XXX kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 13.03.2015 otsuse peale täiteasjas nr 014/2012/149
Menetlustoiming
Kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(täitemenetluses võlgnik, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Puudutatud isik I: kohtutäitur Marek Laanemets (büroo asukoht Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]) Puudutatud isik II: XXXAS (täitemenetluses sissenõudja, registrikood XXX, asukoht XXX, e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
Jätta XXX kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud XXX kanda. Vabastada XXX riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX(avaldaja, ka võlgnik) esitas 28.03.2015 kaebuse kohtutäitur Marek Laanemetsa 13.03.2015 otsuse peale täiteasjas nr 014/2012/149, mille kohtutäitur jättis avaldaja 19.02.2015 kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Avaldaja esitas koos avaldusega ka taotluse menetlusabi saamiseks kaebuselt riigilõivu tasumiseks. Kohus rahuldas 15.04.2015 määrusega menetlusabi taotluse. Avalduse kohaselt algatati sissenõudja XXXAS (varasemad ärinimed XXX OÜ ja XXXOÜ) avalduse alusel täitemenetlus nr 014/2012/149 võlgnik XXX suhtes võlgnevuse
sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on „isePankur.ee alaline vahekohus“ 30.12.2011 6. Vahekohtu otsus nr K-128. Avaldaja avastas 19.02.2015 SEB internetipanka sisse logides, et avaldaja krediitkaardikonto nr: EE351010010662831011 on arestitud. Avaldaja esitas kohtutäiturile 19.02.2015 kaebuse. Kaebuses soovis avaldaja krediitkaardi kui kohustuse aresti alt vabastamist ja arestitud rahasummade avaldajale tagastamist. Kaebusele lisas avaldaja olukorda tõestavad ekraanipildid. Ekraanipiltidel oli fikseeritud nimetatud kontole seatud arest ja internetipanga laenulepingute sektsioonis olev vaade kehtivale krediitkaardilepingule. Ekraanipildilt on nähtavad lepingu nr ja see, millise kontoga krediitkaardileping kui laenuleping oli seotud.
2.Kohtutäitur jättis 13.03.2015 otsusega avaldaja 19.02.2015 kaebuse rahuldamata. Täitur leidis, et on kohustatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 kohaselt võtma viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur on 13.01.2014 edastanud AS-i SEB Pank vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti nr 014/2012/149, mille kohaselt on krediidiasutus kohustatud arestimaarveldusarvel või hoiusel olevad rahalised vahendid. Võlgnik ei ole kaebuses põhistanud, miks krediidikontole ei ole lubatud sissenõuet pöörata.
3.Avaldaja kohtutäituri otsusega ei nõustunud ning esitas selle peale 28.03.2015 kohtule kaebuse. Avaldaja leiab, et kaebuses oli ja on selgeseõnaliselt viidatud, et TMS sätete kohaselt võib arestida võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu, aga kolmandate isikute nõuete, mis on võlgniku vastu, arestimine pole lubatud. Samuti ei ole täituri otsus piisavas ulatuses põhjendatud. Täitur pole seletanud, millised täiendavad asjaolud oleksid pidanud saama põhistatud. Täitur pole teada andnud, et kaebusel on või olid mingisugused puudused, mis oleksid pidanud kõrvaldatud saama. Kui isegi oleks vajalik olnud kaebust täiendavalt põhistada, pole täituri poolse asjaolule tähelepanu mittejuhtimise tõttu olnud avaldajal võimalik seda teha. Seetõttu võis täitur täiendavalt piirata avaldaja võimalusi oma õiguse esmases kaebemenetluses kaitsta. Avaldaja arvates on üldtuntud asjaolu, et krediitkaart on laen või kohustus. Selle kohustuse eripära seisneb selles, et pank annab füüsilise kaardi ja eraldiseisva konto, millel on summa, mida saab klient kasutada. Kui seda kontol olevat summat, mis ei kuulu kliendile vaid pangale, kasutatakse, tekib kliendil kohustus see tagastada. Olenevalt pangast ja krediitkaarditüübist lisanduvad või võivad lisanduda intressid krediidi kasutamise eest. Avaldaja arvates on selline asjaolu laialdaselt tuntud ja krediitkaardi olemust peaks minimaalsel määral mõistma iga täiskasvanud inimene, kes pangateenuseid kasutab. Avaldaja leiab, et krediitkaart on pangakaart, millega makstes sõltub makstav summa kaardiomaniku vabast krediidilimiidist, krediidilimiit lepitakse kokku pangaga krediitkaardi lepingut sõlmides ning krediitkaardi tehingute eest tasumine toimub panga poolt määratud kuupäeval ja viisil. Avaldaja oli 19.02.2015 kaebuses tõendanud krediitkaardi ja selle seotuse arestitud kontoga. Tegemist on laenusuhtega, mille eripäraks on, et laenusumma kasutamiseks on antud krediitkaart ja krediitkaardiga on seotud konkreetne konto, millelt toimub kasutatud limiidi arvestus. Kõikide nende tunnustuste põhjal on tegemist avaldaja kohustuse mitte vara ega nõude kohaselt. Nagu väljendanud esialgses kaebuses ja ülalpool on avaldaja kohustuste arstimine seadusevastane. Täitur ei võtnud kaebuse lahendamisel arvesse krediitkaardi ja sellest tulenevalt ka võlasuhte eriomadusi ega hinnanud seda, kas sellisel juhul oli tegu ikka standardse pangakontoga. Samuti ei hinnanud täitur, kas kohustuse arestimine on seaduspärane. Täitur on avaldaja hinnangul seadusevastaselt ja üldiselt aksepteeritavaid menetluspõhimõtteid rikkudes jätnud rahuldamata avaldaja kaebuse täituri tegevuse peale, mis seisnes krediitkaardikonto kui kohustuse ebaseaduslikus arestimises. Avaldaja taotleb 13.03.2015 otsuse tühistamist ning kohtutäituri kohustamist krediitkaardi kui kohustuse arestimist lõpetama.
2 (5)
Avaldaja palub kaebuse rahuldamise korral jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja viitab Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-2-8-09 (p 19), milles Riigikohus on leidnud/mõista andnud, et kui menetlusosaline on puudega isik (avaldajal on raske puue) ja tal pole vara ega sääste, tuleb ka kaotuse korral kohaldada TsMS § 190 lg-t 7. 23.04.2015 täiendavas selgituses leidis avaldaja, et täituri poolt arestiti arvelduskonto küll 2014 aastal, aga siis polnud aresti all krediitkaardikontot. Kui avaldaja 19.02.2015 internetipanka sisse logis, avastas ta krediitkaardikonto arestimise, tegi krediitaadikonto olukorrast ekraanipildid ja kaebas täiturile, et tema arestimisakti tõttu on ebaseaduslikult arestitud avaldaja krediikaardikonto. Kontol on ekraanipiltide järgi selgelt näha, et vabad vahendid on miinuses ja miinus on vähendatud kontol oleva ja lisaks sinna kohustuse täitmise tõttu laekunud raha võrra. Näib, nagu oleks krediikaardikontol olnud väljalaenamiskõlbulik raha sealt maha võetud. Kui seda juhtunud pole ja raha tegelikult alles on, siis on ta lihtsalt sellises seisundis, et keegi ei pääse sellele summale ligi. Sellisel juhul võib õigeks pidada täituri väidet, et ta pole raha saanud. Kuna täitur eeldatavalt pole selles imelikus olukorras raha saanud ei vaidlustanud avaldaja seda, et täitur jättis raha tagastamata. Igal juhul saanuks täitur olukorda muuta, kui ta oleks kaebuse rahuldanud ja pangale teada andnud, et krediitkaardikontot ei arestita. Sellepärast jääb avaldaja kindlaks kaebusele, millega krediitkaardikonto arestimine on vaidlustatud.
4.Kohtutäitur Marek Laanemets leidis 22.04.2015 seisukohas, et täitetoimikus nr 014/2012/149 on võlgniku arvelduskontod AS-is SEB Pank arestitud alates 13.01.2014. Arvelduskontode arestimisel on kohtutäitur arestiakti edastanud elektrooniliselt kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel (alus TMS § 115). Koopia aktist on võlgnikule edastatud 14.01.2014. Kohtutäitur on arestinud võlgnikule kuuluva arveldusokonto AS-is SEB Pank. Mingeid täiendavaid arestimistoiminguid konto arestimisel ei ole täitur teinud. Arveldusarve aresti tulemusena ei ole täituri arvele raha laekunud ning seega pole alust ka rahuldada võlgniku raha tagastamise avaldust. Lähtudes eeltoodule palub kohtutäitur jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Vaidlus on selles, kas kohtutäitur on õigustatud arestima võlgniku krediitkaardikontot pangas.
7.Kohtu hinnangul ei ole avalduses esitatud väited krediitkaardikonto ebaseadusliku arestimise kohta põhjendatud. Kohtutäitur on toiminud kooskõlas seadusega. Täitetoimingute läbiviimisel peab kohtutäitur lähtuma seaduses sätestatud korrast, sh on kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 järgi kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur asunud õiguspäraselt pöörama sissenõuet võlgniku varale.
8.Kohtutäitur on 13.01.2014 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktiga (t lk 103-104) arestinud võlgniku konto AS-is SEB Pank. Kohtutäitur ei ole eraldi arestinud võlgniku krediitkaardikontot. TMS § 115 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib sissenõude pöörata võlgniku kontole. Krediidiasutus väljastab kohtutäiturile infot konto olemasolu või selle puudumise kohta. Konto arestitakse arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on muu kui lapsele kohtumenetluse ajal elatise maksmise nõude kohta tehtud hagi tagamise määrus. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole
3 (5)
laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni.
9.TMS-st ei tulene, et võlgniku krediitkaardikontot arestida ei tohi. Arestitud on TMS § 115 lg-st 2 tulenevalt kontol olev raha ning sinna pärast arestimise hetke laekuvad summad. Kuna krediitkaardikontol arestitavat raha ei ole (tegemist on hoopis võlgniku kohustusega panga ees), ei saa ka krediitkaardikontolt midagi olemasolevat arestida. Seega ei saa kohtutäitur võlgniku nimel laenu võtta ega ole seda ka teinud. Küll aga saab lugeda arestituks krediitkaardikontole kohustuse täitmiseks tasutud summad. Kohus leiab, et kohtutäituri tegevus arvelduskonto arestimisel oli õiguspärane ning võlgniku väited võlgniku nimel krediidi võtmisest on asjakohatud. Õige on kohtutäituri väide, et arveldusarve aresti tulemusena ei ole täituri arvele raha laekunud (võlgnik ei ole seda väidet ümber lükanud) ning seega pole alust ka rahuldada võlgniku raha tagastamise avaldust.
10.Kohtule jääb esitatud kaebus arusaamatuks ka avaldaja õiguste rikkumise seisukohast, sest avaldajal ei saa kohtu hinnangul olla õigust oma krediitkaardiga veel suuremasse miinusesse minna olukorras, kus avaldaja on täitemenetluses võlgnik. Toimiku lk 16 asuvast otsusest nähtuvalt on avaldaja juba kasutanud oma krediidilimiiti 308,90 euro ulatuses ja avaldaja sooviks on, et ta saaks oma krediitkaardiga veelgi suuremasse miinussesse minna ehk kasutada ära ka maksimaalsest krediidilimiidist puudujääv 10,66 eurot. Kohtu hinnangul ei ole selline kaebus, kus sisuliselt taotletakse täitemenetluse võlgnikule võimalust kolmandalt isikult veelgi rohkem krediiti võtta (oma kohustusi veelgi suurendada), esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kaebus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Õigus laenu võtta või õigus krediitkaardiga miinusesse minna ei ole isikule seadusega tagatud õiguseks. Teoreetiliselt võiks avaldaja krediitkaardikonto arestimine kahjustada üksnes SEB Panga kui võlausaldaja (krediidiandja) õigusi, aga pank ei ole käesolevas asjas kaebust esitanud.
11.Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust kaebuse rahuldamata jätmise osas.
12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja kanda kooskõlas TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatuga. Kuivõrd menetlusosalised menetluskulude nimekirja kohtu antud tähtajaks pole esitanud, ei saa neil olla menetluskulusid tekkinud. Seega puudub kohtul alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Lisaks märgib kohus, et TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
13.Kohus andis 15.04.2015 määrusega avaldajale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 15 eurot tasumisest avalduse esitamisel (t lk 74-75). Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 2 kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4). Kohus on jätnud avalduse rahuldamata. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuva põhjuse olemasolul vabastada isiku sama paragrahvi
4 (5)
lõigete 3-6 järgi tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et praeguses asjas tuleb avaldaja TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivu 15 euro riigituludesse tasumise kohustusest, kuna avaldaja on töövõimetuspensionär, tema sissetulekuks on eelkõige ülalpidamismaksed ja sotsiaaltoetus ning tal ei ole olulist vara ega sääste (vt tl 74-75).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.