30. märts 2015.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-12-56133
Tsiviilasi
PTK Projekt OÜ hagi Bahrein Grupp OÜ (endine Ramstam OÜ) vastu põhivõlgnevuse 2492,85 euro, viivise 1251,47 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
7915,44 eurot Hageja: PTK Projekt OÜ – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: Mihkel Nukka – UniLaw Õigusbüroo OÜ, asukoht Tööstuse tee 5 Tõrvandi alevik Ülenurme vald Tartumaa e-post: [email protected] Kostja: Bahreini Grupp OÜ (endine Ramstam OÜ) – registrikood 11439513, asukoht Kuressaare tn 26 Tarvastu vald Viljandimaa e-post: [email protected] Esindaja: juhatuse liige Eigo Grüner – Kuressaare tn 26 Tarvastu vald Viljandimaa; tegelik asukoht teadmata
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta PTK Projekt OÜ hagi Bahreini Grupp OÜ (endine Ramstam OÜ) vastu töötasu 1680 euro, kulutuste hüvitamise 812,85 euro, viivise 1251,47 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 30. märtsil 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 06.08.2012 töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale objektijuhtimise teenust- korraldama, koordineerima ja kontrollima töid ehitusobjektil, tagama ja kontrollima ehitustööliste ja/või alltöövõtjate tööde teostamist ja tellijatega sõlmitud lepingute täitmist, ehituskvaliteeti, ehitustehnoloogiat ja tööde tähtaegset tegemist, samuti korraldama dokumentatsiooni koostamist, kogumist ja säilitamist kuni objekti valmimiseni. Kostja tasus teenuse osutamise eest kuni vaidluse tekkimiseni probleemideta. Hageja poolt 06.11.2012 ja 04.12.2012 esitatud arved 110042 ja 110044 jättis kostja tasumata. 11.12.2012 tegi hageja kostjale kompromissettepaneku arvete tasumiseks ilma viivisteta, kuid 13.12.2012 vastuses keeldus kostja arvete tasumisest.
2.Hageja leiab, et kuigi leping on pealkirjastatud töövõtulepinguna, on lepingu sisust lähtuvalt tegemist käsunduslepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS)§ 635 tulenevalt on töövõtuleping suunatud kokkulepitud tulemuse saavutamisele. Käsunduslepingu sisuks on aga VÕS § 624 järgi lepingujärgse teenuse osutamine. Eeltoodud asjaoludel ja toetudes VÕS §-dele 108 lg 1 ja 627 § 1 nõuab hageja kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Varasemate arvete tasumisega on kostja oma tegevusega möönnud, et hageja tegevus teenuse osutamisel on olnud kooskõlas kokkulepituga. Arvete tasumisel ei ole kostja nõudnud tööde üleandmisakte. Nõudes viimaste arvete tasumiseks tööde üleandmisaktide esitamist kaldub kostja põhjendamatult kõrvale poolte vahel väljakujunenud praktikast. Poolte vahel sõlmitud leping ei näe ette ka projektdokumentatsiooni ja kuluaruannete koostamist ja kostjale esitamist, samuti ei tulene selline kohustus seadusest.
3.Hageja on VÕS § 628 lg 2 alusel esitanud nõude käsundi täitmiseks tehtud mõistlike kulude hüvitamiseks. Kostja andis hagejale volituse rentida kostja krediidil ehitustarvikuid. Kuivõrd kostja ei tasunud ehitustarvikute rendifirmadele õigeaegselt rendiarveid, oli hageja sunnitud kasutama enda ehitustarvikuid ja tööriistu. Kostja ei saa eeldada, et hageja, kes pakub teenust oma majandus- ja kutsetegevuses, kasutab omi vahendeid selle eest renti küsimata. Hageja tegi heas usus kulutusi enda arvelt kostja jaoks, sest kostja ei olnud täitnud enda kohustusi rendifirmade ees ning sellest tulenevalt leiab hageja, et kostjal puudub mõistlik alus keelduda nimetatud kulutuste hüvitamisest. Hageja leiab, et nimetatud kulutused olid mõistlikud ja vajalikud, et töötajad saaksid tööd jätkata. VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viiviste tasumist alates arvete sissenõutavaks muutumisest, võttes aluseks arvetel märgitud viivisemäära ning maksetähtajad.
II Kostja vastuväited
4.Kostja ei ole vastuses hagile (tl. 39-47) nõuet tunnistanud. Vastuväidete kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 06.08.2012 töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mille kohaselt hageja kohustus teenuse osutamisega saavutama kokkulepitud tulemuse. Töövõtulepingu sisuks ei pea olema üksnes asja valmistamine või muutmine, vaid selle sisuks võib olla ka teenuse osutamine, mis on suunatud kokkulepitud tulemuse saavutamisele. Lepingu punkt 2 sõnastusest tuleneb, et töövõtja kohustub tegema töö ajavahemikuks 06.08.2012 kuni objekti valmimiseni. Hageja oli lepingujärgselt kohustatud osutama projektijuhtimise teenust, mille eesmärgiks oli objekti Häädemeeste Gümnaasium asukohaga Kooli tn 1 Häädemeeste, renoveerimine vastavalt projektile ja projektis etteantud mahtudele. Hageja osutas teenust, mille eesmärgiks oli ehitustööde teostamine objekti valmimiseni. Kokkulepitud töö pidi valmima 31.10.2012. Hageja esindaja oli tähtajast teadlik ja kinnitas, et kokkulepitud ajaks töö valmib. Töövõtulepingule viitab ka lepingu punkt 4, mille kohaselt kokkulepitud töö tuli üle anda ülendamise-vastuvõtmise aktiga. VÕS § 636 lg 1 kohaselt on töövõtjal töö üleandmise kohustus. Hageja on aktid esitanud 10.12.2012, kuid nimetatud kuupäevaks ei olnud töö tegelikult lõpuni valminud. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, mida saab tõendada poolte poolt allkirjastatud töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Kostja ei ole akte allkirjastanud. Kostja tasus hagejale kokkulepitud tasu augustis, septembris ja oktoobris, kuigi lepingus oli kokkulepitud ühekordne tasu ning kokkulepitud tulemus jäi saavutamata. Kokkulepitud tööd olid osaliselt teostamata või puudulikud. Kostja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
5.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kostjale olid hageja poolsed lepingurikkumised varasemalt teada ning sellele vaatamata tasus kostja hageja poolt esitatud arved. Hageja kinnitas, et tööde teostamisega ollakse graafikus ning kõik kokkulepitud tööd on teostatud. Oktoobris 2012 sai kostja teada, et objekt ei ole kokkulepitud tähtajaks valmis ning kostja on tasunud tööde eest, mida tegelikult ei ole teostatud. Kostja ei nõudnud varem tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, sest usaldas hagejat lepingupartnerina. Ebaõige on hageja väide, et kostja on akte nõudes kaldunud kõrvale poolte vahel väljakujunenud praktikast. Kostja arvates ei saa 3 kuu jooksul kujuneda poolte vahel välja kindlat praktikat. Kostja ei pea nõudma üleandmise-vastuvõtmise akte iga teostatud töö kohta, vaid hageja võib esitada peale töö valmimist ühe kogu töö kohta käiva üleandmisevastuvõtmise akti. Hageja on 10.12.2012 koostanud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid kostja ei ole objekti vastu võtnud, sest kokkulepitud tööd pole täies mahus teostatud.
6.Kostja hinnangul on hageja seisukoht, et hagejal puudus kohustus edastada kostjale lepingus nimetatud dokumentatsioon ja kuluaruanded, ekslik. Lepingu lisast 1 tuleneb, et töövõtja ülesandeks on korraldada dokumentatsiooni kogumist ja säilitamist. Dokumentatsioon kuulub tellitud töö juurde ja seetõttu oli hagejal kohustus üle anda kostjale tööga seotud dokumendid, kuigi lepingust dokumentide üleandmise kohustust sõnaselgelt ei tulene. Lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 järgi lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, siis tõlgendatakse lepingut vastavalt VÕS § 29 lg 4 sätestatule nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda
samadel asjaoludel mõistma pidi. Lisaks tuleb arvestada lepingu olemust ja eesmärki ning vastaval tegevusalal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust. Ehitus– ja renoveerimistööde teostamisega kaasnevad tavaliselt ka vastavad dokumendid (kuluaruanded jne), mis jäävad lõppkokkuvõttes töö tellijale. Eelöeldule viitab ka VÕS § 641 lg 1, mille kohaselt lisaks tehtud tööle peavad lepingutingimustele vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Antud juhul ei vasta PTK Projekt OÜ poolt teostatud töö lepingutingimustele ning dokumentatsioon puudub. Ka juhul, kui oleks tegemist käsunduslepinguga, oleks hagejal kohustus anda kostjale üle vastav dokumentatsioon renoveerimistööde teostamise kohta.
7.Kui töö ei vasta lepingu tingimustele, annab tellija tulenevalt lepingu p.6 mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tuleb töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitada mõistliku aja jooksul alates teadasaamisest. Kuna 31.10.2012 töö lõplikult ei valminud ning osaliselt oli teostatud puudustega, siis andis kostja hagejale tööde valmimise tähtajaks detsember 2012. Kostja arvates on ta piisavalt mõistliku aja jooksul hagejale puudustest teatanud. Kuna puuduste likvideerimine ja tööde lõpuleviimine hageja poolt ebaõnnestus, siis on kostja arvates tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 647 lg 1 mõttes ning antud asjaoludest tulenevalt oleks kostjal õigus vähendada VÕS § 101 lg 1 p 2 ja 5 toetudes hagejale makstavat tasu. Juhul, kui kohus leiab, et hagejal on õigus saada lepingujärgset tasu aja eest, mil ta pidi likvideerima puudusi, taotleb kostja tasu vähendamist 1400.- euro + KM võrra, kuna tegelikult hageja ei tegelenud puuduste likvideerimisega ning kokkulepitud töö on teostatud üksnes 50% ulatuses.
8.Hageja esindaja ületas temale lepinguga antud volitusi ja tellis firmadelt kaupu ja teenuseid, millised tegelikkuses ei olnud vajalikud lepingu täitmiseks, nimetatud kaubad ja teenused ei olnud töö teostamiseks eelarves ette nähtud ning nende tellimiseks puudus otsene volitus. Hoolsus- ja lojaalsuskohustusest tulenevalt oleks hageja esindaja eelarvet ületades pidanud esmalt konsulteerima tööde tellija ehk kostjaga. Hageja esindaja tegevusetuse tõttu jäid Häädemeeste Gümnaasiumi fassaadi renoveerimistööd ettenähtud tähtajaks lõpule viimata, mistõttu tuli tööde teostamiseks vajalikku tehnikat rentida veel ca 2 kuud, millest tekkisid kostjale lisakulud ja varaline kahju.
9.Hageja esindaja esitas kostjale igakuiselt andmed teostatud tööde kohta, mida faktiliselt ei tehtud, kuid mille eest kostja maksis hageja töölistele töötasu. Kostja ei ole rahul hageja poolt teostatud ehitustööde juhtimisega. Hageja ei pidanud kinni etteantud eelarvest ning kasutas olemasolevaid rahalisi vahendeid ebamõistlikult ning pahauskselt. Arvestades asjaolu, et hageja on lepingut korduvalt rikkunud, tellides kaupu ja teenuseid, millised tegelikkuses ei olnud töö teostamiseks vajalikud, ületades eelarvet, jättes teostamata vajalikud tööd, andes objekti seisukorra kohta valeinformatsiooni, jättes üle andmata dokumentatsiooni ning omastades kostjale kuuluvaid asju, omab kostja hageja vastu kahju hüvitamise nõuet.
10.Kaupade ja teenuste ning tööriistade rentimise eest tasu nõue summas 812,85 eurot on alusetu. Kostjal olid sõlmitud vastavad kokkulepped teenuste ja kaupade pakkujatega ning hageja ja kostja vahel oli kokku lepitud, et vahendid töö tegemiseks tagab tellija. Hagejal oli volitus osta ning rentida töövahendeid AS-st Cramo , Bauhofist jt. Kostja ei ole hagejalt arvetel näidatud kaupu ja teenuseid tellinud. Varasemalt on kostja tasunud hagejale ka
tööriistade ning tarvikute rendi eest, lootes peale arve tasumist või objekti valmimist saada hagejalt mõistliku seletuse või põhjenduse, miks ei kasutatud olemasolevaid lepingupartnereid. Hageja ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust oma käitumisele esitanud ega tõendanud, et nimetatud kaupu ja teenuseid kasutati Häädemeeste Gümnaasiumi renoveerimistööde jaoks. Isegi kui vastavaid tarvikuid on kasutatud kostja objektil, siis tuleb arvestada, et kostjal on hageja suhtes kahju hüvitamise nõue vähemalt 2958 euro ulatuses enamtangitud kütuse ning omastatud telefoni näol. Tegemist on vastastikuste rahaliste nõuetega, mida on võimalik tasaarvestada. Seetõttu palub kostja vastust hagile toetudes Riigikohtu praktikale (05.06.2012 otsus nr 3-2-1-42-12) käsitada ka tasaarvestuse avaldusena vastaspoolele. III Hageja arvamus kostja vastuse kohta
11.Hageja on 31.07.2013 esitatud kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta (tl 96-98) jätkuvalt seisukohal, et pooltevahelist lepingut tuleb käsitleda käsunduslepinguna, kuna hageja poolt osutatava teenuse eesmärgiks ei olnud mitte objekti renoveerimine, vaid kostjale parimal võimalikul viisil ning kostja pideva kontrolli all tööde takistusteta ja tähtaegselt valmimise tagamine. Pooltevahelisest kokkuleppest ning faktiliselt toimunust tulenevalt oli objektijuhtimisteenuse osutamine suunatud objektijuhtimisele kui võimalikult kõrge kvaliteediga protsessile, mitte lõpptulemusele, mis viitab pigem käsunduslaadsele suhtele. Hageja esindaja ei hoidnud kostjat teadmatuses töö valmimisjärkudest. Tööde vastavusega graafikule olid iganädalaselt kursis nii kostja juhatus kui ka kostja poolt määratud esindaja ehitusel. Ehitustöödel esinenud viivitus ei tekkinud hageja esindaja tegevusest tulenevalt. Objektil oli korduvalt tööl vähem mehi kui kostja oli kohustatud objektile toimetama, samuti olid töölised ebakvalifitseeritud.
12.Hageja ei nõustu kostja väidetega tööde eest tasumise kohta. Lepingu punkti 4 tuleb mõista kui kokkulepet perioodiliselt makstava tasu kohta. Makse perioodilisus tuleneb otseselt ka kostja enda käitumisest, kui ta tasus hagejale igakuiselt lepingus märgitud summa. Hageja ega mõistlik temaga samal alal tegutsev isik ei oleks lepingut sõlminud tingimusel, et saab ühekordse tasuna 1400 eurot ning hagejaga sarnane mõistlik isik ei oleks eeldanud, et lepingu sellist punkti tuleb tõlgendada kui ühekordset tasu. Sellisele seisukohale viitab ka kostja enda käitumine- igakuiselt 1400 euro maksmisega tunnistas kostja, et tegemist on perioodiliselt makstava tasuga.
13.Hageja ei tunnista lepingu rikkumist ega nõustu kostja käsitlusega lepingu liigi kohta ning osundab VÕS-i töövõtulepingu sätetele üksnes vastuolu väljatoomise eesmärgil. Kostja nendib ühelt poolt, et ta ei nõudnud tööde üleandmisakte ning järelikult ei teostatud makseid hagejale tehtud tööde eest ka aktide alusel. Väide, et kostja sai väidetavast lepingu rikkumisest teada alles oktoobris viitab seega sellele, et kostja ei järginud VÕS § 643 sätestatud tööde ülevaatamisekohustust ja § 644 lg 1 ja 3 sätestatud tähtaega ning ei saa sellest tulenevalt ka rikkumisele tugineda, kuivõrd tasu maksmisega üleandmisakte nõudmata on kostja tööd vastu võtnud, aktsepteerides seejuures fakti, et tööd ei pruugi vastata tingimustele.
14.Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit vastuses märgitud täiendava tähtaja andmise kohta puuduste kõrvaldamiseks, hageja poolt olulise lepingurikkumise kohta, mis väljendusid väidetavalt puuduste likvideerimata ning tööde lõpule viimata jätmises ega ka selle kohta, et hageja poolt teistelt ettevõtetelt soetatud kaubad oleks olnud ebavajalikud või üleliigsed.
Kuni novembrikuuni puudusid kostjal igasugused pretensioonid hageja poolt osutatud teenuse osas. Hageja soovib rõhutada, et kõikidel juhtudel, kui soetati kaupu või teenuseid ettevõtetelt, oli hagejal olemas kostja suuline kooskõlastus.
15.Poolte vahel oli kokkulepe hagejalt talle kuuluvate tarvikute rentimise kohta 20% odavamalt kui oli Cramo rendihind, mida kostja on ka oma vastuses tunnistanud. Hageja jääb hagis esitatud seisukoha juurde ning lisab, et volitatud ettevõtted keeldusid rentimisest, kuivõrd arved olid maksmata ning krediit oli ületatud. Nimetatud asjaolu on võimalik tõendada tunnistajate ütlustega. Hageja ei tunnista kostja poolse kahjuhüvitisnõude olemasolu, olles nõus tagastama küll telefoni ning palub tasaarveldusnõude tähelepanuta jätta. IV Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
16.Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, kuna pooled on andnud selleks nõusoleku (tl 22 pöördel, tl. 46). TsMS § 438 esimene lause sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lõikest 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Osundatud paragrahvi 4.lõike järgi eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.Esmalt võtab kohus seisukoha kostjale menetlusdokumentide kättetoimetatuse kohta. 28.01.2015 kohtumäärusega määras kohus tsiviilasja läbivaatamise kirjalikus menetluses (tl 127). Hageja on kohtumääruse kätte saanud ja esitanud kohtule tähtaegselt lõplikud seisukohad (tl 141-142). Kostjale on kohtumäärus edastatud äriregistrisse kantud e-posti aadressile [email protected], kust on tulnud veateade „kättetoimetamata“ (tl 131). Seejärel edastas kohus kohtumääruse tähtsaadetisena kostja äriregistrijärgsele aadressile Kuressaare tn 26 Tarvastu vald Viljandimaa, kust on kohtu kiri tagastatud märkega „firma ei asu antud aadressil, puudub maja“ (tl 133, 135). 19.02.2015 edastatud tähtsaadetisele on postiljon märkinud, et „firma ei asu antud aadressil, ei ole maja ka olemas, maja kokku vajunud“ (tl 140). Kostjale on dokumendid edastatud e-toimikusse, kus neid ei ole kostja poolt avatud. 30.07.2014 on Äriregister teinud kostja suhtes hoiatusmääruse registrist kustumiseks, sest kostjal oli esitamata majandusaasta aruanne (tl 114). 30.01.2015 on Tartu Maakohtu registriosakond avaldanud väljaandes Ametlikud Teadeanded äriseadustiku § 60 lg 2 alusel kostja sundlõpetamisteate koos hoiatusega, et kui teate avaldamisest 6 kuu jooksul ei esitata majandusaasta aruannet ja/või ei taotleta äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimist, võib registripidaja äriühingu registrist kustutada (tl 146).
Kostja esindajaks on juhatuse liige Eigo Grüner (tl 113). Rahvastikuregistri väljatrüki kohaselt on Eigo Grüneri elukoht alates 03.03.2014 määratletud omavalitsusüksuse täpsusega Viljandi linn Viljandi maakond (tl 115). 10.03.2015 rahvastikuregistrist tehtud Eigo Grüneri põhiandmete päringu kohaselt puuduvad antud isikul kehtivad Eesti Vabariigi isikut tõendavad dokumendid (tl 148). TsMS § 307 lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus on lahendis 3-2-1-168-11 punktis 12 selgitanud, et TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamisfiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab muuhulgas menetluse seiskumise vältimise vajadus näiteks juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus kostjale kirjaliku menetluse määruse kättetoimetatuks. Hagiavaldusele on kostja vastanud ja nõustunud kirjaliku menetlusega. Ettevõtte juhatuse liikme vahetuse järgselt ei olnud kohtul ega hagejal enam võimalik kostjaga kontakti saavutada. Äriregistrijärgsel aadressil asub lagunenud maja, juhatuse liikme kohta puuduvad registrites andmed, kuhu oleks võimalik menetlusdokumente edastada. Äriregistri andmetel on kostja suhtes tehtud kustutamishoiatus, st et kostja ei ole eelnevalt antud puuduste kõrvaldamise tähtaegadel puudusi kõrvaldanud.
18.Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Vaidluse all ei ole asjaolu, et pooled sõlmisid 06.08.2012 lepingu (tl 21, 40). Samuti puudub vaidlus selle üle, et pooled ei ole allkirjastanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 21 pöördel p 7, 41). Pooled vaidlevad selle üle, kas sõlmitud leping on käsundusleping või töövõtuleping ( tl 21 pöördel, 40) , kas hagejal on õigus tasule ja tehtud kulutuste hüvitamisele (tl 21-22, 40-46) ning kas esineb nõuete tasaarvestamise õigus (tl 46, 98).
19.Seega tuleb kõigepealt võtta seisukoht, millise lepinguga oli poolte vahel tegemist ehk kvalifitseerida õigussuhe. Kõik teenuse osutamise lepingud võib jagada kahe suurde gruppi – käsunditüüpi ja töövõtutüüpi lepinguteks. Käsundusleping on suunatud töö tegemisele, teenuse osutamisele kui protsessile ja töövõtuleping töö tulemusele. Teenuse osutamise lepingute puhul tuleks seega kõigepealt kontrollida, kas ei ole tegemist töövõtulepinguga või töövõtu tüüpi teenuse osutamise lepinguga (Võlaõigusseadus III Kommenteeritud väljaanne; Varul.P.,jt lk 2,3). VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks ehk töö tegemiseks. Tulemusele suunatus VÕS § 635 lg 1 mõttes tähendab seda, et töövõtja vastutab silmaspeetava tulemuse mittesaavutamise või lepingutingimustele mittevastava tulemuse eest ka juhul, kui ta on tulemuse saavutamiseks
vajalike toimingute tegemisel järginud käibes vajalikku hoolsust. (Võlaõigusseadus III Kommenteeritud väljaanne; Varul.P.,jt lk 35) VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundiandja soovitud tulemuse saavutamata jätmine ei ole iseenesest lepingu rikkumine. Seega on käsunduslepingust tulenev käsundisaaja kohustus VÕS § 24 lg 1 alusel selline kohustuse liik, mille kohaselt kohustatud isik peab tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku (Võlaõigusseadus III Kommenteeritud väljaanne; Varul.P.,jt lk 3). Poolte vahel 06.08.2012 sõlmitud lepingu punkt 1 kohaselt kohustus töövõtja oma riisikol osutama objektijuhtimise teenust vastavalt lepingu lisas 1 toodud töö kirjeldusele objektil Häädemeeste Gümnaasium, Kooli tn 10 Häädemeeste. Lepingu punkt 2 kohaselt kohustus töövõtja tegema töö ajavahemikus 06.08.2012 kuni objekti valmimiseni (tl 26-27). Pooled on kokku leppinud lepingu punktis 4, et tellija kohustub tasuma töövõtjale töö tegemise eest 1400 eurot, millele lisandub käibemaks.
20.Töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus töövõtja osutama objektijuhtimise teenust kindlal objektil ajavahemikul 06.08.2012 kuni objekti valmimiseni. Töövõtulepingu alusel tehtavaks tööks võib olla ka mistahes muu teenus, millel on teatav piiritletav lõpptulemus (Võlaõigusseadus III Kommenteeritud väljaanne; Varul.P., jt lk 38 punkt 3.3.1 b). Seega oli hageja võtnud endale kohustuse objektijuhtimiseks kuni objekti valmimiseni, mis on käsitletav kohustuse võtmisena tulemuse saavutamiseni. Lepingu punkt 3 kohaselt määras kostja enda esindaja juhendamaks töö tegemist, kostjale vajaliku informatsiooni andmiseks ja töö lepingutingimustele vastavuse kontrollimiseks. Lepingu punkt 7 kohaselt oli kostjal õigus kontrollida töö tegemise käiku. Hagejal oli kohustus jooksvalt informeerida kostjat töö teostamise käigus tekkinud probleemidest ning nõuda kostjalt juhiseid ja informatsiooni. Lisaks oli hagejal kohustus anda teostatud töö, mis pidi vastama lepingutingimustele VÕS § 641 tähenduses kostjale üle. Kostjal oli kokkulepitud ning lepingutingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmise kohustus (VÕS § 635 lg 1 ja § 637). Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 4 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale töö tegemise eest 1400 eurot, millele lisandub käibemaks, viie kalendripäeva jooksul alates töö üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamisest, arve esitamisel. Seega tekkis hagejal lepingu kohaselt õigus tasule alles siis kui kostja on töö üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastanud, st töö tulemuse heaks kiitnud. Eelnevast saab järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mis oli suunatud lõpptulemuse saavutamisele - Häädemeeste Gümnaasiumi fassaadi renoveerimisele.
21.VÕS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ja võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 108 lg 1sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale töö tegemise eest 1400 eurot, millele lisandus käibemaks. Tasu maksmine pidi toimuma viie kalendripäeva jooksul töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest alates, arve
esitamisel (tl 26). 04.012.2012 edastas hageja kostjale arve nr 110044, mis muuhulgas sisaldas tasunõuet objektijuhtimise eest summas 1680 eurot koos käibemaksuga (tl 29). Kostja nimetatud arvet ei ole tasunud, sest hageja ei ole esitanud kostjale projekti dokumentatsiooni ning kuluaruandeid ning tehtud töö ei vasta lepingutingimustele (tl 41). VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 4 teise lause kohaselt toimub tasu maksmine peale töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kostja ei ole teostatud töid vastu võtnud ega hageja poolt 10.12.2012 koostatud töö üleandmisevastuvõtmise akte allkirjastanud (tl 41 teine lõik). Kostja on kinnitanud, et maksis hagejale kokkulepitud tasu augusti, septembri ja oktoobrikuu eest, kuigi lepingus oli kokku lepitud ühekordne tasu ning kokkulepitud tulemus jäi saavutamata (tl 41 kolmas lõik). Töövõtulepingu punkt 4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale töö tegemise eest 1680 eurot koos käibemaksuga. Tasu maksmine pidi toimuma viie kalendripäeva jooksul töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest arvates, arve esitamisel. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled ei ole allkirjastanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid hageja on esitanud kostjale töötasu saamiseks neli arvet, millest kolm on kostja tasunud, kokku summas 5040 eurot koos käibemaksuga (tl 89,90,91,92). Lähtudes poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktis 4 kokkulepitust leiab kohus, et lepingu sõnastuse kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale töötasuna ühekordselt 1680 eurot koos käibemaksuga peale töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Lepingu punktist 4 ei saa järeldada, et tegemist on kokkuleppega igakuise tasu maksmiseks kuni objekti valmimiseni. Käesoleval juhul on kostja tasunud enne töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist 5040 eurot koos käibemaksuga, mis ületab poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud tasu 3360 (5040-1680) euro võrra. Seega on hageja esitanud nõude tasu osas, mille kostja on talle välja maksnud ja sellest tulenevalt tuleb hageja nõue töötasu saamiseks jätta rahuldamata.
22.Hageja on taotlenud ka kulutuste summas 812,85 eurot hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt oli kostja andnud hagejale volituse rentida firmadest kostja krediidil ehitustarvikuid. Kostja ei tasunud rendifirmadele õigeaegselt arveid, millest tulenevalt oli hageja sunnitud kasutama enda ehitustarvikuid ja tööriistu (tl 22). Kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud nõudega, sest kostja oli sõlminud vastavad kokkulepped teenuste ja kaupade pakkujatega ning kostja pidi lepingust tulenevalt tagama töö tegemiseks vastavad vahendid (tl 45 neljas lõik). Hagiavaldusele lisatud arvest nr 110043 (tl 28) nähtub, et hageja on väljastanud kostjale arve summas 260,02 eurot koos käibemaksuga. Arve sisaldab kaupu 37 tükki EJOT sokliprofiil 150mm summas 245,98 eurot ja 3 tükki Syrofoami riiv koos vahetusteraga summas 14,04 eurot koos käibemaksuga. Arvest nr 110044 (tl 29) nähtub, et hageja on kostjale osutanud objektijuhtimise teenust summas 1680 eurot koos käibemaksuga, mida kohus analüüsis eelnevalt. Lisaks on arvel tööriistade/tarvikute rent kogus 1, summas 552,83 eurot. Hageja väited, et rendifirmadest ei olnud võimalik ehitustarvikuid ja –seadmeid rentida seoses kostja poolt rendifirmadele arvete mittetasumisega, on paljasõnalised ja tõendamata.
Kostja on vastuses hagiavaldusele kinnitanud, et takistusi ehitustarvikute ja –seadmete rentimiseks ei esinenud. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatud tõendamiskoormusest oli hagejal kohustus tõendada oma väiteid selle kohta, et kostjast tulenevalt oli ta kohustatud tööde jätkamiseks kasutama temale kuuluvaid ehitustarvikuid ja –seadmeid. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei selgu, et arvel nr 110043 välja toodud ehitusmaterjalid on soetatud seoses poolte vahel sõlmitud lepinguga ja Häädemeeste Gümnaasiumi objektiga. Arvel nr 110044 on küll selgitus objektijuhtimine, vastavalt TVL, millest võib järeldada, et tegemist on viitega poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule, kuid hageja ei ole tõendanud kummagi arve puhul, et tegemist oli põhjendatud ja vajalike kulutustega töövõtulepingus kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks. Seega hageja nõue kulutuste hüvitamiseks summas 812,85 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus hagi ei rahulda, puudub vajadus analüüsida kostja taotlust tasaarvestamise võimalikkusest. VI. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda.
24.Hageja on esitanud 18.03.2015 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 1536,25 eurot. Vastavalt kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotusele jäävad nimetatud kulud hageja enda kanda.
25.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 punktis 12 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Vastuses hagiavaldusele on kostja taotlenud jätta kostja menetluskulud hageja kanda (tl 46), kuid kuna kostja ei ole ettenähtud ajal ega ka hiljem esitanud menetluskulu nimekirja, ei ole võimalik kohtuotsuses kostja menetluskulusid hagejalt välja mõista.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.