2-14-54581/4 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kostja tasus pärast hagi kohtule esitamist hagejale võlgnevuse. Hageja esitas 06.11.2014 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et KÜ-le Xxx tuleb tagastada pool tema poolt 17.07.2014 Rahandusministeeriumi kontole, viitenumbriga 2900072123 ja 11.08.2014 täiendavalt tasutud riigilõivust kogusummas 175 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada 87,50 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui ta on hagist loobunud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on hagist loobumise avalduses märkinud loobumise põhjusena kostja poolt võlgnevuse tasumise pärast hagi esitamist. Seega on alus jätta menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot, millest poole, s.o 87,50 eurot palub hageja kostjalt välja mõista ning hageja kantud õigusabikulud summas 132 eurot. Hageja on kandnud kulusid summas 3 eurot registri väljatrüki eest. Kokku taotleb hageja menetluskuludena 222,50 euro väljamõistmist kostjalt. Kostja hagist loobumise avaldusele ja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot (tlk 79, maksekorraldus) ja 50 eurot (tlk 89, maksekorraldus), seega on kulu kandmine tõendatud ning tegemist on põhjendatud kuluga. Kuivõrd kohus tagastab hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust seoses hagist loobumisega, kuulub kostja poolt hüvitamisele riigilõiv kogusummas 87,50 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest leiab kohus, et KÜ Xxx kasuks tuleb Xxx välja mõista riigilõiv summas 87,50 eurot.