Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2 – 12 – 48810 ARENDUS-INVEST kanda, OSAÜHINGU ARENDUS-INVEST menetluskulud jätta tema enda kanda.

2 – 12 – 48810 784 päeva, on 1377, 93 eurot (7030,28 x 0,025% x 784). Hageja poolt müügilepingu II punkti 3.3. alusel esitatud arve nr 939 alusel summas 110 000 krooni ehk 7 030, 28 eurot, tasumise tähtajaga 07.03.2009, tasus kostja 30.04.2011.a. 4 691, 49 eurot, viivitades tasumisega 784 päeva. Arve nr 939 järgi jäi kostjal tasumata 2 338,79 eurot. Viiviste summa arve nr 939 järgi summa 4 691, 49 eurot, tasumisega viivitamisel viivitatud aja eest 08.03.2009.a. - 30.04.2011.a., kokku 784 päeva, on 919, 53 eurot ( 4 691, 49 x 0,025% x 784). Viiviste summa arve nr 939 järgi summa 2 338, 79 eurot, tasumisega viivitamisel viivitatud aja eest 08.03.2009.a. - 17.11.2012.a., kokku 1 350 päeva, on 789, 341eurot (2 338, 79 x 0,025% x 1 350). Hageja poolt kostjale müügilepingu I punkti 3.3. alusel esitatud arve nr 944 summas 7 030, 28 eurot ja müügilepingu II punkti 3.3. alusel esitatud arve nr 943 summas 7 030, 28 eurot, tasumise tähtajaga 06.04.2009, jättis kostja tasumata. Kostja põhikohustuste kogusumma hageja ees on 16 399.35 eurot, sellest müügilepingu I järgi on kostjal tasumata 7 030,28 eurot ning müügilepingu II järgi on tasumata 9 369,07 eurot (2338, 79 + 7030,28). Viiviste summa arve nr 943 summas 7 030, 28 eurot, tasumisega viivitamisel viivitatud aja eest 06.04.2009.a. 17.11.2012.a., kokku 1 321 päeva, on 2 321,74 eurot (7030,28 x 0,025% x 1 322). Viiviste summa arve nr 944 summas 7 030, 28 eurot, tasumisega viivitamisel viivitatud aja eest 06.04.2009.a. - 17.11.2012.a., kokku 1 321 päeva, on 2 321,74 eurot (7030,28 x 0,025% x 1 322). Kostja kõrval kohustuste kogusumma on 6810.75 eurot ( 1377, 93 + 789, 34 + 2 321,74 + 2 321,74). Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi nõuab hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmisena 16 399.35 euro väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 1 järgi nõuab Hageja Kostjalt viivist Müügilepingu I ja Müügilepingu II järgsete rahaliste kohustuste täitmisega viivitatud aja eest summas 6810, 75 eurot ja alates 18.11.2012. a suuruses 0,025% põhikohustuste summalt 16 399, 35 eurot kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja poolt esitatud vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule 14.01.2013.a. kostja, OSAÜHING ARENDUS-INVEST, vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata, kuna haginõue on aegunud. Kirjaliku vastuse kohaselt on Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT hagiavaldus dateeritud 17.11.2012.a.. hageja poolt viidatud lepingutest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks jaanuarist kuni aprillini 2009.a.. TsÜS §146 lg.1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hagi aegumise tähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS §144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrval kohustustest tulenev nõue. TsÜS §142 lg.1 kohaselt võib isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT poolt esitatud hagi alusest lähtudes oli hagi esitatud lepingutest tulenevate nõuete, mis said sissenõutavaks jaanuaris ja aprillis 2009.a. täitmiseks. Kirjalikus vastuses asus OSAÜHING ARENDUS-INVEST seisukohale, et Osaühing IV INVEST DEVELOPMENT on esitanud hagi seaduses sätestatud kolme aastase aegumistähtaja möödumisel. Muid faktilisi asjaolusid, peale hagi aegumise, OSAÜHING ARENDUS-INVEST kirjalikus vastuses ei vaidlustanud, millega kohus luges tuvastatuks, et OSAÜHING ARENDUSINVEST võttis Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT poolt hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud vaikivalt õigeks. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil

2 – 12 – 48810 Hageja, Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT, seaduslik esindaja, J T jäi 30.09.2014.a. toimunud kohtuistungil oma varasemate seisukohtade juurde. J T selgitas kohtuistungil, et hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selles, et hageja, kostja ja Narva linna vahel 13.12.2007.a. sõlmitud hoonestusõiguse müügilepingu, lepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu müüs hageja kostjale Viru Maakohtu Kinnistusosakonna hoonestusõiguse kinnistusregistri registriossa nr 3166109 kantud ja aadressil xxx asuvat kinnisasja koormava hoonestusõiguse, koos selle oluliste osade ja päraldistega, hinnaga 600 000 krooni. Hageja, kostja ja Narva linna vahel 13.12.2007.a. sõlmitud hoonestusõiguse müügilepingu, lepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu müüs hageja kostjale Viru Maakohtu Kinnistusosakonna hoonestusõiguse kinnistusregistri registriossa nr 3148409 kantud ja aadressil xxx asuvat kinnisasja koormava hoonestusõiguse, koos selle oluliste osade ja päraldistega, hinnaga 600 000 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud müügilepingust tulenevaid nõudeid, ega ka viiviste arvestusi. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Hageja esindaja selgitas, et hageja poolt esitatud nõue muutub sissenõutavaks kalendriaasta lõpus. Seega 31.12.2009.a nõue muutus sissenõutavaks. Hagi oli esitatud novembris 2012.a. Nõude osalise täitmisega kostja nõuet osaliselt tunnistas. Seega hagi aegumine katkeb. Viitab TSÜS § 158 lg 1. Kuna osa võlast oli hageja poolt tasutud 2011.a, siis hagi ei saa aeguda 2012.a.. Kostja, OSAÜHINGU ARENDUS-INVEST, seaduslik esindaja, A D, kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse kostjale kätte toimetatud 11.09.2014.a kohtutäituri vahendusel. Hageja taotles kohtuistungi edasilükkamist seoses haigestumisega, mille kohta esitas töövõimetuslehe. Hageja, Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT, seaduslik esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et kuigi kostja seaduslik esindaja taotleb kohtuistungi edasi lükkamist teist korda, siis vaidleb ta taotlusele vastu ja viitab TsMS § 414 lg 3. Kostjal oli piisavalt aega hagile vastata. Oli piisavalt aega esitada kõik väited ja tõendid. Kostjal puuduvad juriidilised teadmised. Kostjal oli piisavalt aega esindaja leidmiseks. Palub jätta kostja taotlus rahuldamata ja arutada asja sisuliselt. Kostjal oli vaja esitada tõend, mis on sotsiaalministri poolt kinnitatud vormi kohane. Et isik on töövõimetu ei tähenda seda, et ta ei saa ilmuda kohtusse menetlustoimingu läbi viimisele. Kostja ei ole kohtunõuet täitnud, kuna esitas haiguslehe vormikohase tõendi asemel. Kohus rahuldas hageja seadusliku esindaja taotluse ja asus tsiviilasja sisuliselt läbi vaatama ilma kostja osavõtuta kohtuistungist. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole seaduses sätestatud vormis põhistanud asjaolu, et ta ei saa menetlustoimingu läbiviimisele ilmuda. Samuti on saanud kostja esitada kõik vastuväited käesolevas tsiviilasjas. Kohtu põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavaldusega, kostja vastusega, hageja poolt kohtule esitatud notariaalsete hoonestusõiguse müügilepingutega, aga samuti ka võlaarvestusega ja viisite arvestusega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT ja OSAÜHINGU ARENDUS-INVEST vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja müüs kostjale hagiavalduses nimetatud hoonestusõigused hagiavalduses nimetatud tingimustel. Vaidlus puudub ka selle üle, et kostja võlgneb hagejale hoonestusõiguste ostuhinnast 16 399.35 eurot, aga samuti ei ole vaidlust lepingutejärgse viiviste määra üle, milleks on 0.025% päevas võlgnetavalt summalt. Kostja ei vaielnud vastu ka viivise arvestusele. Kohus tuvastatuks, et kostja võttis vaikivalt õigeks hageja poolt esitatud põhivõla summa 16 399.35 eurot, mis moodustab kostja poolt hagejale tasumata hoonestusõiguse müügihinna. Samuti võttis kostja õigeks hageja poolt esitatud viivisevõla summa.

2 – 12 – 48810 VÕS §208 lg.1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS §208 lg.3 sätestab, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Kohus nõustus hageja seisukohaga ning asus seisukohale, et notariaalsete müügilepingute alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt müügilepingute täitmist ja hoonestusõiguste müügisumma tasumist õiguskaitsevahendina, mille tõttu kuulub hageja nõuded rahuldamisele. Kostja ei ole hageja nõuetele ka vastu vaielnud sisuliselt. Poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle kas Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT poole esitatud hagi on aegunud või ei ole. Eelpooltoodud küsimuse lahendamiseks pidas maakohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu vastava praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-10 18.03.2010.a vastu võetud otsusse p.10 selgitas, et vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et hageja väited selle kohta, et kohtud kohaldasid vääralt aegumist, ei ole põhjendatud. Kohtud leidsid õigesti, et hageja nõue on tehingust tulenev nõue, millele saab üldjuhul kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaega. Seejuures leidis ringkonnakohus õigesti ka seda, et hageja nõue on suunatud korduvate kohustuste täitmisele, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsÜS § 154. Iseenesest on õige kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus määras TsÜS § 154 kohaldades hageja nõude aegumise alguse maakohtust erinevalt, kuigi märkis, et jätab maakohtu otsuse muutmata, kuid see menetlusõiguse normi rikkumine ei toonud siiski kaasa ebaõiget otsust, mistõttu ei anna see alust ringkonnakohtu otsust tühistada. Maakohus nõustus Riigikohtu ja ka hageja seisukohtadega, et hageja lepingutest tulenev nõue kostja vastu on suunatud korduvate kohustuste täitmisele, sest kostja pidi tasuma ostusumma osade kaupa. Eeltoodu alusel nõustub kohus hagejaga, et hagi ei ole aegunud ning luges kostja vastuväited mitteasjakohasteks ja paljasõnalisteks, mille tõttu kuulub hagi rahuldamisele. TsÜS §154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja ise võttis kirjalikus vastuses õigeks, et hageja poolt viidatud lepingutest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks jaanuarist kuni aprillini 2009.a., millest tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagi aegumistähtaeg algas 2009.a. lõpust, ehk 31.12.2009.a.. Hageja esitas hagi kohtusse 22.11.2012.a., see tähendab ette aegumistähtaja saabumist, kuna hageja nõuete aegumise tähtaeg saabuks kolme aasta möödumisel so 31.12.2012.a. TsÜS §147 lg.3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Tsiviilasjas hageja poolt esitatud tõenditega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et iga võla osa tasumise kohta esitas hageja kostjale ka arve. Arved esitati kostjale 2009.a., mille järgi algas hagi aegumise tähtaeg 31.12.20109.a. Kohus jõudis järeldusele, et ka sellel alusell ei ole hageja nõue aegunud ning hagi kuulub rahuldamisele.

2 – 12 – 48810 Eeltoodu alusel kohus otsustas rahuldada Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT hagi OSAÜHINGU ARENDUS-INVEST vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes ning mõista OSAÜHINGULT ARENDUS-INVEST välja Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT kasuks müügilepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks põhivõlga, summas 16 399.35 eurot. Kõrval nõuete osas pidas kohus vajalikuks mõista OSAÜHINGULT ARENDUS-INVEST välja Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT kasuks müügilepingutest tulenev, seisuga 17.11.2012.a sissenõutavaks muutunud viivis, summas 6 810.75 eurot ning seisuga 30.09.2014.a. sissenõutavaks muutunud viivis, summas 2 786.09 eurot. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista OSAÜHINGULT ARENDUS-INVEST välja Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT kasuks viivised protsendina põhivõlalt (16 399.35 eurot), suuruses 0.025% päevas, alates 01.10.2014.a kuni põhivõla täitmiseni. Kohus pidas vajalikuks teha käesolev kohtuotsus avalikult teatavaks 17.11.2014.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu ning tühistada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.12.2012.a. määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kohus pidas õigeks panna Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT menetluskulud OSAÜHINGU ARENDUS-INVEST kanda, OSAÜHINGU ARENDUS-INVEST menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib pool nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik 10.04.2015 Tartu Ringkonnakohtu otsusega osaliselt tühistatud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.