Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja nr.
2-15-1929
Määruse tegemise aeg ja koht
24.04.2015 Tallinnas
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Margo Klaar
Tsiviilasi
Paldiski 171 KÜ kandeavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 23.01.2015 kandemäärus registriasjas M 10061787/ 6
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Paldiski 171 KÜ (registrikood 80157796) liikme Galina Normaku esindaja Evald Normaku määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 23.01.2015 kandemäärus registriasjas nr. M 10061787/06 muutmata, määruskaebus rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 22.12.2014 registriosakonnale esitatud kandeavalduses paluti teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kanded Paldiski 171 KÜ juhatuse liikmete ja korteriühistu aadressi muudatuste kohta. Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis 23.01.2015 määrusega, juhindudes MTÜS § 79 lg-st 5, kandeavalduse rahuldamata. Kandeavaldusele on lisatud 18.11.2014 ja korduva, 09.12.2014, üldkoosolekute protokollid koos osavõtnute nimekirjade ja 6 volikirjaga ning korteriühistu liikmete poolt allkirjastatud 9 hääletusbülletääni. 09.12.2014 kordusüldkoosoleku protokollist
selgub, et koos koosoleku kutsega oli välja kuulutatud kirjalik hääletus kuni 12.12.2014 ning kokku laekus üheksa hääletusbülletääni. Esitatud hääletusbülletäänidele on märgitud, et need on 18.11.2014 üldkoosoleku hääletusbülletäänid. Protokollis on märgitud, et kordusüldkoosolekule kogunesid kõik kirjalikus hääletuses osalenud üheksa korteriühistu liiget. 09.12.2014 korduskoosolekul osalenute nimekirja järgi osales koosolekul 3 korteriühistu liiget isiklikult - korterid 11, 15 ja 42, kes esindasid volikirjadega veel 6 korteriühistu liiget – korterid 2, 6, 38, 43, 44 ja 45. Lisatud volikirjades on märgitud, et kuna üldkoosoleku päevakorras olevas küsimuses toimub kirjalik hääletus, siis volitus ei anna volitatule õigust esindada ühistu liiget hääletamisel. Kuna volikirjad ei andnud volitatule õigust esindada ühistu liiget hääletamisel, siis 09.12.2014 kordusüldkoosolekul said hääletada ainult koosolekul isiklikult osalenud korteriühistu liikmed. Ülejäänud liikmete hääled on saadud kirjalikul hääletamisel hääletusbülletäänidega. Seega kordusüldkoosoleku protokollist ja lisatud dokumentidest ei selgu, et otsus juhatuse muutmise kohta on vastu võetud üldkoosolekul kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse samuti üldkoosoleku protokollile. Korteriühistute üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seaduses. Seadus eristab üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel kahte moodust – otsus võetakse vastu kas üldkoosolekul või loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Neid ei saa kasutada kombineeritult, vaid eraldi, s.o otsus tuleb vastu võtta kas siis üldkoosolekul või seda kokku kutsumata kirjalikult hääletades. Põhikirja p 6.6.5 sätestab, et üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirja p 6.8.3. kohaselt üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega. 09.12.2014 korduskoosolekul osalenute nimekirja järgi osales koosolekul 3 korteriühistu liiget isiklikult, kes esindasid volikirjadega veel 6 korteriühistu liiget. Kuna lisatud volikirjad ei anna volitatule õigust esindada ühistu liiget koosolekul hääletamisel, siis kordusüldkoosolekul said hääletada ainult koosolekul isiklikult osalenud korteriühistu liikmed. Ülejäänud liikmete hääled on saadud kirjalikul hääletamisel hääletusbülletäänidega. Seega juhatuse muutmise otsuse poolt on saadud hääled kombineeritult - üldkoosolekul 3 häält ja kirjalikult hääletades 6 häält. Esitatud dokumentide järgi puudus korduskoosolekul otsuste vastuvõtmiseks vajalik häälte arv. Määruskaebus Avaldaja esitas määruse peale määruskaebuse, milles palub teha kandeavaldusele vastava kande registrisse. Avaldaja leiab, et tegemist ei olnud MTÜS § 22 lg 3-ga ega häälte kombineerimisega. Korduskoosolekul osales 9 ühistu liiget, nendest 3 isiklikult ja 6 volitatud isikut. Kirjalikult toimunud eelhääletusel needsamad koosolekul osalenud 9 ühistu liiget hääletas esitatud juhatuse kandidaatide poolt, kinnitades seda hääletusbülletäänil omakäelise allkirjaga. Needsamad 9 ühistu liiget, osaledes koosolekul, korraldasid iseendi poolt eelhääletusel allkirjastatud kirjalike hääletusbülletäänide ülevaatuse, ja kinnitasid isiklikult kohalolijate ja volitajate jätkuvat ja kindlat hääletusbülletäänil fikseeritud tahet, et nii nagu nad kirjalikult hääletasid, nii nad ka jätkuvalt nõuavad esitatud kandidaatide registreerimist. Seega ei toimunud häälte kombineerimist, vaid väljakuulutatud koosolekul osalenud 9 ühistu liiget täies vastavuses MTÜS § 22 lg 1-ga, pannes koosoleku juhataja lauale iseendi poolt
eelhääletuse käigus allkirjastatud hääletusbülletäänid, andsid 9 häält esitatud juhatuse koosluse poolt. Kirjalik hääletamine tugines 27.09.2001 vastu võetud ühistu põhikirjale ja sellest tulenevatele ühistu sisekontrolli standarditele Kohtunikuabi määruskaebust ei rahuldanud. Harju Maakohus jättis määrusekaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 7 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Korteriühistute üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise kord on reguleeritud seaduses, mis eristab otsuse vastuvõtmise kahte moodust – otsus võetakse vastu kas üldkoosolekul või loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Neid ei saa kasutada kombineeritult, vaid eraldi, s.o otsus tuleb vastu võtta kas siis üldkoosolekul või seda kokku kutsumata kirjalikult hääletades. Registripidajal oli MTÜS § 79 lg 5 järgi õigus keelduda taotletud kande tegemisest, kuna 09.12.2014 kordusüldkoosoleku protokollist nähtuvalt ei ole kordusüldkoosolekul osalenud isikute poolt otsuse vastuvõtmiseks hääletamist toimunud, seega ei ole otsust juhatuse liikmete vahetamiseks vastu võetudki. Korteriühistu Paldiski 171 põhikirja punkti 6.7.1.4. kohaselt on korduskoosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb vähemalt 9 ühistu liiget. Kuue koosolekul mitte osalenud ühistuliikmete volikirjade kohaselt ei andnud nad volitatutele õigust esindada neid kordusüldkoosolekul hääletamisel, seega ei saa neid lugeda ka koosolekul osalenuteks. Protokollist nähtuvalt üks ühistu liige lahkus kohe pärast ilmumist. Ülaltoodust järeldub, et korduskoosolekul osales kokku 3, mitte 10 ühistu liiget, nagu märgitud protokollis, mistõttu koosolek ei olnudki pädev otsuseid vastu võtma.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.