Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. RÕS § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. TsMS § 182 lg 2 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. RÕS § 7 lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest. Nimetatud lõike punkt 4 kohaselt peab kohus samuti eraldi hindama isiku majanduslikku seisundit ja võimet ise õigusabi eest tasuda: riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. Samuti peab kohus andma hinnangu RÕS § 7 lg 1 p 3 sätestatud alustele: taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara. TsMS § 186 lg 1 ja RÕA § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Mõlema paragrahvi teiste lõigete kohaselt ei arvestata taotlejale kuuluvat ja tema igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ja sissetulekuga. RÕS § 14 lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates ka taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Kohus hindas eeltoodud juhistel alusel avaldaja majanduslikku seisundit ja leiab, et tal on piisavad vahendid, et tasuda ise oma õigusabi eest. Esitatud majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja sissetulekuks pension 324 eurot. Nimetatud igakuine sissetulek nähtub ka avaldaja konto väljavõttest. AS Swedbank poolt kohtu järelpärimisele esitatud vastuse kohaselt on Rxxx Kxxxxxxx arvelduskonto (kuhu laekub ka pension), krediitkaardi teenindamiseks avatud limiidikonto ja kolm hoiukontot, mille hoiusummad on vastavalt 3195.58€, 294.89€ ja 1025.23€. Seega on avaldajal kontodel sääste üle 4500€. Hoiukontodel olevatele rahalistele vahenditele saab pöörata sissenõude ja seega saab neid ka arvestada avaldaja likviidse varana. Avaldajal on võimalik hoiused lõpetada ja kasutada raha esindajale tasumiseks. Kohtu hinnangul ei ületa esindamisega seotud kulud vähemalt esimeses kohtuastmes kaugeltki summat, mis avaldajal kontodel on ja kõigi säästude kasutamine pole seega vajalik.

Kohus selgitab ka, et esitatu alusel puudub alus avaldaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest, kuid hagiavalduse esitamise ajaks võivad avaldaja säästud olla vähenenud ja sellisel juhul võib ta esitada vajadusel uue taotluse ja taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. Tavapäraselt otsustataksegi riigilõivu tasumisest vabastamine hagi menetlusse võtmise staadiumis, kus kohus kontrollib hagi vastavust menetlusnormidele (s.h ka seda, kas on tasutud riigilõiv või esineb alus selle tasumisest vabastamiseks). Seega jätab kohus avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata, st avaldajal on rahalisi vahendeid (säästud) enda kulude tasumiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.