Otsuse tegemise aeg ja koht 01.aprill 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-54919
Tsiviilasi
Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
9 046,55 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, esindajad registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis XXX(OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, epost: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht hagiavalduse kohaselt XXX, tegelik elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt Tanel Mandelkornilt (isikukood XXX) hageja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826) kasuks kapitalirendilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 6601,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1257,24 eurot ja kahju summas 1188,20 eurot, so kokku 9046, 55 eurot (üheksa tuhat nelikümmend kuus eurot ja 55 senti).
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3.1.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. 3.2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 900 (üheksasada) eurot.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5.Toimetada tagaseljaotsus XXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-14-54919
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. AS Sampo Pank (hageja õiguseellane) ja kostja XXX sõlmisid 13.12.2006 kapitali-rendilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto BMW 520iA ja mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale sõiduki kasutamise eest igakuiseid lepingujärgseid makseid kuni rendi-perioodi lõpuni 15.12.2011. Hagiavaldusele lisatud 13.12.2006 kapitalirendilepingust nähtub, et sõiduauto 520iA rendiperiood oli 60 kuud ja vara tagastamise tähtpäev oli 15.12.2011. Kuivõrd kostja ei tasunud hagejale lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ning hageja poolt antud täiendavale tähtajale, siis ütles hageja 19.09.2012 vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 10.1 lepingu ennetähtaegselt üles ja nõudis sõiduki viivitamatut tagastamist. Hageja nõuab kostjalt välja põhivõlga 6 601,11 eurot, viivist 1 288,34 eurot ja kahjuhüvitist 1 188,20 eurot. Kohus võttis 03.09.2014 kohtumäärusega hagi menetlusse. Hageja 02.09.2014 hagiavalduse täpsustuse kohaselt on viivisemäära arvutamisel lähtutud VÕSis sätestatud määrast, s.o 9,75% aastas, ja kahjuhüvitis summas 1 188, 20 eurot kujutab endast võla sissenõudmise kulu.
2-14-54919 Hageja täpsustunud nõue on põhivõlg 6 601,11 eurot, viivis 1257,24 eurot ja kahjuhüvitis 1188,20 eurot. Kostja hagiavaldusele ei vastanud (menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu). Hageja 10.02.2015 hagiavalduse täpsustuse kohaselt on hageja ja kostja 08.12.2011 muutnud kapitalirendilepingut, mille kohaselt pikendati lepingu eseme väljaostmise tähtaeg 15.06.2014.
4.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Hageja nõuab kostjalt debitoorse võlgnevuse (VÕS § 108 lg 1 koos liisingulepingu üldtingimustega) tasumist ja liisingulepingu ülesütlemisest (VÕS § 367) tingitud kahjude hüvitamist, mille rahuldamise eeldusteks on tuvastada, et a) hageja ja kostja on sõlminud liisingulepingu (VÕS § 361) ja b) et kostja on liisingulepingust tulenevaid kohustusi mittevabandatavalt rikkunud (VÕS § 100, § 103, § 361), mille tõttu on hagejal õigus liisinguleping üles öelda (VÕS § 196 lg 2, § 116 lg 6), c) et liisingulepingu ülesütlemise korral ei ole hagejale hüvitatud kõiki kulusid, mida liisinguandja seoses liisinguesemega kandis (VÕS § 367 lg 1-3), samuti ülesütlemisest tingitud lisakulusid (VÕS § 367 lg 4).
5.TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse lisana esitatud põhivõlgnevuse arvestus seisuga 19.09.2012 on summas 6 601,11 eurot (käibemaksuga) kohta, mis sisaldab lepingu jääki summas 4 819,55 eurot, kindlustuse-E14 jääki summas 16,39 eurot, tasumata põhiosa summas 1 290,37 eurot, tasumata intressi summas 369,93 eurot, tasumata viivist summas 30,47 eurot, muud (CO) summas 19,18 eurot, arvestuslikku intressi summas 3,01 eurot, kindlustust summas 431,88 eurot ja inkassot summas 191,73 eurot. 18.12.2014 ja 30.01.2015 kohtumäärustega kohustati hagejat haginõuete kujunemist selgitama. 10.02.2015 ja 11.02.2015 esitas hageja kohtule kostjale esitatud arved.
6.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhinõudelt 6 601,11 eurolt summas 1 257,24 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 9,75% aastas ja arvestanud viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 20.09.2012 kuni hagi täpsustuseni 02.09.2014. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Hageja nõuab kostjalt VÕS 101 lg 1 p 3, § 116 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kahju hüvitamist summas 1 188,20 eurot. Kohtule 02.09.2014 esitatud arvest nr 6870K nähtub, et hagejale osutatud teenuse sisuks oli võla sissenõudmise kulu. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudekulude nõue on põhjendatud.
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
2-14-54919
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude nimekirja koos kulu tõendavate dokumentidega, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 350 eurot (ilma käibemaksuta).
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 350 eurot põhjendatud.
11.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.