Arsonsisi Tallinn osaühingu avaldus Osaühingu Talfors (kustutatud äriregistrist) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.03.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Osaühingu Talfors (kustutatud äriregistrist) määruskaebus Avaldaja: Arsonsisi Tallinn osaühing (registrikood 11158827, asukoht Rae vald, Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari Puudutatud isik: Osaühing Talfors (kustutatud 17.06.2014, endine registrikood 10021948), endine juhatuse liige Ingmar Arrak, likvideerija Veli Kraavi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.03.2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta Osaühingu Talfors kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
1.03.07.2014 esitas Arsonsisi Tallinn osaühing (avaldaja) maakohtule avalduse (täpsustatud 03.02.2015 ja 09.03.2015), paludes algatada Osaühingu Talfors (kustutatud) (puudutatud isik) täiendava likvideerimise, ennistada puudutatud isik registrisse ja määrata likvideerijaks Kerli Kase või pankrotihalduri kvalifikatsiooniga isiku, kes ei ole otseselt seotud Ingmar Arrakuga, Mart Arrakuga ega puudutatud isikuga.
2.Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-14-10489, milles avaldaja on esitanud hagi puudutatud isiku vastu 960 083,04 euro nõudes. Hagi tagamiseks on arestitud puudutatud isiku vara kokku 73 861,23 euro ulatuses. Puudutatud isik kustutati registrist 17.06.2014 ilma likvideerimismenetluseta. Sellest tulenevalt ei saa kohtumenetlust jätkata, kuigi puudutatud isikule kuulub vara (ÄS § 218 lg 2). Avaldajal ei ole võimalik oma nõuet rahuldada. Likvideerijaks võiks määrata jurist Kerli Kase, kel on pikaajaline kogemus äriühingute likvideerimisel.
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja likvideerija määramata. Kuni Harju Maakohtu 25.09.2014 menetluse lõpetamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni avaldaja hagis puudutatud isiku vastu on täiendava likvideerimise algatamine ennatlik. ÄS § 218 lg-te 1 ja 2 alusel peab avaldaja esitama tõendid nõude olemasolu kohta kustutatud isiku vastu (3-2-1-29-05). Avaldaja esitatud kirjavahetus ja võlatunnistus ei tõenda nõuet, sest pärast võla tunnistamist on kohustus lõppenud ettevõttesse kuulunud kohustuste üleminekuga avaldajale (VÕS § 182 lg 2, § 206 lg 1). Ka Harju Maakohus on osundanud, et avaldajal võib puududa nõue puudutatud isiku vastu. Avaldaja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, kui ei võtnud sundlõpetamise hoiatuse peale midagi ette. Puudutatud isikul puudus info kohtuvaidluse kohta, sest sai hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-14-10489 kätte 13.05.2014. Kerli Kase määramisega likvideerijaks ei saa nõustuda. Likvideerijaks tuleks määrata Ingmar Arrak või kolmas isik Karol Kampus. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus 16.03.2015 määrusega algatas puudutatud isiku likvideerimismenetluse, määras likvideerijaks vandeadvokaat Veli Kraavi, kohustas likvideerijat esitama aruandeid ja jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda.
5.Avaldaja on usutavalt põhjendanud nõudeõiguse olemasolu puudutatud isiku vastu (tl 55-64). Asjaolu, et nõue on vaidlustatud tsiviilasja nr 2-14-10489 raames, on nõude suuruse ja asjaolude üle toimuv sisuline vaidlus, mille üle likvideerimismenetluse algatamise raames ei saa otsustada. Kohus saab ÄS § 218 lg 3 kohaselt hinnata nõude olemasolu selle usutavuse ja peamiste tõendite alusel ning avaldaja on kohtule vastavad tõendid esitanud.
6.Kuivõrd asjas on esitatud tõendid selle kohta, et puudutatud isikul on olemas vara, mis on arestitud hagi tagamise korras (tl 128), siis on põhjendatud likvideerimismenetluse algatamine muu hulgas selleks, et võimaldada puudutatud isiku vara jaotamine. Kuivõrd vara olemasolu on tõendatud ÄS § 218 lg 3 kohaselt, siis on avaldaja väidetega põhjendatud ka asjaolu, et avaldajal ei ole võimalik oma nõuet muul viisil rahuldada kui likvideerimismenetluse läbiviimisega.
2(5)
7.Puudutatud isik kustutati äriregistrist 05.05.2014 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 214-50984 nõuetele mittevastava netovara tõttu. Tsiviilasja nr 2-14-50984 ja sellele eelnenud registriosakonna menetluse raames ei avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded teadet puudutatud isiku likvideerimise kohta, mistõttu polnud võimalust võlausaldajatel esitada taotlust likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Kuivõrd võlausaldajad ei olnud teavitatud võimalusest taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist ja puudutatud isik kustutati äriregistrist ilma likvideerimismenetlust läbi viimata, siis on põhjendatud ÄS § 218 lg 3 alusel algatada likvideerimismenetlus võlausaldaja avalduse alusel.
8.Ingmar Arrak on puudutatud isiku endine juhatuse liige, kes on muuhulgas tsiviilasjas nr 2-14-50984 lasknud kustutada puudutatud isiku äriregistrist ilma likvideerimismenetlust läbi viimata. Asjas esitatud materjalide kohaselt oli 05.05.2014 sundlõpetamise kohtumääruse tegemise hetkel avaldaja ja puudutatud isiku vahel pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-14-10489. Põhjendamatu on nimetada likvideerijaks isik, kes on lasknud juriidilise isiku registrist kustutada poolelioleva kohtuvaidluse ajal ja arestitud varade olemasolu korral ilma likvideerimismenetlust algatamata. Karol Kampuse pankrotihaldurina tegutsemise õigus on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel lõpetatud alates 14.10.2014. Karol Kampuse võimekus likvideerimismenetluse läbiviimisel ei ole teada ja arvesse tuleb võtta, et käesoleval hetkel on teada, et likvideerijal tuleb täiendavalt tegeleda tsiviilasja nr 214-10489 vaidlusega. Ka avaldaja kandidaadi Kerli Kase nimetamine likvideerijaks ei ole põhjendatud, kuivõrd pooltel on likvideerija isiku üle vaidlus.
9.Likvideerijaks tuleb määrata isik, kellel on kogemusi makseraskustes olevate juriidiliste isikutega ja kelle isiku üle kohtule teadaolevalt pooltel puudub vaidlus. Eeltoodust tulenevalt tuleb nimetada likvideerijaks vandeadvokaat (pankrotihaldur) Veli Kraavi. Määruskaebus ja selle põhjendused
10.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avalduse rahuldamata, või saata asja uueks lahendamiseks maakohtule, ning jätta menetluskulud avaldaja kanda või isiku kanda, kelle kanda jäävad menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-10489.
11.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid puudutatud isiku vara kohta. Kohtutäituri abi kiri Viljar Käharile ei tõenda puudutatud isikul vara olemasolu. Kiri ei võimalda teha järeldusi, mida maakohus on teinud.
12.Maakohtu määrus on rajatud asjakohatutele põhjendustele. Asjaolu, et võlausaldajaid ei teavitatud Ametlikes Teadaannetes võimalusest taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist, on asjakohatu. Seadus ei nõua, et netovara nõude täitmata jätmise korral tuleks selline teade avaldada. Selle asemel tuleb arvestada, et avaldaja oli või pidi olema teadlik võimalusest taotleda likvideerimismenetlust või selles osalemist. 01.10.2013 sundlõpetamishoiatus pidi olema avaldajale nähtav hiljemalt 06.03.2014, mil avaldajal oli trükitud välja puudutatud isiku registrikaart, mis on esitatud kohtule 07.03.2014. Avaldaja ei teinud mõistliku aja jooksul toiminguid kustutamise takistamiseks. Info kohtuvaidluse kohta puudus nii registriosakonnal kui ka puudutatud isikul, kes sai hagiavalduse kätte 13.05.2014. Täiendava likvideerimise
3(5)
avaldus on esitatud sobimatu eelise saavutamiseks, võrreldes sundlõpetamise menetluses osalemisega, ja on hea usu põhimõtte vastane.
13.Maakohus ei ole arvestanud, et kuna likvideerija on juriidilise isiku esindaja ja tegutseb tema huvides, tuleb reeglina likvideerijaks määrata isik, kellega juriidiline isik on nõus. Ingmar Arrak ei ole „lasknud“ puudutatud isikut kustutada. Maakohtu määrusest ei selgu, miks asjaolu, et Karol Kampus ei ole pankrotihaldur, takistab tema nimetamist likvideerijaks. Maakohtu põhjendus, et Veli Kraavi isiku üle puudub vaidlus, on kummastav. Maakohus ei teatanud puudutatud isikule, et kaalub Veli Kraavi nimetamist likvideerijaks. Nii ei saanud puudutatud isik esitada vastuväiteid Veli Kraavi isiku suhtes. Veli Kraavi ei ole end näidanud ausa ja kõlbelisena.
14.Olukorras, kus likvideerimismenetlust soovitakse läbi viia selleks, et avalduse esitaja saaks jätkata kohtuvaidlust, ei ole õiglane jätta menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Menetluse edasine käik
15.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
17.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isikul on vara, mis on arestitud hagi tagamise korras. Asja materjalid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Maakohtu viidatud kohtutäituri abi Viljo Konsapi kirjast (tl 128) nähtub, et puudutatud isiku pangakontodel oli raha. Määruskaebuses ei ole esile toodud, et puudutatud isik oleks selle vara kaotanud.
19.Asjaolud, kas võlausaldajaid teavitati Ametlikes Teadaannetes võimalusest taotleda likvideerimismenetlust ja kas avaldaja tegi mõistliku aja jooksul toiminguid puudutatud isiku kustutamise takistamiseks, ei ole käesolevas menetluses määrava tähtsusega. ÄS § 218 lg 3 esimese lause kohaselt võib osaühingu võlausaldaja nõudel likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. ÄS § 218 lg 3 teise lause kohaselt ei rahuldata võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. ÄS § 218 lg 3 teine lause ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest käsitleb nõude esitamist likvideerimismenetluses. Käesoleval juhul puudutatud isiku likvideerimismenetlust ei
4(5)
toimunud, millest tulenevalt ei olnud avaldajal võimalik nõuet likvideerijatele esitada. Eeltoodust lähtuvalt ei ole avaldaja käitumine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Maakohus on õigesti järeldanud, et esinevad ÄS § 218 lg 3 esimeses lauses sätestatud eeldused likvideerimise läbiviimiseks.
20.Maakohtu seisukohad likvideerija kandidaatide kohta on jälgitavalt põhjendatud. Maakohus ei ole likvideerija isiku määramisel diskretsiooni piire ületanud. Puudutatud isik sai esitada vastuväited Veli Kraavi isiku kohta määruskaebuses, kuid need ei anna alust asuda Veli Kraavi suhtes maakohtust erinevale seisukohale. Tallinna Ringkonnakohus 17.10.2014 määruses käesolevas asjas märkis, et kohtul on võimalik likvideerija määramisel arvestada mõlema poole huvidega, määrates likvideerijaks isiku, kes ei ole seotud Ingmar Arrakuga, Mart Arrakuga ega puudutatud isiku varasema esindamisega ja on soovitatavalt pankrotihaldur või muu ühingute likvideerimisega tegelev kogemustega isik. Erinevalt juhatuse liikmest on likvideerija ülesanne teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks (TsÜS § 41, ÄS § 209). TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Maakohus on põhjendanud, et Veli Kraavil on sellised kogemused, ta on vandeadvokaat ja pankrotihaldur. Asjaolu, et vandeadvokaat Veli Kraavi on olnud eelnevalt kriminaaluurimise all ja esitatud süüdistuses õigeks mõistetud, ei anna alust jätta teda likvideerijaks määramata.
21.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku kanda. Maakohtu määratud muude menetluskulude jaotus tuleb jätta muutmata. Maakohus on õigesti leidnud, et puudub alus määrata menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg 6 esimeses lauses sätestatust erinevalt.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.