Kohtuotsuse tegemise aeg ja 16. aprillil 2015.a., Tallinnas koht 2-14-61061 Tsiviilasja number XXX hagi XXXOsaühing vastu võlgnevuse 2 598 euro ja Tsiviilasi viivise nõudes Hagihind 2 809,74 eurot Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Erki Casar (e- post: [email protected]); Kostja: XXXOsaühing (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaija Koik (Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, 10145 Tallinn; epost: [email protected]): Kohtuistung 05.03.2015.a., edasi kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta XXXhagi XXXOsaühing vastu võlgnevuse 2 598 euro ja viivise nõudes rahuldamata.
4.Määrata kindlaks ja mõista välja XXX XXXOsaühing kasuks menetluskulu summas 2 027,98 eurot.
5.Jätta XXXOsaühing avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 1 133 euro osas rahuldamata.
6.Välja mõista XXX XXXOsaühing kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 027,98 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXX esitas 18.11.2014.a. kohtule hagi XXXOsaühing vastu võlgnevuse 2 598 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 18.11.2014.a. põhinõudelt 2 598 eurot kuni põhinõude tasumiseni nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 05.07.2002.a. hageja liige ning seda kuni 13.03.2014.a. Kostja täitis oma kohustust tasuda igakuiselt temale määratud liikmemaksu kuni 2013.a. juulini. Kostja jättis tasumata arve nr. 2974, mis esitati juulikuu liikmemaksu osas, summas 351 eurot ja juunikuu korrigeeritud lisasumma 141 euro kohta. 2013.a. juuni liikmemaksu summat korrigeeriti, kuna kostja poolt esitatud andmed ei vastanud avaldatud 2012.a. majandusaasta aruandes märgitule. Kostjale arvestati kuni 2012.a. maikuuni igakuist makset 2011.a. andmete põhjal ning alates 01.05.2013.a. aga 2012.a. kohta deklareeritud käibe kohta, sest kostja esitas 2012.a. andmed 24. aprillil 2013.a. Kostja on oma käitumisega tunnistanud kohustust tasuda 2013.a. igakuist liikmemaksu 351 eurot kuus, kuna on tasunud 2013.a. augustikuu arve. Kostja liikmemaksu võlgnevus põhisummas on 2 598 eurot. Kostja poolt on tasumata järgmised arved: nr. 2974 summas 492 eurot (juuni korrigeeritud osa 141 eurot, juuli 351 eurot); nr. 3014 summas 351 eurot (september 2013.a. eest); nr. 3036 summas 351 eurot (oktoober 2013.a. eest); nr. 3057 summas 351 eurot (novembri 2013.a. eest); nr. 3078 summas 351 eurot (detsembri 2013.a. eest); nr. 3101 summas 351 eurot (jaanuari 2014.a. eest); nr. 3121 summas 351 eurot (veebruari 2014.a. eest). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu summas 800 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 2011.a., 2012.a. kui ka 2013.a. reglemendi kohaselt arvutatakse XXX liikmemaksu suurus ettevõtte kogu käibe alusel. Arvestades XXXliikmemaksu reglementide ühemõttelist viidet ettevõtte kogu käibele, tuleb XXXliikmemaksu reglementide grammatilise tõlgenduse põhjal mõista neid selliselt, et liikmemaksu arvutamisel tuleb lähtuda XXXliikme asjakohase ettevõtte (s.o. turvaettevõtte) käibest. Kostjal on mitu erinevat majandusüksust, millest XXXliikmemaksu aspektist omab tähtsust vaid üks. Arvestades XXXliikmemaksu reglementide sõnastust, on kostja seisukohal, et XXXliikmemaksu arvestuses tulnuks läbivalt lähtuda üksnes kostja turvateenuste osutamisega tegeleva majandusüksuse käibest. Alates aprillist 2012.a. nõudis hageja aga kostjalt ning kostja ka tasus hagejale liikmemaksu summas 351 eurot kuus. Arvestades, et 2011.a. ja 2012.a. reglement on sisuliselt identsed, oli ilmselgelt tegemist mõlemapoolse eksitusega liikmemaksu arvestamisel. Kuna liikmemaksu tasumine leidis aset hageja poolt esitatud arvete alusel, kõnealused summad arvetel olid suhteliselt väikesed ning tulenevalt pikaajalisest usalduslikust koostööst ei kontrollinud kostja hageja esitatud arvete põhjendatust, jäi eksimus kostjal õigeaegselt märkamata. 2012.a. oli kostja kogu müügitulu 5 620 962 eurot, millest puhastusteenused moodustasid 2 227 682 eurot, turvateenused 1 035 576 eurot ja toitlustusteenused 2 357 704 eurot. Seega 2013.a. reglemendi alusel oli 2013.a. hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda igakuist liikmemaksu tegelikkuses jätkuvalt üksnes summas 210 eurot. Vahemikus jaanuar kuni aprill 2013.a. jätkas hageja liikmemaksu nõudmist ja kostja ekslikult selle tasumist summas 351 eurot kuus. Vahemikus mai kuni juuni 2013.a. nõudis hageja ja maksis kostja liikemamaksu summas 210 eurot kuus. Juulis 2013.a. nõudis hageja aga kostjalt liikmemaksu tasumist summas 351 eurot ning lisaks täiendavalt summas 141 eurot tagantjärele juuni 2013.a. eest. Kostja nimetatud nõuet ei rahuldanud. Kostja ei olnud sel hetkel veel tuvastanud, et on ka juba 2012.a. ning 2013.a. alguses tasunud osaliselt liikmemaksu vales summas. Alates augustist 2013.a. nõudis hageja kostjalt liikmemaksu summas 351 eurot kuus. Augustis 2013 tasuski kostja taas ekslikult vastavas summas liikmemaksu. 19.05.2014.a. teatas kostja, et tasaarvestab oma nõude enammakstud liikmemaksu tagastamiseks hageja
2013.a. ja 2014.a. liikmemaksu nõuetega kostja vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu kokku summas 3 160,98 eurot (2 632,98 + 528) (II köide t/l 9-11, 29-34). Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 27.01.2015.a. kohtumääruses (I köide t/l 173) kui ka 05.03.2015.a. kohtuistungil (II köide t/l 12-13).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eesti Turvaettevõtete Liidu põhikirja punkt 2.3.2 kohaselt on liidu liige kohustatud tasuma liikmemaksu vastavalt üldkoosoleku poolt kinnitatud reglemendile (I köide t/l 7-13).
6.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja oli hageja liige ajavahemikul 05.07.2002.a. kuni 13.03.2014.a. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostja esindajad on osalenud hageja üldkoosolekutel 16.12.2010.a., 15.12.2011.a. ja 13.12.2012.a. (I köide t/l 14-16, 18-20, 22-42). Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hageja poolt alates 10.07.2013.a. esitatud arvetel märgitud summad.
7.Poolte vahel on tekkinud erimeelsused liikmemaksu suuruse üle alates 10.07.2013.a. arvest nr. 2974, millise kohaselt oli kostja kohustatud hagejale tasuma 2013.a. juulikuu liikmemaksu summas 351 eurot ja 2013.a. juunikuu liikmemaksu korrigeeritud lisasumma 141 eurot (I köide t/l 33). Edaspidi on hageja esitanud kostjale arveid liikmemaksu summas 351 euro tasumiseks (I köide t/l 34-39).
8.Kostja leiab, et hageja on arvestanud liikmemaksu valesti, kuivõrd on liikmemaksu summa suuruse arvestamisel võtnud aluseks ettevõtte kogu käibe, kuid liikmemaksu reglementide grammatilise tõlgenduse põhjal tuleb lähtuda hageja liikme asjakohase ettevõtte, s.o turvaettevõtte käibest. Hageja nimetatud käsitlusega ei nõustu.
9.Hageja põhikirja punktist 2.1 tulenevalt võivad liidu liikmeks olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad omandi ja isiku mitteriikliku kaitse alal, omavad selleks tegevuseks vajalikku või vajalikke litsentse, tunnistavad liidu põhikirja, peavad kinni ärieetika headest tavadest ning tasuvad liikmemaksu (I köide t/l 8).
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 24 kohaselt on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. TsÜS § 25 lg 1 järgi on eraõiguslik juriidiline isik erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Kostja on eraõiguslik juriidiline isik ning nimetatu üle vaidlus puudub (I köide t/l 59).
11.TsÜS § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg
2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
12.Kostja tegutseb XXXOsaühing kaudu. Õiguskirjanduses on leitud, et ühele ettevõtjale võib kuuluda mitu ettevõtet, seda näiteks siis, kui üks ettevõtja (isik) viib oma üht või mitut majandustegevust läbi eraldatult, mitme üksuse raames (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 214).
13.Kostja poolt kohtule esitatud 03.08.2011.a. XXXOÜ juhataja otsusest nähtub, et alates 03.08.2011.a. on kehtestatud järgmised majandusüksused: juhatus, administratsioon, turvateenused, kinnisvarahooldus, toitlustusteenused (I köide t/l 96-97). Eelnevast tuleneb, et kostja viib oma majandustegevust läbi mitme üksuse, mis tegutsevad XXXOsaühing kaudu.
14.13.12.2012.a. toimunud hageja üldkoosolekul on päevakorra punkti 3 raames kinnitatud XXX 2013.a. liikmemaksu reglement. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et eelnevalt on liikmetele edastatud 2013.a. liikmemaksu regelement (I köide t/l 22-24). Liikmetele edastatud XXX 2013.a. liikmemaksu regelemendist nähtub, et liikmemaksu arvestamine toimub ettevõtete poolt turvaanalüüsiks esitatud ettevõtte kogu käibe alusel. XXX omab õigust peale majandusaasta aruannete avaldamist korrigeerida tagasiulatuvalt liikmemaksu, kui eelnevalt esitatud andmed on ebatäpsed (I köide t/l 25).
15.Täpselt samas sõnastuses on hageja eelnevatel üldkoosolekutel vastuvõetud ka 2011.a. ja 2012.a. liikmemaksu regelement (I köide t/l 14-17, 18-21). Vaidlust ei ole selles, et hageja on 2011.a. ja 2012.a. liikmemaksu arvutamisel lähtunud üksnes kostja turvaettevõtte käibest, kuivõrd 2012.a. on kostja turvateenuste müügitulu olnud 1 035 576 eurot (I köide t/l 41-43, 128) ning kostja liikmemaks on olnud 210 eurot (I köide t/l 40, 58, 98). Hageja vastupidist tõendanud ei ole.
16.VÕS § 6 lg 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Samuti tuleb võlasuhtes lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse muuhulgas võlasuhte olemust ning vastava tegevusvõi kutseala tavasid ja praktikat (VÕS § 7 lg 2). Arvestades asjaoluga, et hageja on varasemalt arvestanud kostja liikmemaksu üksnes turvaettevõtte käibe pealt, leiab kohus, et hageja poolt liikmemaksu nõudmine 2013.a. kogu juriidilise isiku käibe pealt pole õige ning ei vasta poolte vahel väljakujunenud praktikale.
17.Hageja seisukoht, et kuivõrd kostja on tasunud 2013.a. augustikuu liikmemaksu summas 351 eurot, on viimane aktsepteerinud liikmemaksu summas 351 eurot, ei ole kohtu hinnangul õige, kuivõrd kostja on eelnevaid hageja poolt esitatud arveid tasunud summas 210 eurot (I köide t/l 40). Ka nõustub kohus kostja seisukohaga, et asjaolu, et teised hageja liikmed on tasunud kõik hageja poolt esitatud arved, ei kohusta see sama tegema ka kostjat.
18.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevuse 2 598 euro nõudes. Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka hageja kõrvalnõue viivise väljamõistmiseks.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 809,74 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
21.Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
22.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu kokku summas 3 160,98 eurot (2 632,98 + 528) (II köide t/l 9-11, 29-34). Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu arve nr. 20150086 alusel on 4 tundi.
23.Kostja lepingulise esindaja keskmine tunnitasu määr on olnud 110 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-115-13 p. 25 leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 110 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas eelpool viidatud Riigikohtu praktikaga.
24.Kostja esindaja on kohtule esitanud arve nr. 20150086, mille spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 08.12.2014.a. laadinud alla e- toimikust tsiviilasja materjalid ja tutvunud 05.12.2014.a. kohtumäärusega 55 minutit, 17.12.2014.a. tutvunud ülejäänud tsiviilasja materjalidega kostja vastuse koostamise ettevalmistamiseks 1 tund, 18.12.2014.a. analüüsinud hageja nõuet 2 tundi 10 minutit, 19.12.2014.a. analüüsinud hageja nõudeid ja koostanud kostja vastuse 1 tund 20 minutit ja koostanud kostja vastuse 4 tundi, 22.12.2014.a. suhelnud kliendiga faktiliste asjaolude täpsustamiseks ja tõendite nõutamiseks, täiendanud kostja vastust, komplekteerinud kostja vastuse lisad ja edastanud kostja vastuse kohtule 3 tundi, 28.01.2015.a. tutvunud hageja 19.01.2015.a. seisukohaga ja lisatud tõenditega ning 27.01.2015.a. kohtumäärusega, koostanud kompromissettepaneku projekti hagejale edastamiseks 1 tund 20 minutit, 12.02.2015.a. koostanud vastuse hageja 19.01.2015.a. seisukohale 1 tund 55 minutit, 13.02.2015.a. koostanud vastuse hageja 19.01.2015.a. seisukohale 2 tundi 50 minutit, 16.02.2015.a. täiendanud vastust 35 minutit ja komplekteerinud lisad ning edastanud vastuse kohtule 50 minutit. Kostja on teinud 2 registripäringut Äriregistrile kokku summas 3,32 eurot (II köide t/l 10-11).
25.Kohus leiab, et nimetatud arve alusel on kostja esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ning kostja poolt esitatud vastust hagiavaldusele ning selle lisasid, leiab kohus, et põhjendatud esindaja ajakuluks, mis on tekkinud perioodil 08.12.2014.a.-22.12.2014.a. on 7 tundi. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kostja on korranud paljuski hageja poolt hagiavalduses väljendatud seisukohti ning vastus on sisuliselt 4 lehel.
26.28.01.2015.a. tekkinud kostja esindaja ajakulu peab kohus täies ulatuses põhjendatuks, kuivõrd see vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele.
27.Perioodil 12.02.2015.a. kuni 16.02.2015.a. tekkinud esindaja ajakulu peab kohus põhjendatuks osaliselt mahus 3 tundi, kuivõrd vastus on koostatud sisuliselt 3 lehel ning lisatud on 3 lisa, mis kokku on 8 lehel. Seega ülejäänud osas ei ole nimetatud ajaperioodil tekkinud ajakulu põhjendatud.
28.Kulu, mis on tekkinud seoses 2008.a. ja 2009.a. kostja majandusaasta aruannete väljavõtetega Äriregistrist summas 3,32 eurot, on põhjendatud.
29.Kostja esindaja on esitanud kohtule arve nr. 20150095, mille spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 05.03.2015.a. koostanud menetluskulude nimekirja ja ettevalmistunud kohtuistungiks 1 tund, 05.03.2015.a. ettevalmistunud kohtuistungiks ja osalenud kohtuistungil 2 tundi, 06.03.2015.a. tutvunud kohtuistungi protokolliga ja edastanud selle
30.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt arve nr. 20150095 õigusabikulude spetsifikatsioonis märgitud menetlustoimingud ja nendele kulunud aeg vastab kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning tsiviilasja toimikus olevatele materjalidele ja seega on täies mahus põhjendatud.
31.Kostja palub välja mõista menetluskulu käibemaksukohustuslane (II köide t/l 9).
koos
käibemaksuga,
kuivõrd
on
32.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas 15 tundi 20 minutit. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 2 027,98 eurot, millest õigusabikulu 2 024 eurot (15 tundi 20 minutit x 110 eurot = 1 686,67 + 20 %) ja registripäring 3,98 eurot (3,32 x 20 %). Ülejäänud osas summas 1 133 eurot (3 160,98 – 2 027,98) jääb XXXOsaühing taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
33.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.