Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebuse võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Hagiavalduse (tl 3-8) ning hageja esitatud teiste menetlusdokumentide (tl 85-87 ja 150-151) kohaselt sõlmisid hageja Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu (edaspidi ka PPA) ja kostja Unipetrol OÜ hankelepingu nr 1.11-9/57-1 PPA sõidukitele autokütuse ostmiseks Unipetrol OÜ Vändras, Pärnu-Paide mnt 17a, asuvast tanklast (tl 10-13). Lepingu järgi kohustus Unipetrol OÜ garanteerima kütuse kvaliteedi vastavuse Eestis kehtivatele nõuetele ja kandma vastutust lepingu tingimuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest.

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-13-70064 Kütuseproovid analüüsiti OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse akrediteeritud laboris Maksuja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (edaspidi Lääne MTK) 04.10.2012 (tanklaproovi) ja 08.10.2012 (kütusepaagist 05.10.2012 võetud proov) tellimusel. Kõnealune sõiduk kuulub Swedbank Liising AS-le ja PPA kasutab seda 14.10.2011 sõlmitud liisingulepingu nr 6.1-05/472 alusel (tl 20-21). Nimetatud lepingust tulenevalt on PPA kohustatud sõiduki remondi korral pöörduma rendilepingus määratud remondi- ja hooldusettevõtte poole. Antud juhul on selliseks lepingukohaseks ettevõtteks Møller Auto Pärnu AS. Sõiduk defekteeriti ja remonditi Møller Auto Pärnu AS-s vastavuses sõiduki valmistajatehase ettenähtud reeglitele ja juhenditele, tagamaks muuhulgas sõiduki tootja garantii. Sõidukile koostati remondikalkulatsioon vastavalt Škoda tehase juhenditele ja reeglitele (tl 17). Politsei- ja Piirivalveametile on lepingu rikkumisega Unipetrol OÜ poolt tekitatud järgmine varaline kahju:

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-13-70064 saadeti 04.10.2012 tellimuskirjaga (tl 42-44) kontrolliks OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja 05.10.2012 analüüsiakti nr 1-4/48 kohaselt tuvastati mittevastavus kehtestatud nõuetele. Proov tollitõkendiga ET0034939 anti Unipetrol OÜ tankla esindajale. Lääne MTK 19.10.2012 kirjaga nr 12.1-9/3313-1 (tl 32-33) anti Unipetrol OÜ suulise taotluse alusel heakskiit kütuse viimiseks Maardu Terminal AS-i aktsiisilattu diislikütuse ümbertöötlemiseks. 19.10.2012 eemaldati mahutilt tollitõkendid ja kütus pumbati ümber veokile, millele paigutati tollitõkendid (kontrollakt nr 31). 07.11.2012 e-kirjaga Maardu Terminali AS teatab kütuse nõuetele vastavusse viimisest ja vastavussertifikaadi VSD 15876 väljastamisest (tl 28). Kuna leppetrahvi suurus ei kata PPA-le tekitatud varalist kahju, siis PPA peab põhjendatuks vahe hüvitamist summas 1833.58 (tekitatud kahju 4833.58 – leppetrahv 3000) eurot, vähendades esialgset 04.12.2012 esitatud nõuet 3000 euro võrra. Nimetatud summa palub hageja kostjalt tema kasuks välja mõista ning on esitanud ka vastavad kontode rekvisiidid, kuhu summa tasuda tuleb. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja vastuse (tl 72-75) kohaselt Vändra tanklas ei ole müüdud ebakvaliteetset kütust. Peale hageja kohtuvälises nõudes kirjeldatud sündmusi lasi OÜ Unipetrol kontrollida müüdava kütuse nõuetekohasust, OÜ Analiit-AA on väljastanud sertifikaadi ja katseprotokolli, mille kaudu on tuvastatud müüdava kütuse kvaliteetsus (tl 76-77). Seega puudub OÜ Unipetrol tegevuses õigusvastasus ja mingist kahju tekitamisest rääkida ei saa. Kostjale jääb arusaamatuks, millist hüvitist nõutakse selle 1833.58 euro sees, s.t kas see on vaid remondiraha või ka osaliselt muud kulud. Eraldi vaieldav on Møller Auto Pärnu AS remondiarve suurus, mis kindlasti ei vasta mõistlikkuse kriteeriumile. OÜ Unipetrol väidab, et tema ei pea maksma kinni hageja vajadust säilitada masinale tehase garantii, et masinat remonditakse esinduses vastavalt valmistaja-tehase juhenditele jms, mis on toonud kaasa selle, et Møller Auto Pärnu AS on teostanud masinale ilmselgelt ülepaisutatud remondi. Asjaolu, et sõiduk oli liisitud ja liisingulepingust tuleneb liisinguvõtjale (hagejale) mingeid kohustusi, ei saa puudutada kostjat ega nõutava kahju suurust. Kostjale tulenes hankelepingust käitumisvõimalus kahju tekitamisele eelnenud olukorra taastamiseks ja seda õigust on kostja soovinudki realiseerida oma 12.10.2012 e-kirjas hagejale, mille kohaselt on kostja taotlenud masina toimetamist Karla Auto O.K. OÜ-sse. Hageja ei võimaldanud kostjal kahju tekitamisele eelnenud olukorda taastada (kui ilmnenuks ebakvaliteetse kütuse müümine), mistõttu on hageja üldse kaotanud õiguse kahju hüvitamist nõuda. Juhul, kui selgub, et kostja peaks vastutama ebakvaliteetse kütuse müümise eest, siis taotleb kostja leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni. Hankelepingu punkt 4.1. kohaselt oli hanke kogumaksumus kokku 13 500 eurot, mis oli nähtud ette politseimasinatele kütuse müümiseks. See kogus on suhteliselt väike ja kütuse allahindlustki arvestades ei saanud kostja sellest hankelepingust märkimisväärselt tulu teenida. Tegemist on rohkem hageja huviga kütuse ostmiseks kütusekaartidega politseimasinatesse, kuna lähiümbruses ei ole eriti teisi tanklaid. Eelnevat arvestades on 3000 euro suurune leppetrahvinõue ebamõistlikult suur ja kuulub seetõttu vähendamisele. Hageja ei nõustu kostja väitega kahju suuruse ebaselguse osas. Hagiavalduses on detailselt selgitatud kahju suurus ja esitatud vastavad tõendid. Leppetrahvi suuruse määramise asjaolude osas on hageja andnud oma arvamuse hagis. Kostja vastuväited leppetrahvi suurusele on napid ja üldsõnalised. Näiteks ainuüksi hanke kogumaksumus ei kajasta kostja kui juriidilise isiku majanduslikku huvi. Käesoleval juhul on kahju kogusummaks 4833.58 EUR,

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-13-70064 mille moodustab leppetrahv ning vahe varalise kahju kogusumma ja leppetrahvi vahel. Tegemist on leppetrahvi tasendusliku arvestamise põhimõttega. Hageja ei nõustu ka kostja väidetega ülepaisutatud remondi kohta ning võimatusega osaleda sõiduki remondis. Kostja väide on üldsõnaline. Hankelepingu p 8.5 ettenähtud kahju hüvitamise alternatiivide kohaldamine sõltub konkreetsest juhtumist, mille valikus peavad lepingupooled läbi rääkima ja jõudma kokkuleppele. On kaks varianti, võttes aluseks kõne all oleva kaasuse ja lepingu, kas olukorra taastamise kulud võtab kostja enda kanda või hüvitab hagejale tema poolt kantud olukorra taastamise kulud. 04.10.2012 on kostjale saadetud e-kiri (tl 88-90), milles teda teavitatakse sõidukile pandud töö ajast ja kütuse väljapumpamisest ning kütuseproovi võtmise võimaldamisest. Seega kostja oli teadlik hageja kavatsustest ning sellele reageerimata jätmisega võttis kostja endale riski, et ta ei saanud osaleda sõiduki tehnilisse vastavusse viimises määral nagu ta oleks soovinud. Hageja ei nõustu sellega, et hageja kohustused liisinguandja ees ei ole antud asjas määravad. Kostjale pidi olema ette nähtav, et tegu on kutsetegevuses kasutatava sõidukiga, mille suhtes võivad lepingupoolel olla kohustusi teiste lepingupartnerite ees ja milliste kohustuste rikkumise eest võib olla ette nähtud vastutus. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes:

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-13-70064 siiski ebakvaliteetne kütus töödeldi ümber ja viidi nõuetega vastavusse ja alles seejärel väljastati 31.10.2012 vastavussertifikaat VSD15876. Enne seda ehk 05.10.2012 on Lääne MTK teinud ettekirjutuse 12.19/3133 rikkumise lõpetamiseks. Võeti kütuseproovid, mille järel mahuti tõkendati tollitõkenditega. Proov tollitõkendiga ET 0034997 saadeti 04.10.2012 tellimuskirjaga kontrolliks OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja 05.10.2012 analüüsiakti nr 1-4/48 kohaselt tuvastati mittevastavus kehtestatud nõuetele. Seega oli kostja tanklast tangitud kütus ebakvaliteetne. Kostja kirjeldatud sündmused kütuse nõuetega vastavusse viimiseks toimusid oluliselt hiljem. Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt tuleb võetud kohustusi täita vastavalt kokku lepitule – käesoleval juhul kohaldavad ebakvaliteetse kauba ostu puhul vastavad müügilepingu sätted VÕS §-d 208 lg 1, § 217 lg 1 ja 2, § 218 lg 1. Nimetatud sätete kohaselt peab ostetud asi vastama lepingutingimustele, sh kvaliteedile, ning müüja vastutab asja (käesoleval juhul kütuse) lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hankelepingu punktis 1.3.1 on eraldi sätestatud kostja kohustus müüa kütust, mis vastab kehtestatud kvaliteedinõuetele. Antud kaasuses on seega tegu lepingu mittekohase täitmisega (VÕS § 100), mille korvamise õiguskaitsevahenditeks on leppetrahvi nõudmine ja VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamine osas, mida leppetrahv ei kata. Hankelepingu punktides 8.2 ja 8.5 on kokku lepitud Hankija (antud juhul hageja) määratavas leppetrahvis summas kuni 5000 EUR puhuks, kui ei täideta lepinguga võetud kohustusi või täidetakse neid mittenõuetekohaselt ning tekitatakse sellega Hankijale kahju. Selline kokkulepe vastab leppetrahvi regulatsioonile seaduses (VÕS § 158). Antud juhul koosneb varalise kahju nõue kulutustest, mis on tehtud sõidukile ebakvaliteetse kütuse ostmisega, sõiduki teisaldamisega ja remondiga ning rendimaksete tasumisega ajal, mil sõidukit ei saanud kasutada. VÕS § 127 lõiked 1 – 4 sätestavad järgmist: (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (2) Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. (3) Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud faktilisi asjaolusid osas, mis puudutavad kahjustada saanud sõidukile remondipakkumise võtmist ja tema mittekorrasolekut ajavahemikus 03.10.2012 – 30.10.2012 kuni remondi lõppemiseni. Seda kinnitavad muuhulgas nii eelnimetatud tõendid ebakvaliteetse kütuse kohta kui hageja esitatud remondipakkumine ja arve teostatud remondi eest (viimase kuupäev on 30.10.2012). Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et esineb põhjuslik seos kütuse tankimisel Unipetrol OÜ tanklast ja sõidukil peale ebakvaliteetse kütuse tankimist tekkinud rikete ning sellega PPA-le tekitatud kahju vahel. Samuti pidi kahju olema kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale kütusemüüjale ettenähtav – üldteada asjaoluna kasutab PPA temale ööpäevaringselt

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-13-70064 pandud kohustuste (korrakaitse) tagamiseks erivärvides ja –varustusega sõidukeid ning sõiduki vältimatu remont ebakvaliteetse kütuse kasutamise tagajärjel toob kaasa kulutusi seoses töö ümberkorraldamisega jne. Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust ka selles, et iga asendusauto ei sobi politsei sõidukit asendama, sest politsei sõidukile on ette nähtud lisaseadmed ja erimärgistus, mis tuleb eraldi komplekteerida. Mis puutub tekkinud kahju suurusesse, siis on kohtu hinnangul hageja esitatud tõenditega see piisavalt veenvalt tõendatud. Kuigi kostja ei ole esitanud ühtki konkreetset vastuväidet hageja poolt kahju sisustamisena esiletoodud summade (tasutud summa kütuse eest; remondikulud; osa liisingumaksest ajal, mil sõiduk oli remondis) osas, käsitleb kohus lühidalt hageja kahju moodustavaid summasid ükshaaval: 1) Kütuse eest tasutud summa osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning kuivõrd kütus oli ülalpool tuvastatu põhjal ebakvaliteetne, on tasutud summa näol tegemist hageja vara vähenemisega ehk otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes, mis tuleb kostjal hüvitada; 2) Remondikulude osas märgib kohus, et hageja on esitanud arve teostatud tööde eest koos Møller Auto Pärnu AS põhjendustega, miks just sellised tööd (mittevahetusremondi varuosad, tehase juhenditest lähtumine garantii säilimiseks jne) teha tuli ning kostja üldsõnalised vastuväited töö ülepaisutatusse/mittevajalikkuse osas ei anna võimalust neid sisuliselt hinnata. VÕS § 132 lg 3 ütleb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja vastuväidete üldsõnalisusele on tähelepanu juhitud ka hageja vastuses kostja vastusele (tl 86), kuid kostja oma vastuväiteid ei konkretiseerinud. Nähtuvalt hageja esitatud e-kirjavahetusest (tl 88-89) pidi kostja olema teadlik asjaolust, et sõiduki remont kavatsetakse Møller Auto Pärnu AS-s läbi viia (kirjad on saadetud kostja enda teatatud kontaktaadressidele [email protected] ja [email protected] – vt kostja esindaja Anna Belova e-kiri 15.02.2012 tl 92), kuid kostja ei kasutanud hankelepingu punktist 8.5 tulenevat alternatiivset võimalust taastada ise kahju tekitamisele eelnenud olukorda. Kohus on juba ülalpool põhjendanud, miks oli PPA-l vajadus sõiduki võimalikult kiireks ja korrektseks remondiks. Kostja tegevus 12.10.2012 e-kirjaga ja sooviga ise sõidukit remontida oli selgelt hilinenud. Kostja pidi kohtu hinnangul mõistma, et alarmsõiduki remondiga ei ole võimalik viivitada, seda on Aavo Pauguse poolt 04.10.2012 kostjale saadetud e-kirjas (tl 88 all ja tl 89 ülal) piisavalt põhjendatud; 3) VÕS § 132 lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Sel alusel on kohtu arvates põhjendatud nõue liisingumakse eest, arvestades ka juba eelnevalt esiletoodud põhjuseid, miks ei ole igasuguse/suvalise asendusauto kasutamine politsei alarmsõiduki asemel võimalik. Seega on käesoleval juhul kahju kogusummaks 4833.58 eurot. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool nõuab lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Käesoleval juhul nõuab hageja leppetrahvi summas 3000 EUR ning muus osas kahju hüvitamist (summas 1833.58 EUR). Selline põhimõte tuleneb leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioonist, mille järgi peaks leppetrahv täitma VÕS §-i 127 lgs 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki. Tegemist on leppetrahvi tasendusliku arvestamise põhimõttega. Kostja leiab, et 3000 euro suurune leppetrahvinõue on ebamõistlikult suur ja

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-13-70064 kuulub seetõttu vähendamisele. Leppetrahvi võimaliku vähendamise alused on toodud VÕS § 162 lõikes 1. Nimetatud säte ütleb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole esitanud aga kohtule ühtki tõendit, võimaldamaks hinnata nimetatud asjaolusid. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaoludele, et hageja ei nõua leppetrahvi täies mahus, tekkinud kahju ületab leppetrahvi nõuet ja leppetrahv on lepingus kokku lepitud just ebakvaliteetse kütuse müügi puhuks, mitte muude võimalike lepingurikkumistega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellises olukorras ei saa nõutavat leppetrahvi pidada ebamõistlikult suureks. Asjaolu, et hankelepingu kogumaht oli 13 500 EUR, ei oma kohtu arvates sellist kaalu, mis annaks alust leppetrahvi vähendamiseks. Eelneva põhjal leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 1833.58 eurot ning leppetrahv 3000 eurot, kokku 4833.58 eurot hageja kasuks. Hageja on 07.04.2015 teatanud kohtule pangarekvisiidid, millele ja milliste selgitustega väljamõistetav summa maksta. Sisuliselt on tegemist otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega TsMS § 445 lg 1 mõttes, mille kohus käesolevaga rahuldab (kostja vastuväiteid esitanud ei ole, pealegi lihtsustab see kohtuotsuse täitmist). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamisel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna hageja esitas käesolevas tsiviilasjas hagi riigilõivuvabalt tulenevalt TsMS § 145, siis eeltoodu alusel paneb kohus käesolevaga kostjale kohustuse riigile hüvitada tasumata riigilõiv summas 325 eurot (25.10.2013 kehtinud riigilõivuseaduse soodusmäära järgi). TsMS § 179 lg 5 alusel ja tulenevalt ülalmärgitust annab kohus kostjale tähtaja tasuda nimetatud summa 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest ühekordse maksena. Kui kostja pandud kohustust tähtpäevaks ei täida, tuleb tal vastavalt TsMS § 179 lg 9 sätetele tasuda ka viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.