OÜ Northern Guard (end OÜ Exelsior Energiakonsultatsioonid) hagi Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo ja Osaühingu Port One vastu nõude tunnustamiseks Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2022. a menetluskulude kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Northern Guard määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Northern Guard (end Exelsior Energiakonsultatsioonid OÜ, registrikood 14297676), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Kostja I Osaühingu RALGEMAR (pankrotis, registrikood 10578183) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja II Osaühing Port One (registrikood 10640605), lepinguline esindaja Kerli Kaasik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta OÜ Northern Guard määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
2-21-2776 kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli OÜ Northern Guard (end Exelsior Energiakonsultatsioonid OÜ, hageja) hagi Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks.
2.Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo (kostja I) 11. märtsi 2021. a taotlusel määras kohus 15. juuli 2021. a määrusega, et hageja kohustub tasuma kostja I eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 5000 eurot. Hageja ei tasunud tähtpäevaks tagatist.
3.Pärnu Maakohus jättis 28. detsembri 2021. a määrusega hagi läbi vaatamata, kostja I menetluskulud hageja kanda ning hageja ja Osaühingu Port One menetluskulud nende endi kanda. Määrus jõustus 26. jaanuaril 2022.
4.Kostja I oli esitanud maakohtu menetluskulude nimekirja 28. jaanuaril 2022, millega palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1150,80 eurot (koos käibemaksuga) ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise menetluskuludelt alates kulusid väljamõistva kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni.
4.1.Kostja I menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest. Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid osutab kostjale I õigusabi tunnihinnaga 168 eurot (sisaldab käibemaksu). Kulude suurus kokku on 1150,80 eurot, arvestades tunnihinda (168 eurot) ja ajakulu (6 t 52 min). Esindaja kulud kujunesid järgmiselt: • • • •
18.augustil 2021 vastuse koostamine määruskaebusele ajakuluga 3 t 37 min;
29.detsembril 2021 maakohtu 28. detsembri 2021. a määrusega tutvumine ajakuluga 17 min;
28.jaanuaril 2022 menetluskulude nimekirja koostamine ajakuluga 39 min.
4.2.Kuna kostja I menetluskulud kantakse pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1 teisest lausest tulenevalt Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotivara arvel, palub kostja I oma menetluskulud hagejalt välja mõista koos käibemaksuga, sest Osaühing RALGEMAR (pankrotis) ei ole käibemaksukohustuslane.
5.Hageja esitas 9. veebruaril 2022 seisukoha kostja I 28. jaanuari 2022. a taotlusele. Hageja leidis, et kostja I taotlus on põhjendamatu, ja vaidles sellele täies ulatuses vastu.
5.1.Hageja hinnangul on kostja I tellitud töö sisutu, advokaat nõudis vaid deposiiti ja menetluskulude hüvitamist. Seega ei ole kostja I menetluskulud põhjendatud ega vajalikud.
5.2.Kostja I saab võlgniku pankrotimenetluses osalemise eest haldurina tasu. Võlgniku huvide esindamine nõuetega seotud vaidlustes on selle tasuga kaetud. Kostja I kui õigusteadmistega kogenud spetsialist peaks PankrS 3. peatükist lähtuvalt esindama end pankrotimenetluses ise. 2 (6)
2-21-2776 Seega oleks kostja I pidanud olema suuteline end ise esindama. Lepingulise esindaja palkamine selleks, et kostja I saaks nõuda menetluskulude katteks tagatist, oli põhjendamatu. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1150,80 eurot koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivisega alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.1.Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et pankrotihaldur peab end menetluses ise esindama. Pankrotihalduril on õigus lepingulisele esindajale. Asjaolu, et asi lõppes hagi läbi vaatamata jätmisega, ei oma tähtsust. Kostja I on kulutused lepingulisele esindajale juba teinud.
6.2.Kostja I lepingulise esindaja ajakulu kohta leidis maakohus, et see on vajalik ja põhjendatud ning vastavuses kohtumenetluses esitatuga ning menetluse sisu ja keerukusega. Seega on põhjendatud kulud lepingulisele esindajale 168 eurot koos käibemaksuga 6 t 52 min eest, s.o 1150,80 eurot. Esindaja märgitud toimingud (nii koostatud menetlusdokumendid kui ka kohtulahendiga tutvumine) olid vajalikud ning asja sisu ja mahtu arvestades on erinevate toimingute ajakulu mõistlik ja põhjendatud.
6.3.Kulud tuli välja mõista käibemaksuga, kuna kostja I menetluskulud kantakse PankrS § 541 lg 1 teisest lausest tulenevalt Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotivara arvel ning Osaühing RALGEMAR (pankrotis) ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja I kinnitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 10 kohaselt, et Osaühing RALGEMAR (pankrotis) ei saa õigusabikuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Vastavalt menetluskulude jaotusele asjas tehtud lõpplahendis kannab menetluskulud hageja ning kohus mõistab kostja I menetluskulude summa hagejalt kostja I kasuks välja. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas 1. aprillil 2022 määruskaebuse, millega palub tühistada Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2022. a määruse täies ulatuses ja teha uus määrus, millega jätta kostja I taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata. Praeguse asjaga seotud menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
7.1.Hageja viitas määruskaebuses Riigikohtu lahendile nr 2-20-114596, mille p 13 järgi on TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Käesoleval juhul tuleb eelkõige arvestada asjaoluga, et menetlus sisuliselt ei alanudki. Kostja I esindaja suutis esitada ainult taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Hageja hinnangul on äärmiselt ebaõiglane ning põhjendamatu nõuda 1150,80 euro tasumist menetluskulude katteks, kui kostja I esindaja on teinud ainult formaalse protseduurilise avalduse ning sisulist õigusabi ei ole kostjale I osutanud. Seega ei ole kostja I poolt taotletud menetluskulude kindlaksmääramine ning väljamõistmine põhjendatud.
7.2.Samuti leidis hageja, et Indrek Lepsoo on tunnustatud pankrotihaldur ja oleks pidanud end menetluses ise esindama.
8.Kostja I vaidles hageja määruskaebusele vastu.
3 (6)
2-21-2776
8.1.Kostja I märgib oma vastuses, et Riigikohtu praktika kohaselt saab kõrgema astme kohus alama astme kohtu kaalutlusotsusesse sekkuda vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja määruskaebusest ei nähtu, et maakohus oleks kostja I menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrates diskretsiooni piire ületanud või menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Kostja I rõhutab, et ainuüksi maakohtu kaalutlusotsusega mittenõustumine ei ole maakohtu määruse vaidlustamise ega ka tühistamise aluseks.
8.2.Kostja I märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise ajaks oli menetlus kestnud juba rohkem kui aasta ning kostja I oli selle aja jooksul sunnitud tegema mitmeid menetlustoiminguid. Lisaks ei oma menetluskulude kindlaksmääramise kontekstis tähtsust see, millises etapis menetluskulude kindlaksmääramise vajadus tekkis. Kostjal I on õigus nõuda menetluskulude hüvitamist sõltumata sellest, mitu menetlustoimingut kostja I enne menetluse lõppu teha jõudis. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et kostja I esindaja on kostja I menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlustoimingud teinud. Samuti ei vaidlusta hageja kostja I esindaja menetlustoimingute ajakulu.
8.3.Alusetu on hageja väide, et pankrotihaldur peab olema õiguse eriteadmistega isik. Asjaolu, et pankrotihalduril võivad ka endal olla õigusalased teadmised ning piisavad kogemused ja oskused kohtumenetluses isiklikult osalemiseks, ei võtta pankrotihaldurilt lepingulise esindaja kasutamise õigust. Ka TsMS § 217 lg 1 järgi on kõigil menetlusosalistel võrdne õigus osaleda menetluses esindaja kaudu ning esindaja kasutamise õiguse piirangud saavad tuleneda üksnes seadusest.
8.4.Kostja I toob välja asjaolu, et ka hageja enda juhatuse liige on õigusalase kõrgharidusega ja Eesti Advokatuuri liige. Seega, vaidlustades kostja I õigust kasutada lepingulist esindajat, väidab hageja sisuliselt, et ka hagejal endal puudub lepingulise esindaja kasutamise õigus ning hageja poolt kantud lepingulise esindaja kulud on põhjendamatud.
9.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
11.Vaidlustatud määrusega määras maakohus kindlaks kostja I hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis need hagejalt koos viivisega välja. Hageja palub määruskaebuses tühistada vaidlustatud määruse täies ulatuses ja teha uus määrus, millega jätta kostja I taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata.
12.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt 4 (6)
2-21-2776 kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse tegemisel diskretsioonipiire ületanud.
13.Hageja on seisukohal, et kostja I taotletud menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kolleegium leiab, et hageja väited ei ole põhjendatud.
13.1.Hageja arvates tuleb esiteks arvestada asjaoluga, et menetlus sisuliselt ei alanudki ning kostja I esindaja jõudis esitada ainult taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Hageja hinnangul on äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatu nõuda 1150,80 euro tasumist menetluskulude katteks, kui kostja I esindaja on teinud ainult formaalse menetlusliku avalduse ning ei ole osutanud kostjale I sisulist õigusabi. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et asjaolu, et praegune asi lõppes hagi läbi vaatamata jätmisega, ei oma kostja I õigusabikulude põhjendatuse hindamisel iseseisvat tähtsust. Kostja I on kulutused lepingulisele esindajale juba teinud ning tal on õigus nõuda põhjendatult tehtud kulutuste hüvitamist. Nende kulude kandmisel ei olnud kostjale I ette teada, et menetlus lõpeb hagi läbi vaatamata jätmisega ning asja sisulise arutamiseni ei jõua. Seega ei saanud kostja I hageja viidatud asjaoluga menetluskulusid kandes arvestada.
13.2.Teiseks peab hageja põhjendamatuks seda, et kostja I palkas menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks lepingulise esindaja, arvestades, et kostja I on pankrotihaldur ja seega õiguse eriteadmistega isik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotihaldur ei pea end menetluses ise esindama. PankrS §-dest 56 ja 57 ei tulene haldurile õigusteadusalase hariduse nõuet. Ka PankrS § 65 lg 14 viitab, et pankrotihaldur võib olla advokaat või muu õigusteaduse eriteadmistega isik (TsMS § 218 lg 1 p-d 1 ja 2), aga ei pruugi. PankrS § 62 järgi on halduril lubatud kasutada toimingute tegemisel kolmandate isikute abi. Õige on kostja I vastuse p-s 2.1.7 väljatoodu, et TsMS § 217 järgi võib menetlusosaline osaleda menetluses tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Praegusel juhul ei tulene ei tsiviilkohtumenetluse seadustikust ega ka pankrotiseadusest erisust, et pankrotihaldur ei võiks osaleda menetluses esindaja kaudu. Ka Riigikohtu praktikas on pankrotihalduril lepingulise esindaja kasutamisest tekkinud õigusabikulusid peetud põhjendatuks (vt nt Riigikohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58976, 20. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-16 ja 18. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-16). Isegi kui menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta see asjaolu temalt õigust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11). Seega on alusetu hageja väide, et kostja I pankrotihaldurina oleks pidanud osalema menetluses isiklikult.
13.3.Maakohus pidas vaidlustatud määruses põhjendatuks kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 168 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei ole väitnud ega põhjendanud, et kostja I lepingulise esindaja tunnitasu oleks põhjendamatu. Samuti pole hageja määruskaebuses väitnud ega põhjendanud, et kostja I lepingulise esindaja tehtud toiminguteks kulunud aeg oleks pidanud olema lühem kui 6 t 52 min. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja I lepingulise esindaja ajakulu ega tunnitasu põhjendatust hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seega ei ole alust muuta maakohtu määrust ka väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
5 (6)
2-21-2776
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
15.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.