AS Nordea Finance Estonia hagi AL vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. juuni 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AL apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
15 952,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kostja: AL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
Kohtuistungi toimumise aeg
10. märts 2015, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20. juuni 2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja AL kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Nordea Finance Estonia esitas 17.05.2013 Harju Maakohtule hagi AL ja AS Allante Transport vastu põhivõla 15 216,78 euro ja intressivõla 735,85 euro saamiseks.
2.Hageja ja AS Allante Transport sõlmisid perioodil 14.10.2005 - 20.10.2006 liisingulepingud nr 20054231, 20060239, 20064385 ja 520081097, mille alusel liisis AS Allante Transport hagejalt veokeid. Liisingumaksete tasumata jätmise tõttu ütles hageja liisingulepingud üles.
3.Hageja ja AS Allante Transport leppisid 20.04.2010 laenulepingus nr 20064385 kokku, et AS Allante Transport võlgneb liisingulepingutest tuleneva võla 16 009,28 eurot hagejale laenuna. Laenulepingu järgi kohustus AS Allante Transport tagastama hagejale laenusumma alates 01.06.2010 igakuiste osamaksetena (igakuine osamakse 501,64 eurot, kokku 36 osamakset), mis koosnes laenu tagasimaksetest ja intressist. Intressi suuruseks oli 8% aastas ehk 0,022% päevas. Tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega.
4.20.04.2010 sõlmisid pooled käendusleping nr 20064385L, millega kostja käendas laenulepingust nr 20064385 tulenevaid AS Allante Transport kohustusi hageja ees. Kostja vastutuse maksimummääraks lepiti kokku 16 009,29 eurot.
5.AS Allante Transport jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata, tasudes hagejale ainult 2 makset - kokku 1003,34 eurot. 01.02.2011 esitas hageja AS-le Allante Transport nõude võla tasumiseks. AS Allante Transport võlgnevust ei tasunud. 23.02.2011 teatega ütles hageja laenulepingu üles. AS Allante Transport sai teate kätte 01.03.2011. Seega on hagejal võlaõigusseaduse (VÕS) § 30, § 396 lg-te 1 ja 2, § 397 lg 1 ja § 399 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt võla ja lepingujärgse intressi tasumist.
6.30.04.2014 määrusega jättis kohus AS Allante Transport osas hagi läbi vaatamata seoses äriühingu pankroti väljakuulutamisega. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu. Laenuleping nr 20064385 on deklaratiivne võlatunnistus. Kohaldamisele kuuluvad VÕS § 367 lg-d 1 ja 3. Hageja müüs liisitud veoautod pärast liisingulepingute ülesütlemist turuhindadest madalamate hindadega. Kui need oleks müüdud turuhindadega, siis oleks sõidukite müügist laekuv raha katnud tõenäoliselt võlgnevuse hageja ees. Hageja müüs 4 veoautot hinnaga 89 608,76 eurot. Asjatundja Ain Lepiku arvamusest nähtub, et sõidukite turuhinnaks nende tagastamise hetkel oli 148 000 eurot. Seega müüs hageja sõidukid 58 391,24 euro võrra odavamalt ja see summa on käsitletav hageja poolt kostjale tekitatud kahjuna, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega.
8.Kostja käendus on tulenevalt käenduslepingu p-st 4 lõppenud. Käenduslepingu p 4 teine lause on segane ja üllatav ning see ei saanud tüüptingimustel koostatud käenduslepingu osaks. Kui p 4 teine lause oleks saanud käenduslepingu osaks, on tegemist tühise tüüptingimusega.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 15 216,78 eurot, intressivõla 735,85 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja ja AS Allante Transport sõlmisid 14.10.2005, 01.02.2006 ja 20.10.2006 neli liisingulepingut. 20.04.2010 sõlmisid hageja ja AS Allante Transport laenulepingu nr 20064385, millega kohaselt pooled, võttes arvesse, et hagejal oli AS Allante Transport vastu liisingulepingutest tulenev nõue suurusega 250 490,94 krooni (16 009,28 eurot), mis koosnes liisingulepingute võlas olevatest põhiosamaksetest, intressidest ja viivistest, leppisid kokku, et laenusaaja võtab üle liisinguvõtja kohustuse ning laenusaaja võlgneb liisingulepingutest tuleneva nõude 250 490,94 krooni (16 009,28 eurot) laenuandjale laenuna. Laenusaaja oli kohustatud 250 490,94 krooni (16 009,28 eurot) tagastama ja tasuma intressi 36 kuu jooksul alates 01.06.2010 vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule. 20.04.2010 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 20064385L, mille järgi vastutas kostja hageja ees AS Allante Transport kohustuste täitmise eest, mis tulenesid laenulepingust nr 20064385. Kostja vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 250 490,94 krooni, so 16 009,29 eurot. 01.02.2011 saatis hageja AS-le Allante Transport nõude seoses laenulepingust tulenevate maksete tasumata jätmisega. 23.02.2011 saatis hageja AS-le Allante Transport ja kostjale teate laenulepingu nr 20064385L ülesütlemise kohta alates 23.02.2011.
11.Poolte vahel on vaidlus, kas 20.04.2010 sõlmitud laenuleping nr 20064385 on konstitutiivne või deklaratiivne võlatunnistus, kas kostja käendus on lõppenud ja kas kostjal on õigus tasaarvestada hageja nõuet.
12.Kohus leidis, et laenuleping nr 20064385 on deklaratiivne võlatunnistus, kuna pooled vormistasid liisingulepingutest tuleneva AS Allante Transport võlgnevuse VÕS § 396 lg 2 alusel ümber laenuks ning määrasid kindlaks selle tagasimaksmise korra ja tähtaja.
13.Kuna laenulepingu nr 20064385 puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, siis tuleb kostjal tõendada, et AS-l Allante Transport ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, s.o liisingulepingutest tulenevat põhiosa, intressi ja viiviste võlgnevust. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et võlatunnistusega tunnistatud võlg on tasutud.
14.Käenduslepingu p 4 ei ole tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõistes. Käenduslepingu p-s 4 märgitud lepingu kehtivuse tähtaeg 42 kuud on poolte vahel läbiräägitav tingimus, mida kostja oleks saanud vajadusel mõjutada. Isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega, ei vastaks see VÕS § 45 lg-s 1 sätestatud tühise tüüptingimuse tingimustele. Nimetatud punktist on arusaadav, et käenduslepingu tähtaja, s.o 42 kuu möödumisel vastutab kostja hageja ees edasi enne tähtaja möödumist tekkinud AS Allante Transport laenulepingust tulenevate kohustuse eest. Nimetatud tingimus ei kahjusta kostjat ebamõistlikult ja selles ei kalduta kõrvale seaduse olulisest põhimõttest, kuna VÕS § 153 lg 3 sätestab, et tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuste eest. Käendusleping kehtis kuni 20.10.2013. Laenulepingu järgsed maksed tuli teostada ajavahemikul 01.06.201001.05.2013. Seega tuli viimane makse teha enne käenduslepingu kehtivuse lõppemist.
15.Tasumata põhivõlg on 15 216,78 eurot ja intress 735,85 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et laenulepingust tulenevaid kohustusi täideti suuremas ulatuses. Hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud. Käenduslepingu alusel vastutab võla tasumise eest kostja.
16.Kohtu hinnangul puudus alus hageja nõude tasaarvestamiseks kostja väidetava kahjunõudega. Kostja ei ole tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu. Asjaolu, et hageja müüs liisinguesemed alla esemete turuväärtust, ei tähenda, et kostjal oleks hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, millist kohustust hageja rikkus. Samuti ei ole kostja välja toonud kahjunõude arvutuskäiku.
Üksnes eksperdiarvamusele ja liisinguesemete müügihindadele viitamisest ei piisa selleks, et tõendada liisinguandja kulutuste kaetust VÕS § 367 lg 1 mõttes liisinguesemete müügist saadud summadega. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Kostja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
18.Kohaldada tuleb VÕS § 367 regulatsiooni, mis käsitleb liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi. Asjatundja AL arvamusest nähtub, et 4 sõiduki turuhinnad olid nende hagejale tagastamise hetkel 148 000 eurot (käibemaksuta). Ekspert RM arvamuse kohaselt oli nende hind 117 970,83 eurot (käibemaksuta). Nendest tõenditest ilmneb, et 4 sõiduki turuhind nende tagastamise hetkel hagejale oli tunduvalt suurem kui hageja liisingulepingutest tulenev nõue AS Allante Transport vastu. Hageja nõudest tuleb maha arvata hagejale tagastatud sõidukite turuhind nende tagastamise hetkel. Seega ei saa laenulepingust nr 20064385 kui deklaratiivsest võlatunnistusest tuleneda hageja nõuet AS Allante Transport ega kostja vastu.
19.Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 367 lg-d 1 ja 3 ning analüüsimata, millist õiguslikku tähendust omab see, et hagejale tagastatud sõidukite turuhind nende tagastamise hetkel ületas oluliselt laenulepingust tuleneva nõude suurust. Asjatundja AL ja ekspert RM arvamused jättis kohus sisuliselt hindamata, millega rikkus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ning TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohustusi.
20.Ebaõige on kohtu seisukoht, nagu oleks kostja esitanud tasaarvestusavalduse. Selle esitas AS Allante Transport. Kostja selgitas, et ta tugineb AS Allante Transport tasaarvestusavaldusele üksnes siis, kui kohus peaks asuma seisukohale, et laenulepingu näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Kuna kohus leidis, et laenuleping on deklaratiivne võlatunnnistus, ei olnud tal vajadust tasaarvestusavaldusega seonduvat analüüsida. Maakohtu vastav analüüs on üllatuslik. Menetluse kestel ei arutanud maakohus pooltega AS Allante Transport tasaarvestusavaldusega seonduvat ja ei täitnud selles osas selgitamiskohustust. Kohtu arvamusest, et 06.01.2014 tasaarvestusavaldusest ei piisa tasaarvestuse teostamiseks, sai kostja teada alles kohtuotsusest ja see oli kostjale üllatav. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
23.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Maakohus tuvastas õigesti, et 20.04.2010 sõlmitud laenuleping on deklaratiivne võlatunnistus, millega ei loodud uut kohustust, vaid kinnitati AS Allante Transport liisingulepingutest tulenevat põhiosamaksete, intressi ja viivise võlgnevust suurusega 250 490,94 krooni (16 009,28 eurot), mis vormistati laenuna (vt laenulepingu preambula). Kostja käendajana oleks pidanud täitmise kohustusest vabanemiseks tõendama, et võlatunnistusega tunnistatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja seda ei teinud.
25.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kohus oleks pidanud vaidluse lahendamisel kohaldama VÕS § 367. Liisingulepingute ennetähtaegse lõpetamise korral tuleb eristada enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise nõuet VÕS § 108 lg 1 alusel (täitmisnõue) ning lepingu lõpetamisega seotud tagasitäitmise ja lepingu rikkumisel põhinevaid kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 367 järgi.
26.Kostja leiab ebaõigesti, et laenulepingu järgset võlgnevust ei ole, sest hageja nõudest tuleb maha arvata hagejale tagastatud sõidukite turuhind nende tagastamise hetkel. Vaidlusaluses laenulepingus vormistati laenuna ainult liisingulepingutest tulenevad täitmise nõuded, s.o enne liisingulepingute lõppemist sissenõutavaks muutunud põhiosamaksete, intressi ja viivise võlg. Need nõuded jäid VÕS § 195 lg 2 teise lause kohaselt liisingulepingute ülesütlemisel kehtima. Hüvitisnõudeid VÕS § 367 järgi laenuna ei vormistatud, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, millise hinnaga müüdi liisinguesemed pärast liisingulepingute ülesütlemist. Maakohus ei pidanud sellekohaseid asjaolusid ja tõendeid hindama, sest need väljuvad käesoleva vaidluse raamidest. VÕS § 367 lg 3 ei ole aluseks lepingu täitmise nõude (maksete võla) vähendamisele, nagu kostja ekslikult leiab. Kui kostja arvates oleks tulnud hageja nõutud summast teha mahaarvamisi, oleks ta pidanud esitama vastava arvestuse ja seda põhjendama. Kostja seda ei teinud.
27.Iseenesest on õige, et 06.01.2014 menetlusdokumendis tegi tasaarvestusavalduse sel ajal menetluses kostjana osalenud AS Allante Transport (I kd lk 104). Seega ei ole iseenesest vale kohtuotsuses märgitu, et kostja tegi tasaarvestusavalduse. Avaldusest nähtub, et see ei olnud tingimuslik tasaarvestus. 05.06.2014 kohtuistungi protokollist ei saa järeldada, et kostja tugineks AS Allante Transport tasaarvestusavaldusele üksnes siis, kui kohus peaks leidma, et laenulepingu näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega (II kd lk 55-59), nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Ka juhul, kui kohtuistungi protokoll on kostja avaldatu osas ebatäpne, ei viinud tasaarvestusavaldusele hinnangu andmine asja ebaõige lahendamiseni. Maakohtu otsuse resolutsioon oleks olnud samasugune ka juhul, kui kohus oleks jätnud tasaarvestusavalduse tähelepanuta.
28.Asja materjaliga ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, et tasaarvestusavalduse käsitlemine kohtuotsuses oli üllatuslik. Hageja esitas oma vastuväited tasaarvestusele 30.05.2014 menetlusdokumendis (II kd lk 52). Samuti arutati tasaarvestusega seonduvat 05.06.2014 kohtuistungil, kus pooled avaldasid selles osas oma seisukohti (II kd lk 55-59). Ringkonnakohus ei tuvastanud selgitamiskohustuse rikkumist maakohtu poolt.
29.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu otsustas maakohus. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS 171 lg 1 alusel kostja kanda..
30.Menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 - vt Riigikohtu 11.02.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 p 22).
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.