Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Hageja nõue. Hageja nõuab kostjalt kindlustushüvituse summas 48 749,40 € ja viivise 6327,25 € tasumist. Nõue tugineb asjaolule, et hageja valdusest läks valvatavalt parkimisplatsilt asukohaga Sinivoore t. 16 Kohtla-Järve ajavahemikul 29.10.10 kuni 01.11.10 kaotsi AS Nordea Finance Estonia (liisinguandja) laadur-ekskavaator JCB 4CX-4WS (edaspaidi käesolevas otsuses nimetatud „kopp“) riikliku registrimärgiga 8664 TA tehasetähisega JCB4CX4WC81333824, milline oli kaotsimineku vastu kindlustatud kostja juures – kindlustusteatis nr. 520080044 (kindlustusleping). Hageja esmalt oma hagis 29.05.12 nõuab kostjalt kindlustushüvitust summas 63 272,53 € ja viivise 22 967,93 €, hüvitissummal on maha arvestatud lepinguline omavastutus 7030,28 €. Kuna hageja rahalised vahendid on piiratud, siis hagis esitab kostja vastu nõude summas 9586,74 € ja viivisenõude 6327,25 €. Kindlustusvõtja, AS Nordea Finance Estonia (liisinguandja), loovutas 04.06.12 hagejale kindlustuslepingust tuleneva nõudeõiguse. Nõude loovutamise lepingus lepingupooled kinnitavad, et nõue on loovutatud tagasiulatuvalt 28.05.12 seisuga s. o. Hagi esitamise aja seisuga.

Järgnevalt oma seisukohtades 02.09.13 hageja nõuab kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitis summas 48 749,4 eurot ja viivis summas 6327,25 eurot, sama nõue on hagejal oma viimastes seisukohtades 01.12.13. Hageja põhiväide on, et kopp pandi valvatavasse parklasse ja see varastati sealt. Kopp oli varguse vastu kindlustatud kostja juures ja sellest tuleneb hagejale kopa kadumisega tekkinud kahju hüvitada. Kostja vastuväited. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja väidab, et hagi on osaliselt aegunud viidates õigusalasele kirjandusele ja kohtupraktikale. Samuti on kostja arvamusel, et hagejal puudub nõue kostja vastu, viidates asjaolule, et kopp oli hageja poolt liisitud ja kopa tegelikuks omanikuks oli liisinguandja. Kostja on kindel, et kindlustusjuhtumit pole toimunud, seega puudub alus kahju hüvitamiseks. Veel väidab kostja, et hageja on rikkunud kindlustuslepingu kohustusi ja kostjal pole seetõttu kahju hüvitamise kohustust. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu õiguslik põhjendus. Hageja nõudeõiguse õiguslikud alused seadusest tulenevalt. Hageja on oma nõudeõigust ja selle õiguslikke ja faktilisi aluseid täpselt ja arusaadavalt põhistanud hagiavalduses. Muuhulgas on hagi punktis 2.3 toodud selgelt välja, et hageja õigus kolmanda isikuna kindlustushüvitise nõue kindlustusandja vastu esitada tuleneb VÕS § 463 lg

2 (6)

2-12-21166 kindlustuslepingu järgseks põhikohustuseks kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine. VÕS § 424 lg 1 esimese lause kohaselt on kindlustatud isikuks kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. VÕS § 463 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud kindlustusriski, on kolmandal isikul õigus nõuda kindlustusandjalt täitmist ja kõiki sellega seonduvaid õigusi. Niisiis annab VÕS § 463 lg 1 sõnaselgelt kolmandale isikule täitmisnõude kindlustusandja vastu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kolmanda isikuga seotud kindlustusriski kindlustamisega on tegemist siis, kui on võimalik näha seost kindlustusvõtja ja kolmanda isiku kindlustusriski vahel. Kolmanda isikuga seonduva kindlustusriski kindlustamisega tegemist näiteks siis, kui laenuandja (krediidiasutus) kindlustab laenuvõtja laenu tagatiseks oleva ehitise.1 Nii on see ka antud juhtumil – käesoleval juhul on Liisinguandja kindlustusandjana kindlustanud liisingueseme, mille andis omakorda Liisinguandjana hageja kasutusse. Selliselt kindlustas Liisinguandja ühelt poolt küll enda riski, et tema omandis olev liisinguese hävineb, kaob jms. Teisalt oli see kindlustusrisk selgelt seotud hagejaga, kuivõrd liisinguesemeks olev kopp oli hageja õiguspärases kasutuses ning hagejal oli ka liisingulepingu järgselt õigus saada liisinguperioodi lõpus kindlustatud Sõiduki omanikuks. Samuti lasusid kõik kopa hävimise või kadumisega seotud riskid reaalsuses hagejal. Nimelt lasus hagejal liisingulepingu järgi kohustus tasuda Liisinguandjale kõik liisingumaksed sõltumata mistahes võimaliku kindlustusjuhtumi toimumisest või mittetoimumisest liisinguperioodi jooksul. Kohtupraktikat. Riigikohus on otsuses 3-2-1-5805 rõhutanud, et liisingulepingutele omase kolmnurksuhte puhul ei ole lubatav, et kindlustusandja vabaneks kindlustusjuhtumi toimumisel oma põhikohustuse täitmisest üksnes vastuväitega, et soodustatud isik (või ka kindlustusvõtja), on loobunud kindlustusandja vastu nõude esitamisest ja on eelistanud selle asemel nõuda liisingulepingu täitmist liisinguvõtjalt. Riigikohus on samas selgitanud, et sellises olukorras on liisinguvõtjal kohustus liisingumaksed siiski tasuda, mistõttu on tema lõppjärgus kahju tegelikuks kannatajaks ning peab ka järelikult olema õigustatud kindlustushüvitist saama. Sama, kuid detailsemalt onn toodud Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-58-05 p 18-19. Sarnase vastuväite on esitanud kostja, seega tulenevalt kohtupraktikast pole antud vastuväide õiguspärane ja ei kuulu kohtu poolt arvestamisele. Vastupidise seisukoha korral oleks liisinguvõtja kahju mitmekordne, kuivõrd ta kaotab nii liisingumaksetena tasutava raha kui ka liisingueseme, mille omandi saamiseks ta on liisingumaksete tasumise korral õigustatud. Seesuguse olukorra tekkimist võimaldabki vältida VÕS § 463 lg 1, mis annab ka liisinguvõtjale kolmanda isikuna nõudeõiguse. Eeltoodud põhjusel on hagejal õigus nõuda kindlustusandjalt kindlustushüvitise väljamaksmise kohustuse täitmist. Tegelikult kohtu arvates antud küsimus pole käesolevas asjas üldse päevakorral, kuna hageja on liisinguandja nõude kostja vastu seaduslikult omandanud, seega hagejale kuulub nõudeõigus ka kindlustusvõtja nõude loovutamisest tingutuna. Hageja on kohtule esitanud lepingu, millega kindlustusvõtja on loovutanud hagejale kindlustusjuhtumist tuleneva kindlustushüvitise nõude kostja vastu. Seega kuulub hagejale kindlustushüvitise nõue lisaks eelkirjeldatule ka nõude loovutamise lepingust tulenevalt. Kohus leiab, et nõude loovutamise leping lahendab üheselt hagis esitatud nõude kuuluvuse küsimuse. Seega ei saa kostjal olla enam mistahes vastuväiteid hageja nõudeõiguse olemasolu seisukohalt. Ka ei tohiks nõude loovutamise lepingu pinnalt tekkida kostjal küsimusi selles, kes on kindlustushüvitise väljamaksmiseks õigustatud isikuks. Nõude loovutamise korral on õigus nõude maksmapanekuks loovutuse saanud isikul (VÕS § 164 lg 2), kes astub võlausaldajana senise võlausaldaja asemele ja saab nõuda täitmist endale. Lisaks tuleneb nõude loovutamise lepingu punktist 4 üheselt, et Liisinguandja AS Nordea Finance Estonia on kindlustuslepingu

1 Vt Varul, P. jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007,lk 504 ja Lahe, J. Kindlustusõigus.

Tallinn 2007, lk 85 jj.

3 (6)

2-12-21166 järgse kindlustusvõtja ja soodustatud isikuna nõus ega oma pretensioone selles osas, et liisinguvõtja on nõudnud ja nõuab kohtumenetluses kindlustuslepingu alusel kindlustusandjalt kindlustusjuhtumiga seoses kindlustushüvitise tasumist endale. Hageja kahju. Hageja selgitab, et nõuab kindlustushüvitist vaid ulatuses, milles on kostja ise kindlustushüvitise kostja vastuses välja arvestanud. Hageja annab ülevaate, missuguseid peamisi kahjusid hageja on seoses kopa vargusega kandnud, kuigi kõigi nende kahjude hüvitamist hageja käesolevas asjas ei nõua. hagejal on tekkinud kahju kopa kaotusest. Kopp on alates 01.11.2010. a varastatud, s.o hageja valdusest hageja tahte vastaselt väljunud. Kuigi liisingulepingu lõppemisel andis liisinguandja hagejale üle kopa omandi, on see kopp siiski reaalselt hageja jaoks kadunud. Kopa turuväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli kostja arvestuste kohaselt 54 166 eurot. Hageja on menetlusliku otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt selle hinnanguga nõustunud ega vaidle kindlustushüvitise suuruse üle. Ka kostja pole kohtule sisulisi vastuväiteid hüvise suuruse kohta esitanud. Kostja peamiseks vastuväiteks on hageja poolne nõudeõiguse puudumine. Hagejal on tekkinud kahju sellest, et on nii kindlustusjuhtumi toimumise eel kui järel on ta pidanud tasuma ja tasunud Liisingulepingust tulenevaid liisingumakseid, kindlustusmakseid jm seonduvaid makseid, missugused kulutused on muutunud hageja jaoks täiesti kasutuks seoses kindlustusjuhtumi toimumisega. Kostja kohustuste kohasel täitmisel oleks liisinguandja arvestanud kindlustushüvitise hageja liisingulepingust tulenevate kohustuste katteks ja hageja oleks suuremas osas või isegi täielikult vabanenud nende maksete tasumise kohustusest. Tänaseks on hageja kõik liisingulepingust tulenevad kohustused täitnud, mida tõendab ka nõude loovutamise leping. Hageja ei ole saanud kasutada koppa oma kutse- ja majandustegevuses. Seega on hagejal lisaks jäänud kindlustusjuhtumi tõttu saamata tulu igapäevasest majandustegevusest. Hageja nõuab käesolevas menetluses kostjalt kindlustussumma maksmist kopa kindlustusjuhtumi aegse turuväärtuse 54 166 euro ulatuses, millest hageja on maha arvestatud omavastutuse summa 10% kahjusummast 5416,6 eurot. Põhinõude summaks on niisiis 48 749,4 eurot. Hageja seadusliku esindaja Urmas Kibe ning tunnistajate J. M., O. L. ja M. T. ning seletuste analüüs kohtu poolt. U.Kibe seletab, et töötasid Kohtla-Järvel alates 01.04.2010. Peale muu tehnika oli tööks vajalik kaks koppa. U.Kibe sai kopa kadumisest teda telefoni teel kopa juhilt J.M.lt. U. Kibe läks kohapeale ja nägi, et koppa tõepoolest pole, pole temaga halba nalja tehtud. Üks parkla valvuritest, kes rääkis eesti keelt ütles U.Kibele, et nägi kahte koppa parklas seismas oma vahetuse ajal. U.Kibe nägi ka selgeid kopa väljasõidujälgi, millele juhtis ka uurijate tähelepanu. Politseinukud tegid ka pilte, kuid kriminaalasja materjalide juures neid pole. U.Kibe seletusega tuvastas kohus, et kadunud kopp pidi olema valvega parklas, seda kinnitas U.Kibele ka üks parkla valvuritest. Tunnistaja M. T. seletab, et oli kopakadumise ajal hageja juures töö töödejuhina, Tema andis korralduse panna kopp parklasse ja nägi, kui kopp objektilt ära sõitis. Ta nägi kui kopajuhis J. M. j O.L. tulid koos parklast üürikorterisse. Temale teatas kopa kadumises kopa juht J.M.. Tunnistaja läks parklasse ja nägi, et kopp oli kadunud, üks parkla valvur, kes räägib eesti keelt, seletas tunnistajale, et nägi, kui kopp tuli reedel parklasse. Tunnistaja nägi ka värskeid kopa jälgiseal, kus kopp oleks pidanud seisma. Samasuguse seletuse andis M. T.a ka peale juhtunud 01.11.10. politseile, kus kinnitab, et valvur K. V. nägi, et kopp toodi reedel parklasse. M. T.i seletusega tuvastas kohus, et kadunud kopp pidi olema valvega parklas, seda kinnitas M.T.ile ka üks parkla valvuritest. M.T. on andnud samasugust seletus ka koheselt peale juhtunut, kuid politsei on jätnud selle tähelepanuta.

4 (6)

2-12-21166 Tunnistaja J.M. seletab, et oli kadunud kopa juht ja jäi kopa kadumise järel päevapealt ilma tööta. Tunnistaja kinnitab, et viis reedel peale töö lõppu kopa tasulisse parklasse, kus see esmaspäeval kaduma läks. J. M. nägi esmaspäeval kopa seiskohapeal värskeid kopa käpa ja rattajälgi, mis läksid väravast välja Parkla valvur ütles tunnistajale, et nädalavahetusel oli kopp parkalas olnud. Kopajuht kinnitab, et ilma massilüliti võtmeta on keeruline koppa käivitada, oma pool tundi on vaja nokitseda. Kopajuhi kätte jäi süütevõti, massilüliti võti ja nagu nähtub kriminaaltoimikust ka kopa tehniline pass. Kopajuht kinnitab veel, et koos M.T.iga käis politseis ja andis ütlusi. Kriminaalmenetluse materjalides J.M. seletused puuduvad. J.M. seletusega tuvastas kohus, et kadunud kopp pidi olema valvega parklas, seda kinnitas J.M.le ka üks parkla valvuritest. Tunnistaja O.L. seletab, et reedel J.M. ootas teda parklas, tema kopp seisis juba kohal, ta parkis oma kopa teise kopa kõrvale, koos läksid üürikorterisse. Esmaspäeval jõudsin parklasse esimesena, kuid teist koppa seal enam ei seisnud, siis tuli J.M. ja selgus, et kopp on ära varastaud. Tunnistaja nägi maas kadunud kopa jälgi. O.L. kinnitas, et tema juurses käis kostja töötaja ja pakkus rahalist tasu, kui ta räägib hageja kopa kohta vastupidist juttu. O.L. seletusega tuvastas kohus, et kadunud kopp pidi olema valvega parklas, tunnistaja nägi ise reedel koppa ja selle juhti parklas, kellega koos lahkuti koppade juurest. Analüüsides kogutud tõendeid nende kogumis kohus järeldab, et menetlusosalise ja tunnistajate seletustega on kinnitust leidnud, et kopp asus enne kadumist valvega parklas ja läks sealt kopa kasutaja tahte vastaselt kaduma. Antud asjaolu kinni veel tõik, et ühe tunnistaja seletuste kohaselt käis kostja töötaja tunnistajat mõjutamas, selleks, et tunnistaja annaks teiseseid seletusi. Sellest tuginevalt veelgi enam leiab kinnitust kohtu veendumus, et kostja tahtlikult, kõiki vahendeid ja viise kasutades püüab kõrvale hoida oma kohustuse täitmisest. Kriminaalmenetlus on antud asjas läbi viidud äärmiselt pealiskaudselt. Pole ära kuulatud kopa juhti, kes tema sõnade järgi andis ütlusi, kuid selliseid ütlusi menetlustoimikus pole, U. Kibe sõnade järgi tegid politseinikud pilte, toimikus on õiend, et vaatlust üldse ei teostatud, kolm tunnistajat ja U.Kibe nägid kopa jälgi, politseinukud ei näinud mingeid jälgi, U.T., j.M. ja U.Kibe kuulsid , et üks parkala valvuritest nägi koppa nädalavahetusel parklas, pole tehtud mingeid toimingud, kõrvaldamaks kriminaalasjas ütlusisi andnud isikute seletuste vastuolu. Seega kriminaalasja menetluse materjalid kuidagi ei tõenda kopa puudumist parklast vaidlusalusel perioodil ja kostja tuginemine antud asjaolule on alusetu ja põhjendamatu. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu arvates hageja nõue täielikult põhistatud, tõendatud ja seaduslik ja kuulub täielikult rahuldamisele ja mõista If P&C Insurance AS-ilt Osaühing Tomex Tööd kasuks välja kindlustushüvitis summas 48 749,4 eurot ja viivis summas 6327,25 eurot ja jätta rahuldamata hageja alternatiivne nõue mõista If P&C Insurance AS-ilt liisinguandja AS Nordea Finance Estonia kasuks välja kindlustushüvitis summas 48 749,4 eurot ja viivis summas 6327,25 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuna viimati nimetud isik pole menetlusosaline ja ta on oma nõude hagejale loovutanud, seega puudub temal nõudeõigus. Kõik menetluskulud jätta If P&C Insurance AS-i kanda Kostja poolt nõudele esitatud vastuväidete analüüs kohtu poolt. Kostja väide nõude aegumise kohta on alusetu, sest vastavalt TsÜS § 160 lg. 1 hagi esitamisega aegumine peatub, kostja ei väida, et hagi oleks esitatud aegunult. Kostja väide, et hagejal puudub nõue kostja vastu on põhjendamatu, hageja l tuleneb nõudeõigus nii kohtupraktikast, mis käsitleb nõudeosaliste kolmikringi – kindlustaja, liisinguandja ja liisinguvõtja, samuti on hageja liisinguvõtjalt nõude omandanud. Hageja väide, et antud asjas puudub kindlustusjuhtum pole õige, kohus tuvastas käesoleva kohtuotsusega, et

5 (6)

2-12-21166 kindlustusjuhtum on olemas. Kostja väide, et hageja on rikkunud kindlustuslepingut rikkunud ei leidnud kohtu poolt tuvastamist, seega on antud väide väär. Kostja poolt kohtule esitaud tõend, et vihma antud paikkonnas antud ajal pole sadanud tõendab tunnistajate ja U.Kibe kohtule antud seletusi, et kopa jäljed olid selgesti näha, sest vihm polnud neid ära uhtunud. Kohtul oleks kindel veendumus, et kopp pargiti või ei pargitud reedel tasulisse parklasse siis, kui kohus oleks kopaga kaasa sõitnud ja kopa kabiini ööbima jäänud kuni esmaspäevani. Kopa valvajad väidavad, et koppa reedel ei toodud parklasse. Kopa kasutajad kinnitavad, et kopp toodi reedel parkalasse ja see oli sealt esmaspäevaks kadunud. Võib eeldada ja on ilmselge, et koppa valvama pandud isikud pole kunagi huvitatud kinnitama, et kopp toodi parklasse, kui kopp kadus parklast ära. Huvi kopa kasutajatel kopa kadumiseks puudus, kopa kasutaja pidanuks jätkama liisingumakseid ja kopaga teostava tööde tegemiseks tulnuks uus kopp organiseerida, kopajuht, tunnistaja J. M., nagu ta seletas kohtule, oli päevapealt ilma tööta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2015 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.