Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-12-10152/52

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-12-10152/52
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.04.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2374

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-03-07

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-05

Selgitustaotlus

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-07

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-24

Selgitustaotlus

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-19

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 416 lg 2Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud TsMS § 333 lg 1Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohta VÕS § 113 lg 1Viivis TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega TsMS § 404 lg 1, 3Kirjalik menetlus kohtu määramisel TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused TsMS § 177 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-10152

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Valentina Vladimirova ja Alla Taurinš vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 3 195 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. juuni 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valentina Vladimirova apellatsioonkaebus Alla Taurinši apellatsioonkaebus 24. märts 2015

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid (kostjad):

1.Valentina Vladimirova (isikukood XXXXXX)

2.Alla Taurinš (isikukood XXXXXX) Vastustaja (hageja): Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Kaarel Teras

RESOLUTSIOON

Jätta Valentina Vladimirova ja Alla Taurinši apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 11. juuni 2014 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

1.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt Valentina Vladimirova ja Alla Taurinši kanda.

2.Välja mõista Valentina Vladimirovalt ja Alla Taurinšilt solidaarselt riigituludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud tasumata riigilõiv 150 eurot (ükssada viiskümmend eurot). Valentina Vladimirova ja Alla Taurinš peavad riigilõivu tasumise kohustuse täitma käesoleva otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole, märkides makse selgituseks „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-12-10152“.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
29.09.20262-22-19412/13Tartu Maakohus Valga kohtumaja
28.09.20262-26-17893/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
25.09.20262-25-13953/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

TsMS § 190 lg 5Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus

TsMS § 633 lg 5Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu

TsMS § 643 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine

TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

TsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamine

TsÜS § 75Tahteavalduse tõlgendamine

TsÜS § 87Seadusega vastuolus olev tehing

VÕS § 116 lg 2Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Swedbank AS (hageja) esitas 9. märtsil 2012 hagi Valentina Vladimirova (kostja I) ning Alla Taurinši (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 6 390 eurot, viivise protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 3 195 eurot) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku tasumiseni, jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 479,33 eurot) ning mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 06.07.2006 hageja ning kostjad laenulepingu nr XXXX, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 38 372 eurot. Lepingust tulenevate kostjate kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile XXX tn X-X XXXX. Kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja saatis 30.06.2009 kostjatele lepingu ülesütlemisteatise, milles hoiatas kostjaid, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hageja sunnitud lepingu ennetähtaegselt üles ütlema. 17.07.2009 teatises informeeris hageja kostjaid, et lõpetas lepingu ühepoolselt 16.07.2009. Korteriomand müüdi hinnaga 21 282 eurot, millest läks maha kohtutäituri tasu. Laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks laekus 18 942,45 eurot ning tasumata on 26 457,67 eurot. Hageja on nõuet vähendanud ning kostjate võlgnevus moodustab 6 390 eurot (põhiosa 3 195 eurot + intress 3 195 eurot).

2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemisteatise, kuid hageja ei ole pakkunud kostjatele võimalust läbirääkimisteks, et leida

võimalus kokkuleppele jõudmiseks (VÕS § 416 lg 2). Ei ole täidetud laenulepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. 30.06.2009 ülesütlemisavaldus on tühine kui seadusega vastuolus olev tehing (TsÜS § 87). Hageja on ilma seadusliku aluseta algatanud täitemenetluse, mille käigus võõrandati kostjale I kuuluv korteriomand. Müük enampakkumisel oli ebaseaduslik. Kostja I on esitanud hagi Harju Maakohtusse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 11. juuni 2014 otsusega hagi, mõistis välja Valentina Vladimirovalt ja Alla Taurinšilt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks 6 390 eurot, viivise protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 3 195 eurot) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni, hageja menetluskulu – hagiavalduselt tasutud riigilõivu 479,33 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostjate menetluskulud jättis maakohus kostjate endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohus määranud asja lahendamiseks kirjaliku menetluse, kuna hagi hind on 3195 eurot, koos kõrvalnõuetega 6390 eurot (TsMS § 404 lg 1). Kostja I teatas 27.05.2014, et ta vajab 09.06.2014 kohtuistungile tõlki ning 04.06.2014 teatasid kostjad, et nad ei ole nõus kohtuotsuse väljakuulutamisega ilma kohtuistungi toimumiseta. Maakohus jättis kostjate kirjad tähelepanuta, kuna andis kostjatele juba 2013. aasta alguses võimaluse oma seisukohtade ja taotluste esitamiseks, mida kostjad ei teinud ei kohtu poolt määratud ajaks ega ka kohtuotsusele eelneva aasta jooksul. Ülesütlemisteates on hageja kostjatele teatanud, et „lisainfot oma võlgnevuste ja võimalike kokkulepete saavutamise kohta saate alltoodud kontaktandmetel“. Kontaktandmed on hageja poolt lisatud. Maakohus leidis, et nimetatud teade sisaldab piisavalt informatsiooni kostjate jaoks juhul, kui nad oleksid ise olnud huvitatud kokkuleppe sõlmimisest. Krediidiandja poolt on täidetud VÕS § 416 lg-des 1 ja 2 sätestatud nõuded. 17.07.2009 kostjatele hageja poolt saadetud teatises on kirjas, et leping on vastavalt 30.06.2009 hoiatusele üles öeldud ning hageja saab nõuda kogu võla tasumist. Kostjatele on veel antud täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks enne täitemenetluse algatamist. Maakohus viitas VÕS § 116 lg 2 p-le 5. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis püsiv põhiosavõlgnevus alates 20.02.2009 ning kostjad on pärast nimetatud kuupäeva tasunud kokku vaid 58,07 eurot. Täielikult on tasumata võlgnevused 20.03.2009, 20.04.2009, 20.05.2009 ja 20.06.2009. Maakohus leidis, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise menetlus on eraldiseisev menetlus, millele seisukohtade ja vastuväidete esitamine ei ole käesoleva menetluse raames põhjendatud. Harju Maakohus on 12. veebruari 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-56821 keeldunud hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostjate kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Alla Taurinš esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. juuli 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus oleks pidanud TsMS § 404 lg 3 alusel kirjaliku menetluse korraldamise tühistama. Apellant ei teadnud ega pidanud teadma, et pank pakub talle võimalust läbirääkimisteks ja vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1 ei pidanud ka apellandiga sarnane mõistlik isik sellest aru saama. Nimetatud asjaolu väljaselgitamine omab asja lahendamise seisukohalt tähtsust ning selle väljaselgitamiseks pidi maakohus korraldama kohtuistungi;

2) on maakohus rikkunud materiaalõiguse normi. Juhul kui hageja ütles lepingu üles 30.06.2009 ülesütlemisavaldusega, siis oli pooltevaheline võlasuhe lõppenud alates 15.07.2009 ja lepingut ei saanud lõpetada veel täiendava kohustuse täitmise tähtajaga, mis anti kostjale 17.07.2009 teatisega. Kostja II ei ole vastavat ülesütlemisavaldust saanud ja hageja ei ole kohtule esitanud ülesütlemisteadet, mis oleks kostjale II saadetud. Apellant ei ole maksete tasumisega viivituses. Tema arvelduskontol oli vajalikul määral rahalisi vahendeid, pank oleks saanud vastava summa tema kontolt maha võtta. 30.06.2009 ülesütlemisavaldus on tühine kui seadusega vastuolus olev tehing (TsÜS § 87). Hageja on ilma seadusliku aluseta algatanud täitemenetluse ning on oma tegevusega põhjustanud kostjale I kahju. Kõik võimalikud kahjud peavad jääma hageja kanda.

5.Valentina Vladimirova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 11. juuli 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. 1) on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus oleks pidanud TsMS § 404 lg 3 alusel kirjaliku menetluse korraldamise tühistama. Apellant ei teadnud ega pidanud teadma, et pank pakub talle võimalust läbirääkimisteks ja vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1 ei pidanud ka apellandiga sarnane mõistlik isik sellest aru saama. Nimetatud asjaolu väljaselgitamine omab asja lahendamise seisukohalt tähtsust ning selle väljaselgitamiseks pidi maakohus korraldama kohtuistungi; 2) on maakohus rikkunud materiaalõiguse normi. Juhul kui hageja ütles lepingu üles 30.06.2009 ülesütlemisavaldusega, siis oli pooltevaheline võlasuhe lõppenud alates 15.07.2009 ja lepingut ei saanud lõpetada veel täiendava kohustuse täitmise tähtajaga, mis anti kostjale 17.07.2009 teatisega. Kostja II ei ole vastavat ülesütlemisavaldust saanud ja hageja ei ole kohtule esitanud ülesütlemisavaldust, mis oleks kostjale II saadetud. Apellant ei ole maksete tasumisega viivituses. Tema arvelduskontol olid vajalikul määral rahalisi vahendeid, et pank oleks saanud vastava summa tema kontolt maha võtta. 30.06.2009 ülesütlemisavaldus on tühine kui seadusega vastuolus olev tehing (TsÜS § 87). Hageja on ilma seadusliku aluseta algatanud täitemenetluse ning on oma tegevusega põhjustanud kostjale I kahju. Kõik võimalikud kahjud peavad jääma hageja kanda.

6.Swedbank AS palus jätta Valentina Vladimirova apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Swedbank AS vaidles apellatsioonkaebustele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus menetlusõiguse normi rikkunud. Maakohus on õigesti jätnud kostjate poolt 27.05.2014 ja 04.06.2014 esitatud kirjad tähelepanuta, kuna kostjad ei esitanud oma taotlusi tähtaegselt. Taotluste esitamiseks oli aega üle aasta. Kostjad üritasid venitada maakohtu menetlust. Kostjatel oli piisavalt tagatud õigus oma seisukohtade esitamiseks; 2) ei ole maakohus materiaalõiguse normi rikkunud. Maakohus on õigesti tuvastanud laenulepingu ülesütlemise ja muud sellega seonduvad asjaolud. Ei vasta tõele apellantide väited, et nad ei olnud maksete tasumisega viivituses. Apellantide väited selle kohta, et kostja II arveldusarvel olid rahalised vahendid olemas ning et kostja II ei ole ülesütlemisteatist kätte saanud, tuleb jätta TsMS § 633 lg 5 alusel tähelepanuta. Tähtkirja väljastusteatest nähtuvalt on kostja II 30.06.2009 teatise 02.07.2009 kätte saanud. Kostja II on ülesütlemisteatise kättesaamist maakohtus korduvalt möönnud. Hageja on pakkunud kostjatele võimalust läbirääkimisteks (VÕS § 416 lg 2). Täitemenetluse ebaseadusliku algatamisega seotud väited on vastustaja poolt ümber lükatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et Valentina Vladimirova ja Alla Taurinši apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. juuni 2014 otsus muutmata. Kuna apellantide apellatsioonkaebustes ringkonnakohus neid koos.

esitatud

põhjendused

kattuvad,

siis

käsitleb

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole muuhulgas vaidlustatud maakohtu poolt väljamõistetud võlgnevuse ja viivise suurust ning ringkonnakohus ei kontrolli seega võlgnevuse arvestuslikku õigsust. Ükski apellatsioonkaebustes esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

8.Õige on apellantide seisukoht, et maakohus oleks pidanud antud tsiviilasjas kirjaliku menetluse määramise tühistama. Asja materjalide kohaselt on maakohus 10.01.2013 määranud, et asi lahendatakse TsMS § 404 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, ning andnud tähtaja seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks 31.01.2013 (tl 75). Kirjaliku menetluse määramisel on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostjad olid oma kirjalikes vastustes maakohtule (esitatud 09.04.2012, tl 41-46) märkinud, et soovivad asja arutamist kohtuistungil, s.o kostjad on taotlenud enda ärakuulamist juba 09.04.2012 kirjalikes vastustes hagile. Seega ei võinud maakohus tulenevalt TsMS §-s 404 sätestatust määrata asjas kirjalikku menetlust. Kostjate 04.06.2014 avaldused maakohtule, milles nad märgivad, et ei ole nõus kohtuotsuse teatavaks tegemisega ilma kohtuistungi toimumiseta, on käsitletavad vastuväitena (TsMS § 333 lg 1) kohtu tegevuse kohta seoses sellega, et kohus teatas menetlusosalistele 20.03.2014, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09.06.2014 (tl 83). Samas ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus rikkus eelnevalt viidatud protsessiõiguse norme, on kostjad ära kuulatud ringkonnakohtu istungil ning maakohtu minetus on heastatud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsuse tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu.

9.Apellantide vastuväite kohaselt kui hageja ütles lepingu üles 30.06.2009 ülesütlemisavaldusega, siis oli pooltevaheline võlasuhe lõppenud alates 15.07.2009 ja lepingut ei saanud lõpetada veel täiendava kohustuse täitmise tähtajaga, mis anti kostjale 17.07.2009 teatisega. Hageja 30.06.2009 kirja kohaselt (tl 17) anti kostjatele täiendav tähtaeg kuni 15.07.2009 võlgnevuse likvideerimiseks ning juhul, kui võlgnevust tähtpäevaks ei tasuta, siis ütles hageja ennetähtaegselt laenulepingu üles. Hageja ei ole andnud 17.07.2009 kirjaga veelkord täiendavat tähtaega 30.06.2009 kirjas nimetatud võlgnevuse tasumiseks, vaid on teatanud kostjatele võlgnevuse suuruse seoses sellega, et hageja lõpetas ühepoolselt lepingu 16.07.2009, ning kostjatele on antud tähtaeg kogu laenulepingu järgse võlgnevuse likvideerimiseks enne, kui hageja võtab tarvitusele abinõud nõude rahuldamise saavutamiseks täitemenetluses või kohtumenetluses. Seega teatas hageja kostjatele 30.06.2009 ülesütlemisavaldusega laenulepingu tingimuslikust erakorralisest ülesütlemisest ning 17.07.2009 andis hageja kostjatele laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest tulenevalt tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks.

10.Alusetu on apellantide väide, et kostja II ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud. Ülesütlemisavaldus sisaldus hageja 30.06.2009 kirjas ning nimetatud kirja on kostja II kätte saanud 02.07.2009 ja kostjale I saab lugeda ülesütlemisavalduse kättetoimetatuks TsÜS § 70 alusel (tl 18). Iseenesest on õige apellantide väide, et hageja ei ole maakohtule esitanud kostjale II saadetud kirja koopiat, on vaid kostja II kinnitus (allkiri) kirja kättesaamise kohta. Samas aga nähtub esitatud teatest, et kostja II on kinnitanud 30.06.2009 kirja kättesaamist.

11.VÕS § 416 lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

Hageja poolt kostjatele saadetud 30.06.2009 ja 17.07.2009 kirjades on tekst „Lisainfot oma võlgnevuse ja võimalike kokkulepete saavutamise kohta saate alltoodud kontaktandmetel“. Seega on hageja täitnud VÕS § 416 lg-s 2 sätestatu ning apellantide vastupidine väide on alusetu.

12.Paljasõnaline on apellantide väide, et nad ei olnud maksete tasumisega viivituses, sest nende arvelduskontodel oli vajalikul määral rahalisi vahendeid ning hageja oleks saanud vastava summa kontodelt maha võtta. Hageja vastuväite kohaselt ei olnud laenulepingus fikseeritud arvelduskontodel, millelt toimus varaliste kohustuste täitmine, lepingu ülesütlemise aluseks olnud maksete tasumiseks summasid ning seetõttu tekkis põhiosa võlgnevus ja intresside võlgnevus. Oma vastuväite tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonidest (tl 28-30). Lähtudes eeltoodust on alusetu apellantide seisukoht, et laenulepingu ülesütlemine kostja poolt on tühine, kuna puudus materiaalne eeldus ülesütlemiseks. Siinkohal ringkonnakohus märgib, et kui kostja II arvelduskontol oli tõesti olemas laenusummad, siis oli tal võimalik, saades 30.06.2009 laenulepingu ülesütlemisavalduse, helistada kirjas märgitud telefoninumbril või saata e-kiri märgitud aadressil selgitamaks olukorda, kuid ta ei ole seda teinud. Praegune vastuväide summade olemasolu kohta arvelduskontol on esitatud ilmse hilinemisega, arvestades ka asjaolu, et laenulepingu tagatiseks olnud korteriomand on müüdud enampakkumisel 24.01.2011.

13.Asjakohased ei ole apellantide väited, mis on esitatud seoses laenulepingu täitmiseks läbiviidud täitemenetlusega ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.

14.Kuna hagi rahuldatakse ja apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Menetluskulud ringkonnakohus jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi samuti kostjate kanda. Kostjad on saanud Tartu Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2014 määrusega menetlusabi ja nad on vabastatud riigilõivu 150 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Antud juhul on hagi rahuldatud ja seega tuleb apellantidelt välja mõista riigituludesse 150 eurot. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Kuna antud asjas on tehtud kohtulahend enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja