lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-4478/31

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-4478/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1578
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots 23.04.2015, Tallinn 2-14-4478

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.12.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Korteriühistu Järveotsa tee 7 apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Korteriühistu Järveotsa tee 7 hagi EM vastu dokumentide ja vara üleandmiseks kohustamiseks

3500 eurot Hageja Korteriühistu Järveotsa tee 7 (rk 80153396, asukoht Järveotsa tee 7, 13520 Tallinn), lepinguline esindaja Irina Reva Kostja EM (ik

XXXXXXXXXXX,

elukoht

XXXXXXXX XXX X-XX XXXXX XXXXXXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 10.12.2014 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.29.01.2014 esitas Korteriühistu Järveotsa tee 7 (hageja) Harju Maakohtule hagi EM (kostja) vastu dokumentide ja vara üleandmiseks kohustamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud

kostja kanda. 30.10.2014 istungil täpsustas hageja, et palus kohustada kostjat üle andma asjade soetamisdokumente (mitte asju). Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige 31.08.2001-11.05.2010. 7.04.2010 üldkoosolekul kutsuti kostja juhatusest tagasi ja juhatuse liikme volitused sisesuhtes lõppesid. Üldkoosolek määras, et hageja poolt määratud dokumentatsioon ja vara tuleb üle anda 14.04.2010. Hageja saamisel juhatuse tööruumi, koostati seal olnud asjadest nimekiri, millele kostja keeldus alla kirjutamast. Kostja poolt on hagejale üle andmata soetamisdokumendid metallukse, metallredeli, trimmeri, hekilõikuri, monitori, tööriistade, infostendide, prožektori, tikksae, puhuri, suitsuandurite, kontoritooli, pikendusjuhtme, kirve, segisti, veeraamatute ja tulekustuti kohta; üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute protokollid 2001-2010; hageja 20022009 majandusaasta aruanded; pearaamat; raamatupidamise alg- ja koonddokumendid; ostjate ja hankijate arved; palgaarvestusdokumendid; raamatupidamisregistrid; maksudeklaratsioonid; kuluaruanded perioodi 2001-2010 kohta; revisjonikomisjoni aruanded 2002-2009; 2001 asutamisdokumentatsioon; liikmete nimekiri koos osamaksu suurust ja tasumist puudutavate andmetega; 2001-2010 tarnijatega sõlmitud lepingud; lepingud ja lepingu täitmisega seotud dokumendid (üleandmis-vastuvõtuaktid, projektid, teostusdokumentatsioon, kohaliku omavalitsuse load jne) 2002-2009 töid/teenuseid osutanud ettevõtetega OÜ Krismex, OÜ Amanda Grupp, A.B. Ekovuuk, OÜ Aara Metall, DPR Totem, OÜ Arsadis Ehitus, AS FEB, AS Domus Teed, OÜ Kiili Betoon, Eltis Baltic OÜ (Armo Baltic OÜ), Uus Algus OÜ, Vekont Ehitus OÜ, Ehitusjuht OÜ, Heating Expert OÜ (Kütteexpert OÜ); lepingud FIE Argo Lepikuga ja FIE Elmo Kaasikuga; lepingud hageja palgaliste töötajatega 2001-2010; videojälgimisega fonolukusüsteem ja süsteemi dokumendid; arvuti ja arvuti dokumendid; LCD kuvar; printer; paberipurustaja. Hageja palus kohustada kostjat eelnimetatud dokumentide ja vara üleandmiseks. Hageja tugines hagis võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 619-634, § 76 lg-le 3, §-le 100 ja §-le 101. 17.05.2012 toimunud üldkoosolekul konstateerisid revisjonikomisjoni liikmed, et kuni 7.04.2010 ametis olnud juhatus ühistule vara ega dokumente üle ei andnud. Sama tõendas 26.02.2013 revisjonikomisjoni liikmete arvamus. 27.08.2013 kinnitas endine juhatuse esimees TV, et ajavahemikus 7.04.2010-14.03.2010 pole 7.04.2010 tagasikutsutud juhatuse liikmed, sh kostja, talle ühistule kuuluvat vara ega juhatuse tegevust kajastavaid dokumente üle andnud. Ka märkis TV, et tal puudus sellekohane üleandmis-vastuvõtmisakt. Hageja vaidlustas kostja esitatud 18.05.2010 akti, hageja nägi akti esmakordselt kostja vastuses. Kostja väited on kaheldavad, kuna ta on ise öelnud, et ei mäleta, kus vara on. Hageja vaidles vastu aegumise väitele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 155 lg 1 järgi on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Alternatiivselt kohaldub TsÜS § 149, st aegumistähtaeg on 10 aastat. Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi läbivaatamata ja asjas menetlus lõpetada, kuna hagi oli alusetu ning TsÜS § 146 lg-st 1 ja § 147 lg-st 1 tulenevalt oli nõue aegunud. Nõue muutus sissenõutavaks alates hetkest, kui hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja väitel oli selleks 14.04.2010. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hagi esitati pahatahtlikult kostjale kahju tekitamiseks. Dokumendid ja vara anti hageja juhatuse liikmele TV-le üle juba 18.05.2010 üleandmis- ja vastuvõtu aktiga. Nimetatut tõendasid kaudselt elamu vigaste võtmete asemel uute tellimine üleandmiseks, mille eest kostja tasus sularahas ja andis tšekid TV-le üle; dokumentaalsed tõendid, mida hageja avalikustas, nt

juhatuse 8.11.2010 protokolli nr 7 p 1 hea korteriühistu märgi taotlemine – märk väljastatakse ühistule vaid korras dokumentatsiooni korral; üldkoosoleku kinnitatud aastaaruanded, mille järgi revidendid kontrollisid raamatupidamise dokumente, sh algdokumente ja pearaamatut; 11.04.2010 juhatuse protokoll, mis viitas ühistu kõigi lepingute ülevaatamisele, mis on saadud ühistule raamatupidamisteenust osutavalt OÜ-lt Samisu ja sellega lepingu muutmisest (juhatuse 16.04.2013 protokolliline otsus). Ka hageja ise viitas dokumentide üleandmisele viidates lepingutele kolmandate isikutega. Kostja tutvustas paljudele ühistu liikmetele 18.05.2010 üleandmis- ja vastuvõtu akti ja väitis ka üldkoosolekutel, et on kõik tema käes olnud ühistu vara ja dokumentatsiooni üle andnud TV-le. Hageja ei väitnud, et dokumendid olid hagi esitamise ajal kostja valduses, ER pole kunagi kostjale loovutanud raamatupidamise algdokumente. Usutav ei olnud, et seda oleks tehtud aktita. Maakohtu otsus

3.Harju Maakohus jättis 10.12.2014 otsusega hagi rahuldamata, kuna nõue oli aegunud ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas hagile aegumise vastuväite (TsÜS § 142 lg 1). Hagejal tekkis nõudeõigus hetkest, kui lõppesid kostja volitused hageja juhatuse liikmena – 7.04.2010 (TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2). Hageja esitas hagi 29.01.2014. Kohus nõustus hagejaga, et poolte vahel oli kostja juhatuse liikmeks oleku ajal käsundussuhe, mis on lepinguline suhe ning sellest tulenevalt tuleb aegumise küsimus lahendada lähtuvalt TsÜS §-st 146. Käsundussuhte olemasolu tuleneb mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-dest 27 ja 28. Kuna kostja kui hageja juhatuse liikme õigused lõppesid 7.04.2010 ja aegumistähtajaks oli TsÜS § 146 lg 1 alusel 3 aastat, oli hageja nõue aegunud ja hagi tuli jätta rahuldamata. Isegi, kui lugeda hageja nõudeõiguse tekkimise ajaks 12.05.2010 või 15.04.2010, oli nõue aegunud 3-aastase aegumistähtaja möödumise tõttu. TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10 aastane aegumistähtaeg kohaldamisele ei kuulu, kuna kostja ei rikkunud kohustust tahtlikult. Sellele viitasid asjas esitatud tõendid – eelkõige 18.05.2010 üleandmis- ja vastuvõtmisakt, mille suhtes tehti hageja taotlusel kaks ekspertiisi ning teised kostja vastuses märgitud tõendid. Riigikohus on tahtluse sisustanud VÕS § 104 lg 5 järgi – tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (3-21-15-09, p 14; 3-2-1-79-09, p 11). Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes sellest, et võlgnik ei täitnud kohustust tahtlikult (3-2-1-15-09, p 14; 3-2-1-83-08, p 13). Kohaldamisele ei kuulunud TsÜS § 155, kuna tegemist ei ole omandiõigusest tuleneva, vaid käsunduslepingust (VÕS § 626) tuleneva nõudega. TsÜS § 155 kehtestatud aegumistähtaeg kehtib asjaõiguslike vindikatsiooninõuete ning perekonna- ja pärimisõiguslike nõuete aegumisele. TsÜS § 149, mis sätestab aegumistähtaja seadusest tulenevale nõudele, ei kuulunud samuti kohaldamisele, kuna tegemist oli käsunduslepingust tuleneva nõudega. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta apellatsioonastme menetluskulud kostja kanda. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, leides, et TsÜS § 146 lg 1 alusel oli nõue aegunud. Antud sätte kohaldamise eelduseks on kehtiv leping. Hageja ja kostja vahel puudub kehtiv leping. Poolte käsundussuhe lõppes juba 7.04.2010. Maakohus leidis põhjendamatult, et TsÜS § 155 ei kuulu kohaldamisele, kuna tegemist ei ole omandiõigusest tuleneva, vaid käsunduslepingust tuleneva nõudega. Hagejal kui

dokumentatsiooni ja vara omanikul on õigus nõuda enda asju välja võõrast ebaseaduslikust valdusest. Asjaolu, et poolte vahel oli käsundussuhe ei muuda olematuks hageja omandiõigust tema asjadele ja sellest johtuvaid asjaõiguslikke nõudeid aegumistähtajaga 30 aastat. Maakohus leidis ekslikult, et TsÜS § 149 ei kuulu samuti kohaldamisele, kuna poolte vahel on tegemist lepingust tuleneva nõudega. Kostja rikkus VÕS § 626 lg-s 1 sätestatud kohustust ja hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuet saab pidada seadusest (VÕS) tulenevaks, mille aegumistähtaeg on 10 aastat. Poolte vahel puudub leping, milles oleks kokku lepitud seadusest erinev aegumistähtaeg. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ja kohaldamata MTÜS § 32 lg 3. 30.10.2014 istungil tugines hageja täiendavalt MTÜS § 32 lg-le 3. Kuivõrd ühistu nõuete aegumine on korteriühistuseaduses reguleerimata, pidi kohus lähtuma MTÜS § 32 lg-st 3, mis välistab aegumise kohaldamise. Pooled ei ole kokku leppinud MTÜS § 32 lg-s 3 sätestatust erinevat tähtaega. Kuna kohus luges nõudeõiguse tekkimise ajaks aprilli või mai 2010 ning hagi esitati 29.01.2014, ei ületa nõudeõiguse tekkimise ja hagi esitamise vaheline periood viite aastat. Vastus apellatsioonkaebusele

5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Hageja ja kostja vaidlevad selle üle, kas kostja hageja endise juhatuse liikmena on hagejale tagastanud hageja dokumendid ja vara. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selles, et hageja ja kostja vahelise käsundussuhte olemasolu tuleneb MTÜS §-dest 27 ja 28. Samas tugineb maakohus ekslikult TsÜS § 146 lg-le 1 oma järelduses hagi aegumise kohta. Kõnealune säte ei reguleeri kostja kui korteriühistu endise juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaega. Tulenevalt MTÜS § 32 lg-st 3 on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et pooled oleksid kokku leppinud seadusest sätestatust erinevas aegumistähtajas. Seega tuleneb korteriühistu juhatuse liikme vastu esitatud nõude aegumistähtaeg mittetulundusühingute seaduses kehtestatud eriregulatsioonist. Kuivõrd kostja korteriühistu juhatuse liikme õigused lõppesid 7.04.2010, hageja esitas hagi Harju Maakohtule 29.01.2014 ja aegumistähtajaks on MTÜS § 32 lg 3 alusel 5 aastat, ei olnud hageja nõue aegunud. Eespool esitatud põhjustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule. Menetluskulude jaotus poolte vahel lahendatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium