Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT hagi OÜ ARENDUS-INVEST vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. novembri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ IV INVEST DEVELOPMENT apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Osaühing IV
INVEST
DEVELOPMENT (registrikood: 11129843), seaduslik esindaja Julia Tustšenko Vastustaja (kostja): Osaühing ARENDUS-INVEST (registrikood: 11188550), seaduslik esindaja Andrei Dmitrijev
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu IV DEVELOPMENT apellatsioonkaebus.
INVEST
2.Tühistada Viru Maakohtu 17. novembri 2014.a otsus osas, milles kohus tühistas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõud kohtuotsuse jõustumisel (kohtuotsuse resolutsiooni p 5).
3.
Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p 5 sõnastatuks järgmiselt: „5. Jätta Viru Maakohtu 4. detsembri 2012.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni OÜ ARENDUS-INVEST poolt“. Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ ARENDUS-INVEST kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ IV Invest Development (hageja, apellant) esitas 22. novembril 2012 Viru Maakohtule hagi OÜ Arendus-Invest (kostja, apellant) vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja, kostja ja Narva linna vahel 13.12.2007 hoonestusõiguse müügilepingu muutmise leping ja asjaõigusleping, millega hageja müüs kostjale Viru Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3166109 kantud ja aadressil Daumani 4 B Narvas asuva kinnisasja koormava hoonestusõiguse, koos selle oluliste osade ja päraldistega (Müügileping I). Müügilepingu I punktide 3.2 ja 3.3 kohaselt tasus kostja müügihinnast 3 195,58 eurot (50 000 krooni) hagejale enne lepingu sõlmimist ning 35 151,41 eurot (550 000 krooni) kohustus kostja tasuma hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX viie osamaksega summas 7 030,28 eurot, vastavalt punktis 3.3. sätestatud graafikule, so 01.04.2008.a, 01.07.2008.a, 01.10.2008.a, 01.01.2009.a, 01.04.2009.a. Hageja müüs kostjale Viru Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud ja aadressil: Daumani 4 C, Narvas asuvat kinnisasja koormava hoonestusõiguse, koos selle oluliste osade ja päraldistega, hinnaga 600 000 krooni (Müügileping II). Müügilepingu II punktide 3.2 ja 3.3 kohaselt tasus kostja müügihinnast 3 195,58 eurot (50 000 krooni) hagejale enne lepingu sõlmimist ning 35 151,41 eurot (550 000 krooni) kohustus kostja tasuma hageja arvelduskontole nr 10220046607017 vastavalt punktis 3.3. sätestatud graafikule, viie osamaksega summas 7 030,28 eurot, vastavalt punktis 3.3. sätestatud graafikule, so 01.04.2008.a, 01.07.2008.a, 01.10.2008.a, 01.01.2009.a, 01.04.2009.a. Müügilepingute I ja II p-de 3.4 järgi tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,025% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on Müügilepingu I punkti
3.3.alusel esitanud arve nr 938, summas 110 000 krooni ehk 7 030,28 eurot, tasumise tähtajaga 07.03.2009, tasus kostja 30.04.2011.a, viivitades tasumisega 784 päeva. Viiviste summa arve nr 938 tasumisega viivitamisel ajavahemikul 08.03.2009.a. - 30.04.2011.a, kokku 784 päeva, on 1377,93 eurot (7030,28 × 0,025% × 784). Hageja on müügilepingu II punkti 3.3. alusel esitanud arve nr 939, summas 110 000 krooni ehk 7 030,28 eurot, tasumise tähtajaga 07.03.2009, tasus kostja 30.04.2011.a. osaliselt summas 4 691,49 eurot, viivitades tasumisega 784 päeva. Arve nr 939 järgi jäi kostjal tasumata 2 338,79 eurot. Viivis arve nr 939 osalise tasumisega summas 4 691, 49 eurot, ajavahemikul 08.03.2009.a.
- 30.04.2011.a, kokku 784 päeva, on 919,53 eurot ( 4 691, 49 × 0,025% × 784). Viivis arve nr 939 järgi tasumata summalt 2 338,79 eurot, ajavahemiku 08.03.2009.a. - 17.11.2012.a. eest, kokku 1 350 päeva, on 789,34 eurot (2 338, 79 × 0,025% × 1 350). Hageja poolt kostjale müügilepingu I punkti 3.3. alusel esitatud arve nr 944 summas 7 030,28 eurot ja müügilepingu II punkti 3.3. alusel esitatud arve nr 943 summas 7 030, 28 eurot, tasumise tähtajaga 06.04.2009, jättis kostja tasumata. Kostja põhikohustuste kogusumma hageja ees on 16 399,35 eurot, sellest müügilepingu I järgi on kostjal tasumata 7 030,28 eurot ning müügilepingu II järgi on tasumata 9 369,07 eurot (2338,79 + 7030,28). Viivis arve nr 943 summas 7 030,28 eurot, tasumisega viivitamisega ajavahemikul 06.04.2009.a. - 17.11.2012.a, kokku 1 321 päeva, on 2 321,74 eurot (7030,28 × 0,025% × 1 322). Viivis arve nr 944 summas 7 030,28 eurot, tasumisega viivitamisega ajavahemikul 06.04.2009.a. - 17.11.2012.a, kokku 1 321 päeva, on 2 321,74 eurot (7030,28 × 0,025% × 1 322). Kostja kõrvalkohustuste kogusumma on 6810,75 eurot ( 1377, 93 + 789, 34 + 2 321,74 + 2 321,74). VÕS § 108 lg 1 järgi nõudis hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmisena 16 399,35 euro väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 järgi nõudis hageja kostjalt viivist Müügilepingu I ja Müügilepingu II järgsete rahaliste kohustuste täitmisega viivitatud aja eest summas 6810,75 eurot ja alates 18.11.2012. a suuruses viivist 0,025% põhivõlgnevuselt 16 399,35 eurot kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata, kuna haginõue on aegunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas oma 17. novembri 2014 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 16 399,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 30.09.2014 seisuga 9596,84 eurot ja viivise 0,025% päevas põhivõlgnevuselt alates 01.10.2014 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohus tühistas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.12.2012 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus asus oma otsuses järgmistele põhiseisukohtadele:
3.1.Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et Osaühingu IV Invest Development ja Osaühingu ArendusInvest vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja müüs kostjale hagiavalduses nimetatud hoonestusõigused hagiavalduses nimetatud tingimustel.
3.2.Kostja võlgneb hagejale hoonestusõiguste ostuhinnast 16 399,35 eurot, puudub vaidlus lepingutejärgse viiviste määra üle, milleks on 0,025 % päevas võlgnetavalt summalt.
3.3.Notariaalsete müügilepingute alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt müügilepingute täitmist ja hoonestusõiguste müügisumma tasumist õiguskaitsevahendina, mille tõttu kuuluvad hageja nõuded rahuldamisele. Kostja ei ole hageja nõuetele sisuliselt vastu vaielnud.
3.4.Hageja lepingutest tulenev nõue kostja vastu on suunatud korduvate kohustuste täitmisele, kostja kohustus tasuma ostusumma maksegraafiku alusel. Kostja võttis kirjalikus vastuses õigeks, et hageja poolt viidatud lepingutest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks jaanuarist kuni aprillini 2009.a, millest tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagi aegumistähtaeg algas 2009.a. lõpust, ehk 31.12.2009.a. Hageja esitas hagi kohtusse 22.11.2012.a, see tähendab enne aegumistähtaja saabumist, kuna hageja nõuete aegumise tähtaeg saabuks kolme aasta möödumisel s.o 31.12.2012.a.
3.5.Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et iga võla osa tasumise kohta esitas hageja kostjale ka arve. Arved esitati kostjale 2009.a, mille järgi algas hagi aegumise tähtaeg 31.12.2009.a. Kohus tühistas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.12.2012.a. määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, alates kohtuotsuse jõustumise päevast.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ IV Invest Development esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
17.novembri 2014 otsuse resolutsiooni punkt 5, mille kohaselt tühistatakse Viru Maakohtu 04.12.2012 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Apellatsioonkaebuse põhjenduse kohaselt ei ole hageja taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist ning kohtuotsuse resolutsiooni punkt 5 on vastuolus TsMS § 445 lõikega 2.
5.Osaühing Arendus-Invest esindaja Andrei Dmitriev on kinnitanud apellatsioonkaebuse kätte saamist, kuid ei ole apellatsioonikaebusele vastuväiteid esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusnormi olulise rikkumise ja ebaõige kohaldamise tõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 5, mille kohaselt on kohus tühistanud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.12.2012.a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Kohtuotsuse resolutsiooni p 5 tuleb sõnastada järgnevalt: „5. Jätta Viru Maakohtu 4. detsembri 2012.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni OÜ ARENDUS-INVEST poolt“.
7.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu seisukohti hagi rahuldamise ja selle ulatuse osas, ei tule ringkonnakohtul selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida. Apellatsioonimenetluses tuleb ringkonnakohtul hinnata üksnes seda, kas maakohus tegi asja lahendamisel põhjendatud otsustuse tühistada otsuse jõustumisel kohtu poolt varem kohaldatud hagi tagamise abinõud.
7.Viru Maakohtu 4. detsembri 2012.a määrusega on kohus rahuldanud osaliselt OÜ IV Invest Development hagi tagamise taotluse ja määranud 1) arestida hagisumma ehk 25 000 euro väärtuses kostjale OÜ Arendus-Invest kuuluvat vara (täpsustamata arestitava vara liiki) ning 2) kanda vara arestimise kohta OÜ IV Invest Development kasuks käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked kinnistusraamatusse või teha käsutuskeelu kanded muusse vararegistrisse. Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2013.a määrusega on maakohtu 4. detsembri 2012.a määrus tühistatud osaliselt, s.o osas, millega maakohus arestis OÜ-le Arendus-Invest kuuluva kinnisvara. Kohtumääruse p 2 loeti sõnastatuks järgnevalt: „Rakendada TsMS § 378 lg 1 p 2 nimetatud hagi tagamise abinõu, milleks arestida hagisumma, 25 000 euro ulatuses OÜ Arendus-Invest või teise isiku valduses oleva OÜ-le Arendus-Invest kuuluvat vallasvara ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine vararegistrisse (kui vara kuulub registrisse kandmisele) OÜ IV Invest Development kasuks. [...]“
Maakohtu 17. novembri 2014.a otsusega rahuldati hagi täies ulatuses. Hagi tagamise abinõusid puudutavas osas märkis kohus kohtuotsuse põhjendustes, et „Kohus pidas vajalikuks [...] tühistada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.12.2012.a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast.“
8.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudus maakohtul alus hagi tagamise abinõude tühistamiseks kohtuotsuse jõustumisel. Hagi tagamise abinõude kohaldamise eesmärgiks on TsMS § 377 lg 1 järgi kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-74-10, p 12). Kohtuotsus, millega hagi rahuldatakse, muutub täitedokumendiks üldjuhul alates jõustumisest (TMS § 2 lg 1 p 1) ning järelikult saab kohtuotsust ka täita peale selle jõustumist. Seega peaksid olukorras, kus kohus on pidanud põhjendatuks hagi tagamise abinõusid kohaldada, hagi tagamise abinõud jääma üldjuhul kehtima ka kohtuotsuse täitmise ajaks. See tuleneb sõnaselgelt ka TsMS § 445 lõikest 2, mille kohaselt jätab kohus hagi otsusega rahuldamise korral kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et hageja (apellant), kelle kasuks otsus tehti, oleks taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist. Menetluses ei ole esile toodud ka asjaolusid, millest järelduks, et hagi tagamise abinõude jõussejäämine ei oleks kohtuotsuse täitmise tagamiseks ilmselgelt vajalik. Samuti tuleneb TsMS § 386 lõikest 4, et kohus tühistab hagi tagamise omal algatusel kohtuotsusega reeglina vaid juhul, kui hagi jääb rahuldamata.
9.Maakohtu otsuse resolutsiooni p 5 on seega otseses vastuolus TsMS § 445 lõikega 2 ja kuulub tühistamisele. Ringkonnakohus sõnastab kohtuotsuse resolutsiooni punkti 5 vastavalt TsMS § 445 lõikes 2 sätestatule.
10.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud vastustaja kanda. Alates 1. jaanuarist 2015.a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud maakohtu poolt enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.