Mesor OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oksana Kutšmei esitas 13.10.2014 Tartu Maakohtule hagi Rain-Mati Pesor vastu kahju summas 88 881,24 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja perioodil 30.09.2002. a kuni 05.06.2014. a Mesor OÜ juhatuse ainuliige. Tartu Ringkonnakohtu 23.12.2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-55002 mõistis kohus Mesor OÜ-lt Kvaliteetinkasso OÜ kasuks välja 19 713,47 eurot põhivõlgnevuse katteks, 20 470,89 eurot viivise katteks ning viivise alates 19.02.2013. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja võõrandas 2014. a märtsi alguses äriühingu põhivara ehk sõidukid. Saadud raha 42 844,50 eurot Mesor OÜ pangakontole ei laekunud. Mesor OÜ suhtes algatati 17.03.2014. a tsiviilasjas nr 2-11-55002 tehtud kohtuotsuse alusel täitemenetlus, mis ei viinud Kvaliteetinkasso OÜ nõude rahuldamiseni. Kostja võõrandas 28.05.2014. a temale kuuluva Mesor OÜ osa. Kvaliteetinkasso OÜ esitas 04.06.2014. a Tartu Maakohtule avalduse Mesor OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Hageja esitas 18.08.2014. a kohtule Mesor OÜ ajutise pankrotihalduri aruande, milles leidis, et kostja võib olla põhjustanud Mesor OÜ pankroti tahtlikult eesmärgiga vältida Kvaliteetinkasso OÜ nõude sundtäitmist. Tartu Maakohus kuulutas 03.10.2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-20881 välja Mesor OÜ pankroti. Hageja oli seisukohal, et kostja on Mesor OÜ juhatuse liikmena tahtlikult rikkunud enda kohustusi ja tekitanud Mesor OÜ-le kahju, mille hüvitamist hageja käesoleva hagiavaldusega nõuab. ÄS § 187 lg-st 2 tulenevalt vastutab kostja eelnimetatud kahju tekitamise eest Mesor OÜ-le. Hageja esitas taotluse ka hagi tagamiseks. Hageja palus hagi tagamise abinõuna seada Mesor OÜ (pankrotis) kasuks kohtulikud hüpoteegid kokku summas 108 750 eurot (sh põhinõue 88 881,24 eurot, edasiulatuv viivis põhinõudelt ühe aasta eest 7 245,25 eurot, eelduslikud menetluskulud 12 623,51 eurot) kostjale kuuluvatele kinnisasjadele. Hagejal on alust arvata, et kostja võib hagi rahuldamise korral asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidma. Hageja leidis, et kuigi ka käesoleva hagi tagamise taotluses nimetatud kinnistutele, v.a XXXX, on seatud keelumärked, ei ole see takistuseks kohtuliku hüpoteegi kohaldamiseks. Hageja taotles tagatise nõudmata jätmist TsMS § 383 lg 12 alusel, kuivõrd Mesor OÜ-lt (pankrotis) ei saa seda majanduslikel põhjustel mõistlikult oodata.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus otsustas 15.10.2014. a määrusega järgmiselt:
1.Rahuldada Mesor OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oksana Kutšmei taotlus hagi tagamiseks.
2.Hagi tagamise abinõuna seada Mesor OÜ (pankrotis; registrikood 10892885) kasuks kohtulik hüpoteek kokku summas 108 750 eurot Rain-Mati Pesorile kuuluvatele kinnisasjadele alljärgnevalt: 2.1 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXX kantud kinnistule asukohaga XXXX, summas 30 000 eurot; 2.2 Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXX, asukohaga XXXX, summas 12 500 eurot; 2.3 Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXX kantud kinnistule asukohaga XXXX, summas 7 500 eurot; 2.4 Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXX kantud kinnistule asukohaga XXXX, summas 7 500 eurot; 2.5 Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXX kantud kinnistule asukohaga XXXX, summas 250 eurot; 2.6 Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXX kantud kinnistule asukohaga XXXX, summas 10 000 eurot; 2.7 Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXX kantud kinnistule asukohaga XXXX, summas 10 000 eurot;
2.8 Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXX kantud kinnistule asukohaga XXXX, summas 4 000 eurot; 2.9 Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXX kantud kinnistule asukohaga XXXX, summas 4 500 eurot; 2.10 Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXX kantud kinnistule asukohaga XXXX, summas 22 500 eurot.
3.Määrata Rain-Mati Pesorile tasumisele kuuluvaks summaks kinnistu registriosa nr XXXX kohta 30 000 eurot, kinnistu registriosa nr XXXX kohta 12 500 eurot, kinnistu registriosa nr XXXX kohta 7 500 eurot, kinnistu registriosa nr XXXX kohta 7 500 eurot, kinnistu registriosa nr XXXX kohta 250 eurot, kinnistu registriosa nr XXXX kohta 10 000 eurot, kinnistu registriosa nr XXXX kohta 10 000 eurot, kinnistu registriosa nr XXXX kohta 4 000 eurot, kinnistu registriosa nr XXXX kohta 4 500 eurot ja kinnistu registriosa nr XXXX kohta 22 500 eurot, mille maksmisel Rahandusministeeriumi kontole või pangagarantii esitamisel, lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Kohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiselt tagatise nõudmata jätmiseks on põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kuulutatud välja Mesor OÜ pankrot ning äriühingul ei ole vara, millest tagatist tasuda. Kohus jättis hagejalt tagatise nõudmata. Kohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks kuulub rahuldamisele. Põhjendatud on hageja taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 108 750 eurot, mis koosneb põhinõudest, viivisest ning eelduslikest menetluskuludest. Hageja on hagi tagamise taotluses toodud asjaoludega põhistanud nõuet, mille tagamist soovitakse ning põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Haginõue põhineb asjaolul, et kostja on juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on hagi rahuldamine õiguslikult võimalik. Hagi tagamise taotluse kohaselt on kostja varasemalt hoidnud kõrvale nõude rahuldamisest täitemenetluses Mesor OÜ suhtes ning viinud Mesor OÜ-st varad välja. Tartu Maakohus on pankrotimääruses leidnud, et sellise tegevusega võis kostja tahtlikult põhjustada Mesor OÜ maksejõuetuse. Kostja poolt varasem kohustuste täitmata jätmine ja nendest kõrvale hoidmine viitab sellele, et ka käesoleva hagi rahuldamise korral võib kostja asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidma. Hageja on välja toonud, et hagi tagamise taotluses nimetatud kinnistutele, v.a XXXX, on seatud keelumärked. Hageja on avalduses märkinud, et samaaegselt hagi esitamisega on ettevalmistamisel ka avaldus, mille eesmärgiks on saada õigustatud isiku nõusolek kohtulike hüpoteekide sisseseadmiseks. Seega ei välista keelumärge hagi tagamise taotluse rahuldamist. Kohus leidis, et kohtulik hüpoteek on hagi tagamiseks kohane ja samas kostjat kõige vähem koormav hagi tagamise viis, mis ei takista kinnisasja kasutamist ja käsutamist. Kohus leidis, et kohtulike hüpoteekide seadmine kokku summas 108 750 eurot koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Tartu Maakohus rahuldas 03.03.2015. a määrusega kostja taotluse hagi tagamise tagatise nõudmiseks ja kohustas hagejat tasuma tagatise summas 3036 eurot osade kaupa tasudes hiljemalt 31.03.2015. a 1012 eurot, 30.04.2015. a 1012 eurot ja 31.05.2015. a 1012 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Rain-Mati Pesor esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada taotlus hagi tagamiseks osaliselt ja seada hagi tagamise abinõuna Mesor OÜ (pankrotis) kasuks kohtulik hüpoteek summas 108 750 eurot Rain-Mati Pesorile kuuluvale kinnisasjale: Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXX, asukohaga XXXX; määrata tasumisele kuuluvaks summaks kinnistu registriosa nr
XXXX kohta 108 750 eurot, mille maksmisel Rahandusministeeriumi kontole või pangagarantii esitamisel, lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus kohaldanud ebaõigesti TsMS § 377 lg-t 1, § 378 lg-t 4 ning sellest tulenevalt ka TsMS §-i 385. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-162-09 asunud seisukohale, et hagejal tuleb juba hagi tagamise taotluses arvestada TsMS § 378 lg-st 4 tuleneva nn ületagamise keeluga. Antud juhul on kohus rikkunud nn ületagamise keeldu. Hageja on esitanud kohtule AS-i Pindi Kinnisvara arvamuse nr XXXX, milles on arvamuse andja enda poolt kinnitatud, et nimetatud arvamus ei ole käsitletav eksperthinnanguga ning arvamusest nähtub, et arvamuses esitatud hinnad on tõenäolised müügihinnad arvestamata hoone/rajatiste olemasolu; 2) esitab määruskaebuse esitaja kohtule 23.10.2014. a Simus Kinnisvara AS-i eksperthinnangu (vt lisa 1) kinnistu registriosa nr XXXX kohta asukohaga: XXXX, mille kohaselt on 22.10.2014 seisuga nimetatud kinnistu turuväärtus 147 000 eurot. Kuna hageja soovis hagi tagamist – kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja kinnisasjadele summas 108 750 eurot, siis juba kostjale kuuluv kinnistu registriosa numbriga XXXX tagab kohtuotsuse täitmist täies ulatuses ning võimaldab hüpoteegi seadmisel ainult ühele kinnistule tagada kohtuotsuse täitmist. Rain-Mati Pesor esitas ka eraldi taotluse hagi tagamise osaliseks tühistamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Mesor OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oksana Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks; 2) nähtub esitatud eksperthinnangust vaid see, et kinnisasja (registriosa nr-ga XXXX) väärtus võib olla suurem hagi tagamise taotluses esitatust, mh põhjusel, et kinnistul paikneb eluhoone. Eelnevast ei ole aga võimalik teha mistahes järeldusi ülejäänud kinnistute väärtuste kohta, kuivõrd ekspertiisiakt teisi kinnistuid ei puuduta; 3) isegi, kui kohus peaks leidma, et kohtuliku hüpoteegi seadmine kümnele kinnisasjale ei olnud põhjendatud (millega hageja ei nõustu), siis üksnes nimetatud kinnisasjale XXXX kohtuliku hüpoteegi seadmine summas 108 750 eurot ei kataks tagatavat nõuet. Hagi tagamise taotluses on selgitatud, et kuivõrd asjaomased kinnisasjad on kostja ja tema abikaasa ühises omandis, siis peab kinnisasjade väärtus vähemalt kahekordselt ületama hüpoteegisumma; 4) ei ole alternatiivne taotlus hagi tagamise osaliselt tühistamiseks põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
15.oktoobri 2014. a määrus muutmata.
6.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb jätta a kohaldatud hagi tagamise abinõu muutmata. Ringkonnakohus leiab, et hageja on hagi tagamise avalduses oma nõuet ja selle tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud ning maakohus on nende alusel õigesti leidnud, et hagi tagamine on põhjendatud. Hageja esitatud põhistused annavad aluse hagi
tagamiseks TsMS § 377 lg 1 kohaselt. Hageja põhinõue summas 88 881,24 eurot on suur summa, mistõttu on alust arvata, et hagi rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist.
7.Määruskaebuse esitaja leiab, et hüpoteekide seadmine kostja kümnele kinnisasjale on kostjat ebamõistlikult koormav. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnistule XXXX (registriosa nr XXXX) summas 108 750 eurot on põhjendatud hagi tagamise abinõu. TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada seda, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Määruskaebuse esitaja on esitanud kohtule 23.10.2014. a Simus Kinnisvara AS-i eksperthinnangu, mille kohaselt on XXXX kinnistu (registriosa nr XXXX) turuväärtus 22.10.2014. a seisuga 147 000 eurot. Vastustaja on esitanud vastuväite, et kohtuliku hüpoteegi seadmine ainult Kongo kinnistule ei kata tagatavat nõuet, sest kinnisasi on kostja ja tema abikaasa ühisomandis. Ringkonnakohus märgib, et kinnistusraamatu kandest ei nähtu, kas XXXX kinnistu kuulub abikaasade ühisvara hulka. Kinnistusraamatu kohaselt on XXXX kinnistu omanikuna kantud sisse ainult Rain-Mati Pesor, kuid ainuüksi asjaolust, et kinnistusraamatusse on kantud kinnistu omanikuna sisse üks abikaasa, ei saa järeldada, et kinnistu kuulub ühe abikaasa, s.o kostja ainuomandisse. Kuna ringkonnakohtul ei ole andmeid, kas XXXX kinnistu on kostja lahusvara või mitte, siis ei ole põhjendatud seada üksnes XXXX kinnistule kohtulik hüpoteek summas 108 750 eurot. Olukorras, kus kinnistu on abikaasade ühisvara, ei kataks kohtuliku hüpoteegi seadmine XXXX kinnistule tagatavat nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku vara koormamine seaduse mõttes kohane hagi tagamise abinõu. Kuna ringkonnakohtul puuduvad andmed, kas XXXX kinnistu kuulub kostja ainuomandisse, siis ei ole põhjendatud määruskaebuses taotletud viisil hagi tagamise abinõu kohaldamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on käesoleval juhul sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagi jätta tagamata põhjusel, et hageja taotletud hagi tagamise abinõude kohaldamine võib rikkuda nn ületagamise keeldu. Maakohus ei ole kohtulikult seatud hüpoteekide summaga ületanud hageja nõude piire.
8.Ringkonnakohus märgib, et kostjal on õigus esitada taotlus ühe hagi tagamise abinõu asendamiseks teisega TsMS § 386 lg 1 alusel maakohtule. Kohaldatud hagi tagamise abinõu asendamiseks kostja taotletud viisil tuleb eelnevalt selgitada, kes on kinnisasja omanik ja pooltel on õigus esitada seisukohti ka kinnistu reaalse müügiväärtuse kohta.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.