Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) hagi Unipetrol OÜ vastu kahju hüvitamiseks ning leppetrahvi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Unipetrol OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4833,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), lepinguline esindaja Irina Punko Kostja: Unipetrol OÜ (registrikood 10880031), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 17.04.2015 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Unipetrol OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.25.10.2013 esitas Eesti Vabariik (Politsei-ja Piirivalveameti kaudu) (hageja) Pärnu Maakohtule hagiavalduse Unipetrol OÜ (kostja) vastu leppetrahvi 3000 eurot ja lepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju summas 1833,58 eurot hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud hankeleping nr 1.11-9/57-1 Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) sõidukitele autokütuse ostmiseks kostjale kuuluvast ja Vändras, Pärnu-Paide mnt 17a asuvast tanklast. Lepingu järgi kohustus kostja garanteerima kütuse kvaliteedi vastavuse Eestis kehtivatele nõuetele ja kandma vastutust lepingu tingimuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest.
3.03.10.2012 kella 10.30 paiku tankis PPA politseiametnik nimetatud tanklas hageja kasutuses oleva sõiduki (politseivärvides alarmsõiduk Škoda Octavia Combi) kütusepaaki 40 liitrit diislikütust. Tankimise kohta väljastati tanklast arve summale 54,80 eurot. Pärast tankimist läbis sõiduk ca 18 km vahepeatusteta, misjärel suri sõiduki mootor välja. Sõiduk transporditi Pärnusse hooldusettevõttesse. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse töötajad võtsid samal päeval nimetatud tanklas tanklapüstolist diislikütuse analüüsimiseks proovid, mis 05.10.2012 analüüsiakti tulemuse kohaselt ei vastanud EVSEN 590:2009+A12010+NA:2009 kehtestatud nõuetele - veesisaldus üle normide. Samuti võeti kütuseproov sõiduki kütusepaagist ja 09.10.2012 analüüsiakti tulemuse kohaselt ei vastanud kütus EVS-EN 590:2009+A12010+NA:2009 kehtestatud nõuetele - veesisaldus üle normide. Sõiduk kuulub Swedbank Liising AS-le ja hageja kasutab seda liisingulepingu alusel. Nimetatud lepingust tulenevalt on hageja kohustatud sõiduki remondi korral pöörduma rendilepingus määratud remondi- ja hooldusettevõtte Møller Auto Pärnu AS poole, kus sõiduk käesoleval juhul remonditi vastavuses sõiduki valmistajatehase ettenähtud reeglitele ja juhenditele.
4.Hagejale on lepingu rikkumisega tekitatud varaline kahju summas 4833,58 eurot. Sealhulgas 4465,59 eurot, mis tasuti vastavalt Møller Auto Pärnu AS arvele sõiduki remonditöökotta pukseerimise ja remontimise eest; 54,80 eurot hageja poolt makstud tasu ebakvaliteetse mootorikütuse eest ning kuna hageja ei saanud kasutada sõidukit remondi ajal, on varaliseks kahjuks ka sõiduki rendimaksed perioodi 03.10-30.10.2012 eest 313,19 eurot. Hankelepingu p 8.2. kohaselt on mittekvaliteetse kütuse müümise korral iga vastava juhtumi korral hankijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5000 eurot. Hageja on esitanud kostjale leppetrahvi nõude summas 3000 eurot ja nõude kahju hüvitamiseks summas 1833,58 eurot, kokku 4833,58 eurot. Kuna leppetrahvi suurus 3000 eurot ei kata hagejale tekitatud varalist kahju, siis peab hageja põhjendatuks vahe hüvitamist summas 1833,58 eurot.
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et Vändra tanklas ei ole müüdud ebakvaliteetset kütust. Kostja lasi kontrollida müüdava kütuse nõuetekohasust ning OÜ Analiit-AA on väljastanud sertifikaadi ja katseprotokolli kaudu on tuvastatud müüdava kütuse kvaliteetsus. Kostjale jääb arusaamatuks, millist hüvitist nõutakse 1833,58 euro sees. Eraldi vaieldav on Møller Auto Pärnu AS remondiarve suurus, mis ei vasta mõistlikkuse kriteeriumile. Kostja ei pea maksma kinni hageja vajadust säilitada masinale tehase garantii ning et masinat remonditaks esinduses vastavalt valmistaja-tehase juhenditele. Asjaolu, et sõiduk oli liisitud ja liisingulepingust tuleneb liisinguvõtjale (hagejale) mingeid kohustusi, ei saa puudutada kostjat ega nõutava kahju suurust.
6.Kostjale tulenes hankelepingust käitumisvõimalus kahju tekitamisele eelnenud olukorra taastamiseks ja seda õigust on kostja soovinud realiseerida oma 12.10.2012 e-kirjas hagejale, mille kohaselt on kostja taotlenud masina toimetamist Karla Auto O.K. OÜ-sse. Hageja ei võimaldanud kostjal kahju tekitamisele eelnenud olukorda taastada (kui ilmnenuks ebakvaliteetse kütuse müümine), mistõttu on hageja üldse kaotanud õiguse kahju hüvitamist nõuda. Juhul, kui selgub, et kostja peaks vastutama ebakvaliteetse kütuse müümise eest, siis taotleb kostja leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni. Hankelepingu punkt 4.1. kohaselt oli hanke kogumaksumus kokku 13 500 eurot, mis oli nähtud ette politseimasinatele kütuse müümiseks. See kogus on suhteliselt väike ja kütuse allahindlust arvestades ei saanud kostja sellest hankelepingust märkimisväärselt tulu teenida. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Pärnu Maakohus rahuldas 17.04.2015 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1833,58 eurot ning leppetrahvi 3000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu summas 325 eurot ja viivise.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad sõlmisid hankelepingu PPA sõidukitele autokütuse ostmiseks kostja Vändras, Pärnu-Paide mnt 17a asuvast tanklast ning 03.10.2012 kl 10.30 paiku tankis PPA politseiametnik eelnimetatud tanklas 40 liitrit diislikütust.
9.Hageja on esitanud kohtule tõendid, et EMTA Lääne maksu- ja tollikeskuse töötajad võtsid 03.10.2012 kostja Vändra tanklas tanklapüstolist diislikütuse analüüsimiseks proovid, mis 05.10.2012 analüüsiakti tulemuse kohaselt ei vastanud
EVS-EN
590:2009+A12010+NA:2009 kehtestatud nõuetele - veesisaldus üle normide. Samuti võeti kütuseproov sõiduki kütusepaagist ja 09.10.2012 analüüsiakti tulemuse kohaselt ei vastanud kütus EVS-EN 590:2009+A12010+NA:2009 kehtestatud nõuetele - veesisaldus üle normide. Kostja aga väidab, et Vändra tanklas ei ole müüdud ebakvaliteetset kütust. Kostja lasi kontrollida müüdava kütuse nõuetekohasust ning OÜ Analiit-AA on väljastanud sertifikaadi ja katseprotokolli, mille kaudu on tuvastatud müüdava kütuse kvaliteetsus. Kohus nõustus hagejaga, et tõendite põhjal on jälgitav, et esialgselt ebakvaliteetne kütus töödeldi ümber ja viidi nõuetega vastavusse ja alles seejärel väljastati 31.10.2012 vastavussertifikaat VSD15876. Enne seda ehk 05.10.2012 on Lääne MTK teinud ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks. Võeti kütuseproovid, mille järel mahuti tõkendati tollitõkenditega. Proov tollitõkendiga ET 0034997 saadeti 04.10.2012 tellimuskirjaga kontrolliks OÜ-le Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja 05.10.2012 analüüsiakti kohaselt
tuvastati mittevastavus kehtestatud nõuetele. Seega oli kostja tanklast tangitud kütus ebakvaliteetne. Kostja kirjeldatud sündmused kütuse nõuetega vastavusse viimiseks toimusid oluliselt hiljem.
10.Käesoleval juhul kohalduvad ebakvaliteetse kauba ostu puhul vastavad müügilepingu sätted - VÕS §-d 208 lg 1, § 217 lg 1 ja 2, § 218 lg 1. Nimetatud sätete kohaselt peab ostetud asi vastama lepingutingimustele, sh kvaliteedile, ning müüja vastutab asja (käesoleval juhul kütuse) lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hankelepingu punktis 1.3.1 on eraldi sätestatud kostja kohustus müüa kütust, mis vastab kehtestatud kvaliteedinõuetele. Antud kaasuses on seega tegu lepingu mittekohase täitmisega (VÕS § 100), mille korvamise õiguskaitsevahenditeks on leppetrahvi nõudmine ja VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamine osas, mida leppetrahv ei kata. Hankelepingu punktides 8.2 ja 8.5 on kokku lepitud hankija (antud juhul hageja) määratavas leppetrahvis summas kuni 5000 eurot puhuks, kui ei täideta lepinguga võetud kohustusi või täidetakse neid mittenõuetekohaselt ning tekitatakse sellega hankijale kahju.
11.Antud juhul koosneb varalise kahju nõue kulutustest, mis on tehtud sõidukile ebakvaliteetse kütuse ostmisega, sõiduki teisaldamisega ja remondiga ning rendimaksete tasumisega ajal, mil sõidukit ei saanud kasutada. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud faktilisi asjaolusid osas, mis puudutavad kahjustada saanud sõidukile remondipakkumise võtmist ja tema mittekorrasolekut ajavahemikus 03.10.2012 – 30.10.2012. Kohus leidis, et esineb põhjuslik seos kütuse tankimisel kostja tanklast ja sõidukil peale ebakvaliteetse kütuse tankimist tekkinud rikete ning sellega hagejale tekitatud kahju vahel. Samuti pidi kahju olema kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale kütusemüüjale ettenähtav – üldteada asjaoluna kasutab PPA temale ööpäevaringselt pandud kohustuste (korrakaitse) tagamiseks erivärvides ja –varustusega sõidukeid ning sõiduki vältimatu remont ebakvaliteetse kütuse kasutamise tagajärjel toob kaasa kulutusi seoses töö ümberkorraldamisega jne. Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust ka selles, et iga asendusauto ei sobi politsei sõidukit asendama, sest politsei sõidukile on ette nähtud lisaseadmed ja erimärgistus, mis tuleb eraldi komplekteerida.
12.Kohus leidis, et tekkinud kahju suurus 4833,58 eurot on hageja esitatud tõenditega piisavalt veenvalt tõendatud. Kütuse eest tasutud summa osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning kuivõrd kütus oli ülalpool tuvastatu põhjal ebakvaliteetne, on tasutud summa näol tegemist hageja vara vähenemisega ehk otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Remondikulude osas märkis kohus, et hageja on esitanud arve koos Møller Auto Pärnu AS põhjendustega, miks just sellised tööd teha tuli ning kostja üldsõnalised vastuväited töö ülepaisutatusse/mittevajalikkuse osas ei anna võimalust neid sisuliselt hinnata. Nähtuvalt hageja esitatud e-kirjavahetusest pidi kostja olema teadlik asjaolust, et sõiduki remont kavatsetakse läbi viia Møller Auto Pärnu AS-s, kuid kostja ei kasutanud hankelepingu punktist 8.5 tulenevat alternatiivset võimalust taastada ise kahju tekitamisele eelnenud olukord. Kostja tegevus 12.10.2012 e-kirjaga ja sooviga ise sõidukit remontida oli selgelt hilinenud. Kostja pidi kohtu hinnangul mõistma, et alarmsõiduki remondiga ei ole võimalik viivitada, seda on APe poolt 04.10.2012 kostjale saadetud e-kirjas piisavalt põhjendatud. VÕS § 132 lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist.
13.VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool nõuab lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Käesoleval juhul nõuab hageja leppetrahvi summas 3000 eurot ning muus osas kahju hüvitamist summas 1833,58 eurot. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit, võimaldamaks hinnata nimetatud asjaolusid. Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaoludele, et hageja ei nõua leppetrahvi täies mahus, tekkinud kahju ületab leppetrahvi nõuet ja leppetrahv on lepingus kokku lepitud just ebakvaliteetse kütuse müügi puhuks, mitte muude võimalike lepingurikkumistega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellises olukorras ei saa nõutavat leppetrahvi pidada ebamõistlikult suureks.
14.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja esitas käesolevas tsiviilasjas TsMS § 145 alusel hagi riigilõivuvabalt, siis kohustas kohus kostjat TsMS § 179 alusel hüvitama tasumata riigilõiv summas 325 eurot ning märkis, et juhul kui kostja pandud kohustust tähtpäevaks ei täida, tuleb tal vastavalt TsMS § 179 lg 9 sätetele tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.20.05.2015 esitas kostja Pärnu Maakohtu 17.04.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
16.Kohus on nõustunud hagejaga selles, et tõendite põhjal on jälgitav see, et esialgselt ebakvaliteetne kütus töödeldi ümber ja viidi nõuetega vastavusse ja alles seejärel väljastati 31.10.2012 vastavussertifikaat VSD15876. Kostja ei nõustu kohtu järeldusega kütuse ümbertöötlemise kohta, sest mingit kütuse ümbertöötlemist ei ole toimunud. Kostja on esitanud EMTA, kui kohtuvälise menetleja 03.06.2014 otsuse, mille kohaselt selgus menetluses, et kostja tanklast viidi ebakvaliteetse kütuse kahtlusega kütusekogus Maardu Terminal AS-i (siit tuli ka algselt kütus tanklasse). Väärteoasja otsuse kohaselt tellis Maardu Terminal AS diislikütuse laborilt OÜ Analiit AA vastavussertifikaadi 31.10.2012.a. nr VSD 15876, millega tõendati, et kütus vastas Eesti standardi nõuetele. EMTA on teinud väärteomenetlejana järelduse, et Maardu Terminal AS-i poolt kostja tanklasse saadetud diislikütus mahutis nr 4 vastas Eesti standardile. Väärteomenetleja ei ole tuvastanud mingit kütuse ümbertöötlemist, selleks puudus igasugune vajadus, kuna OÜ Analiit AA tuvastas, et see sama kütus vastas siiski kvaliteedinõuetele. Väärteoasja otsuses on iseenesest tehtud teineteist välistavad järeldused, sest ühest küljest on tuvastatud, et maa-aluses mahutis olnud kütus oli vastav, kuid selle sama mahutiga ühendatud kütusepüstolist (maa peal) võetud proovid ei vastanud. Samas ei saanud kütus tulla konkreetsesse kütusepüstolisse mitte kusagilt mujalt, kui mahutist, milles olnud kütus tunnistati kvaliteetseks. Kohus ei ole arvestanud ka kostja väitega, mille kohaselt peale politsei pretensiooni ei pöördunud mitte ükski teine liikleja või tanklast kütust ostnud isik tankla poole sarnaste nõuetega või pretensioonidega. Tartu Maakohtu 06.10.2014.a. otsusega kohtuasjas nr 4-14-5028 tühistati Maksu- ja Tolliameti 03.06.2014. a otsus väärteoasjas nr 930012502051 ning lõpetati menetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatav, et kostja müüs oma tanklas ebakvaliteetset kütust. Tankla mahutite kaudu müüdud kütus oli kvaliteetne ja see on tuvastatud MTA enda väärteootsuses ja OÜ Analiit AA vastavussertifikaadi kaudu.
17.Kohus ei ole pööranud tähelepanu kostja vastuväitele, mille kohaselt avaldas kostja soovi politseimasin ise remontida, kui oleks selgunud, et defekti on põhjustanud kostja tanklast müüdud kütus. Hageja ei võimaldanud kostjal kahju tekitamisele eelnenud olukorda taastada (kui ilmnenuks ebakvaliteetse kütuse müümine), mistõttu on hageja üldse kaotanud õiguse kahju hüvitamist nõuda. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, on otsust põhjendanud ja hinnanud õigesti tõendeid. Apellatsioonkaebuses on kostja valdavalt korranud väiteid, mida ta esitas maakohtu menetluses. Maakohus on kolleegiumi hinnangul vastanud otsuses kostja vastuväidetele ning on piisavalt põhjendanud, miks kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
20.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus on tõendeid hinnates põhjendatult leidnud, et kostja müüdud kütus ei olnud nõuetekohane. Seda tõendavad OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 05.10.2012 ja 09.10.2012 analüüsiaktid (I kd lk 15-16). Maakohus on samuti õigesti leidnud, et tõendatud on hilisem kütuse ümbertöötlemine ja nõuetele vastavusse viimine. 19.10.2012 on Maksu- ja Tolliamet andnud kostjale heakskiidu tanklas oleva kütuse viimiseks Maardu Terminal AS-i aktsiisilattu, kus toimub selle ümbertöötlemine (I kd lk 32). 07.11.2012 on Maardu Terminali AS teatanud, et kütus on viidud vastavusse ja väljastatud vastavussertifikaat VSD 15876 (I kd lk 28). 31.10.2012 on OÜ Analiit-AA väljastanud vedelkütuse vastavussertifikaadi VSD 15876 (I kd lk 30). Seega on OÜ Analiit-AA vastavussertifikaat väljastatud pärast kütuse ümbertöötlemist ning sertifikaat ei tõenda, et 03.10.2012 tangitud kütus oli nõuetekohane. Kostja viited väärteomenetluses tehtud otsustele ei ole asjakohased, kuna otsuseid ei ole tsiviilasja materjalide juures. Samuti ei saa asjaolust, et kostjale kütuse kvaliteedi kohta teiste isikute poolt kaebusi ei esitatud, teha järeldust, et kütus oli kvaliteetne.
21.Põhjendamatud on kostja väited, et hageja on kaotanud õiguse nõuda kahju hüvitamist, kuna ta ei võimaldanud kostjal sõidukit remontida. Lepingu p 8.5 sätestab, et lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama hankija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. Kostja on 12.10.2012 e-kirjas teatanud hagejale, et juhul, kui politseimasina kahjustused lähtusid kostja müüdud kütusest, siis soovib kostja ise korraldada sõiduki remondi. Ühtlasi palus kostja toimetada sõiduk Karla Auto O.K-sse Rae valda. Peale seda, kui selgub kostja võimalik vastutus, siis saab Karla Auto O.K sõidukit remontima hakata (I kd lk 22-23). Sellest kirjast selgub, et kostja oli nõus sõidukit remontima juhul, kui on tõendatud kostja vastutus. Kuna aga kostja ei ole senini nõustunud enda vastutusega, siis võib järeldada, et politseisõiduk oleks siiani remontimata. Kolleegium leiab, et kuna kostja ei olnud koheselt nõus sõidukit remontima, siis oli hagejal õigus remontida sõiduk ise ja nõuda kostjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist.
22.Ülaltoodule tuginedes ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
23.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja on teatanud, et temal ei ole menetluskulu tekkinud. Seega puudub vajadus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Jänes
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.