Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Asjaolud ja hageja nõue Clearstream Banking S.A. esitas 14.07.2012 Harju Maakohtule hagi AS Baltika vastu, milles palus tuvastada, et kostja 20.04.2012 aktsionäride korralisel üldkoosolekul ei võetud vastu vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsust. Alternatiivselt palus hageja tuvastada selle otsuse tühisuse. 25.10.2012 esitatud menetlusdokumendis palus hageja alternatiivselt tunnistada eelnimetatud üldkoosoleku otsus kehtetuks. 20.04.2012 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek, mille päevakorras oli punkti 4 all vahetusvõlakirjade väljalaskmine ja aktsiakapitali tingimuslik suurendamine. Üldkoosoleku kutse kohaselt tegi kostja nõukogu ettepaneku suurendada aktsiakapitali ja lasta esiteks välja 5 000 000 H-võlakirja nimiväärtusega 30 senti KJK FS-SIF-le (KJK) ning 2 350 000 I-võlakirja nimiväärtusega 1 sent kostja kontserni juhtkonnale. Samuti tegi nõukogu ettepaneku, et aktsionärid loobuksid vahetusvõlakirjade märkimise eesõigusest ja võlakirjade vahetamisel väljalastavate aktsiate märkimise eesõigusest. Hageja esindaja esitas hääletamisele vastuväite, kuid sellega ei arvestatud. Otsuse poolt anti 78,1% ja vastu 21,84% koosolekul osalenud häältest ning otsus loeti vastuvõetuks. Hageja esindaja hääletas otsuse vastu. Koosoleku juhataja selgituse järgi piisas otsuse vastuvõtmiseks 3/4 suurusest häälteenamusest. Hageja palus parandada protokoll selliselt, et otsust vastu ei võetud, kuid kostja keeldus sellest. Aktsionäride märkimise eesõiguse välistamiseks on vajalik ka nende aktsionäride nõusolek, kelle eesõigus välistatakse. Hageja ei ole eesõiguse välistamisega nõus ja tulenevalt kostja huvidest ei ole õiguslikku alust nõuda aktsionäridelt nõusolekut. Seega ei saa võlakirjade väljalaskmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsust lugeda vastuvõetuks. KJK on ING L S.A. (ING) esindajakonto kaudu kostja aktsionär. ING-i osalus kostjas on 21,21%. Seega oli H-võlakirjade emissioon suunatud kostja suurimale aktsionärile. H-võlakirjade väljalaskmise otsuse hääletamisel osales ka KJK (ING-i) esindaja ja I-võlakirjade väljalaskmise otsuse hääletamisel kostja juhatuse esimees MM. Võlakirjade väljalaskmisel otsustati sisuliselt tehingu tegemist aktsionäriga, kuid äriseadustiku (ÄS) § 303 lg 1 järgi ei või aktsionär sel juhul hääletada, st nende hääled tuleb maha arvata, mistõttu ei ole otsust vastu võetud. Ka ei võinud üldkoosolek I-võlakirjade emissiooni puhul anda nõukogule vastuolus ÄS § 351 lg 7 p-ga 2 õigust määrata isikute ringi, kellele emissioon on suunatud, ega juhatusele õigust määrata igale märkijale suunatud võlakirjade kogust. Eelnevast tulenevalt kajastab üldkoosoleku protokoll aktsiakapitali suurendamise ja aktsionäride eesõiguse välistamise otsuse vastuvõtmist valesti. Kui siiski lugeda üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, on see eeltoodud põhjustel tühine. Lisaks on otsus tühine, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda (ÄS § 3011 lg 1 p 4). Koosoleku kokkukutsumise teates ega selle lisadokumentides ei sisaldunud, vastuolus ÄS § 345 lg 1 kolmanda lausega, kostja juhatuse selgitust, miks on märkimise eesõiguse välistamine seltsi huvides vajalik, samuti ei põhjendanud juhatus väljalaskehinda. Hageja soovis samuti emissioonis osaleda ja pidas selle üle KJK-ga läbirääkimisi, kuid kokkuleppele ei jõutud.

Kui kohus leiab, et vaidlusalune üldkoosoleku otsus ei ole tühine, on see eeltoodud põhjustel vastuolus seadusega ja tuleb kehtetuks tunnistada. Tegemist ei ole hagi muutmisega, vaid üksnes täpsustusega. Hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole alust. Hageja on kostja aktsionär, kes osales üldkoosolekul, ja seega on tal õigus esitada üldkoosoleku otsuse puudumise või tühisuse tuvastamise või otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet. Ka Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) §-st 6 tuleneb, et hagemisõigus on esindajakonto omajal. Kostja vastus Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Hagejal ei ole õigust vaidlustada üldkoosoleku otsust, sest ta on välisriigi äriühing, mis osutab väärtpaberite hoiustamise teenust. Hageja ise ei ole ühegi kostja aktsia omanik ja seega ei ole tal iseseisvat huvi kostja tegevuse vastu. Aktsionär ei ole esindajakonto omaja, vaid klient, kelle jaoks ja kelle arvel aktsiaid kontol hoitakse. Menetlusõigusi saab teostada ainult klient ise enda nimel. Kui kohus leiab, et hagejal on õigus kohtusse pöörduda, peab hageja täpsustama, millise aktsionäri huvides on ta hagi esitanud. Kui hagi on esitatud E.MF S.A. (M) eest, siis on hagi esitamine vastuolus hea usu põhimõttega, sest M-le on kaks korda tehtud ettepanek osaleda H-võlakirjade emissioonis proportsionaalselt talle kuuluva osalusega, kuid ta ei ole sellega nõustunud. Nõue tuvastada, et üldkoosoleku otsust ei võetud vastu, on alusetu. Otsuse poolt anti 78,1% koosolekul esindatud aktsiatega määratud häältest. Aktsionäride eesõiguse välistamise otsuse vastuvõtmiseks vajalik 3/4 häälteenamus saavutati. Otsus on üldkoosolekul kehtivalt vastu võetud ega ole vastuolus seadusega. Äriseadustik ei võimalda aktsionäril paluda kohtul tuvastada, et otsus jäi vastu võtmata, kuna see on vastuolus seadusega. Samuti ei ole otsus tühine, sest seaduses sätestatud tühisuse aluseid ei esine. Aktsionäride eesõiguse välistamine suunatud emissiooni korral on tavaline praktika. Ka hageja esindajakontol hoitavad M aktsiad on omandatud samasuguse suundemissiooni tulemusel. Kostja on majandusraskustes ja tema netovara ei vasta seaduse nõuetele. Majandusraskuste ületamiseks on vaja lisaraha. 2011.a korraldatud emissioon näitas, et aktsionäridele suunatud proportsionaalne emissioon ei võimalda vajalikku raha juurde saada, sest väikeaktsionärid ei soovi aktsiaid märkida. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud, sest hageja esitas selle alles 25.10.2012 ehk pärast kolme kuu möödumist otsuse vastuvõtmisest. Asjasse puutumatu on hageja väide, et ta ei saanud nõuet varem esitada, sest ta ei saanud varem tutvuda üldkoosolekul osalenud aktsionäride nimekirjaga. Kostja taotles ka vaheotsuse tegemist üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumise kohta. Menetluse käik ja maakohtu otsuse põhjendus Harju Maakohus jättis 12.04.2013 määrusega rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Määruse põhjenduste järgi on hagejal kui esindajakonto omajal õigus teostada kõiki aktsiatest tulenevaid õigusi, mh esitada hagi. Harju Maakohus tegi 12.09.2013 vaheotsuse, millega kohaldas üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude suhtes aegumist ning jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse mittevastuvõtmise tuvastamise ja alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõude osas jätkas maakohus menetlust. Vaheotsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja esialgses hagiavalduses üksnes nõude tuvastada, et üldkoosoleku otsust ei võetud vastu, ja alternatiivselt otsuse tühisuse tuvastamise nõude. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitas hageja alles 25.10.2012 ehk pärast ÄS § 302 lg-s 1 sätestatud kolmekuulist aegumistähtaega. Seega on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue aegunud ja tuleb jätta rahuldamata.

30.09.2013 otsusega jättis maakohus hagi üldkoosoleku otsuse mittevastuvõtmise ja alternatiivselt - tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Olukorras, kus otsuse vastu võtnud isik või isikute ühendus oli selleks pädev, ei saa öelda, et otsust ei ole vastu võetud, kuid vastu võetud otsus võib olla tühine või kehtetuks tunnistatav. Üldkoosoleku protokollist, registreerimisnimekirjast ja hääletustulemustest nähtuvalt ei saa väita, et üldkoosolekul jäi vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsus vastu võtmata. Aktsionäride korraline üldkoosolek võis ÄS § 297 lg 1 ja § 298 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel sellise otsuse vastu võtta ja on tõendatud, et selline otsus võeti vastu. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada, et kostja üldkoosolekul ei võetud vaidlusalust otsust vastu. Kostja ei ole rikkunud eesõiguse välistamise põhjendamise kohustust. Lisaks ei ole ebapiisava kirjaliku põhjenduse andmine koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, sest aktsionäridel oli võimalus aru saada, et koosolekul otsustatakse aktsiate väljalaskehinna üle, ja selle kohta oli võimalik küsida täiendavaid selgitusi üldkoosolekul. I-võlakirjade väljalaskmisel määrati õigustatud isikute ring (kostja kontserni kuuluvate äriühingute juhtivtöötajad) piisavalt selgelt. Tegemist ei ole umbmäärase ega vastuolulise otsusega, mille õiguslikuks tagajärjeks oleks otsuse tühisus. Üldkoosoleku otsuse punktiga 4.6 piirati kõigi aktsionäride, sh KJK eesõigust. See, et Hvõlakirjade märkimise eesõigus anti KJK-le kui investorile, kes muuhulgas on ka aktsionär, ei tähenda, et KJK oleks teostanud ÄS § 345 lg 1 järgset eesõigust. Kuna eesõiguse välistamise otsus puudutas kõiki aktsionäre ühetaoliselt ja tegemist ei olnud ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud küsimuse otsustamisega, võis KJK selle küsimuse otsustamisel hääletada. ÄS § 345 lg-s 1 sätestatud 3/4 poolthäälte enamuse nõue on täidetud. Seega ei ole rikutud ÄS § 345 lg-s 1 sätestatud märkimise eesõiguse piiramise nõudeid ja üldkoosoleku otsus ei ole sel põhjusel tühine. Üldkoosoleku otsuse punktidest 4.1 ja 4.2 nähtub, et koosolekul otsustati aktsiakapitali tingimusliku suurendamise ja vahetusvõlakirjade väljalaskmise tingimuste kinnitamist, mitte aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist. Seega ei kohaldu ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirang. Isegi kui aktsionärid, kellele emissioon oli suunatud, ei oleks võinud hääletada, ei oleks nende häälte arvestamata jätmine mõjutanud otsuse tulemust. Lisaks ei too ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud piirangu rikkumine kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust, vaid võib olla otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Vaidlustatud otsus ei ole ka vastuolus heade kommetega, samuti ei ole rikutud võlausaldajate kaitseks ega muu avaliku huvi tõttu kehtestatud sätet (ÄS § 3011 lg 1 p-d 1 ja 2). Seega ei ole üldkoosoleku otsus tühine ka muul alusel. Apellatsioonkaebus Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsused tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja tuvastada, et AS Baltika 20.04.2012 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul ei võetud vastu vahetusvõlakirjade väljaandmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsust; alternatiivselt tuvastada 20.04.2012 üldkoosoleku otsuse tühisus või tunnistada otsus kehtetuks; menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu järeldus, et hageja ei ole hagiavalduses vaidlustanud 20.04.2012 üldkoosoleku otsust osas, millega otsustati I-võlakirjade väljaandmine, ei põhine hagi materjalil ega muul alusel. Hageja ei ole märkinud, et on esitanud hagi üksnes H-võlakirjade väljaandmise vaidlustamiseks. Maakohus kohaldas vaheotsuse tegemisel ebaõigesti ÄS § 302 lg 1, jättes arvestamata, et hageja esitas kostja 20.04.2012 otsuste vaidlustamiseks kohtusse hagi 13.07.2012. Hagiavalduse

taotlustes ei olnud sõnaselgelt kirjas, et hageja palub alternatiivselt ka kostja üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, kuid see tuleneb hagiavalduses esitatud nõuetest. Juhul, kui aktsionär on esitanud kohtusse hagi aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks (sh vastava otsuse mittevastuvõtmise tuvastamiseks ja/või otsuse tühisuse tuvastamiseks), tuleb seda hagiavaldust tõlgendada selliselt, et juhul, kui kohus leiab, et puudub aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse tühisuse alus, kuid hagiavalduse asjaoludest tulenevalt on olemas selle otsuse kehtetuse alus, siis soovib hageja otsuse kehtetuks tunnistamist. Lisaks oli hagejal aktsionäride üldkoosolekul osalenud aktsionäride nimekirjaga esmakordselt võimalus tutvuda alles siis, kui kostja selle esitas koos 01.10.2012 vastusega hagile, mistõttu ei olnud 25.10.2012 veel möödunud 3-kuuline otsuse kehtetuse tunnistamise nõue esitamise tähtaeg. Hageja esitas esmase nõudena tuvastada, et kostja 20.04.2012 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul ei võetud vastu vahetusvõlakirjade väljaandmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsust. Maakohus jättis selle nõude rahuldamata, jättes kohaldamata TsÜS § 33 lg 1, § 67 lg 2 ja ÄS § 345 lg 1. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-163-11 käsitleb ainult ühte võimalust, millal ei saa juriidilise isiku organi otsuse vastuvõtmisest rääkida. Nimetatud lahendit ei saa tõlgendada selliselt, et kõik pädeva organi poolt hääletamisele pandud otsuste eelnõud tuleb lugeda automaatselt vastuvõetuks, sõltumata poolthäälte arvust või otsuse vastuvõtmise eeltingimuseks olevast puudutatud isiku nõusolekust. Kuna vastavalt TsÜS § 33 lg-le 1 on hääle andmine juriidilise isiku otsuse tegemisel tahteavaldus ja TsÜS § 67 lg-st 2 tulenevalt on juriidilise organi otsus mitmepoolne tehing, kui otsuse tegemiseks on vaja rohkema kui ühe isiku tahteavaldust, siis on otsuse mittevastuvõtmise tuvastamine võimalik ka juhul, kui seaduses sätestatud tahteavaldused otsuse vastuvõtmiseks puuduvad. Seega oleks kohus pidanud hageja tuvastusnõude lahendamisel tuvastama, kas kostja 20.04.2012 üldkoosolekul anti seaduses sätestatud tahtevaldusi, mis oli eelduseks vahetusvõlakirjade väljaandmise ja kostja aktsiakapitali tingimuslikuks suurendamiseks. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-45-12 p-s 15 selgelt sedastanud, et uute aktsiate märkimise eesõiguse välistamine või piiramine ainult ühel või osal aktsionäridel on lubatud üksnes juhul, kui aktsionär sellega nõustub. Sealhulgas on Riigikohus märkinud, et ÄS § 345 lg 1, mis sätestab aktsionäride märkimise eesõiguse välistamise, ei anna alust otsustada aktsiate märkimise eesõiguse välistamist ainult mõnede aktsionäride suhtes. Hageja ei ole andnud tahteavaldust oma eesõiguse välistamiseks, järelikult puudusid vahetusvõlakirjade väljaandmiseks vajalikud tahteavaldused. Seega ei ole vahetusvõlakirjade väljaandmise ja sellest tulenevalt aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsust vastu võetud. Lisaks sellele ei ole kostja üldkoosolekul vaidlusalust otsust vastu võetud ka seetõttu, et ING LS.A. (kes teostas KJK FS-SIF aktsiatest tulenevaid õigusi) poolthääli arvestati hääletustulemuste arvutamisel. Vastavalt ÄS § 303 lg-le 1 ei või aktsionär muuhulgas hääletada, kui otsustatakse aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist. Kui need hääled arvata maha päevakorra punkti 4 juures, siis ei saanud otsus vastuvõtmiseks piisavalt hääli ning seega otsust ei ole vastu võetud. Lisaks ei võinud vastavalt ÄS § 303 lg-le 1 aktsionäride üldkoosoleku päevakorrapunkti 4 juures arvestada kostja juhatuse esimehe MM hääli, mis MM otsuse tegemisel andis nii enda kui aktsionäri kui ka teiste aktsionäride esindajana. Kuna I-võlakirjade väljalaskmisega on antud õigus aktsiaid märkida kostja juhatusel (sh MM), siis otsustati selle otsuse tegemisega tehingu tegemist MM-iga. Vastavalt VÕS §-le 623 oli MM, teostades aktsionäride õigusi esindajana, huvide konflikti olukorras. Seega oleks pidanud antud volitustes olema märgitud, et MM-il oli õigus teha tehinguid iseendaga. Hageja nõudis kohtult nende volikirjade väljanõudmist, kuid maakohus hageja taotlust ei rahuldanud, rikkudes sellega menetlusõigusnorme, mis võis kaasa tuua ebaõige otsuse.

ÄS § 351 lg 7 p 2 kohaselt peab aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuses olema muuhulgas märgitud aktsiakapitali tingimuslikus suurendamises osalevate isikute ring. Seega ei ole võimalik osalevate isikute ringi määramise pädevust üle anda aktsiaseltsi nõukogule või/ja juhatusele. Muuhulgas on kostja otsuses isikute ring määratud umbmääraselt. Seega ei ole aktsionäride üldkoosolek otsustanud ÄS § 351 lg 7 p-s 2 sätestatu üle ning otsust aktsiakapitali tingimusliku suurendamise kohta ei ole järelikult vastu võetud. Hageja esitas kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse tunnustamise nõude alternatiivselt, tuginedes kõigepealt samadele asjaoludele, millele hageja tugines ka otsuse mittevastuvõtmise tuvastamise nõude esitamisel. Lisaks tugines hageja kostja üldkoosoleku vaidlustatud otsuste tühisuse tunnustamise nõude esitamisel ka sellele, et kostja üldkoosolekul rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda, mis on otsuste tühisuse aluseks ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine seisnes selles, et kostja juhatus ei esitanud vastavalt ÄS 345 lg 1 lausele 3 kirjalikku selgitust, miks on vahetusvõlakirjade väljalaskmisel aktsionäri märkimise eesõiguse välistamine vajalik ega põhjendanud selles ka aktsiate väljalaskehinda. Tegemist on normiga, mis sätestab nõuded üldkoosoleku kokkukutsumisele. Kohus on ÄS § 3011 lg 1 p 4 ebaõigesti kohaldades leidnud, et ÄS § 345 lg 1 lauses 3 sätestatud kirjaliku selgituse esitamata jätmist ei saa pidada oluliseks rikkumiseks. Nimetatud kirjaliku selgituseta ei ole aktsionäril võimalik otsustada, millised tagajärjed on aktsiate märkimise eesõiguse välistamisel tema varanduslikule positsioonile, sh peab aktsionäril olema kirjaliku selgituse alusel võimalus võrrelda, milline oleks tema aktsiate väärtus, kui uusi aktsiaid märkimise eesõiguse välistamisega ei emiteerita ja milline oleks tema aktsiate väärtus siis, kui seda tehakse jms. Maakohus kohaldas materiaalõigusnormi ebaõigesti, rakendades aegumist hageja nõudele, millega paluti alternatiivselt kostja üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Seega on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja vastava alternatiivse nõude, eeldusel, et maakohtu otsus on õige hageja esmaste nõuete rahuldamata jätmisel. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2014 otsusega muudeti Harju Maakohtu 12.09.2013 vaheotsuse resolutsiooni ja Harju Maakohtu 30.09.2013 otsuse põhjendusi ja resolutsiooni. Clearstream Banking S.A. nõue 20.04.2012 aktsionäride üldkoosoleku otsuse vahetusvõlakirjade väljaandmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise kohta (päevakorrapunkt 4) kehtetuks tunnistamiseks jäi rahuldamata. Samuti jäi rahuldamata Clearstream Banking S.A. nõue tuvastada, et AS Baltika 20.04.2012 aktsionäride üldkoosolekul ei võetud vastu otsust vahetusvõlakirjade väljaandmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise kohta. Lisaks jäi rahuldamata Clearstream Banking S.A. nõue 20.04.2012 aktsionäride üldkoosoleku otsuse vahetusvõlakirjade väljaandmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise kohta (päevakorrapunkt 4) tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud jäid hageja kanda. Riigikohtu 11.06.2014 otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus osas, milles apellatsioonkaebuse alusel lahendati Clearstream Banking S.A. haginõue AS Baltika aktsionäride 20.04.2012 üldkoosolekul vastu võetud vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning jaotati menetluskulud. Tühistatud osas saadeti asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohtu otsusega jõustus otsus tsiviilasjas nr 212-27584 osas, millega jäeti rahuldamata Clearstream Banking S.A. haginõuded AS Baltika vastu

tuvastada, et AS Baltika aktsionäride 20.04.2012 üldkoosolekul ei võetud vastu vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsust või et nimetatud otsus on tühine (Harju Maakohtu 30.09.2013otsusega lahendatud nõuded, välja arvatud menetluskulude jaotus). Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, Harju Maakohtu 12.09.2013 otsus tuleb tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teeb ringkonnakohus uue otsuse ja rahuldab hagi osaliselt, tunnistades kehtetuks AS Baltika aktsionäride 20.04.2012 üldkoosolekul päevakorrapunkti 4 all vastu võetud otsuse aktsiakapitali tingimusliku suurendamise ja vahetusvõlakirjade väljalaskmise kohta osas, millega otsustati välja lasta 5 000 000 H-võlakirja, suunatuna KJK FS-SIF-le, samuti otsustati, et aktsionärid loobuvad vahetusvõlakirjade ja nende vahetamise tulemusena väljalastavate aktsiate märkimise eesõigusest (alapunktid 4.1, 4.2 ja 4.6). Ühtlasi jaotab kohus ümber menetluskulud. Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata. Praeguses menetluses vaatab ringkonnakohus tsiviilasja läbi osas, millega lahendati hageja nõue 20.04.2012 üldkoosolekul vastuvõetud vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse (päevakorrapunkt 4 koos alapunktidega 4.1-4.6) kehtetuks tunnistamiseks. Asja lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

hääleõiguse piirangut, saab otsust vaidlustada üksnes selle kehtetuks tunnistamise kaudu ÄS § 302 lg 1 alusel. Ka praeguses olukorras, kus tegemist on suure aktsionäride arvuga aktsiaseltsiga, saab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele tuginedes vaidlustada otsust selle kehtetuks tunnistamise kaudu. Vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel on koosoleku protokolli kantud hageja vastuväide otsusele, mis on ÄS § 302 lg 3 teise lause järgi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamise täiendav eeldus. Kolleegium, vastavalt Riigikohtu otsuses väljendatule, on seisukohal, et hageja nõue üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole aegunud. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi 20.04.2012 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks kohtusse 14.07.2012, s.o ÄS § 302 lg 1 teises lauses sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul. Olukorras, kus hageja on algselt esitanud otsuse puudumise või tühistamise tuvastamise nõude ning on hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitanud ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, tuleb tema nõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena. Ka äriseadustiku sätted viitavad kõnealuste nõuete menetlemise sarnasusele. Seega juhul, kui hageja esitas tähtaegselt kohtule hagi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja täiendab seda hiljem, tuginedes samadele asjaoludele, kehtetuks tunnistamise nõudega, ei saa nimetatud nõuet lugeda aegunuks. Hagi esitamine 14.07.2012 peatas ka sama otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumise (TsÜS § 160 lg 1). Kuigi maakohus jättis hageja nõude üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks aegumise tõttu rahuldamata ning ringkonnakohus selle otsuse eelmärgitud põhjusel tühistab, on tal siiski võimalik asja sisuliselt läbi vaadata, sest vaidluse lahendamiseks vajalikud asjaolud on hageja alternatiivsete nõuete lahendamisel leidnud üksikasjalikku kajastamist, samuti on pooled saanud oma seisukohti arvukates menetlusdokumentides põhjalikult väljendada. Selles osas, kuidas tuleb antud juhul kohaldada ÄS § 303 lg-s 1 sisalduvat hääletamise piirangut, on Riigikohus oma otsuses öelnud, et ta ei nõustu hageja käsitlusega. Vahetusvõlakiri on ÄS § 241 lg 1 järgi aktsiakapitali tingimuslikul suurendamisel kasutatav finantsinstrument, mille omaja saab võimaluse vahetada võlakiri aktsia vastu. Vahetusvõlakirjade väljalaskmise ja aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsustamist ja selliste otsuste vastuvõtmisega kaasnevaid hääletamisnõudeid reguleerivad ÄS §-d 351-3512. ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud piirangu mõte on kaitsta aktsiaseltsi aktsionäriga tehtavate võimalike kahjulike tehingute eest, kuid aktsiakapitali suurendamisel võib konflikt esineda mitte ühingu ja aktsionäri, vaid aktsionäride vahel. Vähemusaktsionäride kaitse enamusaktsionäride kahjulike otsuste eest aktsiakapitali suurendamisel (sh tingimusliku ehk vahetusvõlakirjade emissiooni kaudu suurendamisel) tuleneb aga vahetusvõlakirjade ja märkimise eesõigust reguleerivatest sätetest (ÄS § 345 lg 1). Seetõttu ei saa nõustuda hagejaga, et vaidlusaluse otsuse hääletamisel ei võinud osaleda aktsionär, kellele emissioon oli suunatud. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt anti aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse poolt ÄS § 341 lg 1 järgi otsuse vastuvõtmiseks vajalikus ulatuses hääli ning aktsionäride märkimise eesõigus välistati ÄS § 345 lg 1 teises lauses sätestatud häälteenamusega. ÄS § 345 lg 1 esimese lause järgi on aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt talle juba kuuluvate aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse summaga. Aktsionäride eesõiguse võib ÄS § 345 lg 1 teise lause järgi välistada üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest. ÄS § 351 lg 3 järgi kehtib samasugune eesõigus ka juhul, kui aktsiaselts suurendab aktsiakapitali tingimuslikult, lastes esmalt välja vahetusvõlakirju. Viidatud sätted annavad aktsionäridele õiguse omandada aktsiakapitali suurendamisel uusi aktsiaid ulatuses, mis vastab neile seni kuuluvale suhtelisele osalusele aktsiakapitalis. ÄS § 345 lg 1 on aktsionäride kaitseks kehtestatud norm. Märkimise eesõigus peab tagama, et aktsionärid säilitavad oma senise osaluse aktsiaseltsis. Aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest (ÄS § 272)

tulenevalt on märkimise eesõiguse välistamine või piiramine aktsionäri suhtes lubatud üksnes siis, kui need aktsionärid, kelle eesõigus välistatakse või seda piiratakse, sellega nõustuvad. Seadusest tulenevalt võib märkimisõigust välistada või piirata ka mõjuva põhjuse olemasolul. Kui äriühingu huvid nõuavad mõne aktsionäri nõustumist märkimisõiguse välistamisega, võib neilt tahteavaldust nõuda. Riigikohtu lahendist tulenevalt ei oleks aga õige sama põhimõtet kohaldada kostja suhtes, kelle osalus on jaotunud paljude väikeaktsionäride vahel, kusjuures enamusaktsionär puudub. Oleks ebamõistlik ja ülemäära koormav nõuda suure aktsionäride arvuga aktsiaseltsilt, et ta vajadusel, kui ühingu huvid nõuavad, esitaks nõusoleku andmisest keeldunud aktsionäride vastu kohtusse vastava hagi. Sama tulemus on neil juhtudel saavutav sel teel, et aktsionär, kes leiab, et tema õigusi on märkimisõiguse välistamisega ning vahetusvõlakirjade või aktsiate suundemissiooniga rikutud, võib esitada ÄS § 302 lg 1 alusel kohtusse hagi aktsiaseltsi vastu otsuse kehtetuks tunnistamiseks, tuginedes ÄS § 272 rikkumisele. Sellist käsitlust kinnitab ka TsÜS § 38 lg 1 teine lause, mille kohaselt saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kuna hageja on esitanud nõude tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsus kehtetuks põhjusel, et sellega on rikutud aktsionäride eesõigust osaleda vahetusvõlakirjade märkimisel ja aktsiakapitali tingimuslikul suurendamisel, tuleb vaidluse lahendamiseks kaaluda, kas esinevad äriühingul sellised olulised huvid, mis kaaluvad üles aktsionäri õiguse ja huvi osaleda märkimises. Antud juhul ei ole hageja vaidlustanud kostja väiteid selle kohta, et äriühingu majanduslik olukord oli mitme aasta kestel halvenenud ning tekkinud vajadus nii organisatoorsete abinõude rakendamiseks kui täiendavate rahaliste vahendite saamiseks. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostja ei ole esile toonud, millised olid äriühingu huvid emissiooni suunamiseks ühele aktsionärile, mille saavutamiseks oli väidetavalt vajalik teiste aktsionäride (sh hageja) emissioonil osalemine välistada. Kostja juhatus on ÄS § 345 lg-s 1 sätestatud selgituse esitamise nõude täitnud selgituse esitamisega üldkoosoleku kokkukutsumise teates, kostja veebilehel avaldatuna ja börsiteadetes. Kostja on selgitanud, et märkimise eesõiguse välistamine H-võlakirjade osas on vajalik investeeringu saamiseks ja I-võlakirjade osas juhtkonna motiveerimiseks. Kostja selgituse kohaselt oli see vajalik: „võttes arvesse aktsiaseltsi finantseerimisvajadust ühelt poolt ning teiselt poolt seltsi juhtkonna motiveerimisprogrammi...“ (koosoleku kokkukutsumise teade - tl 8-10, I köide). Kostja poolt enne üldkoosolekut oma veeblilehel avaldatud võlakirjade väljalaske tingimuste kohaselt on H-võlakirjade väljaandmise eesmärgiks tõsta ettevõtte investeerimisvõimekust ning tagada stabiilne finantseerimine, I-võlakirjade eesmärgiks aga motiveerida seltsi juhtkonda, kuna viimased sarnased võlakirjaemissioonid olid nurjunud (tl 91, I köide). Selgituse piisavus on hinnanguline küsimus ning isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selgitus oleks võinud olla põhjalikum, ei oleks see asjaoluks, mida võiks pidada üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks. Aktsiaseltsi huve sisuliselt hinnates on kolleegium arvamusel, et selliseid kaalukaid huve, mis võimaldaksid suunata aktsiate emissiooni vaid ühele aktsionärile, ei ole praegusel juhul võimalik tuvastada. Näiteks võiks üheks võimalikuks aktsiaseltsi märkimisväärseks huviks olla vajadus saada juurde raha olulise investeeringu tegemiseks, kuid sellist asjaolu ei ole kostja esile toonud. Pealegi ei annaks selline huvi alust välistada aktsionäride enamiku osalemist emissioonis, sest üldjuhul ei saaks olla oluline, kellelt saadud raha investeerimiseks kasutatakse. Kostja ei ole väitnud ega nähtu ka toimiku materjalist, et tegemist võis olla näiteks äriühingu huviga taastada omakapital (millisele asjaolule kui äriühingu võimalikule olulisele huvile on Riigikohus oma otsuses viidanud). Praegusel juhul ei saa olla kostja väidetav kehv majandusseis ja vajadus raha

saada selliseks huviks, mis õigustaks emissiooni suunamist vaid ühele aktsionärile, jättes teised sellest võimalusest ilma. Kolleegium nõustub apellandiga, et juba üksnes fakt, et kostjal oli tarvis rahalisi vahendeid, välistab märkimisväärse huvi suunata emissioon vaid ühele aktsionärile. Puudub mõistlik põhjendus, saamaks vajalikku raha vaid ühelt aktsionärilt. Kostja poolt enne üldkoosolekut oma veeblilehel avaldatud võlakirjade väljalaske tingimuste kohaselt on H-võlakirjade väljaandmise eesmärgiks tõsta ettevõtte investeerimisvõimekust ning tagada stabiilne finantseerimine, I-võlakirjade eesmärgiks motiveerida seltsi juhtkonda, kuna viimased sarnased võlakirjaemissioonid olid nurjunud. Samas infos on selgitatud, et aktsiaseltsi nõukogu võttis 14.12.2011 vastu otsuse, milles muuhulgas volitati juhatust sõlmima laenuleping KJK FS-SIF-ga, millega võeti kohustus konverteerida laen võlakirjadeks (laenulepingule tuginemine ei ole seega uus asjaolu). Laenulepingu kõnealune tingimus ei välista iseenesest teiste aktsionäride seadusest tulenevaid õigusi. Ka ei saaks kõnealune tingimus olla käsitletav kostja märkimisväärse huvina, mis annaks laenuandjale alust eeldada teiste aktsionäride arvel mingite eriõiguste saamist. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et peale KJK FS-SIF ei olnud keegi valmis kostjale täiendavaid rahalisi vahendeid (laenu) andma. Hageja väitel ei olnud tema poole selles küsimuses pöördutud, kuigi hiljem selgus, et teiste suuremate aktsionäridega oli rahaliste vahendite kaasamise osas läbi räägitud. Samas ei omaks see asjaolu kostja märkimisväärse huvi tuvastamisel ka tähtsus. Kui kostja huviks oligi KJK FS-SIF-le laenu tagasimaksmine, oleks kostja saanud korraldada emissiooni kellegi eesõigust märkimisele välistamata, sest laenu tagasimaksmise on vajalik eelkõige vaid raha. Kostjal ei olnud õigust anda laenu andnud isikule lubadusi erikohtlemiseks teiste aktsionäride arvel ega olnud sel isikul ka õiguslikku alust eeldada teiste aktsionäride arvel mingite eriõiguste saamist. Neil põhjendustel tuleb üldkoosoleku otsus vastavas osas tühistada. Kolleegiumi hinnangul ei ole üldkoosoleku vaidlusalune otsus osas, millega suunati osa aktsiate emissioonist juhtkonnale, vastuolus ÄS § 351 lg 7 p-ga 2. Nimetatud sätte järgi tuleb aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuses märkida muuhulgas selles osalemiseks õigustatud isikute ring. Üldkoosoleku otsuse kohaselt suunati 2 350 000 vahetusvõlakirja (I-võlakirja) Baltika kontserni kuuluvate äriühingute juhtivtöötajatele (punkt 4.3), millist määratlust võib pidada piisavaks, tuvastamaks õigustatud isikute ringi. Hageja teistsugune käsitlus ei ole kohtu arvates õige. Hageja ei ole kummutanud kostja väiteid tema kui äriühingu halvast majanduslikust seisundist ning oluliste ja pingutusi nõudvate sammude vajadusest. See, et I-võlakirjade märkimise õigust omavate isikutena ei ole nimetatud kõigis sellekohastes dokumentides isikuid samaselt, vaid esines ebatäpsusi, ei ole selliseks rikkumiseks, mis viiks otsuse kehtetuseni. Aktsionäridele suunatud infost oli üheselt mõistetav, keda silmas peetakse. Juhkonna motiveerituse tõstmiseks on äriühingute praktikas tavapärane selliste emissioonide korraldamine. Muid arvestatavaid asjaolusid, mis võiksid tingida otsuse kehtetuks tunnistamist, ei ole hageja kõnealuste võlakirjade osas esile toonud. Menetluskulude jaotus Kuna hageja oli algselt esitanud kolm alternatiivset nõuet, millest üks kuulub osaliselt rahuldamisele, seega rahuldatakse osaliselt ka hageja apellatsioonkaebus, peab kolleegium otstarbekaks ja õiglaseks jätta menetluskulud tervikuna poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4, § 163 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.