Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-28747/48
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.02.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7769

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht,

10.02.2015, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-28747

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu kahju hüvitamiseks, võla ja viivise saamiseks, XXXvastuhagi XXXvastu võla ja viivise nõudes Hagi hind 2651, 27 eurot Vastuhagi hind 982,72 eurot Hageja/vastukostja XXX(ik XXX, XXX), esindaja v.adv. I. Zuev, [email protected] Kostja/vastuhageja XXX(ik XXX, XXX, esindaja XXX, XXX

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud

09.01.2015, Kentamnni Kohtumaja, Tallinn Hageja/vastukostja esindaja v.adv. I.Zuev Kostja/vastuhageja XXX, esindaja XXX, XXX

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXX hagi XXX vastu osaliselt kõrvalkulude nõudes summas 49,33 eurot ja sellelt arvestatud viivisenõudes seisuga 10.02.2015 summas 4,75 eurot ja jätta rahuldamata hagi sellelt nõudelt viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni võla tasumiseni.

2.Rahuldada XXX vastuhagi XXX vastu tagatisraha nõudes 600 eurot ja sellelt arvestatud viivisenõue osaliselt seisuga 10.02.2015 summas 100,92 eurot ning alates 11.02.2015 viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

3.Tasaarvestada poolte vastastikused nõuded, mille tulemusel välja mõista XXX XXX kasuks põhivõlga 600 eurot ja sellelt viivist 10.02.2015 seisuga

46,94 eurot ja alates 11.02.2015 välja mõista XXX viivist XXX kasuks VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

kõrvalkulude, üüri ja elektrienergia eest. Üüri tuli maksta kalendaarse kuu eest, mida kostja poolteist aastat tegi. Hageja palub kostjalt välja mõista: - p 1.1.1 – üürivõlga kuni 15.12.2012 120 €, - p 1.1.2 - kõrvalkulude võlga kuni 15.12.2012 288,91 €, - p 1.1.3 - kahju hüvitist 1648,37 €, - p 1.1.4 viiviseid põhinõudest p 1.1.1 (üürivõlg 120€) järgi kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni nõude täitmiseni, - p 1.1.5 viiviseid põhinõudest p1.1.2 (kõrvalkulud 288,91€) kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni nõude täitmiseni, - p 1.1.6 viiviseid põhinõudest p 1.1.3 (kahju 1648,37€) kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni nõude täitmiseni, - p 1.1.7 viiviseid põhinõudest, mis on kajastatud p 1.1.4 kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina, - p 1.1.8 menetluskulud palub jätta hageja kanda, - P 1.1.9 kahju hüvitist summas 120 €. Oma hagi p 1.1.7 nõudest loobus (vt II kd lk 91, vt p 1.1.7 teine alalõik) ja samuti loobus p 1.1.9 kahju nõudest 120€ (vt II kd lk 125, protokoll). Hageja palub tasaarvestada oma rahuldamisele kuuluvad nõuded kostja tagatisraha 600 € nõudega või need välja mõista. Üürivõlg kuni 15.12.2012 -120 eurot (p 1.1.1) Märgitud üürivõlg on perioodi eest 01.12.2012-15.12.2012 ja on kahju hüvitis kompromisslepingu alusel. Kostja võttis kompromisslepinguga kohustuse tasuda hagejale 120 eurot üüriraha, mis katab üüri kuni 15.12.12, mis on seni tasumata. Kõrvalkulude võlg kuni 15.12.2012 288,91€ (p 1.1.2) Alates 01.11.12-22.12.12 kohustus kostja tasuma kõrvalkulusid 08.04.12 sõlmitud üürilepingu p 2.2. ja 2.3 järgi. Alates 23.11.12 -30.11.12 pidi kostja tasuma kõrvalkulusid kahjuhüvitisena, kuna tekitas hagejale kahju. Alates 01.12.2012-15.12.12 peab kostja tasuma kõrvalkulusid kompromisslepingu alusel kahju hüvitisena. Võlgnevus seisneb järgnevas: 2012. a. novembrikuu kõrvalkulude võlgnevus KÜ XXX arve nr 12 järgi on 145,75 €, ja 2012.a.detsembrikuu 15 päeva kõrvalkulude võlgnevus on 85,69 € KÜ XXX arve nr 1 järgi. Lisaks on kostjal võlgnevus elektrienergia eest arve 30.11.12 nr 330213929917 järgi novembrikuu eest 31,22 eurot ja detsembrikuu eest 26,26 € arve 31.12.12 nr 330216015467 järgi. Arved sisaldavad kõiki andmeid tarbitud teenuste ja koguste eest, andmed esitati KÜ-le ja 3 (19)

Eesti Energiale 25. kuupäeviti. Kahju hüvitis 1648,37€ (p 1.1.3) Kostja on põhjustanud üüritud asjale ja nende päraldistele (sees olevatele asjadele) kahjustusi ja kostja peab need VÕS § 334 lg 2 järgi hagejale hüvitama. Kahju koosneb järgnevast: - taastusremondi maksumus 600 eurot ja materjali kulu 384,79 € ja koristustööde maksumus 280,80 €, kokku 1265,59 €, - rikutud mikrolaineahju maksumus 135€, elektrilise veekeetja maksumus 63 €, vannitoa komplekti maksumus 4,89 €, kahe kadunud pleedi maksumus 19 €, kadunud põrandajapesija maksumus 27,89 €, vahetatud lukusüdame maksumus 49,40 € (oli sunnitud vahetama luku, kuna kostja asja üle ei andnud), kokku 299,18 €, - sõidukulud, kuna korteri taastamise tõttu pidi hagejal sõitma Kohtla- Järvelt Tallinnasse ja tagasi ning kütusekulu on 34,44€ ja 49,16€, kokku 83,60 €. Korter oli siis, kui see kostjale üürile anti korras. See on fikseeritud aktis, mis on lepingu, mis sõlmiti poole vahel aasta varem ehk 08.04.11, Lisa 1. Kahju hüvitise nõue pole aegunud. Hageja asja tagasi ei andnud. Tagasisaamine pidi toimuma 08.04.12 lepingu p 5.1 järgi vastavalt poolte poolt koostatud aktile ja võtmete üleandmisele ja enne tuli eluruum XXX, Tallinn vabastada. Kostja ei ole sisuliselt eluruumi üle andnud ja jätkas elamist peale 01.12.12 kuid eluruumi remonti ei teinud. Poolte vahel olid läbirääkimised oktoober – detsember 2012 (kostja e-kiri 14.12.12) ja lisaks oli objekti taastamise tähtaega pikendatud 30.12.12. Läbirääkimise ajal aegumine peatub. Hageja ei nõustu sellega, et sai korteri valduse 05.12.12 ja et hageja abikaasa võttis jõuga kostjalt korteri võtmed. Kostja lahkus näiliselt 05.12.12 perekonnaga ja politsei töötajatega, tehes endale alibi ja kostja tuttav tegi 05.12.12 öösel korteriukse lahti ja võttis ära mingid omad asjad ning süüdistas hagejat 06.12.12 varguses. Kostja viis asjad ära 06.12.12 ja edaspidi toimusid poolte vahel läbirääkimised. Kostja vabastas ruumid 06.12.12 ja nõue pole aegunud. Hageja sai ruumid täilikult tagasi 30.12.12. XXX kinnitas aktis 20.11.12 kahjustusui, omapoolseid pretensioone ei esitanud. Kostjal oli võimalik kasutada asja kuni 30.12.12, tal olid võtmed. Viivis (p 1.1.4) Hageja nõuab üürivõlgnevuselt 120 € viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi. Kostja pidi maksma selle ära 15.12.12 ja viivist tuleb arvestada alates 16.12.12 kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi protsendina kuni nõude täitmiseni. Viivis (p 1.1.5) Hageja nõuab kõrvalkuludelt 228,91 € viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi. Nende tasumise 4 (19)

üürnik üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppedes. Seega võimaldab seadus üüri maksta teatud ajavahemike järgi või lepingu lõppedes, mis tähendab seda, et üüri maksmine ei pea toimuma kalendrikuu järgi. Kostja leidis, et üüri maksmise periood oli iga kuu 08. kuupäevast järgneva kuu 07. kuupäevani. Hageja leidis, et selleks oli kalendrikuu. Lepingust nähtuvalt ( II kd lk 37 digit. allkirjad, ilma allkirjadeta I kd lk 54) on see sõlmitud 08.04.12, seega on lepingu alguskuupäev 08. ja lepingu lõpukuupäev 07. Lepingust ei nähtu, et 2012.a. arpillikuu üür oleks väiksem kui 450 eurot. Lepingu p 2.1 kohaselt makstakse üüri igas kuus, kuid ei nähtu, et üüri maksmise kuuks oleks just kalendrikuu (01. kuupäevast kuu viimase päevani). Hageja poolt kohtule esitatud pooltevaheline varasem üürileping 08.04.2011 (lk 59, I kd) on samasuguste maksmistingimustega. Hageja on kohtule esitanud AS Eesti Energia arved ja KÜ XXX arved (I kd lk 68 II kd 43, 44, 59-81), millega soovis tõendada, et tasumine toimus kalendrikuiselt. Viidatud arved kajastavad aga tarbimiskulusid elektri ja muu eest ehk kõrvalkulusid, mitte aga üüri ehk tasu, mida maksab kostja hagejale üürilepingu järgi. Seega asjaolu, et Eesti Energia AS arvestas tasu elektri eest kalendrikuus ja esitas arve tasumiseks hagejale ning et ühistu arvestas makseid hageja väitel kalendrikuus, ei tähenda kuidagi seda, et pooltel oli kokkuleppe üüri tasumiseks kalendrikuu eest. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et KÜ XXX arveist (va arve nr 1, mida kohus vaatab hiljem) pole üldse võimalik aru saada, millist perioodi on tasude ja kulude all silmas peetud ja milline on kulu arvestamise metoodika. Makseteatis kannab numbrit ning teenuse/kulu nimetust ja selle eest küsitavat tasu, kuid näiteks tarbitud vee, gaasi vms kogust ja näiteks küsitud remondifondi aluseks oleva arvestuse metoodikat neist ei nähtu. Seega märgitud tõendid hageja väiteid kalendrikuuga määratud ajavahemiku järgi üüri tasumisest ei tõenda. Kooskõlas VÕS § 29 lg 4, 6 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda sellest, kuidas lepingu poolega sarnane mõistlik inimene samadel asjaoludel lepingu tingimust/lepingut pidi mõistma ning tõlgendada neid koos lepingu muude tingimustega. Kuna lepingust ei nähtu, et üüri arvestamise periood oleks kalendrikuu, vaid selleks ajavahemikuks on kuu, leping ise on sõlmitud 08. kuupäeval, lepingu sõlmimise kuu (aprill 2012) üür ei ole lepingus väiksem (kui lähtuda sellest, et üür tasutakse kalendrikuu eest, siis pidanuks 2012.a. aprillikuu üür olema ka väiksem), siis sai üürnikuga sarnane mõistlik inimene lepingust aru nii, et üüri tuli maksta kuus, milliseks ajavahemikuks on 08. kuupäevast järgneva kuu 07. kuupäevani. Eeltoodu alusel leiab kohus VÕS § 294 lg 1 ja VÕS § 29 lg 4, 6 järgi lepingut tõlgendades, et üüri maksmise ajavahemik oli vaidlusaluse üürilepingu järgi 08. kuupäevast järgneva kuu 07. kuupäevani ja üüri maksmise kuupäev oli vastavalt 08. kuupäev. Üür 08.04.12 sõlmitud lepingu lõppemiseni 22.11.2014. Kuna leping lõppes 22.11.12 seoses ülesütlemisega ehk võlasuhe lõppes VÕS § 186 p 6 järgi, siis ei olnud kostjal enam alates 23.11.12 VÕS § 76 lg 1, 2 § 292 lg 1 järgi kohustust 08.04.12 sõlmitud lepingu järgi hagejale üüri maksta. Kuna kostja tasus 08.11.2012 üüri 450 eurot, 8 (19)

aga leping lõppes 22.11.2012, siis on õiged kostja väited, et märgitud summa on tasutud ette kuni 07.12.12 ning õiged on ka kostja väited sellest, et 08.11.2012 – 22.11.2012 tasumisele kuuluv üür oli vastavalt 15 päeva eest 225 € (450/30*15) ehk kostja on hagejale tasunud üüri rohkem 225 €. Eeltoodu alusel ei ole õige hageja väide, et kostja tasutud 450 € oli vaid 2012.a. terve novembrikuu eest tasutud üür. Kompromissleping 22.11.2012, tasu selle järgi Kohtule esitatud lepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud selles, et kostja saab lisaaega selleks, et ta tagastab korteri 15.12.2012 kl 14.00 samas seisus nagu ta selle sai ja garanteerib, et tasub 15.12.12 kommunaalkulud, elektriarve ja üüriraha üüritud päevade eest kaasa arvatud 15.12.2012 ning lisaks nähtub, et üürnik vabastab üürikorteri 01.12.12 ja taastab selle 15.12.2012 (lk 85-86 I kd). Eeltoodud lepingust nähtub, et kostjal on kohustus tasuda kõrvakulusid ja üüri kuni 15.12.12 120 €, mistõttu leiab kohus neid lepingu tingimusi hinnates, et pooled sõlmisid lühiajalise üürilepingu kehtivusega 15.12.2012. Ehkki lepingus on märgitud, et kostja peab vabastama ruumid 01.12.2012, viitab üüri- ja kõrvakulude tasumise kohustus kuni 15.12.12 ja korteri üleandmise kohustus 15.12.2012 kl 14.00 siiski kostja õigust seda korterit kasutada kuni selle ajani ehk 15.12.2012 kl 14.00. Sellist tõlgendust, et kostjal oli õigus kasutada eluruumi kuni 15.12.12 ja et see tuleb tagasi anda hagejale sellel päeval kl 14.00, tuleb eelistada VÕS § 29 lg 4, 6 järgi tõlgendusele, mille kohaselt pidanuks üürnik eluruumi vabastama 01.12.12. Ebamõistlik oleks lepingu selline tõlgendus, kus lepingus on kaks eluruumi vabastamise kuupäeva ja milledest I järgi peab üürnik enne vabastama üüritud eluruumi, kuid selle järgselt peab tasuma üüri ja kõrvalkulusid ehk täidab lepingulisi kohustusi, ja millele omakorda järgneb eluruumi uus ehk II vabastamise kuupäev. Eeltoodu alusel leiab kohus, et 22.11.2012 sõlmisid pooled lühiajalise üürilepingu tähtajaga 15.12.2012 kl 14.00 koos kostja kohustusega maksta kuni selle ajani üüri 120 € ja kõrvalkulusid. Et kostja võttis lepingus kohustuse taastada korter endises olukorras ja anda see üle 15.12.2012 kl 14.00, siis on tegemist seadusest tuleneva üürniku kohustusega VÕS § 334 lg 1 tähenduses ega mõjuta seetõttu vaidlusaluse lühiajalise üürilepingu kestvust ega sisu ja nii on lepingus sisuliselt korratud VÕS § 334 lg 1 tulenevat kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda põhimõtteliselt viidatud lepingu järgi alates 23.11.2013 -15.12.12 üüri tasumist 120 € ning kõrvalkulusid kuni 15.12.12 VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 292 lg 1,§ 271 järgi. Et hageja on seda nimetanud kahjuks, ei oma see tähtsust, kuna kohus ei ole seotud hageja õigusliku hinnanguga asjaoludele. VÕS § 296 lg 1 järgi ei pea üürnik tasuma üüri ja kõrvalkulusid aja eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada kas asja puuduste tõttu (§ 278) või takistuste tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja üürniku kasutusse. Kostja poolt kohtule esitatud XXX (politseiametnik) ütlustest kriminaalasjas nr 12230117339 kui dokumentaalsest tõendist nähtub, et ta sai 05.12.12 väljakutse kl 21:31 XXX, Tallinn, kus selgus, et korteriomanik nõudis üürniku väljakolimist ja et omanikud olid 9 (19)

korterisse sisenenud oma võtmega ja soovisid üürniku kohest lahkumist, üürnik soovis kohe omi asju ära viia. XXX(politseiametnik) ütluste kohaselt saabus ta samale sündmuskohale 05.12.2012 kl 23.00 paiku ja selgus, et üürnik soovib omi asju ära viia seetõttu, et omanik soovis korteri vabastamist. Ütluste kohaselt soovis XXX televiisori kohe ära viia, kuid XXXteatas, et tal on õigus seaduse kohaselt üürniku asja kinni hoida kuni tüliküsimuste lahendamiseni, kuid siiski lubas XXX lahkumisel teleri kaasa võtta. XXX lahkus korterist üürnikuga ja kokkuleppel pidi üürnik saama korterisse järgmisel hommikul kl 9.00. Ütluste kohaselt soovis XXX üürniku kohest lahkumist, kuid ei olnud nõus, et viimane sealt oma asjad kaasa võtaks. XXX ütluste kui dokumentaalse tõendi kohaselt helistas kostja talle 05.12.12, et omanikud on korterisse omavoliliselt tunginud ja nõuavad lahkumist, mistõttu läks ta appi kolima. Õhtul ei olnud korterisse võimalik enam sisse saada, sisse ei lastud ja nad jäid politseid ootama. XXX lahkus koos XXX ja XXX õhtul kl 23.00-24.00 paiku, kes jäid XXX juurde ööbima. XXX, kes on kostja elukaaslane, ütlustest nähtuvalt tulid XXXja XXX 05.12.2012 kl 9.00 kontrollima, kas on välja kolitud. Ütluste kohaselt oli neil õigus eluruumis olla kuni 15.12.12, kuid tegelikult nõuti neilt kohest ukse avamist. Sisenedes võeti ära korterivõtmed ja nõuti ruumide vabastamist ning väljakolimist. Paari tunni pärast tuldi tagasi ja avati oma võtmega korteri uks. Kui tunnistaja tuli õhtul kl 21.30, et omi asju pakkida, siis ei lubatud teda enam korterisse sisse ning politsei juuresolekul lubas Irina, et lubab järgmisel päeval neil kolimist jätkata, kusjuures neil endil enam korterivõtmeid polnud ja Irina neid ei andnud. Järgmise päeva hommikul kui tunnistaja tahtis koos korterisse minna, tuli Veiko, kes andis uksekella ja Irina avas ukse ja lubas vaid ühte inimest siseneda (dokumentaalsed tõendid, II kd lk 146-156). Hinnates eelviidatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab kohus, et tõendatud on kostja väide, et hageja korraldas vaidlusalusesse eluruumi enda ja abikaasa tuleku 05.12.2012 selliselt, et nõudis kostjalt korteri kohest vabastamist 05.12.12, võttis ära ka kostja kasutuses olevad võtmed, ning kostja asus samal päeval välja kolima omi asju ega ööbinud enam seal. Lisaks leiab kohus, et tõendatud on, hageja hakkas 05.12.12 teostama võimu oma korteri (asja) üle, kuna võttis ära kostjalt võtmed, otsustas selle üle, kes, millal ja mitu inimest võivad korraga üldse ruumidesse tulla. Samuti leiab kohus tõendeid hinnates, et hageja soovis hakata teostama pandiõigust üürniku asjadele (vt XXX ütlus). Eeltoodud tõendatud asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja, saades korteri valduse 05.02.12 ja asudes faktilist võimu seal teostama, sai korteri kostja käest seega tagasi 05.12.12 VÕS § 338 lg 2 mõttes. Et kostja sai hageja (abikaasa) loal omi asju viia ära pärast 05.12.12, ei tähenda, et hageja poleks korteri tagasi saanud 05.12.12 VÕS § 338 lg 2 järgi. Tagasisaamine tähendab faktilist olukorda, faktilise valduse ja võimu teostamist eluruumi üle, mitte aga seda, millal üürileandja võimaldab pärast faktilise valduse ja võimu saamist üürnikul veel mõningaid omi asju eluruumist ära viia. Seega ei võimaldanud hageja kostjal pärast 05.12.12 enam eluruumi kasutada. Tõendeid, et hageja oleks saanud korteri kostja käest tagasi ehk valduse korterile 30.12.12, ei ole esitatud ning VÕS § 296 lg 1 tulenevalt ei ole kostja kohustatud tasuma ka üüri ega kõrvalkulusid vaidlusaluse lühiajalise üürilepingu järgi pärast 05.12.12. Asjaolu, et hageja väitel oli võimalik kostjal korterit kasutada kuni 30.12.12 ja omi asi sealt ära viia, kuna tal olid võtmed, ei ole veenev, ega välista asjaolu, et hageja sai eluruumi valduse ehk eluruumi tagasi 05.12.12. Eluliselt pole usutav, et kostja oleks pärast seda, kui hageja nõudis 10 (19)

05.12.12 temalt koheselt samal päeval korterist väljakolimist ja mida kostja ka tegi, korterisse tagasi tulnud ja seda uuesti kasutama hakanud. Kuna asja tagasiaamine oli ülalviidatud dokumentaalsete tõenditega tõendatud, ei ole vaja anda hinnangut XXX ütlustele kui dokumentaalsele tõendile (II kd lk 141). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on õigus saada kostjalt üüri vaid perioodi 23.11.1205.12.12 igas päevas 5,22 €. Kostja väide, et päeva üür oli 6,25 €, ei ole õige, sest oma vastuses on kostja teinud tehte lähtudes üürist 150 €, mida kokkulepe ei sisalda ja mida pole väitnud ka hageja (vastuhagis on arvestus tehtud lähtudes kokkulepitud 120 €-st üürist). Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda üüri perioodi eest 23.11.12-05.12.12 kokku 67,86 € ning õige pole hageja nõue saada perioodi eest 01.12.12-15.12.12 120 €. Hagetavast perioodist põhjendatud on vaid nõue perioodi 01.12.12-05.12.12 eest 26,10 €. Kuna tõendatud on kostja väide, et perioodil 08.11.2012 – 22.11.2012 pidi kostja maksma 225 € ja 23.11.12-05.12.12 67,86 € (sellest 01.12.12-05.12.12 26,10 €) ehk kokku üüri 292,86 € ja et kostja on maksnud 08.11.2012 450 eurot, siis katab tasutud summa eelviidatud perioodidel tasumisele kuuluva üüri, sj ei ole hagejal õigus saada üüri 06.12.12.-15.12.12 (vt otsus eelpool) ja kostjal ei ole seega üürivõlga ehk ta ei riku üüri tasumise kohustust ega ole ka viivituses. Eeltoodu tõttu jääb hageja nõue (p 1.1.1), milles ta palus välja mõista üürivõla perioodi eest 01.12.12-15.12.12 summas 120 € rahuldamata ning rahuldamata tuleb jätta ka sellelt nõudelt arvestatud seadusjärgse viivise nõue (hagi p 1.1.4) alates 16.12.12 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina võlalt kuni tasumiseni, rahuldamata. Kahjunõue Hageja palus välja mõista kahju hüvitise selle eest, et kostja kahjustas eluruumi ja selles olevaid asju. Kostja palus jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja sai eluruumi tagasi 05.12.12. VÕS § 338 lg 2 järgi hakkab 6-kuuline üürileandja hüvitusnõude tähtaeg kulgema asja tagasisaamisest. Kooskõlas TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 1, lg 3 hakkas aegumistähtaeg kulgema 06.12.12 kl 00:00 ja lõppes TsÜS § 135 lg 2, § 136 lg 3 järgi 05.12.12 kl 24:00. Hagi kohtusse kahju hüvitamiseks on esitatud 06.06.12 kl 10:13 (I kd lk 1). Seega on hagi aegunud ja kostjal on õigus TsÜS § 142 lg 1 II lause alusel kohustuse ehk kahju hüvitamisest keelduda. Kooskõlas TsÜS § 143 kohaldab kohus kostja taotlusel nõudele aegumist ning hagi kahju hüvitamiseks summas 1648,37 € (hagi p 1.1.3) jääb rahuldamata. Kooskõlas TsÜS § 144 on aegunud ka sellelt kahjuhüvitise nõudelt hagetud viivisenõue (hagi p 1.1.6) ja seetõttu jääb rahuldamata hageja nõue viivise väljamõistmiseks 1648,37 eurolt alates 11.04.13 seadusjärgses määras kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina. Kohus ei anna seetõttu hinnangut kahju suurusele, põhjuslikule seosele ega sellele kas kostja on kohustust rikkunud ning selle kohta esitatud poolte väidetele, tõenditele (aktid, fotod, ekspertiisiaktid, kviitungid, arved, tunnistaja XXX ütlus, hageja tervisekaart, I kd 21, 26, 28, 31-50, 81, 98-110, 141-142, 153-154, elektrooniline fotode andmekandja ümbrikus lk 161, 164-165,174, 175177, 178, II kd lk 45-45) ega ka viivise arvestusele.

Hageja poolt esitatud kiri (lk 78, I kd) viitab hageja nõudele kahju hüvitamiseks, kuid sellest ei järeldu pooltevahelisi läbirääkimisi. Viidatu seostub otseselt 22.11.12 sõlmitud lepinguga, mille järgi kohustus kostja korteri taastama ja tagastama samas seisundis 15.12.12, kui ta selle sai. Samuti ei nähtu poolte vahel läbirääkimisi ega taastamistööde tähtaja pikendamist kuni 30.12.12 hageja kirjadest 14.11.12 ja 19.12.12 kostjale ega kostja vastusest hagejale 14.12.12 (I kd 91-94). Nimelt on hageja esitanud kostjale nõudmisi ja kostja on nendele vastanud ning märkinud, et nende vahel pole olnud isegi mitte telefonivestlusi ei 14.12 ega eelnevatel päevadel ning kostja on vastuses esitanud oma nõudmisi ehk nõudnud oma vallasju tagasi ning seadnud tingimuse, et alles siis kui need on käes, on võimalik asuda läbirääkimistele (vt kirja lõpuosa) ja võimalikule parandustööde tegemisele. Kuid et see nii oleks läinud, ei ole hageja tõendanud. Teisisõnu on kirjades pooled heitnud teineteisele ette vastaspoole rikkumisi, mis ei ole hinnatavad läbirääkimistena. Seega pole tõendanud, et poolte vahel oleks toimunud pärast 05.12.12 läbirääkimised kahjude üle ja seega hagi aegumine ei peatunud TsÜS § 167 järgi. Hageja nõutud kõrvalkulud, viivis ja kostja nõutud enammakstud raha nõue, viivis Kõrvalkulud Kostja tunnistas hageja kõrvalkulude nõudest elektrienergia tasumise nõuet 2012.a novembrikuu eest 31,22 € arve nr 330213929917 järgi, mistõttu puudub vajadus anda täiendavat hinnangut poolte sellekohastele väidetele ja Eesti Energia AS arvele nr 330213929917 (I kd lk 66) anda. Asjaolule, kas märgitud summa on tasaarvestatud, annab kohus hinnangu edaspidi. Hageja leidis, et kostja võlgneb talle kõrvalkulusid veel 2012.a novembrikuu eest 145,75€ KÜ XXX arve nr 12 järgi ja 2012.a. detsembrikuu eest kuni 15.12.12 vastavalt 85,69 eurot KÜ XXX arve nr 1 järgi. Lisaks väitis, et kostja võlgneb talle 2012.a. elektrienergia eest 26,26 € Eesti Energia arve nr 33216015467 järgi. Lisaks nõuab hageja nendelt viivist alates 21.01.13 seadusjärgses määras. Kõigepealt märgib kohus, et kuivõrd hageja ei võimaldanud kostjal alates 06.12.12 asja enam kasutada, siis ei ole kostjal ka VÕS § 296 lg 1 tulenevalt kohustust alates 06.12.12 kõrvakulusid tasuda. Seega on igal juhul hageja nõue kõrvalkulude, sj elektri eest, saamiseks perioodi eest 06.12.12-15.12.12 põhjendamatu. Üürilepingu 08.04.12 p 2.2 järgi määratakse kõrvalkulud kindlaks arvestite ja teenusepakkuja poolt esitatud arvetest lähtuvalt. Sama moodi on kokku lepitud kompromissilepingus. Viidatud ühistu KÜ XXX arvest nr 12 (II kd lk 43, 44) ei nähtu kogust, millal ja kuidas oleks tarbitud vee jm koguseid mõõdetud. Samas pole vaidlust, et arve puudutab 2012.a novembrikuu kulusid. Arvest nr 1 (II kd lk 44) nähtuvad tariifid, kogused kogu kuu kohta, kuid kui palju on tarbitud kulusid 01.12.12-05.12.12, ei nähtu. Vaidlust pole selles, et arve nr 1 kajastab 2012.a detsembrikuu kõrvalkulusid. Eeltoodu tõttu nõustub kohus kostjaga, et viidatud arve nr 12 ei vasta lepingu p 2.2, kuid arve nr 1 kajastab juba

05.12.12.Eesti Energia AS arvest nr 330216015467 (lk 64) nähtuvalt on tarbitud elektrienergia kogus summas 26,26 € 2012.a. detsembrikuu eest. Õige on kostja väide, et sellest arvest ei nähtu, milline oli elektrinäit 05.12.12, kuid samas ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et ta tarbis elektrit 01.01.12-05.12.12. Kostja pole väitnud, et eelneval lepingulisel perioodil oleks toimunud kõrvalkulude ja elektrienergia arvestamine teistmoodi kui hageja poolt kohtule esitatud KÜ XXX arvete ja AS Eesti Energia arvete alusel ja et need oleks olnud talle varasemalt arusaamatud. Seega oleks lepingute ja seadusega (VÕS § 6 ,7, § 76 lg 1, 2) vastuolus olukord, kus kostja ei peaks tarbitu eest seetõttu tasuma, et võimalik arve või selles sisalduva summa saamise metoodika oleks ebaselge. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja tarbis 2012.a. novembris ja 01.01.12.12 -05.12.12 kommunaalkulusid ja elektrit, tuleb kohtu arvates VÕS § 76 lg 1, 2, lepingu p 2.1, kompromisslepingust, VÕS § 6 lg 1 tulenevast hea usu põhimõttest ning § 7 lg 1 tulenevast mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt arvestada võlgnetavad kõrvalkulud ja tasu elektrienergia eest keskmisest – nö arvestatuna 2012.a. novembrikuu tasust. Viidatud novembrikuu kõrvalkulud KÜ XXX arve nr 12 järgi on 145,74 ehk päevas 4,86€ (145,74/30), seega oleks tasu 01.01.12-05.12 24,3 € ja kokku perioodi eest 01.11.2012-05.12.12 170,05 € mitte 231,44 €, nagu hageja nõuab nende kuude eest (hagi p 1.1.2). Tasu elektrienergia eest 2012.a. novembris oli 31,22 €, seega on keskmine päevas 1,04 € ja mõistlik tasu perioodi 01.01.1205.12.12 eest on 5,2 €, mitte 26,26 € nagu hageja detsembrikuu eest nõuab. Kokku on mõlema kuu eest tasu kuni 05.12.12 36,42 € (hagi p 1.1.2). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kõrvalkulude saamiseks 2012. novembri, detsembrikuu eest on osaliselt põhjendatud ehk on 170,05 € + 31,22 € (mida kostja ka tunnistas) + 5,2 €, kokku 206,47 €. Eelpool tuvastas kohus, et kostja oli tasunud 08.11.2012 hagejale 450 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda kokku üüri 05.12.12 seisuga 292,86 € ja kõrvalkulusid kokku sama aja seisuga 206,47 € ehk kokku 499,33 €. Kuna 450 € üüri tasumisega oli kaetud üür seisuga 05.12.12, siis järgi jääv 157,14 € (450-292,86) katab vaid osaliselt kõrvalkulude nõuet (206,47 €) ehk kõrvalkulude võlg on 49,33 €. Eeltoodu tõttu ei ole õige kostja väide, et tal on hagejalt õigus tagasi saada enammakstud üüri 125,40 €. Seetõttu ei ole kostja poolt 27.01.14 menetluse ajal tehtud tasaarvestusavaldusega summas 31,22 € (mida tegi väidetavalt enammakstud raha arvel) hageja kõrvalnõuded VÕS § 197 lg 2 järgi lõppenud. Kuna kostja pole väitnud, et märgitud summa oleks hagejale tasutud, rikub kostja seega lepingutest ja VÕS § 292 lg 1 tulenevat kõrvalkulude tasumise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 p 1, § 292 lg 1 alusel kostjalt kohustuse täitmist, nõue (p 1.1.2) on osaliselt tõendatud ja põhjendatud summas 49,33 €. Viivis VÕS § 101 lg 3 alusel ei võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt

ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Lepingu järgi toimub kõrvalkulude arvestamine mõõdikute ja arvestuse aluseks olevate dokumentide järgi, seega oli arvete esitamine kõrvalkulude kohta hageja kohustus. Hageja palus (p 1.1.5) kõrvalnõuetelt viivise välja mõista alates 20.01.2013. Esialgselt palus hageja välja mõisa viivise lepingu järgi (20.03.14, II kd lk 28), kuid 26.04.14 (II kd, lk 91) kui hilisemas menetlusdokumendis tugines seadusjärgsele viivisele. Kostja väitis, et ta pole saanud ühtegi arvet kõrvalkulude ja elektri kohta, need saadi alles kohtumenetluses. Hageja väide, et kompromisslepingu järgi tuli tasuda kõrvalkulud ära 20.01.2012, ei ole õige, kuna seda sellest lepingust ei nähtu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks viidatud elektrienergia arved novembrikuu ja detsembrikuu kohta ja KÜ XXX arved nr 12, nr 1 kohtueelselt kostjale esitanud. Samuti polnud ta neid esitatud hagiga koos (vt hagiavaldus I kd lk 2 jj). Hageja kirjas kostjale 10.01.13 ja e-kirjas 11.01.13 selliseid nõudeid ja arveid ei esitatud (lk 24-25, I kd). Võlanõudes 21.11.12 nende kõrvalakulude tasumist, mida hagis nõutakse, ei nõuta (nõue on arve nr 11, ja varasemalt tarbitud elektri eest, I kd lk 70, sama lk 79, I lk 87, 88), samuti ei nõuta nende tasumist viivisearvestuses 21.10.12 (I lk 72, sama 76), kuna selles nõutakse varasemat võlga, samuti ei nõuta seda pretensioonis 21.10.12 (I kd lk 73, sama 77) ning 08.11.12 e-kirjas (lk 84, I kd). 2012. novembrikuu ja detsembri arve elektri eest on esitatud alles kohtu menetluses (lk 64, 65, I kd) 18.06.2013, KÜ XXX arve nr 12 (I kd lk 69) samuti kohtumenetluses 18.06.13, mille kostja sai kätte hagiga koos 29.08.13 (I kd lk 125). Seega sai kostja nendest teada alles 29.08.13 ehk VÕS § 101 lg 3 alusel ei pidanud kostja kuni 28.09.13 kulusid kandma, kuna tal ei olnud vastavad andmed teada. Seega saab elektrienergia tasunõudelt kokku 36,42 € (vt kohutu poolt tuvastatud ja arvestus ülapool) viivist arvestada ajast, mil kostja sai teada võlast ehk 29.08.13 ja XXX arve nr 12 järgselt tasult 145,75 € viivist samuti 29.08.13. KÜ XXX arve nr 1 (lk 173, I kd) esitas hageja alles 06.01.14 kohtule (lk 167, I kd), millest kostja pidi teada saama hiljemalt 09.01.2014 (I kd lk 181) ehk nõudelt 5,2 € (vt arvestus ülalpool) perioodi eest 01.12.12-05.12.12 ei saanud kostja tasuda hagejast tingituna VÕS § 101 lg 3 mõtte kohaselt kuni 08.01.14. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja 28.01.14 tehtud tasaarvestusavaldusega 31,22 € ei lõppenud hageja kõrvalnõuded kostja vastu ning hagejal on nõue kokku 49,33 € ning kuna kostja pole väitnud, et märgitu on tasutud, siis on kostja oma kõrvalkulude tasumise kohustuse täitmisega viivituses ehk rikub kohustust VÕS § 100 mõttes hing hagejal on õigus nõuda VOS § 113 lg 1 II lause ja § 94, § 101 lg 1 p 6 järgi viivist. Viivise arvetus Viivis võlalt 36,42 €. Vastavalt Ametlikele Teadaannetele oli VÕS § 94 tulenev määr enne 01.01.14 0,25%, enne

01.07.2014 0,15%, enne 01.01.15 0,05%. Sellele tuleb lisada 8% VÕS § 133 lg 1 II lause järgi. Seega viivise määr oli enne 01.01.14 oli 8,25% aastas, enne 01.07.2014 8,15% aastas ja enne 01.01.2015 8,05% aastas. Viivis võlalt 36,42 € perioodi eest 29.08.13 – 10.02.2015 (otsuse tegemise aeg) on järgmine: 29.08.13-31.12.13 oli viivis 125 päeva eest kokku 1,05 €, 01.01.2014-30.06.2014 181 päeva eest 1,45€, 01.07.14-31.12.14 184 päeva eest 1,47 €, 01.01.2015-10.02.2015 41 päeva eest 0,32€, kõik kokku 4,29 €. Viivise võlalt 5,2 € Viivise võlalt 5,2 € perioodi eest 09.01.14-10.02.2015 on järgmine: 09.01.14-30.06.14 on 0,20 €, 01.07.14-31.12.14 on 0,21 € ja 01.01.15-10.02.15 on 0,05 €, kokku 0,46 €. Viivis kokku on 4,75 € (4,29+0,46), mis tuleb kostjalt VÕS § 113 lg 1 II lause, § 94, § 101 lg 1 p 6 järgi hagejale välja mõista. Seega kuulub hageja viivisenõue kõrvalkuludelt osalisele rahuldamisele. Kokkuvõtvalt kuulub hageja kõrvalkulude ja sellelt arvestatud viivisenõue kostja vastu osalisele rahuldamisele ja kostjal on kohustus tasuda hagejale otsuse tegemise aja seisuga 54,08 € (võlg kõrvalkulude, sh elektri eest kokku 49,33 € + nendelt viivis otsuse tegemise ajaga 4,75 €). Eeltoodu tõttu jääb rahuldamata kostja poolt vastuhagis esitatud enammakstud 125,40 € väljamõistmiseks ning samuti jääb rahuldamata tema nõue sellelt summalt viivise väljamõistmiseks alates 18.03.14 0,05% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Tagatisraha nõue, viivis Poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostja maksis üürilepingu p 2.6 kohaselt tagatisraha 600 €. Üürilepingu p 2.6 kohaselt tuleb see tagasi maksta 2 kuu jooksul lepingu lõppemisest. Vaidlus puudus ka selles, et XXX esitas 21.11.12 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja leping lõppes 22.11.12. Seega tuli tagatisraha kostjale tagastada 22.01.13, kuid on seni tagastamata. Kuna kostja pole väitnud, et hageja poleks oma nõuetest tema vastu teatanud 2 kuu jooksul, siis leiab kohus VÕS § 308 lg 2 mõtte järgi on põhjendatud hagejal paluda tasaarvestuse tegemist oma rahuldamisele kuuluvate nõuetega kostja nõudega. Samas pole hageja ka oma nõudeid enne tasaarvestanud. Alles kohtumenetluses palus hageja oma nõuded otsuses tasaarvestada kostja nõuetega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tegelikult viivitanud tagatisraha tagastamisega ja rikkunud oma kohustust VÕS § 100 mõttes. Lepingu p 2.8 kohaselt on üürileandjal õigus nõua võlgnetavalt summadelt viivist 0,05%, kuid lepingust ei nähtu, et üürnikul oleks õigus nõuda tagatisraha tagastamisega viivitamisel viivist 0,05%. Lepingu p 2.8 reguleerib vaid üürileandja nõuetelt arvestatavat viivist. Seega on üürnikul õigus nõuda viivist vaid seadusjärgses määras alates 23.01.13 VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 101 lg 1 p1 järgi.

Vastuhagi esitamise ajaks 18.03.14 oli möödunud 418 päeva. VÕS § 94 tulenev määr enne 01.07.13 oli 0,5%, seega viivis aastas 8,5% (järgnevad määrad vt ülalpool). Seega on viivis 600 € VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 94 järgi järgmine: 23.01.13-30.06.13 21,94 €, 01.07.201331.12.213 25,39 €, 01.01.2014-18.03.14 10,16 €, kokku 57,49 €. Kuna hageja palus oma rahuldamisele kuuluvad nõuded tasaarvestada kostja rahuldamisele kuuluvate nõuetega ning kostja palus viivise välja mõista protsendina põhivõlast alates 18.03.14, siis selleks, et teha otsuses tasaarvestus, tuleb kostja nõutav viivis välja arvestada samuti otsuse päeva seisuga. Viivis 19.03.14-30.06.14 on 13,73 €, 01.07.14 -30.12.2014 on 24,29 € ja 01.01.15- 10.02.15 on 5,41€, kokku 43,43 €. Kokku on viivis tagatisrahalt otsuse tegemise aja seisuga 100,92 € ja viivis ning tagatisraha kokku on omakorda 700,92 €. Eeltoodu alusel kuulub kostja nõue tagatisraha saamiseks rahuldamisele ja viivisenõue osalisele rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 II lause, § 94, § 308 lg 2 alusel kokku summas 700,92 €. Tasaarvestuse tegemisel tuleb lähtuda VÕS § 201 lg 2 I lausest, mis sätestab, kui tasaarvestav pool peab teisele poolele lisaks põhikohustuse täitmisele maksma intressi või hüvitama kulutusi, loetakse, et tasaarvestus toimub esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama põhimõte on ka VÕS § 88 lg 8. Seega tuleb tasaarvestada kõigepealt viivise nõue ja alles siis põhivõla nõue (vt ka RK 3-21-18-11). Hageja nõue kuulus rahuldamisele järgmiselt: põhinõue 49,33 € ja viivis 4,75€. Kostja vastuhagi kuulus rahuldamisele järgmiselt: põhinõue 600 € ja viivis 100,92 €. Eeltoodu alusel ning kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 II lause, § 94, § 308 lg 2, VÕS § 201 lg 2 I lause, TsMS § 445 lg 1 tuleb teha tasaarvestus järgmiselt: hageja nõudega 54,08 € on tasaarvestatud kostja viivisenõue osaliselt ning võlgnetav viivis jääb 10.02.15 seisuga 46,84 € ning ülejäänud põhivõlg 600 € ning alates 11.02.2015 tuleb sellelt viivis välja mõista kostja kasuks VÕS § 113 lg 1 II, § 94 ja TsMS § 367 järgi kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks tasaarvestuse tulemusena välja mõista tagatisraha katteks 600 €, viivist 10.02.15 seisuga 46,84 € ja alates 11.02.2015 viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II, § 94 ja TsMS § 367 järgi kuni põhivõla tasumiseni. Kuna tasaarvestuse tulemusel nõuded kattuvas ulatuses lõpevad VÕS § 197 lg 2 järgi, lõpeb hageja kõrvalkulude ja viivisenõue (mis kuulus rahuldamisele ja tasaarvestamisele) ja seega tuleb jäta rahuldamata hageja viivisenõue kõrvalkuludelt protsendina seadusjärgses määras kohtotsuse järgselt. Hageja loobus hagi p 1.1.7 nõudest (viivisenõudest, mida ta nõudis omakorda üürivõlalt 120 € arvestatavalt viivistelt) ja p 1.1.9 kahju nõudest 120 € (nõue VÕS § 225 alusel perioodi 23.11.12-30.11.12 eest). Kostja ei ole neid nõudeid tunnistanud ega neid nõudeid rahuldanud. Eeltoodu tõttu tuleb nendes nõuetes menetlus TsMS § 428 p 3 alusel lõpetada. 16 (19)

Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus Hagihind on 2651,27 € ja vastuhagi hind on 982,72 €. Hageja esitas 19.01.2015 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena kokku 2020 eurot. Avalduse kohaselt on hageja menetluskulud: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot, esindaja kulud summas 1720 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja esitas vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osas. Kostja leiab, et hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks OÜ XXX kuludele on põhjendamatu, kuna hageja kinnitusel ei teinud OÜ XXX kohtumenetlusega seonduvalt ühtegi mõistikult vajalikku menetlustoimingut ning hageja ise leidis, et tegemist oli ebapädeva esindajaga ja seega ei peaks selliseid kulusid kandma vastaspool. OÜ XXX õigusteenuse osas leiab kostja, et hageja on kohtumenetluses korduvalt esitanud hagi täpsustusi ja seega ei ole õiglane panna hagi täpsustamisest tekkindu kulutusi kostja kanda. Grandman Law Firm Advokaadibüroo arvetelt nähtud, et hagejale on osutatud õigusteenust kokku 10 tunni ulatuse, kuid tehtud toimingud ja iga toimingu ajakulu on jäetud esitamata, seega ei ole võimalik hinnata menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust. Kuna tegemist on juba kolmanda esindajaga menetluses, siis on põhjendamatu jätta materjalidega tutvumise ajakulu hageja kanda ja põhjendatud kulu võib olla pooles ulatuses, so summas 570 eurot. Kostja esitas 19.01.2015 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud 1515 eurot ilma käibemaksuta, so 15,15 tundi tasuga 100 eurot tund. Hageja kostja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Nähtuvalt toimikust on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot (250 eurot, lk 11 I kd + 50 € lk 47, II kd). Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avalduse kohaselt on hageja 1. lepingulise esindaja kulud 230 eurot, teise lepingulise esindaja kulud 350 eurot ja kolmanda lepingulise esindaja kulud 1140 eurot.

Kohus annab hinnangu hageja kohtuvälistele kuludele, mis seisnesid lepingulisele esindajale makstud õigusabi tasus. Kohus hindab hageja õigusabile kulunud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust lähtuvalt esitatud menetluskulude nimekirjale. Nähtuvalt toimikust on hageja esindaja Andres Kuusk esindanud hagejat 09.12.2013 toimunud kohtuistungil (lk 157-158, I kd), muid toiminguid või dokumente kohtule XXXesitanud ei ole. Kõik kohtule esitatud dokumendid on allkirjastanud hageja ise ning dokumentides ei ole märgitud XXXka esindajaks. Seega saab pidada põhjendatuks üksnes menetluskulude avalduse lisana arvel nr 0101 märgitud kokkuleppeline tasu kohtuistungil osalemise eest summas 100 eurot. Hageja soovib kindlaks määrata esindaja XXX kulud summas 350 eurot kahe menetlusdokumendi esitamise eest (20.03.2014 hagi täpsustus, 31.03.2014 vastus vastuhagile). Nähtuvalt toimikust on OÜ XXX esindaja XXXküll märgitud esitatud menetlusdokumentidel 20.03.2014 (t/l 19-36, II kd), 31.03.2014 (t/l 55-58, II kd) hageja esindajaks, kuid kohtule on esitamata volikiri XXXesindusõiguse kohta ja mõlemad menetlusdokumendid on esitatud hageja allkirjaga. Seega ei ole kohtul olnud võimalik ka kontrollida XXXesindusõigust käesoleva menetluses. Kohtule on esitatud hageja volikiri OÜ XXX esindaja XXXnimele (t/l 136, I kd), kuid 09.04.2014 toimunud kohtuistungil (t/l 86, II kd) on kohus juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et XXXei saa pidada hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Kuna on tõendamata XXX esindusõigus ning XXX, kui nõustaja kulusid tulenevalt TsMS § 175 lg 2 II lausest ei hüvitata, siis on kohtu hinnangul põhjendamata menetluskulude avalduse lisana esitatud arve nr 310314-1 (XXX OÜ) alusel kulude välja mõistmine vastaspoolelt. Menetluskulude avalduses soovib hageja kindlaks määrata vandeadvokaat Ilya Zuev kantud kulud summas 1140 eurot. Nähtuvalt avalduse lisana esitatud arvetest nr 2014-10-03 ja 201406-01 on esindajal kulunud kokku 10 tundi esindamiseks, tunnihinnaga 100 eurot. Ehkki kostja hinnangul ei ole võimalik tuvastada täpselt, millise toimingu peale ja kui palju on esindajal kulunud aeg, siis kohtu hinnangul on tsiviilasja toimikust võimalik tuvastada, et vandeadvokaat I. Zuev on hagejat esindanud 24.09.2014 istungil (t/l 123-129, II kd), 17.10.2014 esitanud vastuse (t/l 158-164, II kd), 26.04.2014 esitanud haginõude täpsustuse (t/l 89-93, II kd). Seega on kohtu hinnangul nimetatud toimingute tegemine esindaja I. Zuevi poolt tõendatud ning kohtu hinnangul arvetes näidatud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi, kulutanud selleks põhjendamatult aega või õigusabi tunnihind 100 eurot oleks liiga kõrge. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikud hageja kohtukulud summas 300 eurot (riigilõiv) ja esindaja kulud summas 1240 eurot (100+1140), kokku 1540 eurot. Järgnevalt analüüsib kohus kostja menetluskulusid. Olles tutvunud kostja esindaja kulude ning tsiviilasja materjalidega on kohus hinnangul, et kostja esitatud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on kõik toodud mahus (15,5 tundi) põhjendatud, esindaja tunnimäär 100 eurot ei ole ebamõistlikult kõrge ning kuna hageja kostja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid ei esitanud, siis eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulud on 18 (19)