OÜ Mesor (pankrotis) pankrotihalduri Oksana Kutśmei hagiavaldus Rain-Mati Pesori vastu kahju hüvitamiseks 96126,49 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rain-Mati Pesori apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. veebruar 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: Rain-Mati Pesor, ik XXX; lepinguline esindaja Marko Tiirik Vastustaja: OÜ Mesor (pankrotis) pankrotihaldur Oksana Kutšmei; lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. märtsi 2016 otsus välja mõistetud summa suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Rain Mati Pesorilt välja OÜ Mesor (pankrotis) kasuks 77331,24 eurot ja 12.01.2018 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 22926,46 eurot ning alates 13.01.2018 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt kuni selle tasumiseni.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Rain-Mati Pesori kanda ja määrata OÜ Mesor (pankrotis) pankrotihaldur Oksana Kutšmei menetluskulude suuruseks 1255,43 eurot.
4.1.Mõista Rain-Mati Pesorilt välja OÜ Mesor (pankrotis) kasuks kahjuhüvitis 77331,24 eurot ja ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 22926,46 eurot ning
edasine viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.2.Rahuldada hagiavaldus.
4.3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Rain-Mati Pesori kanda.
4.4.Mõista Rain-Mati Pesorilt välja OÜ Mesor (pankrotis) kasuks menetluskulude katteks maa- ja ringkonnakohtus 6462,54 eurot.
4.5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Mesor (pankrotis) pankrotihaldur Oksana Kutšmei (hageja) esitas Rain-Mati Pesori (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista välja kahjuhüvitis 88 881,24 eurot ja viivis. Hagiavalduse kohaselt tekkis OÜ-le Mesor otsene varaline kahju põhivara võõrandamisest summas 42 844,50 eurot, pangakontol oleva raha äravõtmisest summas 45 200 eurot, maksuvõlast 8 568,90 eurot ja selle intressist 836,74 eurot. Kahju on kokku 88 881,24 eurot. Nõude eeldused on täidetud. ÄS § 187 lõikest 2 tulenevalt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule. Juhatuse liige rikkus juhatuse liikme kohustusi. Detsembris 2013. a läksid kõik OÜ Mesor töötajad üle FIE Pesor Rain-Mati juurde.
22.detsembril 2013. a mõistis Tartu Ringkonnakohus OÜ Kvaliteetinkasso kasuks välja 19 713,47 eurot ja viivise. Märtsis 2014. a võõrandas kostja OÜ Mesor põhivaraks olnud sõidukid. Sõidukite müügist saadud raha 42 844,50 eurot ei laekunud OÜ Mesor pangakontole. Kostja sõnul toimus müük sularahas ja kostja viis raha OÜ Mesor kassasse. Seejärel andis kostja raha üle Jõhvi notari juures üheaegselt OÜ Mesor osade võõrandamisega Heino Laurile. Seega andis kostja raha üle
isikule, kellel ei olnud õigust äriühingut esindada. Heino Laur sai juhatuse liikme volitused
5.juunil 2014. a. Kostja hiljem esitatud väljavõtted ei ole usaldusväärsed.
4.juunil 2014. a esitas OÜ Kvaliteetinkasso pankrotiavalduse OÜ Mesor vastu. 10. juunil 2014. nimetas maakohus ajutiseks halduriks O. Kutsmei. Kohus kuulutas pankroti 3. oktoobril 2014 välja.
1.septembril 2014. a sai OÜ Mesor juhatuse liikmeks Tatjana Tihhomirova. Maakohus tuvastas pankrotimääruses, et OÜ Mesor maksejõuetusel puuduvad objektiivsed majanduslikud põhjused. Maksejõuetuse on tõenäoliselt põhjustanud endine juhatuse liige Rain-Mati Pesor, et vältida OÜ Kvaliteetinkasso nõude rahuldamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole nimetanud, millist juhatuse liikme kohustust ei ole kostja täitnud. Pangakontodelt võetud raha kasutati busside ostmiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt OÜ Mesor kasuks välja kahjuhüvitise 88 881,24 eurot ja viivise perioodi 7. oktoober 2014. a kuni 7. märts 2016. a eest 10 276,40 eurot. Maakohus mõistis välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5207,11 eurot ja sellelt viivise kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus mõistis kostjalt välja riigi kasuks menetluskulud 1250 eurot, mille kandmisest oli hageja vabastatud. Kostja menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda. Maakohus märkis, et nõustub hageja seisukohtadega, et: 1) perioodil jaanuar kuni september 2013. a oli OÜ Mesor käive keskmiselt 17 500 eurot, kuid see langes järsult alates oktoobrist 2013. a ning samal ajal läksid kõik tööl olnud töötajad üle FIE Pesor Rain-Mati juurde; 2) 2014. a märtsi alguses müüs kostja Mesor OÜ-le kuulunud põhivara ehk sõiduvahendid. Ajutine haldur tuvastas, et OÜ Mesor poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidest nähtuvalt oli OÜ Mesor käive 2014. a märtsis 42 844,50 eurot, mis tekkis põhivara võõrandamisest. Majandustegevus sel perioodil OÜ-l Mesor puudus; 3) alates 16. oktoobrist 2013. a laekumisi võlgniku SEB Pank AS-s avatud kontole ei olnud ehk sõidukite müügist saadud raha OÜ Mesor pangakontole ei jõudnud. Seega pidi sõidukite müük toimuma sularahas või pidid rahalised vahendid olema kantud kolmanda isiku arveldusarvele; 4) väidetav kassa üleandmine toimus kostja sõnul samaaegselt OÜ Mesor osade võõrandamise tehinguga Jõhvis notari juures ehk 28. mail 2014. a. Heino Laur`i juhatuse liikme volitused algasid aga 5. juunil 2014. a. Seega ei olnud H. Laur kassa väidetava üleandmise ajal veel OÜ Mesor juhatuse liige; 5) TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg1 kooskõlas käituv juhatuse liige oleks äriühingu põhivarast saadud vahendid pidanud üle andma äriühingule. Kostja ei teinud seda, kuna soovis vältida täitemenetlust. Kosjta rikkus juhatuse liikme kohustusi; 6) OÜ Mesor põhivara võõrandamisega tekkis äriühingul käive 42 844,50 eurot. Sellelt summalt käibemaksu ei tasutud, mille tõttu tekkis Mesor OÜ-l intresside maksmise kohustus, mis hagiavalduse esitamise hetkel on summas 8 36,74 eurot. Kostja oleks juhatuse liikmena pidanud hoolsuskohustust järgides hoolitsema selle eest, et tekkinud käibemaksukohustus oleks täidetud õigeaegselt; 7) OÜ Mesor SEB Pank AS-is avatud konto väljavõttest nähtuvalt on alates 1. jaanuarist 2013 võetud pangakontolt sularahas välja 45 200 eurot. Juhatuse liige, kes äriühingu pangakaarti
vallates võtab ära äriühingu raha, ei käitu kooskõlas TsÜS §-ga 35 ja ÄS § 187 lõikest 1 tuleneva hoolsuskohustusega. Maakohus märkis, et kostja tegutses OÜ Mesor pankrotistumise nimel ja viis OÜ Mesori tegevuse üle FIE-le Rain-Mati Pesor. Eesmärgiks oli vältida OÜ Kvaliteetinkasso nõude täitmist. Maakohtu hinnangul tekkis OÜ-le Mesor järgmine varaline kahju: 1) äriühing jäi ilma põhivara võõrandamise tulemusena saadud rahast 42 844,50 eurot; 2) äriühing jäi ilma tema pangakontol olnud rahast summas 45 200 eurot; 3) tekkis maksuvõlg 8 568,90 eurot, kuna põhivara võõrandamiseks ei makstud käibemaksu; 4) maksuvõlgnevusest tekkis intress 836,74 eurot. Kahju tekkis juhatuse liikme kohustuste rikkumisest. Esineb põhjuslik seos. Kui kostja oleks järginud TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 ning oleks kandnud müügist saadud raha OÜ Mesor pangakontole, ei oleks äriühingule kahju tekkinud. Kui kostja ei oleks võtnud sularaha välja, ei oleks selles ulatuses kahju tekkinud. Samuti ei oleks tekkinud maksuvõlga, kui käibemaksu oleks tasutud õigeaegselt. Maakohus ei pidanud usaldusväärseteks dokumentideks kostja esitatud Mesor OÜ kassa väljavõtet. 2013.a. ning väljavõtet 01.01. 2014 kuni 28.01.2014 , OÜ Mesor arveid OÜ-le Prendo ning kassa sissetuleku orderit, kuna neid ei saanud võrrelda originaalidega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palus alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus rikkus menetlus- ja materiaalõigust ning hindas tõendeid ebaõigesti. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt 1) ei määranud maakohus menetlusosalistele tähtaega, mille jooksul on menetlusosalistel võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Maakohus ei teavitanud menetlusosalisi, et lõpetab eelmenetluse; 2) oli maakohtu poolt otsuse tegemine 07.03.2016 üllatuslik. Kostjal puudus õiguslik vajadus taotleda dokumentide täiendavaks esitamiseks menetlustähtaja pikendamist, kuna kohus ei olnud dokumentide esitamiseks menetlustähtaega määranud ega teatanud, et kavatseb eelmenetluse lõpetada ja asuda otsust tegema; 3) ei selgitanud maakohus, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama; 4) esitas apellant 8.02.2016 suurel hulgal tõendeid. Maakohus ei hinnanud esitatud tõendeid ja ei rahuldanud esitatud taotlusi. Maakohus ei ole võtnud seisukohta apellandi 28.09.2014 ja 21.09.2015 menetlusdokumentides esitatu osas; 5) hindas maakohus vääralt asja juurde võetud tõendeid. Maakohtu seisukoht, et OÜ Mesor kassa sissetulekuorder ei ole OÜ Prendo poolt täitmist tõendavaks dokumendiks, ei tugine seadusele. Apellant on teinud kõik omaltpoolt võimaliku, et kohus oleks saanud nimetatud dokumente originaalidega võrrelda; 6) vaidlustas hageja dokumentide ehtsuse alles 26.09.2015. Kostja teatas õigeaegselt kohtule, et temal originaaldokumente ei ole, samuti teavitas ta kohut, kus dokumendid võivad asuda – endise juhatuse liikme Heino Lauri käes;
7) järgis kostja hoolsuskohustust OÜ Mesor ees. Samuti ei ole vastustaja tõendanud kahju suurust ning kahju põhjuslikku seost; 8) Tasumata käibemaks ja intressid ei ole äriühingu kahju VÕS § 127 lg 1 mõttes (3-2-1110-13 p 16). Vara müügist saadud rahalt käibemaksu maksmata jätmiselt ei saa tekkida kahju hüvitamise nõuet äriühingu juhatuse liikme vastu; 9) Ei olnud apellandil võimalik esitada vastuväiteid menetluskulude suurusele. Vastustaja menetluskulud on põhjendamatult suured. Apellant ei nõustu õigusabi osutamise ajalise mahuga. See ei ole proportsioonis osutatud teenuse mahuga. Apellant leiab, et õigusabi põhjendatud maht on 14,5 tundi ja õigusabi tasu on põhjendatud summas 1450 eurot. Apellant taotles ringkonnakohtu kaasabi tõendite kogumisel ja palus tunnistaja üle kuulata Heino Laur, Lilia Meri ning vande all kostja (apellant).
5.Vastustaja vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või uue otsuse tegemiseks. Maakohus on oma seisukohti piisavalt ja põhjalikult põhistanud ning andnud hinnangu kõikidele asjas tähtsust omavatele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele.
6.Ringkonnakohus peatas tsiviilasjas 22. veebruari 2017 määrusega menetluse, kuna Harju Maakohtu menetluses oli Mesor OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oksana Kutšmei hagi Prendo OÜ vastu tehingu tagasivõitmiseks (tsiviilasi nr 2-14-61505). Ringkonnakohus uuendas käesolevas asjas menetluse 26. juunil 2017.
7.Vastustaja vähendas 14.08.2017 esitatud taotluses OÜ-le Mesor (pankrotis) tekitatud kahjusummat 88 881,24 eurot 11 500 euro võrra. Vastustaja nõue pärast nõude vähendamist on 77 381,24 eurot. Vastustaja märkis, et ebaõige ja meelevaldne on käsitlus, nagu muudaks kompromissis osade sõidukite müügitehingute kehtetuse tunnustamine ja nende omandiõiguse tagasisaamine olematuks apellandi rikkumise sõidukite võõrandamisel ja sellega tekitatud kahju (IV kd lk 71).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada väljamõistetud summa suuruse osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja OÜ Mesor (pankrotis) kasuks põhivõlg 77331,24 eurot ja viivis 22926,46 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta apellandi kanda.
9.Apellatsioonkaebuses on apellant vaidlustanud maakohtu otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu põhjusel, et maakohus ei määratlenud tõendamiskoormist, ei andnud apellandile aega tõendite esitamiseks, ei määranud menetlusosalisele mõistlikke tähtaegu ning ei selgitanud millist õigust kohus kohaldab.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud järgmised faktilised asjaolud: 1) OÜ Mesor (pankrotis) pangakontolt on kostja valduses olnud pangakaardiga võetud alates 2013 aasta jaanuarist välja 45 200 eurot; 2) 2013 aasta detsembris viidi kõik varem OÜ Mesor (pankrotis) töötanud kuus töötajat üle FIE Pesor Rain-Mati juurde;
3) 2014 aasta märtsis võõrandas kostja OÜ Mesor (pankrotis) juhatuse liikmena äriühingu põhivara ehk sõidukid ja võõrandamisest saadud raha 42 844, 50 eurot OÜ pangakontole ei laekunud; 4) OÜ Mesor (pankrotis) esitas märtsis käibedeklaratsiooni, millel deklareeris käivet 42 844, 50 eurot, kuid käibemaksu ei tasutud.
11.Hageja taotles ringkonnakohtus põhinõude vähendamist, kuna osa kahjust on menetluse kestel hüvitatud tagasivõitmise asjas sõlmitud kompromissi tulemusena. Kostja esitas vastuväited kahju vähendamise ulatuse osas ja leidis, et kahju oleks pidanud enam vähendama. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tagasivõidetud vara müümine toimus võlausaldajate huvides ja pankrotimenetluse reeglite kohaselt. Arvestades hageja vähendatud nõuet ringkonnakohtus, on hageja nõue 77 381,24 eurot, mis koosneb sõidukite võõrandamise ja arvelt raha võtmisega tekitatud kahjust ning maksuintressidest. Hageja esitas nõude ka viivise saamiseks alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni.
12.Maakohtus kostja oma vastuväiteid, mis välistanuks tema poolt kahju tekitamise ei tõendanud. Ringkonnakohus jättis määrusega kostja taotluse tõendite kogumiseks TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et eelnevas pikka aega kestnud menetluses oli pooltele tagatud võimalus esitada taotlusi ja tõendada oma väiteid ja vastuväiteid TsMS § 230 lg-ga 1 kooskõlas. Kuna maakohus tagas pooltele piisavad võimalused tõendite esitamiseks, siis arvestades eeltoodut lähtub ringkonnakohus asja läbivaatamisel maakohtus asja juurde võetud tõenditest.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõue summas 77 331,24 eurot on kostja vastu põhjendatud ja tõendatud. ÄS § 187 lõikes 2 sätestatud nõude eeldusteks on juhatuse liikme kohustuste rikkumine (TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1), juhatuse liikme vastutus (korraliku ettevõtja hoolsusstandardi rikkumine - ÄS § 187 lg 2 teine lause) ja äriühingule kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128) ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). ÄS § 187 lõikes 2 sätestatud nõude tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (RKTKo 3-2-1-113-16 p 15, RKTKo 3-2-1-40-13 p 18).
14.TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (RKTKo 3-2-1-113-16 p 15). ÄS § 187 lg 1 alusel peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsus (ÄS § 187 lg 1) on kõrgendatud hoolsus (RKTKo 3-2-1-33-10 p 11). ÄS § 306 lg 2 kolmas lause paneb juhatuse liikmele kohustuse tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Juhatuse liikmetele kohaldub ka TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620.
15.Hageja tõendas, et raha sõidukite võõrandamisest OÜ Mesor (pankrotis) arvetele ei laekunud ja sularaha võeti pangakontolt välja. Kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist, s.o äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Ringkonnakohus leiab, et arvelt korduv raha väljavõtmine ilma majandusliku põhjenduseta ja sularaha eest sõidukite võõrandamine on tegevused, mida saab lugeda juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumiseks. Kostja märkis, et ta ei ole hoolsuskohustust rikkunud ja tema vastuväited maakohtus põhinesid sellel, et tema juhatuse liikme volitused OÜ-s Mesor (pankrotis) lõppesid 05.06.2014.a ja tema valduses ei ole dokumente, mis tõendaksid majandustehingute sisu, mis arvelt võetud rahaga tehti. Sõidukite võõrandamisest saadud raha andis kostja enda väitel üle H. Laurile. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja oli juhatuse liige nii arvelt raha väljavõtmise kui ka vara võõrandamise ajal, siis oli tema kohustuseks dokumenteerida äriühingu majanduslikud tehingud nõuetekohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei tõendanud, et ta tegutses hoolsuskohustust järgides. Maakohus luges õigesti ebausaldusväärseteks dokumentideks kostja esitatud Mesor OÜ 2013.a. kassa väljavõtte ning 01.01.2014 kuni 28.01.2014 OÜ Mesor arved OÜ-le Prendo ning kassa sissetulekuorderid, kuna neid ei saanud võrrelda originaalidega ning muud dokumendid OÜ-l Mesor puudusid. Õige on ka seisukoht, et kuna H. Laur ei olnud raha üleandmise kohta koostatud dokumendi koostamise ajal OÜ Mesor juhatuse liige, siis puudus kostjal õigus ja alus raha üleandmiseks ja seda tehes oli kostja raskelt hooletu. Kostja väited, et uus juhatuse liige on kogu eelneva äriühingu dokumentatsiooni säilimise eest ainuvastutav, ei ole õiged. Muid dokumente pankrotimenetluses ega ka käesolevas menetluses kostja esitanud ei ole, järelikult rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust. Kohustuse rikkumine on kahjuga põhjuslikus seoses. Hoolas juhatuse liige oleks saanud kahju tekkimise ära hoida. Kostja väide, et tema ei saanud mõjutada uue juhatuse liikme käitumist, ei ole asjakohane. Kostja seisukoht, et käesolevas asjas ei saa arvestada pankrotimenetluses toodud järeldusega, et OÜ Mesor maksejõuetusel puudusid objektiivsed põhjused, ei ole õige.
16.Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks arvelt raha võeti, miks võõrandamisest saadud vahendid anti üle kolmandale isikule ja miks maksuintress jäeti tasumata. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta käitus korraliku ettevõtja hoolsusega. Järelikult ei vabane kostja vastutusest ÄS § 187 lg 2 teise lause kohaselt.
17.Kuna hageja vähendas põhinõuet, väheneb ka viivis. Alates 7. oktoobrist 2014 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni on muutnud sissenõutavaks viivis 22 926,46 eurot (perioodil 07.10.2014-12.05.2017 põhivõlg 88 881,24 eurot, perioodil 13.05.2017-26.05.2017 põhivõlg 80 081,24 eurot ja perioodil 27.05.2017-12.01.2018 põhivõlg 77 331,24 eurot). Kuna põhivõlg vähenes, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka viivise osas ja mõistab välja ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 22 926,46 eurot ja edasise viivise põhivõlalt kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras TsMS § 367 kohaselt.
18.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja määrab TsMS § 174 lg 1 kohaselt kindaks hageja menetluskulude rahalise suuruse.
Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohtu poolt määratud menetluskulude suurust tuleb muuta. Menetluskulude rahalise suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsustus ja käesoleval juhul puudub alus maakohtule ette heita diskretsiooni piiride ületamist. Maakohus on esitanud kaalutlused, miks ta pidas põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 5 200 eurot. Apellandi seisukoht, et hageja põhjendatud oleksid kulud summas 1450 eurot ei arvesta maakohtu menetluses tehtud toiminguid ega ajakulu. Ringkonnakohus märgib, et kuigi poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed, ei oleks siiski käesolevas asjas millegagi põhjendatud kostja seisukoht, et tema menetluskulud olid maakohtus oluliselt suuremad (summas 3 752), kui hageja omad.
19.Ringkonnakohus vähendab vastustaja menetluskulude suurust ringkonnakohtus, kuna ei pea vajalikuks ja põhjendatuks 05.07.2016 toimunud 7-tunnist apellatsioonkaebusega tutvumist ja vastuse koostamist (3 lk). Sellised toimingud ei saa advokaadil võtta pea kogu tööpäeva. Apellatsioonkaebusega tutvumise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 30 minutit. Ka samal päeval esitatud vastuse koostamisega ei saa põhjendada esitatud ajakulu täies ulatuses. 05.07.2016 esitatud vastus on kolmel lehel, millest on sisulist osa u 1,5 lehekülge. Ringkonnakohus peab kõnealuse vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Seetõttu määrab ringkonnakohus 05.07.2016 õigusabi (apellatsiooniga tutvumine, vastuse koostamine) eest kindlaks ajakulu 2,5 tundi (250 eurot). Muus osas peab ringkonnakohus hageja menetluskulusid põhjendatuks. Tegu on keskmise keerukusega kohtuasjaga ning kogu menetluskulu 1255,43 eurot apellatsioonikohtus vastab sellele. Seetõttu mõistab ringkonnakohus kostjalt välja OÜ Mesor (pankrotis) kasuks 1255,43 eurot.
20.Kuna hageja seda taotleb, märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 kohaselt, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.