Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
OÜ Tomex Tööd hagi IF P&C Insurance AS vastu kindlustushüvitise 48 749,40 euro ja viivise 6327,25 euro saamiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.04.2015, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IF P&C Insurance AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind maakohtus ja apellatsioonimenetluses
48 749,40 eurot
Asja arutamine
16.03.2015 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtu istugil
Hageja Osaühing Tomex Tööd (registrikood 11101626), vandeadvokaat Mart Sikut Kostja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), esindaja Allan Habicht
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 13.05.2014 otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja kindlustushüvitise ja viivise kokku 53 624.34 eurot ületavas osas. Muus osas jätta otsuse resolutsioon muutmata, muutes selle põhjendusi.
2.Maakohtu otsuse terviklik resolutsioon sõnastada järgmiselt: Mõista välja IF P&C Insurance AS-lt 53 624.34 eurot, millest 48 749.40 eurot põhivõlga ja 4 874.90 eurot viivist, OÜ-u Tomex Tööd kasuks.
4.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 97 % ulatuses IF P&C Insurance AS ja 3 % ulatuses OÜ-u Tomex Tööd kanda. Edasikaebe kord ja selgitused Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline
ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Tomex Tööd (hageja) esitas 29. mail 2012 Pärnu Maakohtule hagi If P&C Insurance AS (kostja) vastu 9586 euro 74 sendi ja viivise nõudes. 22. oktoobril 2012 esitatud seisukohas suurendas hageja oma põhinõuet 48 749 euro ja 40 sendini. Hagiavalduse kohaselt varastati ajavahemikul 29. oktoober kuni 1. november 2010 tasulisest valvega parklast AS-le Nordea Finance Estonia (liisinguandja) kuuluv laadur-ekskavaator JCB 4CX-4WS registrimärgiga 8664TA (sõiduk). Sõidukit kasutas liisingulepingu alusel hageja. Sõiduk oli kindlustatud liisinguandja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel. Kindlustusmakseid tasus hageja. Varguse avastamisel 1. novembril 2010 alustati asja uurimiseks kriminaalmenetlust ja hageja teavitas kostjat kindlustusjuhtumi toimumisest. 1. juunil 2011 teavitas kostja liisinguandjat, et keeldub kindlustushüvitise väljamaksmisest, sest kindlustusjuhtumi toimumine ei ole tõendatud. Liisinguandja loovutas 4. juunil 2012 kindlustuslepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kindlustusjuhtumit ei ole toimunud ja kostjal puudub kahju hüvitamise kohustus. Kindlustuslepingu kohaselt olid kindlustatud riskideks muuhulgas vargus ja röövimine. Kindlustuslepingu üldtingimuste THMS 20031 p 2.5.5 järgi loetakse varguseks vara vargust hoonest (hoiukohast) või valvatavalt territooriumilt. Kahjukäsitluse käigus ei leidnud tõendamist, et sõiduk asus väidetava varguse ajal valvega parklas, mistõttu ei ole kindlustusrisk realiseerunud. Varguse uurimiseks alustatud kriminaalasi lõpetati seetõttu, et tõendamist ei leidnud kuriteosündmus. Hageja ei ole kriminaalasja lõpetamise määrust vaidlustanud. Lisaks on kindlustuslepingu üldtingimuste kohaselt kostjal õigus keelduda kindlustushüvitise tasumisest, kui isikud, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on esitanud kindlustusandjale kahjukäsitluse käigus ebaõigeid andmeid. Hageja nõue on osaliselt aegunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 475 lg 3 alusel. Kostja tegi kahju hüvitamise otsuse 1. juunil 2011. Hageja suurendas oma nõuet 39 162 euro ja 66 sendi võrra
22.oktoobril 2012, seega pärast aegumistähtaja möödumist. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt nõudis hageja kindlustushüvitist vaid ulatuses, milles on kostja ise kindlustushüvitise välja arvutanud. Sõiduk on alates 1. novembrist 2010 varastatud, s.o hageja valdusest hageja tahte vastaselt väljunud. Kuigi liisingulepingu lõppemisel andis liisinguandja hagejale üle sõiduki omandi, on see sõiduk siiski tegelikult hageja jaoks kadunud. Sõiduki turuväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli kostja arvestuste kohaselt 54 166 eurot. Hageja nõudis kindlustussumma maksmist samas ulatuses, millest on maha arvatud omavastutus 10%.
Analüüsides kogutud tõendeid kogumis, järeldas kohus, et menetlusosalise ja tunnistajate seletustega on kinnitust leidnud, et sõiduk asus enne kadumist valvega parklas ja läks sealt kaduma. Hageja seadusliku esindaja UK seletusega tuvastas kohus, et kadunud sõiduk pidi olema valvega parklas, seda kinnitas UK-le ka üks parkla valvuritest. MT seletusega tuvastas kohus, et kadunud sõiduk pidi olema valvega parklas, seda kinnitas MT-le ka üks parkla valvuritest. MT on andnud samasuguse seletuse ka kohe pärast juhtunut, kuid politsei on jätnud selle tähelepanuta. Tunnistaja JM seletusega tuvastas kohus, et kadunud sõiduk pidi olema valvega parklas, seda kinnitas JM-le ka üks parkla valvuritest. Tunnistaja OL seletusega tuvastas kohus, et kadunud sõiduk pidi olema valvega parklas, tunnistaja nägi ise reedel parklas sõidukit ja selle juhti, kellega koos lahkuti sõidukite juurest. Seda asjaolu kinnitas veel tõik, et ühe tunnistaja seletuste kohaselt käis kostja töötaja tunnistajat mõjutamas selleks, et tunnistaja annaks teistsuguseid seletusi. Sellele tuginevalt leidis kinnitust kohtu veendumus, et kostja tahtlikult, kõiki vahendeid ja viise kasutades püüab kõrvale hoida oma kohustuse täitmisest. Kriminaalmenetlus on toimunud äärmiselt pealiskaudselt. Ära ei ole kuulatud sõiduki juhti, kes enda sõnade järgi andis ütlusi, kuid kelle ütlusi menetlustoimikus ei ole. Tehtud ei ole toiminguid, kõrvaldamaks kriminaalasjas ütlusi andnud isikute seletuste vastuolusid. Seega kriminaalasja materjalid ei tõenda sõiduki puudumist parklast vaidlusalusel perioodil ja kostja tuginemine sellele on põhjendamatu. Kostja väide nõude aegumise kohta on alusetu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 järgi peatub aegumine hagi esitamisega. Kostja ei väida, et hagi oleks esitatud aegunult. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Vaidluses kuulub kohaldamisele VÕS § 475 lg 3 ning hagi aegumise tähtajaks on 1 aasta taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Hageja ei ole tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist. Kogutud tõendid kinnitavad, et ekskavaatorit parklas ei asunud – tõendatud ei ole kindlustusobjekti vargus. Hageja pole tõendanud, et Sinivoore 16 parkla on valvatava territooriumiga (kindlustuslepingus kokku lepitud tingimus). Hageja ei ole tõendanud, et parkimisteenuse osutaja (OÜ Matterhorn) ja hageja vahel sõlmitud tasulise parkimise leping nägi ette ka ekskavaatori valvamist. Kindlustuspoliisile on eritingimusena märgitud ekskavaatori turvanõuded, mille kohaselt: masinate ja seadmete kindlustuse üldtingimuste THMS 20031 p 2.5.5 järgi loetakse varguseks vara vargust hoonest (hoiukohast) või valvatavalt territooriumilt. Sõidukit on oluliselt lihtsam varastada territooriumilt, mis ei ole valvatav. Juhul kui sõidukit ei paigutatud valvatavale territooriumile, on tegemist ka hoolsuskohustuse rikkumisega. Hageja töötajate ja juhatuse liikme seletused on omavahel vastuolus ja vastuolus teiste tunnistajate seletustega. Tunnistajate ütlused on vastuolus muude tsiviilasjas kogutud tõenditega, sh tunnistajate varem antud ütlustega. Kostja töötaja ei ole pakkunud tunnistajatele raha valeütluste andmise eest. Kriminaalasja lõpetamise määrus tõendab seda, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud. Hageja juhatuse liige kinnitas kohtus, et parkla vastu nad nõuet ei esitanud, kriminaalasja lõpetamise määrust ei vaidlustanud. Kuigi hagejalt on väidetavalt varastatud 50 000 euro väärtuses ekskavaator, iseloomustab hagejat huvipuudus selle vastu, et varguse asjaolud saaksid välja selgitatud. Kriminaalasjas üle kuulatud kolm parkla töötajat kinnitavad, et ekskavaatorit hageja poolt väidetava
varguse ajavahemikus 29.10.2010 kell 14.30 kuni 01.01.2010. kell 11.30 Sinivoore 16 parklas ei olnud. Hageja töötaja ja juhatuse liikme ütlused ekskavaatori parkimise osas on vastuolus. Päeval, kui väidetavalt avastati ekskavaatori vargus, on MT politseile andnud ütlusi, mille kohaselt tema ise parkis 29.10.2010 kell 14.30 paiku ekskavaatori Sinivoore 16 parklasse. JM on nii kirjalikus seletuses, kui ka kõnesalvestises ning kohtuistungil selgitanud, et tema juhtis ja parkis ekskavaatori. MT ei ole kriminaalmenetluse käigus ülekuulamisel kordagi välja toonud, et tegelik ekskavaatori juht oli JM ega seda, et juhtumi kohta võiks olulist infot anda OL või veel keegi kolmas. Seetõttu ei olegi kriminaalmenetluse käigus JM-t ja OL-i üle kuulatud. MT kriminaalmenetluse käigus antud ütlused erinevad teistest kogutud tõenditest ka selle poolest, kes ja mis kell avastas ekskavaatori kadumise. Kostja palus JM-l esitada 2010 oktoobri ja novembri telefonikõnede kõneeristused. JM telefonikõnede kohta kõneeristusi ei esitanud, seega kõneeristused sisaldasid infot, mida hageja ei soovinud avaldada. Kõneeritustest oleks selgunud, mis kell ja kellele ekskavaatori väidetava kadumise järgselt JM helistas. Hageja seaduslik esindaja ja tunnistajad on püüdnud luua mulje, et kadunud ekskavaatori jäljed olid selgelt parklas nähtavad - uued rehvid, vihm ei olnud jälgi ära uhtnud, politsei tegi fotosid jälgedest, tunnistaja tegi fotosid aga millegipärast neid kohtule ei esitatud jne. Isegi juhul kui parklas olid ekskavaatori jäljed, siis tegelikult ei ole teada, milline ekskavaator need tekitas ja mis ajal. Tunnistajate ütlused ekskavaatori jälgede osas on tõendamata ja vastuolus kriminaalmenetluses kogutud infoga. Viiviste suuruse osas kuulub kohaldamisele Üldtingimuste ÜU 20021 p 72, mille kohaselt on kostjal kohustus välja maksta viivis mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast. Menetluse edasine käik
5.Riigikohus tühistas ringkonnakohtu 28.05.2014 otsuse materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja kindlustushüvitise 53 624.34 eurot ületavas osas. Muus osas jään otsus muutmata, kuid muuta ja täiendada tuleb selle põhjendusi. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse. I
7.Riigikohtu seisukohad materiaalõiguse kohaldamisel on sama asja läbivaatavale ringkonnakohtule siduvad (TsMS § 693 lg 2). Käesolevas asjas on Riigikohus leidnud, et VÕS § 475 lg-s 3 nimetatud üheaastane tähtaeg nõude esitamiseks on õigust lõpetav tähtaeg, kuid VÕS § 475 lg 1 esimene lause sätestab aegumistähtaja. Ka hageja suurendatud nõue ei ole aegunud. II
8.Pooled vaidlevad, kas kindlustusjuhtum toimus ja kas selle toimumine on tõendatud.
9.Kindlustusjuhtumi toimumise hindamisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kindlustusriskiks oli vargus ja röövimine ning kostja üldtingimuste THMS 20031 p 2.5.5 kohaselt loetakse varguseks vara vargust hoonest (hoiukohast) või valvatavalt territooriumilt. Tegemist on seega lepingu tüüptingimustest tuleneva tingimusega. Esmalt tuleb vastata küsimusele, kas tüüptingimused on VÕS § 37 lg 1 järgi saanud lepingu osaks. Kindlustusteatisega (I kd, tl 10) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja viitas kindlustuslepingu alusel väljaantavas teatise jaotise „kindlustus-tingimused“ punktis 2 Masinate ja seadmete kindlustuse üldtingimustele THMS 200031 ja ilmselt nende kättesaadavuse osas
oma kodulehele www.if.ee. Lisaks viidatakse teatise alajaotises „turvanõuded“ eraldi samade üldtingimuste p-le 2.5.5. Kindlustusteatise vastavatest punktidest lähtudes saab eeldada, et hiljemalt kindlustuslepingu kohta teatise väljastamisel teavitati hagejat vastavate üldtingimuste olemasolust. Hageja ei ole väitnud, et ta tingimusest teadlik ei olnud. III
10.Siiski ei loeta VÕS § 37 lg 3 järgi lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esitluslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista.
11.Kindlustusteatises on kindlustusjuhtumina märgitud mh vargus vastavalt kindlustustingimustele, sealjuures konkreetsetele tingimustele viitamata. THMS 20031 p-le 2.5.5 viidatakse hoopis turvanõuete all. Kostja on menetluses väljendanud seisukohta, et THMS 20031 p-s 2.5.5 kokkulepitu reguleerib kindlustusvõtja hoolsuskohustust (II kd, tl 96). Üllatav on kostja poolt oluliseks peetud THMS 20031 p 2.5.5 asukoht kindlustusteatisel ja seetõttu ei saa pidada tingimuse täitmatajätmist kindlustusjuhtumit välistavaks asjaoluks.
12.Lisaks vaidlevad pooled kindlustuslepingus kasutatud mõiste „valvatav territoorium“ sisustamise üle. Tüüptingimuste arusaadavust hinnatakse objektiivselt, võttes aluseks keskmise isiku eeldatava arusaamisvõime.
13.Arve-kviitunginga nr 4 on tõendatud, et hageja sõlmis parkimislepingu OÜ-ga Matterhorn (II kd, tl 56). Hageja on käsitlenud Sinivoore 16, Kohtla-Järvel asuvat parklat tasulise ja valvega parklana. Kostja on seisukohal, et tegemist ei olnud kindlustustingimustes sätestatud hoiukohaga, kuna hageja ei ole tõendanud, et parklas hoitavaid sõidukeid ka sisuliselt valvati. Ringkonnakohtu istungil ei osanud hageja esindaja vastata küsimusele, kas lepingu sõlmimisel lepiti kokku sõidukite valvamises. Tunnistajana kriminaalasjas ülekuulatud parklavalvur VA on tunnistanud (I kd, tl 174-176), et valvuri kohustuste hulka kuulus ka registreerimispäevikusse parklasse saabuva transpordi ja parklas seisvate transpordivahendite ülesmärkimine. Ütlustest selgub, et tegemist ei olnud selles mõttes valvega parklaga, et valvurid küll registreerisid väljasõitvad autod, kuid ei kontrollinud sõidukijuhi volitusi sõiduk parklast ära viia. Parklavalvur KV selgitab vestluses kostja töötajaga (stenogramm I kd, tl 1178182), et kuuajaliste lepingutega klientide puhul valvurid midagi kirja ei pannud. Samuti ei jäta sõidukite omanikud parkla valvurile tehnilist passi või mingit muud dokumenti. KV ütlused on laialivalguvad ja osaliselt on tema jutt arusaamatu. VA ütlused on konkreetsed, kuid need ei puuduta valvamiskohustust. Mõlemate ütlustest saab siiski tuvastada, et valvurite ülesanne oli tegelikult jälgida, et kõik parklakasutajad kohaselt parklakoha kasutamise eest raha tasuksid ja valvurid tegelesid raha korjamisega.
14.Hageja on esitanud väljavõtted Internetiportaalist, kust nähtuvad nimetatud parkla fotod. Fotodelt nähtub, et parkla on ümbritsetud taraga ja selle sissepääsu ees on (pildil avatud asendis) tõkkepuu. Parklas asub nn valvuriputka (I kd, tl 38-40). JM kostjale esitatud selgitustega (I kd, tl 214, alates 05:10 minutist) loeb kohus tõendatuks, et päeval oli parklas tõkkepuu lahti, umbes pool kaheksa see suleti ja väravast välja enam ei saanud. Keskmine isik eeldab selliste parklatingimuste olemasolu korral, et ta on kindlustuslepingust tulenevad hoiunõuded täitnud. Oluline ei ole seejuures teenuse eest makstav hind. Kostja tõlgendusega tüüptingimuste p-le 2.5.5., mille kohaselt peab parklalepingus sisalduma tingimus sõiduki valvamisest, annab kindlustusandja poolt lepingus kasutatud väljendile „valvega parkla“ sellise õigusliku tähenduse, mille tegelikku tähendust ja mõju kindlustusandja kohustuste tekkimisele või lõppemisele ei osanud kindlustusvõtja antud asjaoludel oodata (VÕS § 37 lg 3). Seetõttu loeb kohus hageja poolt sõiduki parkimisega Sinivoore 16, Kohtla-Järvel asuvasse parklasse
täidetuks lepingu üldtingimuste p-s 2.5.5 toodud tingimuse, so parkida sõiduk valvega parklasse, ilma et parklaga sõlmitud lepingus sisalduks eraldi kokkulepe sõiduki valvamise kohta.
15.Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus kindlustusjuhtumi välistamise aspektist THMS 20031 p-s 2.5.5 kokkulepitu võimalikku tühisust VÕS § 42 alusel. IV
16.Edasi annab kohus hinnangu küsimusele, kas sõiduk (erinevate isikute poolt kasutatud sõnastuses ka „kopp“, „ekskavaator“ või „traktor“) pargiti Sinivoore 16, Kohtla-Järvel asuvasse parklasse. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohtu otsus ei vasta tõendite hindamise osas TsMS-s sätestatud nõuetele ja kohus on jätnud selgitamata tõendite osas nende vastuolude ületamise võimaluse. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
17.MT (hageja töödejuhi) 02.11.2010 kahjuteatest (I kd, tl 17) nähtub, et MT avalduse kohaselt varastati sõiduk Sinivoore 16 tasulisest valvega parklast, juhtum toimus 01.11.2010 kell 11:30 ja politseile teatas hageja samal kuupäeval kell 12:00.
18.MT 03.11.2010 seletusest kindlustusandjale (I kd, tl 19) nähtub, et vahejuhtum toimus seletuse andja hinnangul ajavahemikul 29.10.2010 kell 14:30 – 01.11.2010 kell 11:30 (ilmselt on eksitud kuupäevaga ja peaks olema 01.10.2010). Seletuse kohaselt parkis JM sõiduki 29.10.2010 Sinivoore 16 valvega tasulisse parklasse. Tunnistaja MT kohtuistungil antud seletuste kohaselt andis ta reedel kopamehele (ekskavaatori juhile) korralduse parkida kopp parklasse, nägi kuidas kopamees objektilt ära sõitis. Esmaspäeval sai ta JM telefonikõnest teada, et kopp on kadunud. Kohale minnes ütles eesti keelt kõnelenud valvur, et oli koppa näinud reedel parklasse toodavat. Liival olid näha värsked kopajäljed. Nimetatud ütlused on vastuolus tunnistaja politseile kriminaalasja uurimisel antud ütlustega selle kohta, et tema parkis ekskavaatori parklasse. Kohtuistungil on MT selgitanud, et politsei ütluste märkimisel on tekkinud arusaamatus. Tunnistaja selgitas, et luges küll ütlused läbi, kuid ei pruukinud olla nii tähelepanelik, kui allkirja andis. Koppa ei parkinud tema parklasse, vaid andis selleks korralduse kopajuhile.
19.Kostja ja ekskavaatori väidetavalt parkla territooriumile parkinud JM telefonivestlusest kindlustusandja töötajaga (stenogramm I kd, tl 213-223) järeldub, et JM on selgitanud juhtumi asjaolusid järgmiselt: Traktor viidi parklasse reedel, teine traktor sõitis sellele kohe järele (00:32), teine traktor oli Volvo (03:25). JM kirjeldab marssruuti, mille ta ekskavaatoriga läbis objektilt parklasse sõitmisel. JM-ga on kostja töötaja vestelnud ligi 55 minutit. Vestlusest ei jää muljet, et JM varjaks mingeid asjaolusid, pigem on vestluse käigust jälgitav tema tahe teha koostööd. Ta püüab võimalikult täpselt kõike toimunut meenutada, tema vastused on jälgitavad ja loogilised.
20.JM 10.11.2010 seletusest kindlustusandjale (I kd, tl 18) nähtub, et nimetatud isik viis reedel Mõisa tänava objektilt tulles sõiduki Sinivoore parklasse, kusjuures kohe peale teda tuli parklasse ka teise sõiduki (Volvo) juht O. JM kirjeldab, kuhu ta ekskavaatori parkis (valvuri poolt vaadatuna vasakule poole). Esmaspäeval Kohtla-Järvele tagasi tulles läks JM enda seletuse kohaselt kell 10:30 ekskavaatorit parklast tooma, kuid seda ei olnud seal. JM teatas sellest U-le, edasi tegelesid asjaga U ja M. Kaks paari võtmeid oli JM võtnud nädalavahetusel kaasa endaga Pärnusse. Tunnistaja märgib, et eestikeelne valvur möönis ekskavaatori toomist parklasse reedel. Samuti märgib tunnistaja, et märkas traktori värskeid jälgi maapinnal, neid ei olnud ka vihm ära uhtunud. Kohtuistungil tunnistajana JM poolt antud ütlustes (II kd, tl 50-51) ei ole olulisi vastuolusid võrreldes kindlustusandjale antud seletusega. Veidi hilisem on ekskavaatori toomise kellaaeg ja eksitus selles, et kopa kadumisest teati juba esmaspäeval enne JM poolt selle avastamisest. Nimetatu võib olla tingitud sündmustest pikema aja möödumisest. Tunnistaja JM ütlusi ei muuda ebausutavaks Keskkonnaagentuuri meteoroloogilised
andmed selle kohta, kui palju oli Jõhvis ajavahemikul 29.10.2010 – 01.11.2010 sademeid. Tunnistajad ei ole väitnud, et tegemist oli vihmaperioodiga, tunnistajad ei viibinud ka vaidlusalusel nädalavahetusel Jõhvis. Tunnistaja MT on täpsustanud, et jäljed olid liival. Tunnistaja JM ütlustest, et vihm ei olnud jälgi ära uhtunud, ei saa teha järeldust, et vihma oli sadanud. Tunnistajalt ei ole ka täpsustatud, mida ta sellega silmas pidas. Võimalik, et vihma sadas sellel nädalavahetusel kohas, kus tunnistaja viibis. Jälgede olemasolu maapinnal ei oma iseenesest asja lahendamisel tähendust, kuivõrd raske ekskavaatori jälgi võib pidada värskeks ka siis, kui need on tekkinud varem. Tõenditest ei järeldu, et keegi oleks jälgedest pilte teinud.
21.Tunnistaja JM ütlusi tema reedel ekskavaatori parklasse parkimise kohta kinnitavad tunnistaja OL ütlused kohtuistungil (II kd, tl 51-52). Et OL ekskavaatori kadumisest kohe JM-le ei teatanud, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Tunnistaja ütlustest, et ta arvas, et keegi läks ekskavaatoriga remonti või midagi niimoodi, järeldub, et tunnistaja ei pööranud sellele asjaolule erilist tähelepanu. Tunnistaja OL ütlustes puudub kohtul alus kahelda, sest ta on poolte suhtes erapooletu.
22.Asjaolu, et hageja töötaja palus JM-l esitada telefonikõnede eristused, kuid JM seda ei teinud, ei vähenda JM ütluste usaldusväärsust. Kostjal oli ka kohtumenetluses võimalik sellist tõendit taotleda või paluda kohtu abi tõendi kogumisel.
23.KV, vaidlusaluse parkla valvur, on oma seletuses kindlustusandjale (I kd, tl 65) märkinud, et tema valve ajal 29.10.2010 kell 8:00 – 20:00 traktor nr 8664 TA parklasse ei tulnud. Seletusel puudub kuupäev, millal see on antud. Sama isikut on intervjueeritud kindlustusandja töötaja poolt 03.10.2010 telefonitsi (stenogramm I kd, tl 1178-182). Vestluse sissejuhatuses selgitab kostja töötaja, miks ta valvurile helistab. Võib aru saada, et tegemist oli esimese kindlustusandja kontaktiga valvuriga (00:22 minutil). Vestluse lõpus teeb kostja töötaja KV-le ettepaneku panna kirja, et „Teie olite see vahetus tööl ja poole kolme ajal nii nagu väidab toodi traktor, et Teie ei tea, et seda traktorit oleks sinna toodud.“ Nimetatust võib järeldada, et kostja KV andis eeltoodud kirjaliku seletuse (I kd, tl 65) pärast telefonivestlust kostja töötajaga. Mõlema tõendi usaldusväärsus ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul suur, kuna vestlusest nähtub KV-le suunavate küsimuste esitamine ja ka konkreetse seletuse kirjutamise ettepanek (nt „Et Te teate jah, et siis mida kirjutada.“). Kui KV kinnitab vestluse alguses, et traktorit parklasse ei toodud (00:49 minutil), siis vestluse lõpul mainib ta, et üks traktor tuli, aga see oli vist Volver Ehituse oma, kuid tegelikult ta ei mäleta (00:38 minutil). KV seletused ekskavaatori parklas hoidmise kohta varasematel nädalavahetustel ei võimalda teha järeldusi vaidlusaluse nädalavahetuse kohta.
24.10.12.2010 kriminaalasja uurimise käigus antud ütlustes, kui sündmustest on möödunud üle kuu, on tunnistaja KV juba kindel, et vaidlusalust ekskavaatorit parklasse reedel ei pargitud. Tunnistaja KV ütlused ekskavaatori reedel parklasse mittetoomise kohta on vastuolus MT kindlustusandjale ja kohtuistungil antud, samuti JM kindlustusandjale ja kohtuistungil antud ütlustega, et viimatinimetatud tunnistajatele kinnitas KV reedel ekskavaatori parkimist parklasse. Ringkonnakohtu hinnangul on tunnistaja KV ütlused selles osas ebausaldusväärsed.
25.Kriminaalasjas tunnistajana ülekuulatud parklavalvur VA on 01.12.2010 andnud seletuse (I kd, tl 174-176), mille kohaselt tema valvekorra ajal algusega 29.10.2010 kell 20:00 ekskavaatorit, millest pärast teatati kui varastatust, parklas ei olnud, kuid seal seisis veel üks samasugune. Ettevõte, millele kuulub varastatud ekskavaator, kasutas seda parklat terve kuu, parkides kaht samatüübilist ekskavaatorit. Seejuures tööpäeviti jätsid nad ööseks siia mõlemad ekskavaatorid, puhkepäeviti aga ainult ühe, teist (mis varastati) siia ei pandud. Pärast seda, kui politsei hakkas otsima seda teist ekskavaatorit, kogus parkla peremees valvurid kokku ja püüdis välja selgitada, kuidas ekskavaator kaduda võis. Väljaselgitamise käigus kujunes niisugune pilt, et seda justkui varastatud ekskavaatorit
29.10.2010 (nagu ka varem reedeti) keegi parklasse ei pannud. 01.11.2010 kell 08:00 läks tunnistaja uuesti vahetusse, nagu tavaliselt esmaspäeviti seisis seal üks ekskavaator. Kella üheksa ajal tulid firma töötajad ja küsisid tunnistajalt, kus on teine ekskavaator. VA ütlused ei saa olla usaldusväärseks tõendiks ekskavaatori reedel parklasse parkimise kohta, kuna tunnistaja teab asjaolusid vaid läbi kolmandatelt isikutelt saadud informatsiooni ega vaidlusaluseid asjaolusid pealt ei näinud. Kriminaalasja uurimisel tunnistajana ülekuulatud UO ütlused on samal põhjusel ekskavaatori parklasse toomise asjaolude osas ebausaldusväärsed.
26.Vaidlusalusele ekskavaatorile kindlustuskaitse ostmise vajadust on hageja usutavalt selgitanud, nimetatud kohustus tulenes hagejale liisingulepingust. Seega ei kinnita väljatrükk ELKF andmebaasist ekskavaatoril kindlustuskaitse olemasolu kohta alates 21.01.2013 (I kd, tl 183, II kd, tl 20) asjaolu, et kindlustusjuhtum ei toimunud.
27.Ida Prefektuuri Kriminaalbüroo Jõhvi kriminaaltalituse teatisest kostjale (I kd, tl 16, II kd, tl 17) nähtub, et politsei alustas kriminaalasja uurimist 01.11.2010 ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (I kd, tl 124-125), et see lõpetati aluse puudumise tõttu. Asjaolu, et politsei objektiivset tõde välja selgitada ei suutnud, hageja kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ei vaidlustanud ega esitanud ka nõuet parkla vastu, ei tõenda, et kindlustusjuhtumit ei toimunud. Arusaamatuks jääb kostja etteheide hageja huvipuuduse kohta ja kuidas saanuks hageja välja selgitada ekskavaatori parklast kadumise asjaolud. Hageja pöördus politseisse kuriteoavaldusega. MT kriminaalasja uurimisel antud ütlustest ei tulene, et temalt oleks küsitud andmeid teiste võimalike tunnistajate kohta. Võrreldes näiteks kostja töötaja poolt JM-ga läbiviidud tunniajalise usutlusega (stenogramm 10-l leheküljel), on MT ülekuulamisele politseis koos tema isikuandmete küsimise ja õiguste ning kohustuste selgitamisega kulunud 16 minutit, mille tulemusena on valminud tema ütlusi kajastav protokoll ca 1/5 leheküljel. Seetõttu on mõistetav, et kostja enda töötaja poolt läbiviidud usutlused annavad rohkem informatsiooni toimunu kohta, kui pealiskaudne tunnistaja ülekuulamine politseis.
28.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et JM, MT ja OL ütlustega on tõendatud, et ekskavaator pargiti 29.10.2010 Sinivoore 16 parklasse ning 01.11.2010 JM seda parklast enam ees ei leidnud. Seega kindlustusjuhtum toimus. V
29.Kostja on leidnud, et kuna sõiduki varastamine hageja viidatud parklast ei ole tõendatud, on hageja esitanud tahtlikult valeandmeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja tõendada, mis asjaoludel ja millal sõiduk parklast kadus. Hageja on tõendanud käesolevas menetluses, et hageja töötaja viis sõiduki 29.10.2010 parklasse ja esmaspäeval parklasse minnes seda sealt ees ei leidnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene asjaoludest ja tõenditest valeandmete esitamine hageja poolt. VI
30.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses hagejale sõiduki vargusest tekkinud kahju suuruse ja selle tõendatuse üle. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et pooled on lepingus kokku leppinud viivise piirmääras ja maakohus ei ole sellega arvestanud. Vastavalt kostja üldtingimuste ÜU 20021 p 72 on kostjal kohustus välja maksta viivis mitte rohkem kui 10 % väljamaksmisele kuuluvast summast. Arvestades, et hageja põhinõue on 48 749.40 eurot, kuulub kostjalt väljamõistmisele lisaks põhinõudele 4 874.90 eurot. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kindlustushüvitis 48 749.40 eurot ja viivised 4 874.90 eurot (VÕS § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel). Maakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, millega kohus mõistis kostjalt välja hagejale kasuks kindlustushüvitise koos viivisega 53 624.30 eurot ületavas osas. VII
31.Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb muuta menetluskulude jaotust. Hageja nõude 55 076.65 eurot rahuldab ringkonnakohus 53 624.34 euro osas. Hageja nõue jääb rahuldamata 1 452.31 euro osas. Hageja nõue kuulub rahuldamisele 97 % osas. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel 97 % ulatuses kostja kanda ja 3 % ulatuses hageja kanda.
28.Kogu asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt /
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt /
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt /
Otsus parandatud 15.04.2015 määrusega Resolutsioon
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2015 otsuse pealdises ja resolutsiooni esimeses punktis sisalduv ilmne ebatäpsus. Lugeda Pärnu maakohtu õigeks otsuse tegemise ajaks 20.12.2013 (13.05.2014 asemel).
2.Toimetada käesolev määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 14.04.2015 otsus kätte toimetatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.