Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-40573
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Tatjana Šahbazjani vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tatjana Šahbazjani määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Tatjana Šahbazjan (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Maia Ploom Vastustaja (hageja): BIGBANK AS (rk: 10183757), esindaja Janika Simmul
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014 määrus ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada Tatjana Šahbazjani esitatud kaja ja taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-40573.
2.Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.
3.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
Tartu Maakohtu menetluses oli BIGBANK AS hagi Tatjana Šahbazjani vastu võla väljamõistmiseks. 20.01.2014 sai kostja Annelinna postkontoris isiklikult allkirja vastu kätte tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude ning hagimaterjalid. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul ja hoiatas, et tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja kohtule ei vastanud. Maakohus rahuldas 25.02.2014 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 03.10.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0701765/15st alusel tagastamata krediidisumma 2469,08 eurot, intressi 3481,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2067,25 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 64,77 eurot, kokku 8082,13 eurot, ning viivise 33,91% tagastamata krediidisummalt aastas alates 26.02.2014 kuni krediidisumma tasumiseni, kusjuures väljamõistetud viivis kokku ei või ületada 2469,08 eurot. Kostja ema sai tagaseljaotsuse kätte 28.02.2014. 03.04.2014 esitas kostja kohtule taotluse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks, kaja, vastuse hagile ja menetlusabi taotluse kautsjoni tasumisest vabastamiseks. Maakohus jättis 28.05.2014 määrusega kostja taotluse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11.09.2014 määrusega kostja määruskaebuse ja tühistas maakohtu 28.05.2014 määruse ning saatis kaja Tartu Maakohtule lahendamise otsustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kuupäevaks, mil kostja sai tagaseljaotsuse kätte, lugeda 29.03.2014. Seega on kostja esitanud kaja tähtaegselt. Hageja leidis, et kaja rahuldamiseks puuduvad alused.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus jätis 15. detsembri 2014 määrusega Tatjana Šahbazjani kaja Tartu Maakohtu
25.veebruari 2014 tagaseljaotsuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata. Määruse kohaselt TsMS § 417 lg 2 järgi rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kaja on esitatud tähtaegselt ja õiges vormis. Kautsjoni tasumisest vabastas kohus kostja 28.11.2014 määrusega. TsMS § 415 lg 1 II lause kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust sealhulgas kui: p 1 – hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; p 3 – tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 407 lg 5 järgi ei või tagaseljaotsust teha juhul, kui: 1) kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest; 21) kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks; 22) hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule; 3) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Riigikohus on leidnud (3-2-1-152-06, p 15), et TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi tuleb mh hinnata seda, kas hagi on veenev TsMS § 407 lg 1 ja § 413 lg 1 mõttes.
Kajast ega toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal esineks alus kaja esitamiseks mõjuva põhjuse olemasolust sõltumata. Kostja sai 20.01.2014 isiklikult allkirja vastu Annelinna postkontoris kätte asja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude ning hagimaterjalid. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul ja hoiatas, et tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks, hagi ei ole ebaõigesti menetlusse võetud, kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ning hagi on veenev TsMS § 407 lg 1 mõttes. Kohus leidis, et kostja ei ole põhistanud ka mõjuvat põhjust, mis takistas tal kohtule kirjalikult vastamast või kohtule sellest teatamast. 27.06.2014 menetlusdokumendis märkis kostja, et sai juhuslikult tagaseljaotsusest teada alles 29.03.2014. Siis selgus, et kohus on väljastanud ka 02.01.2014 määruse, millega kohustas kostjat vastama kohtu küsimustele ja edastas kostjale hagimaterjalid. Kostja märkis, et terviseprobleemide – kopsupõletik, mida ta ravis kodus ja paranemise mittesaavutamisel pöördus arsti poole (13.03.2014) ning eesti juriidilisest keelest valesti arusaamise tõttu ei saanud ta kohtule õigel ajal oma vastust ja vastuväidet hagejale esitada. Kostja on oma väidetes olnud vastuoluline. Ühelt poolt kostja ei tunnista hagimaterjalide isiklikku kättesaamist ja teisalt märgib, et ei saanud kohtule vastata terviseprobleemide tõttu. Riigikohtu seisukoha (3-2-1-48-07, p 9) järgi saab põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Kostja esitatud põhjendust ei saa pidada põhjuseks, mis takistas kohtule õigeaegselt vastamast või sellest kohtule teatamast. Arvestades, et kostja sai asja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude ning hagimaterjalid kätte 20.01.2014, oli kohtule vastuse esitamise tähtaeg 10.02.2014. Arstitõendi kohaselt haigestus kostja 01.03.2014, s.o 19 päeva pärast hagile vastuse esitamise tähtaega. Haigestumine märtsikuus ei saanud takistada hagile vastuse esitamist veebruarikuus. Kostja ei ole esitanud ühtegi objektiivse iseloomuga asjaolu, mis takistas tal esitada vastus hagile hiljemalt 10.02.2014. Kostjal oli võimalus pöörduda nõu saamiseks juristi poole või raha puudumisel taotleda kohtult menetlusabi. Esitatud menetlusdokumentidest ei selgu, miks kostja vastuse koostamiseks vajalike teadmiste puudumisest kohe kohut ei teavitanud ja menetlusabi ei taotlenud. Kostja on isiklikult kätte saanud hagi menetlusse võtmise määruse, kus on selgelt kirjas, mida tal teha tuleb ning milline on hagile vastamata jätmisel menetluse edasine käik.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Tatjana Šahbazjan esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014 määruse tühistada ning ennistada Tatjana Šahbazjani kaja esitamise tähtaeg ja taastada tsiviilasjas menetlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) olnuks asjas põhjendatud jätta tagaseljaotsus tegemata ja arutada asja sisuliselt, arvestades nii kostja isikust tulenevaid põhjuseid kui ka asjaolu, et hagi ei ole veenev; 2) on kostja isikust tulenevaid põhjuseid kaks: keeleoskuse puudumine ja tervislik seisund. Kostja sai hagimaterjalid ja kohtu määruse kätte 20.01.2014, kuid kostja ei valda eesti keelt ning ei saanud aru, mis asjaga on tegemist. Ka tema pereliikmed (74-aastane ämm ja alaealised lapsed) ei valda eesti keelt. Ainus pereliige, kes eesti keelest aru saab, abikaasa, ei viibinud sel ajal kodus. Peale materjalide saamist haigestus kostja grippi ning unustas seetõttu koju saabunud abikaasale kohtumaterjale näidata. Korralikult välja ravimata gripi tõttu haigestus kostja hiljem kopsupõletikku. Arsti poole pöördus kostja hiljem, kuna ta ei käinud tööl ja ravis end kuni tervise veelgi halvenemiseni koduste vahenditega. Neid asjaolusid saab kostja
tõendada kas enda vande all ülekuulamise abil või ämma M.H ütlustega. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-95-09), et TsMS § 422 lg 3 järgi ei välista nõutavas vormis tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega; 2) ei ole hagi veenev. Pooled sõlmisid 03.10.2007 tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai kostja laenu 60 000 krooni (3834,70 eurot) intressiga 29,42% aastas. Hiljem sõlmiti uusi laenulepinguid selle esimese laenulepingu alusel tekkinud võlgnevuste tasumiseks. Täiendavat raha kostjale ei antud. Hageja on rikkunud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-s 3 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja head pangandustava, kuna lähtuvalt kostja ja tema pere majanduslikust olukorrast ei ole talle üldse tohtinud laenu anda, kui aga laenu siiski anti, oleks hageja pidanud maksete tasumisega viivitamisel laenulepingu kohe üles ütlema, et vältida kostjal suuremate kohustuste tekkimist (3-2-1-169-13, p 21; 3-2-1-136-12, p 25). Hageja on rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 6 nõuet, kuna intressi ja viivist on lubatud arvestada üksnes esialgse lepingu põhivõlalt (3-2-1-169-13 p 29). Hagist ei ole ka selge, kas hageja on järginud Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-169-13 p-des 31, 32 ja 34 esitatud nõudeid, st kõrvalnõuded peavad olema piiratud VÕS § 415 lg 1 kohaselt ning maksete arvestamine erinevate kohustuste katteks on sätetatud VÕS § 415 lg-s 2. Kostja soovib esitab kahju hüvitamise nõude seoses hageja poolt KAS § 83 lg-s 3 sätestatud kohustuste rikkumisega tasaarvestuse vastuväitena (VÕS § 198) ning nõuda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivise vähendamist. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile. Seega olenemata sellest, kas kostjal on võimalik esitada ja põhistada (TsMS § 416 lg 1 p 3) mõjuvat põhjust oma tegevusetusele, on tal õigus kajas esitada väide, et hagi ei ole veenev. Kohus peab hagi veenvust kaja menetlemisel kontrollima ka siis, kui kajas ei ole hagi ebaveenvusele osutatud. Kui kohus leiab, et hagi ei olnud veenev, tuleb menetlus kaja alusel taastada.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.BIGBANK AS vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) puudus kostjal mõjuv põhjus, mis takistas tal hagile vastamast. Kostja on määruskaebuse täienduses asunud seisukohale, et kostja ei saanud hagile vastata kostja isikust tulenevatel põhjustel, eelkõige keeleoskuse puudumise ja tervisliku seisundi tõttu. 03.04.2014 kaja esitamisel ei ole kostja nimetatud asjaoludele tuginenud. TsMS § 416 lg 1 p 3 kohaselt peab kajas sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Hageja nõustub maakohtuga, et kostja on oma väidetes olnud vastuoluline ning kostja ei ole esitanud ühtegi objektiivse iseloomuga asjaolu, mis takistas tal tähtaegselt hagile vastamast. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et kostja haigestus pärast hagimaterjalide ja kohtumääruse saamist 20.01.2014 sedavõrd tõsiselt, et see takistas tal pöörduda kohtu poole menetlusdokumentide sisu täpsustamiseks, mida mõistlik inimene sellises olukorras oleks teinud, või hagile vastamise tähtaja pikendamiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks; 2) on hagi veenev. Riigikohus on selgitanud hagi veenvuse kohta järgmist (3-2-1-152-06, p 14): „See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. Kostja määruskaebuses ja selle täienduses esitatud vastuväidete puhul on tegemist sisuliste vastuväidetega, mida kostja oleks saanud esitada hagile tähtaegselt vastates, st tegemist ei ole vastuväidetega hagi veenvuse kohta ning nimetatud vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. Hageja
on hagiavalduses välja toonud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja õiguslikud põhjendused. Selgelt on välja toodud nõue ning selgitatud iga nõude komponendi kujunemist. Kuna kohus ei hinda tagaseljaotsuse tegemisel hageja esitatud tõendeid, saab kohus lähtuda üksnes hagiavalduses esitatud asjaoludest ja põhjendustest ning kui kohus leiab, et hagis esitatud hageja väited saab tagaseljaotsuse tegemisel lugeda kostja poolt omaksvõetuks, rahuldab kohus hagi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu vaidlustatud määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab kaja ja taastab käesolevas tsiviilasjas menetluse. Seoses menetluse taastamisega tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
6.Vaidlustatud määrusega jättis maakohus rahuldamata T. Šahbazjani esitatud kaja maakohtu 25.02.2014 tagaseljaotsuse peale ja menetluse tsiviilasjas nr 2-13-40573 taastamata. TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Riigikohus on 14.02.2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 asunud seisukohale, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada nii, et muu hulgas tuleb selle sätte järgi hinnata seda, kas hagi on veenev TsMS § 407 lg 1 ja § 413 lg 1 mõttes. Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile. Seega on kostjal võimalik esitada kajas väide, et hagi ei ole veenev. Kohus peab hagi veenvust kaja menetlemisel kontrollima ka siis, kui kajas ei ole hagi ebaveenvusele osutatud. Kui kohus leiab, et hagi ei ole veenev, tuleb menetlus kaja alusel taastada. Sel juhul ei kohaldada TsMS § 407 lg-s 6 sätestatut hagi rahuldamata jätmise kohta ning sama kehtib ka juhul, mil ringkonnakohus leiab kajamenetluses, et hagi ei ole veenev.
7.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Nimetatud säte paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma eeldusest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, puudub kohtul alus hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt palus hageja kostjale välja mõista tagastamata krediidisumma 2469,08 eurot; sissenõutavaks muutunud intressi 3481,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1920,44 eurot, lepingu sõlmimise tasu 64,77 eurot ja viivise tagastamata krediidisummalt alates 19.12.2013. Seejuures tugines hageja poolte vahel 03.10.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingule ning 25.03.2009 poolte vahel sõlmitud kokkuleppele, millega suurendati krediidisummat ning muudeti eelnevalt sõlmitud lepingut. Lisaks lepingutele tugines hageja VÕS §-le 402; VÕS § 416 lg-le 1; VÕS § 108 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1. Hagi õigusliku põhjendatuse kohustuse täitmiseks peab kohus seega kontrollima, kas hageja esitatud asjaolud on kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuste ja asjakohaste õigusnormidega. Kostja on kajas osutanud hagi ebaveenvusele (VÕS § 113 lg 6 rikkumine), kuid maakohus on nimetatud asjaolu jätnud vaidlustatud määruses tähelepanuta.
03.10.2007 lepingust (I kd, t.l 18-19) ning 25.03.2009 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kokkuleppest (I kd, t.l 25-28) nähtub, et kostja kasutuses olevat krediidisummat suurendatakse 7092,73 krooni võrra ning pärast selle üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 51 341,83 krooni (sh intress 6545,69 krooni ja viivis 147,04 krooni) ja nimetatud summalt arvestas hageja uuesti intressi. Hageja on tuginenud ka sellele, et lepingu ülesütlemise põhjuseks oli kostja poolt lepingu tingimuste rikkumine laenu ja intresside tasumise osas. Riigikohus on 19.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 (p-d 28-30) märkinud, et VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille vältimatuks tagajärjeks on tehingu tühisus. Tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keeldust, on lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui kostja ei oleks võimalikule VÕS § 113 lg 6 rikkumisele tuginenud, oleks maakohus pidanud hagi õigusliku põhjendatuse kohustuse täitmiseks kontrollima hageja intressi ja viivise arvestuse vastavust VÕS § 113 lg-s 6 sätestatule. Kuna hageja ei ole lisanud hagile intressi arvestust ning intressi ja viivise arvestus (I kd, t.l 34) võis olla vastuolus VÕS § 113 lg-s 6 sätestatuga (hagi õiguslik põhjendatus), siis ei oleks maakohus tohtinud hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Seetõttu tuleb kaja rahuldada ja menetlus taastada.
8.TsMS § 417 lg 4 järgi on käesolev määrus lõplik.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.