Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Määruse tegemise aeg ja koht
07.04.2015, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-60320
Tsiviilasi
XXX hagi KÜ XXX vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja: KÜ XXX(registrikood XXX; asukoht: XXX; epost: XXX) Kostja lepinguline esindaja: Anatoli Orlovski (e-post: [email protected])
summa
kostja
arveldusarvele
nr
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi KÜ XXX vastu võlgnevuse nõudes.
31.03.2015 kohtuistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisskokkuleppe, pooled paluvad menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 432 kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Juhindudes TsMS § 450 lg 1 kinnitab kohus poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab menetluse. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kompromisskokkuleppes on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kompromissileping sisaldab hageja taotlust riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagiavalduse esitamisel 18.12.2013 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 riigilõivu summas 100 eurot, mis oli vastavuses kehtinud RLS § 57 lg 1 lisaga 1 (selgitusse on märgitud „Riigilõiv: kostja Korteriühistu XXX ; hageja: XXX ...“). Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 ja TsMS § 150 lg 4 alusel riigilõivu summas 50 eurot XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.