 2.6 kohaselt tuleb see tagasi maksta 2 kuu jooksul lepingu lõppemisest. Hageja on kinnitanud, et esitas 21.11.12 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja leping lõppes
22.11.12.Tagatisraha tuli tagastada 22.01.13, kuid on seni tagastamata. Lepingujärgne viivis 0,05% sellelt nõudelt on alates 23.01.13-18.03.14 summas 125,40 eurot (418x600x0,05%). Maakohtu otsus
22.Maakohus rahuldas hagi osaliselt kõrvalkulude nõudes summas 49,33 eurot ja sellelt arvestatud viivisenõudes seisuga 10.02.2015 summas 4,75 eurot ja jättis rahuldamata sellelt nõudelt viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni võla tasumiseni.
23.Maakohus rahuldas vastuhagi tagatisraha nõudes 600 eurot ja sellelt arvestatud viivisenõue osaliselt seisuga 10.02.2015 summas 100,92 eurot ning alates 11.02.2015 viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
24.Maakohus otsustas tasaarvestada poolte vastastikused nõuded, mille tulemusena mõistis välja hagejalt kostja kasuks põhivõlga 600 eurot ja sellelt viivist 10.02.2015 seisuga 46,94 eurot ning alates 11.02.2015 mõistis välja hagejalt viivist kostja kasuks VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
25.Maakohus jättis rahuldamata hagi üürivõla 120 eurot ja kahjuhüvitise 1648,37 eurot ning nendelt viivise väljamõistmiseks. Maakohus jättis rahuldamata vastuhagi enammakstud üüri 124,40 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks.
26.Maakohus lõpetas menetluse kostja vastu kahju nõudes 120 eurot perioodi eest 23.11.12-30.12.12. ja viivise nõudes viiviselt, mis oli arvestatud üürivõlalt 120 eurot.
27.Maakohus mõistis välja menetluskulusid kostjalt hageja kasuks 185,84 eurot ja hagejalt kostja kasuks 1192,08 eurot.
28.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 08.04.12 eluruumi üürilepingu tähtajaga 07.04.13 (II kd, tl 37 digitaalselt allkirjastatud), seega on lepingu alguskuupäev 08. ja lepingu lõpukuupäev 07. Lepingust ei nähtu, et 2012.a arpillikuu üür oleks väiksem kui 450 eurot. Lepingu p 2.1 kohaselt makstakse üüri igas kuus, kuid ei nähtu, et üüri maksmise kuuks oleks kalendrikuu (01. kuupäevast kuu viimase päevani). Hageja esitas AS Eesti Energia arved ja KÜ H arved (I kd, tl 68; II kd, tl 43, 44, 59-81), millega soovis tõendada, et tasumine toimus kalendrikuiselt. Viidatud arved kajastavad aga tarbimiskulusid elektri ja muu eest ehk kõrvalkulusid, mitte aga üüri ehk tasu, mida maksab kostja hagejale üürilepingu järgi. Kuna lepingust ei nähtu, et üüri arvestamise periood oleks kalendrikuu, siis sai üürnikuga sarnane mõistlik inimene lepingust aru nii, et üüri tuli maksta kuus, milliseks ajavahemikuks on 08. kuupäevast järgneva kuu 07. kuupäevani. Eeltoodu alusel leidis kohus VÕS § 294 lg 1 ja VÕS § 29 lg 4, 6 järgi lepingut tõlgendades, et üüri maksmise ajavahemik oli vaidlusaluse üürilepingu järgi 08. kuupäevast järgneva kuu 07. kuupäevani ja üüri maksmise kuupäev oli vastavalt 08. kuupäev.
29.Kuna leping lõppes 22.11.12 seoses ülesütlemisega ehk võlasuhe lõppes VÕS § 186 p 6 järgi, siis ei olnud kostjal enam alates 23.11.12 VÕS § 76 lg 1, 2 § 292 lg 1 järgi kohustust 08.04.12 sõlmitud lepingu järgi hagejale üüri maksta. Kostja tasus 08.11.12 üüri 450 eurot, aga leping lõppes 22.11.12, siis on õiged kostja väited, et märgitud summa on tasutud ette kuni 07.12.12 ning 08.11.12–22.11.12 tasumisele kuuluv üür oli vastavalt 15 päeva eest 225 eurot ehk kostja on hagejale tasunud üüri rohkem 225 eurot.
30.22.11.12 sõlmitud kompromisslepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud selles, et kostja saab lisaaega selleks, et tagastada korter 15.12.12 kl 14.00 samas seisus nagu ta selle sai, ja garanteerib, et tasub 15.12.12 kommunaalkulud, elektriarve ja üüriraha üüritud päevade eest. Lisaks nähtub, et üürnik vabastab üürikorteri 01.12.12 ja taastab selle 15.12.12 (I kd, tl 85-86). Kohus leidis, et kompromisslepingu näol sõlmisid pooled 22.11.2012 lühiajalise üürilepingu tähtajaga 15.12.12 kl 14.00 koos kostja kohustusega maksta kuni selle ajani üüri 120 eurot ja kõrvalkulusid. Et kostja võttis lepingus kohustuse taastada korter endises olukorras ja anda see üle 15.12.12 kl 14.00, siis on tegemist seadusest tuleneva üürniku kohustusega VÕS § 334 lg 1 tähenduses ega mõjuta seetõttu vaidlusaluse lühiajalise üürilepingu kestvust ega sisu ja nii on lepingus sisuliselt korratud VÕS § 334 lg 1 tulenevat kohustust. Seega oli hagejal õigus nõuda põhimõtteliselt viidatud lepingu järgi alates 23.11.12-15.12.12 üüri tasumist 120 eurot ning kõrvalkulusid kuni 15.12.12 VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 292 lg 1,§ 271 järgi.
31.VÕS § 296 lg 1 järgi ei pea üürnik tasuma üüri ja kõrvalkulusid aja eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada kas asja puuduste tõttu (§ 278) või takistuste tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja üürniku kasutusse. Tunnistajate ütlusi hinnates leidis kohus, et hageja, saades korteri valduse 05.02.12 ja asudes faktilist võimu seal teostama, sai korteri kostja käest tagasi 05.12.12 VÕS § 338 lg 2 mõttes. Tagasisaamine tähendab faktilist olukorda, faktilise valduse ja võimu teostamist eluruumi üle, mitte aga seda, millal üürileandja võimaldab pärast faktilise valduse ja võimu saamist üürnikul veel mõningaid omi asju eluruumist ära viia. Kohus leidis, et hagejal on õigus saada kostjalt üüri vaid perioodi 23.11.12-05.12.12 igas päevas 5,22 eurot. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda üüri perioodi eest 23.11.12-05.12.12 kokku 67,86 eurot. Tõendatud on kostja väide, et perioodil 08.11.12-22.11.12 pidi kostja maksma 225 eurot ja 23.11.12-05.12.12 67,86 eurot (sellest 01.12.12-05.12.12 26,10 eurot) ehk kokku üüri 292,86 eurot ning et kostja on maksnud 08.11.12 450 eurot. Seega katab tasutud summa eelviidatud perioodidel tasumisele kuuluva üüri, sh ei ole hagejal õigus saada üüri 06.12.12.-15.12.12 ja kostjal ei ole seega üürivõlga ehk ta ei riku üüri tasumise kohustust ega ole ka viivituses.
32.Hageja palus välja mõista kahjuhüvitise selle eest, et kostja kahjustas eluruumi ja selles olevaid asju. Kohus tuvastas, et hageja sai eluruumi tagasi 05.12.12. VÕS § 338 lg 2 järgi hakkab 6-kuuline üürileandja hüvitusnõude tähtaeg kulgema asja tagasisaamisest. Kooskõlas TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 1, lg 3 hakkas aegumistähtaeg kulgema 06.12.12 kl 00:00 ja lõppes TsÜS § 135 lg 2, § 136 lg 3 järgi 05.06.13 kl 24:00. Hagi kohtusse kahju hüvitamiseks on esitatud 06.06.13 kl 10:13 (I kd, tl 1). Seega on hagi aegunud ja kostjal on õigus TsÜS § 142 lg 1 II lause alusel kohustuse ehk kahju hüvitamisest keelduda. Kooskõlas TsÜS § 143 kohaldab kohus kostja taotlusel nõudele aegumist ning hagi kahju hüvitamiseks summas 1648,37 eurot (hagi p 1.1.3) jääb rahuldamata. Kooskõlas TsÜS § 144 on aegunud ka sellelt kahjuhüvitise nõudelt hagetud viivisenõue (hagi p 1.1.6).
33.Kostja tunnistas hageja kõrvalkulude nõudest elektrienergia tasumise nõuet 2012.a novembrikuu eest 31,22 eurot arve nr 330213929917 järgi, mistõttu puudus vajadus
anda täiendavat hinnangut poolte sellekohastele väidetele ja Eesti Energia AS arvele nr 330213929917 (I kd, tl 66).
34.Kohus märkis, et kuivõrd hageja ei võimaldanud kostjal alates 06.12.12 asja enam kasutada, siis ei ole kostjal ka VÕS § 296 lg 1 tulenevalt kohustust alates 06.12.12 kõrvakulusid tasuda. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja tarbis 2012.a. novembris ja 01.12.12-05.12.12 kommunaalkulusid ja elektrit, tuleb kohtu arvates VÕS § 76 lg 1, 2, lepingu p 2.1, kompromisslepingust, VÕS § 6 lg 1 tulenevast hea usu põhimõttest ning § 7 lg 1 tulenevast mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt arvestada võlgnetavad kõrvalkulud ja tasu elektrienergia eest keskmisest – nö arvestatuna 2012.a. novembrikuu tasust. Viidatud novembrikuu kõrvalkulud arve nr 12 järgi on 145,74 ehk päevas 4,86 eurot (145,74/30), seega oleks 01.01.12-05.12 tasu 24,30 eurot ja kokku perioodi eest 01.11.2012-05.12.12 170,05 eurot. Tasu elektrienergia eest 2012.a. novembris oli 31,22 eurot, seega on keskmine päevas 1,04 eurot ja mõistlik tasu perioodi 01.01.12-05.12.12 eest on 5,20 eurot. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja nõue kõrvalkulude saamiseks 2012. novembri, detsembrikuu eest on osaliselt põhjendatud ehk on 170,05 eurot + 31,22 eurot (mida kostja tunnistas) + 5,20 eurot, kokku 206,47 eurot.
35.VÕS § 101 lg 3 alusel ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Lepingu järgi toimus kõrvalkulude arvestamine mõõdikute ja arvestuse aluseks olevate dokumentide järgi, seega oli arvete esitamine kõrvalkulude kohta hageja kohustus. 2012. novembri ja detsembri arve elektri eest on esitatud alles kohtu menetluses (I kd, tl 64) 18.06.13, KÜ H arve nr 12 (I kd, tl 69) samuti kohtumenetluses 18.06.13, mille kostja sai kätte hagiga koos 29.08.13 (I kd, tl 125). Seega VÕS § 101 lg 3 alusel ei pidanud kostja kuni 28.09.13 kulusid kandma, kuna tal ei olnud vastavad andmed teada. Seega saab elektrienergia tasu nõudelt (36,42 eurot) H arve nr 12 järgselt tasult 145,75 eurot viivist arvestada ajast, mil kostja sai teada võlast ehk 29.08.13. KÜ H arve nr 1 (I kd, tl 173) esitas hageja alles 06.01.14 (I kd, tl 167), millest kostja pidi teada saama hiljemalt 09.01.2014 (I kd, tl 181) ehk nõudelt 5,20 eurot perioodi eest 01.12.12-05.12.12 ei saanud kostja tasuda hagejast tingituna VÕS § 101 lg 3 mõtte kohaselt kuni 08.01.14. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja 28.01.14 tehtud tasaarvestusavaldusega 31,22 eurot ei lõppenud hageja kõrvalnõuded kostja vastu ning hagejal on nõue kokku 49,33 eurot ning kuna kostja pole väitnud, et märgitu on tasutud, siis on kostja oma kõrvalkulude tasumise kohustuse täitmisega viivituses ehk rikub kohustust VÕS § 100 mõttes hing hagejal on õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 94, § 101 lg 1 p 6 järgi viivist.
36.Üürilepingu p 2.6 kohaselt tuli tagatisraha 600 eurot tagasi maksta 2 kuu jooksul lepingu lõppemisest. Hageja esitas 21.11.12 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja leping lõppes 22.11.12. Seega tuli tagatisraha kostjale tagastada 22.01.13, kuid on seni tagastamata. Kohus leidis, et VÕS § 308 lg 2 mõtte järgi oli hagejal põhjendatud paluda tasaarvestuse tegemist oma rahuldamisele kuuluvate nõuetega kostja nõudega. Samas pole hageja ka oma nõudeid enne tasaarvestanud. Alles kohtumenetluses palus hageja oma nõuded otsuses tasaarvestada kostja nõuetega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tegelikult viivitanud tagatisraha tagastamisega ja rikkunud oma kohustust VÕS § 100 mõttes. Lepingust ei nähtu, et üürnikul oleks õigus nõuda tagatisraha tagastamisega viivitamisel viivist 0,05%. Lepingu p 2.8 reguleerib vaid üürileandja nõuetelt arvestatavat viivist. Seega on üürnikul õigus nõuda viivist vaid seadusjärgses määras alates 23.01.13 VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 101 lg 1 p 1 järgi.
37.Hageja nõue kuulus rahuldamisele järgmiselt: põhinõue 49,33 eurot ja viivis 4,75 eurot. Kostja vastuhagi kuulus rahuldamisele järgmiselt: põhinõue 600 eurot ja viivis 100,92 eurot. Tasaarvestuse tegemisel tuleb lähtuda VÕS § 201 lg 2 I lausest, mis sätestab, kui tasaarvestav pool peab teisele poolele lisaks põhikohustuse täitmisele maksma intressi või hüvitama kulutusi, loetakse, et tasaarvestus toimub esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama põhimõte on ka VÕS § 88 lg 8. Seega tuleb tasaarvestada kõigepealt viivise nõue ja alles siis põhivõla nõue (vt ka RK 3-2-1-18-11). Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks tasaarvestuse tulemusena välja mõista tagatisraha katteks 600 eurot, viivist 10.02.15 seisuga 46,84 eurot ja alates 11.02.2015 viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II, § 94 ja TsMS § 367 järgi kuni põhivõla tasumiseni. Kuna tasaarvestuse tulemusel nõuded kattuvas ulatuses lõpevad VÕS § 197 lg 2 järgi, lõpeb hageja kõrvalkulude ja viivisenõue (mis kuulus rahuldamisele ja tasaarvestamisele) ja seega tuleb jäta rahuldamata hageja viivisenõue kõrvalkuludelt protsendina seadusjärgses määras kohtotsuse järgselt.
38.Hagi p 1.1.7 ja p 1.1.9 nimetatud nõuetest hageja loobus. Kostja ei ole neid nõudeid tunnistanud ega neid nõudeid rahuldanud, mistõttu kohus lõpetas nendes nõuetes menetluse TsMS § 428 p 3 alusel.
39.Hageja ja kostja esitasid 19.01.15 avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena kokku 2020 eurot: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot, esindaja kulud summas 1720 eurot. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane.
40.Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja AK esindanud hagejat 09.12.13 toimunud kohtuistungil (I kd, tl 157-158), muid toiminguid või dokumente kohtule AK esitanud ei ole. Kõik kohtule esitatud dokumendid on allkirjastanud hageja ise ning dokumentides ei ole märgitud AK ka esindajaks. Seega saab taotletud 230 eurost pidada põhjendatuks üksnes menetluskulude avalduse lisana arvel nr 0101 märgitud kokkuleppeline tasu kohtuistungil osalemise eest summas 100 eurot.
41.Hageja soovib kindlaks määrata esindaja RI kulud summas 350 eurot kahe menetlusdokumendi esitamise eest (20.03.14 hagi täpsustus, 31.03.14 vastus vastuhagile). Nähtuvalt toimikust on OÜ F esindaja RI küll märgitud esitatud menetlusdokumentidel 20.03.14 (II kd, tl 19-36), 31.03.2014 (II kd, tl 55-58) hageja esindajaks, kuid kohtule on esitamata volikiri RI esindusõiguse kohta ja mõlemad menetlusdokumendid on esitatud hageja allkirjaga. Seega ei ole kohtul olnud võimalik ka kontrollida RI esindusõigust käesoleva menetluses. Kohtule on esitatud hageja volikiri OÜ F esindaja PP nimele (I kd, tl 136), kuid 09.04.14 toimunud kohtuistungil (II kd, tl 86) on kohus juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et PP ei saa pidada hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Seega on kohtu hinnangul põhjendamata menetluskulude avalduse lisana esitatud arve nr 310314-1 (F OÜ) alusel kulude välja mõistmine vastaspoolelt.
42.Menetluskulude avalduses soovib hageja kindlaks määrata vandeadvokaat Ilya Zuev kantud kulud summas 1140 eurot. Nähtuvalt avalduse lisana esitatud arvetest nr 201410-03 ja 2014-06-01 on esindajal kulunud kokku 10 tundi esindamiseks, tunnihinnaga 100 eurot. Ehkki kostja hinnangul ei ole võimalik tuvastada täpselt, millise toimingu peale ja kui palju on esindajal aega kulunud, siis kohtu hinnangul on tsiviilasja toimikust võimalik tuvastada, et vandeadvokaat I. Zuev on hagejat esindanud 24.09.14 istungil (II kd, tl 123-129), 17.10.14 esitanud vastuse (II kd, tl 158-164), 26.04.2014 esitanud haginõude täpsustuse (II kd, tl 89-93). Seega on kohtu hinnangul nimetatud toimingute tegemine esindaja I. Zuevi poolt tõendatud ning kohtu hinnangul arvetes näidatud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning nendest ei nähtu,
et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi, kulutanud selleks põhjendamatult aega või õigusabi tunnihind 100 eurot oleks liiga kõrge.
43.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud 1515 eurot ilma käibemaksuta, so 15,15 tundi tasuga 100 eurot tund. Kohus leidis, et kostja esitatud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on kõik toodud mahus põhjendatud ning esindaja tunnimäär 100 eurot ei ole ebamõistlikult kõrge. Vastuhagilt on tasutud riigilõiv 125 eurot.
44.Kostja nõue (arvestades hagi hinda) moodustab haginõudest ca 37%. Seega on kostja menetluskuludest 606,80 eurot seotud vastuhagiga ja ülejäänud 1033,20 eurot seotud hagiga. Hageja menetluskuludest on hagiga seotud 63% ehk 970,20 eurot ja vastuhagiga seotud kulud on 569,80 eurot.
45.Hagiga seotud menetluskulude osas, arvestades, et hageja loobus kahest nõudest ja hagi kuulus osalisele rahuldamisele ehk hageja sai oma nõuetest, arvestades hagihinda, vaid 2,3% rahuldatud (arvestamata tasaarvestuse tulemit), tuleb kostjalt TsMS § 163 lg 1 alusel välja mõista 22,31 eurot (970,20x2,3%). Kostjale tuleb hagiga seotud, sh loobutud nõuetega, kulude katteks hagejalt välja mõista TsMS § 168 lg 4 lause I poole järgi ja § 163 lg 1 järgi 1009,44 eurot (1033,20x97,7%).
46.Vastuhagiga seotud menetluskulude osas, arvestades hagihinda (arvestamata tasaarvestuse tulemit), kuulus rahuldamisele 71,3%. Seega tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel hagejalt kostjale välja mõista 432,64 eurot (606,80x71,3%) ja kostjalt hagejale välja mõista 163,53 eurot (569,80x28,7%).
47.Kohus on määranud 24.09.14 (II kd, tl 123-129), et märgitud istungiga seotud kulud jäävad kostja kanda sõltumata lahendi tulemist. Viidatud istung kestis ca 2 ja poolt tundi, seega tasu 250 eurot (100eurot/1h) jääb kostja kanda. Kokkuvõtvalt tuleb välja mõista menetluskulusid kostjalt hageja kasuks 185,84 eurot (22,31+163,53) ja hagejalt kostja kasuks 1192,08 eurot (1442,08-250). Apellatsioonkaebus
48.11.03.15 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 10.02.15 otsuse, välja arvatud otsuse resolutsiooni p 6, ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda proportsionaalselt haginõuete (s.h. vastuhagi) rahuldamise ulatusele.
49.Hageja ei nõustu kohtu järeldusega üüri maksmise osas, sest kohus ei arvestanud, et hageja ja kostja vahel ei ole olnud vaidlust selle üle enne kohtumenetluse algatamist ning üüritasu ja kõrvalkulud olid pidevalt makstud kalendaarsete kuude eest kuu lõpus. Arvestuste tegemine kalendaarsete kuude järgi on tavaline pikaajaline praktika üürileandjate ringis, mida rakendavad ka korteriühistud.
50.Korteri valduse tagasisaamise osas leiab hageja, et kostja põhiväide, et temalt olid korterivõtmed jõuga ära võetud, jäi tõendamata. Kõigepealt tuleb arvestada seda, et kolmandate isikute ütlused ega väited valduse küsimuses ei oma tähtsust, kuna korterisse sisenemise momendil olid korteris ainult üürnik ja tema elukaaslane (EK) ning üürileandja ja tema abikaasa (IS). Korteri suhtes valduse tagasisaamist ei ole siiamaani toimunud, kuid 30.12.12 toimus kostjalt valduse tagasivõtmine. Hageja selgitab, et korteri tagasisaamist ei toimunud, sest pooled ei ole loobunud sõlmitud kompromissilepingust. Kompromissileping nägi ette, et kostja pidi korteris kõik koristama. Kostja ei ole oma kohustusi lähtudes kompromissilepingust täitnud. Samas ei ole kohus andnud hinnangut kompromissilepingule, mis võib peatada nõuete aegumist, kuna hageja ootas kompromissilepingu täitmist. Hageja rõhutab, et kostjal oli kaks komplekti võtmeid ning need jäid hagejale nõuetekohaselt tagastamata.
51.Hageja ei võimaldanud kostjal 05.12.12 väljakolimist jätkata, kuna hageja kartis, et kostja tahtlikult rikub siseviimistlust või kahjustab mööblit. See asjaolu, et IS peatas öösel kolimise, ei tõenda otseselt ega kaudselt valduse üleminekut kostjalt hagejale ning objekti tagasisaamist. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et hageja ei võimaldanud kostjal peale 05-06.12.12 korterit kasutada. Korteri taastamiseks olid kostjal võtmed, kuid ta pahauskselt ei teinud katset midagi korteris parandada.
52.Hageja on seisukohal, et vastuhagi ei saa rahuldada, kuna hageja esitas 20.03.14 kohtule hagiavalduse täpsustuse, kostja sai dokumendi kätte, uuris seda ning esitas oma vastuhagi 21.03.14, aga dokumendi kuupäevaks oli määratud 18.03.14. Arvestades seda, et dokumendi kuupäev ja faktilise esitamise kuupäev on erinevad, tuleb vastuhagi rahuldamata jätta.
53.Menetluskulude kindlaksmääramisel on ebaõige kohtu järeldus, et kui esindaja ei ole kohtule esitatavat dokumenti allkirjastanud, siis ei saa tunnistada dokumenti esindaja poolt koostatuks. Kohus ei küsinud hagejalt kogu menetluse jooksul esindaja RI volikirja, aga toimiku materjalides on olemas RI diplom. RI ei osalenud kohtuistungitel ning väljastas hagejale ainult arve kirjaliku töö eest. Hageja leiab, et kui esindaja volikirja ei ole kohtule esitatud ning esindaja ei ole allkirjastanud dokumenti, aga menetlusosaline tõendab esindaja arvete tasumist ning tõendab, et arved on seotud konkreetse kohtumenetlusega, siis tuleb tunnistada esindaja osalemist menetluses ning arvestada tema arveid põhjendatud menetluskuludega. Täiendavalt pöörab hageja kohtu tähelepanu, et kohus luges advokaadibüroo tunnihinnaks 100 eurot, kuid ei arvestanud hinnale lisanduvat käibemaksu. Ühe tunni hind on 120 eurot.
54.Hageja esitab apellatsioonkaebusega dokumentaalsed tõendid (täiendavad pildid korteri vabastamisest 06.12.12), mida ta maakohtus ei esitanud. Vastus apellatsioonkaebusele
55.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse ja hageja taotluse tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
56.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.12.2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus on viivise arvestamisel seadusjärgse viivisemäära osas kostja kahjuks eksinud, kuid kuna kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, puudub ringkonnakohtul TsMS § 651 lg 1 järgi võimalus maakohtu otsust selles osas korrigeerida.
57.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostjalt üüri ja kõrvalkulude väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud, kuid hageja nõue tuleb tasaarvestada kostja poolt vastuhagis esitatud tagatisraha tagastamise nõudega, mis on hageja nõudest suurem. Maakohus on käsitlenud põhjalikult pooltevahelise üürisuhte sisu ja selle lõppemisega seotud asjaolusid ning selgitanud piisava selgusega, miks tuleb nii hagi kui vastuhagi osaliselt rahuldada.
58.Hageja ei ole maakohtu lahendiga nõustunud, kuid ei ole TsMS § 633 lg 1 p-i 3 ja lg 3 p-de 1 ja 2 järgi apellatsioonkaebust põhjendanud. Nii ei ole kaebuses kirjas, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olevatest asjaoludest, samuti on kohus jaganud
õigesti tõendamiskoormise. Ringkonnakohtul ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda vastastikuste nõuete põhjendatuse ulatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
59.Vastuseks hageja eriarvamusele üüri maksmise perioodi osas märgib kolleegium, et nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt oli üüri maksmise periood iga kuu 08. kuupäevast järgneva kuu 07. kuupäevani. Selline arvestuse alus tulenes asjaolust, et üürileping oli sõlmitud 08.04.2012 ja hakkas pooltevahelisi üürisuhteid reguleerima lepingu jõustumisest alates. Õige on maakohtu põhjendus, et kui üüri makstakse igas kuus, on tasutav üür arvestatav perioodi eest 08. kuupäev kuni järgmise kuu 07. kuupäev. Kuna lepingu teised sätted üüri maksmist kalendrikuu järgi ei sätesta, on kohus õigesti tuginenud VÕS § 294 lg 1 ja VÕS § 29 lg-te 4 ja 6 regulatsioonile ning tõlgendanud lepingut nii poolte kui ka mõistliku isiku arusaamast lähtuvalt ja jõudnud üüri maksmise perioodi kindlaksmääramisel seaduspärasele ja põhjendatud järeldusele. Kaebaja viited teiste üürileandjate või korteriühistute praktikale, ei muuda pooltevahelisi kokkuleppeid.
60.Erinevalt hagejast, on ringkonnakohus maakohtuga ühte meelt ka hageja poolt üüripinna kasutamise takistamise tuvastamise osas. Maakohus on esitatud dokumentaalseid tõendeid uurides ja tunnistajate ütlusi hinnates õigesti tuvastanud, et hageja võttis kostjalt korteri valduse üle 05.12.2012. Valduse üle võtmisega lõppesid pooltevahelised edasised asja kasutamisest tulenevad õigused ja kohustused ning seetõttu ei ole hageja nõue üüri ja kõrvalkulude saamiseks kostja valduse lõppemisele järgnenud perioodi osas õiguslikult põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustub vastavas osas maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja õigusliku käsitlusega, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku selles osas TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes pikemalt korrata.
61.Hageja taotluse apellatsioonimenetluses uute tõendite vastuvõtmiseks jätab kolleegium rahuldamata. Vastavalt TsMS § 633 lg-le 5 ja § 652 lg-le 4 tuleb kaebajal uue tõendi esitamise lubatavust kaebuses põhjendada. Kui kaebaja seda ei tee, jätab ringkonnakohus esitatud uued tõendid tähelepanuta. Hageja ei ole kaebuses esitanud põhjendust, miks apellatsioonkaebusele lisatud fotosid esimese astme kohtule õigeaegselt ei esitatud ja seetõttu ei saa ringkonnakohus nendega kaebuse lahendamisel arvestada. Samuti ei selgu apellatsioonkaebusest, kuidas kinnitavad vastavad fotod maakohtu otsuse ebaõigsust.
62.Andmeid, mis võimaldaks kontrollida hageja väidet, et toimikus on olnud ning sealt on kaduma läinud hageja 17.10.2014 menetlusdokument, ringkonnakohtul ei ole.
63.Kaebuse viited kahe võtmekomplekti olemasolule ning etteheide, et kostja ei ole teise võtmekomplekti tema käes puudumist tõendanud, ei ole asjakohane, kuna see tähendaks kostja jaoks negatiivse asjaolu tõendamist, mida ei saa temalt menetluslikult nõuda. Omapoolseid tõendeid kahe võtmekomplekti olemasolu ja teise komplekti kostja käes olemise kohta ei ole hageja esitanud.
64.Kaebuse väited, et vastuhagi 600 euro suuruse tagatisraha tagasisaamiseks on rahuldatud ebaõigesti menetluslike kuupäevade tõttu, on ainetu. Kaebaja seisukoht, mille kohaselt on vastuhagi dateeritud 18.03.2015, kuid tuleb lugeda esitatuks 21.03.2014, ei ole mõistetav. Toimikust nähtuvalt on vastuhagi esitatud kohtule AET-i kaudu 18.03.2015 (II kd, tl 8).
65.Lõpuks nõustub kolleegium maakohtu seisukohtadega ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Õige on maakohtu põhjendus, mille kohaselt ei kvalifitseeru hagejale väidetavalt õigusabi osutanud isikud RI ja PP TsMS § 218 järgi lepingulisteks esindajateks, kelle teenustele tehtud kulutusi peaks vastaspool hüvitama. Hageja on allkirjastanud ja esitanud kohtule menetlusdokumendid iseseisvalt ega ole nimetatud
isikuid enda esindajatena maininud. Asjakohane on kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-85-10, milles tsiviilkolleegium on selgitanud, et nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele peab olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks.
66.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on ringkonnakohtule 29.04.2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid kokku 700 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebusega ja hageja 28.04.2015 seisukohaga tutvumises ning neile vastuste koostamises. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot tund. Pidades silmas vaidluse keerukusastet, on kostja esindaja poolt apellatsioonimenetluses hageja nõude vastu kostja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud töö maht ja selle hind kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel peab olema võrdne õigus ja võimalus oma õigusi kaitsta ning teha seda TsMS § 217 lg 1 kohaselt esindaja kaudu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.