2.Mõista XXX XXX Korteriühistu kasuks välja 28632,75 (kakskümmend kaheksa tuhat kuusada kolmkümmend kaks eurot ja 75 senti) eurot. Hagi tagamise abinõud
3.Jätta Harju Maakohtu 26.11.2013 määrusega hageja XXX Korteri-ühistu kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 30000 eurot kostja XXX omandis olevale korteriomandile (registriosa nr XXX) asukohaga XXX linn jõusse. Menetluskulude jaotus
4.Jätta hageja menetluskuludest 75/100 kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks täiendava määrusega mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
Edasikaebamise kord
2-13-55872 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlus-abi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Õiend menetluse käigu kohta
1.Hageja XXX Korteriühistu (edaspidi hageja) esitas 25.11.2013 Harju Maa-kohtusse hagi tagamise avalduse enne hagi esitamist XXX(edaspidi kostja) suhtes taotlusega kanda kostja omandis olevale korteriomandile (registriosa nr XXX) asukohaga XXX Tallinna linn, kohtulik hüpoteek summas 30000 eurot hageja kasuks (1 kd tl 1-3).
2.Harju Maakohtu 26.11.2013 määrusega seati hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 30000 eurot kostja omandis olevale korteriomandile (registriosa nr XXX) asukohaga XXX (1 kd tl 66-74).
3.Hageja esitas 23.12.2013 hagiavalduse kostja vastu summa 36656,18 euro väljamõistmiseks, sealhulgas kahju hüvitamiseks summas 31722,06 eurot ja majandamiskulude võlgnevuse sissenõudmiseks 4884,12 eurot, samuti viivise 0,07 % väljamõistmiseks iga viivitatud kalendripäeva eest võlgnevuse summalt 4884,12 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni (1 kd tl 80-84).
5.Kostja esitas 03.01.2014 määruskaebuse Harju Maakohtu 26.11.2013 hagi tagamise määrusele (1 kd tl 196-199).
6.13.01.2014 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti summa 36750,91 euro väljamõistmiseks, sealhulgas kahju hüvitamiseks summas 31786,31 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiseks 4964,6 eurot, samuti viivise 0,07 % väljamõistmiseks iga viivitatud kalendripäeva eest võlgnevuse summalt 4964,6 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni (2 kd tl 1-12).
7.Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2014 määrusega jäeti Harju Maakohtu 26.11.2013 kohtumäärus muutmata (2 kd tl 62).
11.10.09.2014 esitas kostja taotluse, et juhul kui kohus leiab, et hageja nõue haldus-, hooldus- ja heakorratasude osas on põhjendatud, lugeda hageja nõue tasaarvestatuks summa osas, mis vastab nõudeperioodil korteriühistu halduskulude suurusele, so 621,54 euro ulatuses, kuna kostja korraldas nõudeperioodil hageja majandustegevust (6. kd tl 151-154).
12.Kohus kuulas 28.10.2014 kohtuistungil üle tunnistajad XXX, XXX ja XXX(9 kd tl 7-15).
13.Kostja 01.12.2014 avalduse kohaselt soovib ta tasaarvestada hageja nõudega enda nõude hageja vastu summas 6374,2 eurot, millise summa tasus kostja koristajale XXX ajavahemikul 01.10.200930.09.2013 (9.kd tl 129-132).
14.02.12.2014 kohtuistungil läks kohus poolte nõusolekul kohtuvaidluste osas kirjalikule menetlusele, määrates poolte lõppteeside tähtajana 31.12.2014 ja kohtuotsuse teatavakstegemise ajana 30.01.2015 (9 kd tl 165-167).
2-13-55872
15.29.01.2015 lükkas kohus kohtuotsuse teatavakstegemise edasi 9.veebruarile 2015 (10.kd tl 3).
16.03.02.2015 kohtumäärusega kohus uuendas tsiviilasjas menetluse (10. kd tl 4-5).
17.03.05.2015 viis kohus asjas läbi täiendava kohtuistungi, kuulates tunnistajana üle XXX. Kohus määras kuulutada kohtuotsus välja 25.03.2015 (10. kd tl 22-23).
Hagi asjaolud ja hageja nõuded
18.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt (1 kd tl 80-86, 2 kd tl 4-12, 5 kd tl 141-145, 6 kd tl 60-68) oli kostja perioodil 24.03.2005 - 28.10.2013 hageja kolmeliikmelise juhatuse liige (lisaks kostjale kuulusid hageja juhatusse XXX ja XXX). Ehkki juhatus oli kolmeliikmeline, juhtis hageja majandustegevust ainuisikuliselt kostja, korraldades hageja raamatupidamist ning tema valduses oli ka hageja pangakontoga seotud AS Swedbank deebetkaart. Peale hageja 28.10.2013 üldkoosoleku poolt uue juhatuse valimist läbiviidud revisjoniga tuvastati, et kostja on enda ametiseisundit kuritarvitades tekitanud hagejale kahju, sh: - on kasutanud hageja pangakontol olevaid rahalisi vahendeid isiklikuks otstarbeks, tasudes nende arvel oma isiklikke kulutusi (toidu- ja ehituskauplustes, reisiteenuse pakkujatele jne) kogusummas 5974,72 eurot; - on teinud hageja pangakontolt oma isiklikule pangakontole ja oma isiklikult pangakontolt hageja pangakontole rahalisi ülekandeid ning on võtnud hageja pangakontolt välja sularaha ja on kandnud hageja pangakontole sularaha summades, mis peale vastastikust tasaarvestust ning tasaarvestust kostja 2011.a. avansiaruannetega summas 151,99 eurot ja kostjapoolse kassa tagastusega 05.11.2013 summas 145 eurot moodustab kassa puudujäägi 24732,66 eurot; - on maksnud ajavahemikul jaanuar - august 2009 oma pojale XXX alusetult makstud töötasult (kogusummas 2240,30 eurot) riiklikke makse kokku summas 1060,04 eurot, millisele summale lisanduvad maksude tasumisega hilinemiselt tasutud intress summas 16,77 eurot ning erijuhtude tulumaks summas 2,12 eurot, so kokku 18,89 eurot, seega on hageja arvelt XXX eest Maksu- ja Tolliametile alusetult tasutud kokku 1078,93 eurot. Kokku on kostja tekitanud hagejale tema rahaliste vahendite ebasihipärase kasutamisega kahju summas 31 786, 31 eurot.
19.Hagiavalduse kohaselt on kostja lisaks eeltoodule jätnud tasumata talle kuuluvalt korteriomandilt XXX krt 14 Tallinn arveid kommunaalteenuste ja majandamiseks vajalike kulude (haldus, hooldus, heakord, prügivedu, üldvalgustus, tarbijatasu, katuse remont, kindlustus, laen, vesi - ja kanalisatsioon, majapidamisgaas ja talveperioodidel ka küte) katteks. Nii ei olnud kostja ajavahemikul alates 2009.a. kuni 2013.a. oktoobrikuuni tasunud tema korteriomandi majandamiskulude eest ühtegi makset. 2013. aasta oktoobris ja novembris on kostja tasunud hagejale kokku 6 makset, mis on osaliselt arvatud 2013. aasta võlgnevuse, osaliselt varasema perioodi võlgnevuse katteks. Kostja poolt 09.10.2013 ja 11.10.2013 tehtud maksed summas 92,26 eurot ja 1295,82 eurot on arvestatud kostja 2013.a. võlgnevuse katteks, kuivõrd kostja on makse selgituses oma kohustuse täitmise selliselt määranud. 14.10.2013 makse summas 537,13 eurot on hageja arvanud 195,97 euro ulatuses 2013. aasta võlgnevuse katteks, kuna kostja on makse selgituses selliselt määranud, ning võlgnevusest üle jääva 341,16 eurot varasemate perioodide (01.2009 12.2012) võlgnevuse katteks.14.10.2013 tehtud maksed summas 1134 eurot ja 456 eurot on hageja arvanud kostja varasemate perioodide (01.2009-12.2012) võlgnevuste katteks. Kuna kostja oli kohustatud lähtuvalt talle kuuluva korteriomandi pindala suhtest elamu korteriomandite üldpinna suhtele tasuma majandamiskulude eest 8891,45 eurot, kuid oli perioodil 09.10.2013-14.10.2013 tasunud hagejale kokku ainult 3694,54 eurot (I kd, tl 174), moodustab kostja võlgnevus 5196,91 eurot (8891,45-3694,54). Samuti on kostja teinud majandamiskulude arvete koostamisel valearvestusi temale kuuluva korteriomandi kasuks ja hageja kahjuks 226,91 euro ulatuses, jättes kajastamata osa kululiikidest või arvestades kulusid väiksemalt pinnalt. Kokku on hageja nõue kostja kui
2-13-55872 korteriomaniku vastu (võlgnevus korteriühistu ees) 5423,82 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest viivise arvestusega 0,07% iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude võlgnevuselt kuni võlgnevuse tasumiseni.
20.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hagile, sh et hageja nõue on osaliselt aegunud, et hageja nõuded on põhjendamatud ja tõendamata (3 kd. tl 1-6, 5 kd tl 141-152, 6 kd 60-69, 197-202, 9 kd tl 19-29, 65-66).
Kostja vastuväited
21.Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja vaidleb neile vastu (2. kd tl 84-89). Kostja leiab, et ta ei ole hageja arvel oma isiklikke kulutusi tasunud, samuti ei ole ta võtnud hageja arvelt välja sularaha ega ole teinud alusetuid pangaülekandeid hageja pangakontolt oma pangakontole alusetult. Kostja poolt endale makstud töötasu osas kostja leiab, et tal oli hageja juhatuse liikmena õigus saada juhatuse liikme tasu. Kostja ei nõustu, et tal ei olnud ajavahemikul jaanuar - august 2009 õigus maksta hageja arvel XXX töötasu ning teha maksuametile sellega seonduvaid väljamakseid. Kostja leiab, et temal kui hageja juhatuse liikmel oli tulenevalt hageja põhikirja punkti 5.10 alapunktist 3 õigus sõlmida kolmandate isikutega töölepinguid. XXX võttis kostja ajutiselt tööle seoses kostja enda terviseprobleemidega. Kuna kostja poolt hageja haldusküsimustega tegelemine oli hageja tavapärase tegevuse jätkamiseks hädavajalik ning kostja paranemisel lõpetas kostja ka XXX töösuhte, siis ei tekitanud XXX töölevõtmine hagejale mingit kahju. Samuti kostja ei nõustu, et ta oleks tekitanud hageja rahaliste vahendite kasutamisega hagejale mingit kahju, kuna kõik kostja poolt tehtud kulutused olid tehtud ainult hageja liikmetele kuuluvate korteri-omandite sihipäraseks majandamiseks. Kostja samuti ei nõustu, et ta ei ole ajavahemikul jaanuar 2009 kuni oktoober 2013 tasunud temale kuuluva korteriomandi eest ettenähtud makseid, samuti et ta on teinud arvete esitamisel temale endale kuuluva korteriomandi kasuks valearvestusi. Kostja leiab, et ta on kõik korteriarved tasunud.
22.Kostja poolt täiendavalt esitatud vastuväite kohaselt on hageja nõue osaliselt aegunud, kuna kostja ei olnud perioodil 2009 kuni 2013 enam hageja juhatuse liige ning tema suhtes ei kohaldu juhatuse liikmele ettenähtud nõude 5-aastane aegumistähtaeg (4. kd tl 1-3). Kostja arvestuste kohaselt pidi ta tasuma 2010-2013 osas kommunaalkulusid 3910,87 eurot, kuid kuivõrd ta on tasunud majandamiskulude katteks 2011.a. detsembris sularahas 1516,40 eurot ja 2013.a. oktoobris pangaülekannetega 3694,54 eurot, so kokku 5210,94 eurot, siis nimetatud summa ületab hageja majandamiskulude nõuet, mistõttu tuleb hageja majandamiskulude nõue jätta rahuldamata (6.kd tl 52-56). Kostja ei nõustu ka hageja poolt esitatud hagi täiendustega ega hageja seisukohtadega kostja täiendavate vastuväidete suhtes (5 kd 52-57, 6 kd tl 151-155, 9 kd tl). Kostja arvates juhul kui kohus peaks leidma, et hageja nõue haldus-, hooldus- ja heakorratasude osas on põhjendatud, taotleb kostja lugeda hageja nõue tasaarvestatuks summa osas, mis vastab nõudeperioodi halduskulude suurusele, so 621,54 euro ulatuses, kuna just kostja korraldas nõudeperioodil 2009-2013 hageja majandustegevust (6. kd tl 153). Lisaks halduskuludele taotleb kostja ka koristuskulude 6347,2 eurot ja raamatupidajale makstud 1372,56 eurot hageja nõudega tasaarvestamist (9 kd tl 92-96).
Kohtuotsuse põhjendused
23.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungitel ära pooled ja tunnistajad ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2-13-55872
24.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Hageja poolt kostja vastu esitatud nõuded tuginevad erinevate eeldustega õiguslikele alustele. Korteriühistu juhatuse liikme poolt korteriühistule tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks on korteriühistu juhatuse liikmelisus, juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumine, selle rikkumisega ühingule kahju tekitamine ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostjalt korteriomandi majandamiskulude tasumise ja tasumisega viivitamisest tuleneva viiviste tasumise nõude eeldusteks on kostja liikmelisus korteriühistus ja kostja poolt korteriühistuseaduse (KÜS) §s 151 ettenähtud majandamiskulude õigeaegne tasumata jätmine.
Kohtu seisukoht kostja poolt esitatud aegumisvastuväite osas
25.Kuivõrd hagi tagamise avaldus esitati hageja poolt 25.11.2013 ja hageja nõue hõlmab perioodi 01.01.2009- okt.2013, vaidleb kostja hagile vastu, tuginedes osaliselt hagi aegumisele (2009-2010 puudutavate nõuete osas), leides, et ta ei olnud hageja poolt revideeritud perioodil enam hageja juhatuse liige ja tema suhtes ei kehti ka mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-s 32 lg 3 sätestatud juhatuse liikme vastu esitatava nõude viieaastane aegumistähtaeg. Kuivõrd aegumise kohaldamise eelduseks on hageja nõuete õige kvalifitseerimine, tuleb kohtul kontrollida, kas kostja oli vaidlusalusel perioodil hageja juhatuse liige. Riigikohus on lahendis 3-2-1-65-08 (p 33) märkinud, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe ühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb. Seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, st juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui ühing kokkuleppel temaga isiku ametiaega pikendab. Ametiaja pikendamiseks on vajalik ühingu osanike otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme nõusolek sellega. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Samas otsuses 3-2-1-65-08 on Riigikohus märkinud (p 34 teine lõige), et erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuete osas). Oluline on, et isik ei saa põhjendada oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma igapäevast tööd. Osanikel peab olema reaalne võimalus juhatuse liikme ametiaja möödumisel otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, mille esitab koos kasumi jaotamise ettepanekuga osanikele. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustavad osanikud. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit.
26.Kohus leiab, et kuigi kostja on oma esialgses vastuses hagile hageja juhatuse liikmelisust sisuliselt tunnistanud (1 kd tl 84-89), on ta siiski hiljem asunud seisukohale, et ta nõudeperioodil (01.01.2009 – okt.2013) hageja juhatuse liikmeks enam ei olnud (4. kd tl 1-3). Kohus leiab, et kuna juhatuse liikmeksoleku puudumine on kostja suhtes negatiivne asjaolu, on tal õigus omaksvõttu ilma hageja nõusolekuta tagasi võtta ja vastupidist (st et kostja oli valitud hageja juhatuse liikmeks) peab tõendama hageja (TsMS § 231 lg 3). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse
2-13-55872 korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes MTÜS sätteid. MTÜS § 19 lg 1 p 2 kohaselt kuulub juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine üldkoosoleku pädevusse. Pooled ei vaidle, et kostja oli alates 06.10.2003 XXXTallinn korteriomandi omanik (1 tl 5, 73-74, 118) ja alates 24.03.2005 hageja kolmeliikmelise juhatuse liikmeks (lisaks kostjale XXX ja XXX –
1.kd tl 6-8, 87). Hageja põhikirja p 5.12 kohaselt on korteri-ühistu juhatuse liikme volituste tähtaeg kolm aastat (1 kd tl 175-182). Seega on vaieldav, kas kostja volitusi hageja juhatuse liikmena oli pikendatud ka perioodiks 01.01.2009 – 28.10.2013, st perioodiks, mis puudutab hageja nõudeid kostja vastu.
27.Hageja arvates juhul kui kostja oma vastuväidetest tulenevalt 2009 - oktoober 2013 hageja juhatuse liige ei olnud, jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel ning millistest asjaoludest tulenevalt tegutses ta sel ajal faktiliselt hageja seadusliku esindajana ning esitas äriregistrile enda poolt koostatud ja allkirjastatud hageja majandusaasta aruandeid. Hageja leiab, et isegi juhul kui kostja volitusi hageja juhatuse liikmena ei olnud järgmiseks perioodiks pikendatud, kuid kostja jätkas faktiliselt hageja juhatuse liikmena tegutsemist ja ning hageja liikmed seda nii üldkoosolekul majandusaasta aruannete kinnitamisega kui ka kostja poolt juhatuse liikme ülesannete raames koostatud majanduskulude arvete tasumisega aktsepteerisid, tuleb kostjat ka vaatamata vastava üldkoosoleku otsuse puudumisele lugeda isikuks, kellele laienevad juhatuse liikme seadusega ettenähtud kohustused ja vastutus (6. kd tl 60-68).
28.Kohus hageja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja volitusi hageja juhatuse liikmena oleks pärast 3-aasta ametiaja möödumist, st 24.03.2008, hageja üldkoosoleku poolt pikendatud (MTÜS § 28 lg 11).Vastavat üldkoosoleku otsust ei ole kohtule esitatud. Kohtu arvates ei saa järeldada vastavat volituste pikendamist ka asjaolust, et hageja juhatuse nimel on koostatud ja esitatud registrisse 2010-2011 aastate kohta majandusaasta aruanded (6 kd tl 5-43). MTÜS § 19 lg 1 p 5 kohaselt peab mittetulundusühingu majandusaasta aruande kinnitama üldkoosolek. Vastavaid üldkoosoleku otsuseid ei ole kohtule esitatud. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus lugeda kostjat hageja nõudeperioodi osas 2009-2013 hageja juhatuse liikmeks, st isikuks, kelle suhtes kehtisid juriidilise isiku juhatuse liikme ja käsundisaaja kohustused (hoolsus, lojaalsus - MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35, VÕS § 620 lg 1).
29.Eeltoodule vaatamata kohus siiski leiab, et isegi kui kostja ei olnud hageja juhatuse liige ja tema suhtes ei kehtiks juhatuse liikme vastu esitatava nõude 5-aastane aegumistähtaeg (MTÜS § 32 lg 3), ei ole hageja nõuded kostja suhtes ka 2009-2010.a. tekitatud kahju ja majandamiskulude võlgnevuse osas nende tõendatuse korral aegunud. TsÜS § 138 lg-st 2 on tuletatav üldine käibekohustus, mis sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Sellest tuleneb, et kõik hageja liikmeks olevad korteriomanikud peavad hea usu põhimõttest ja üldisest käibekohustusest tulenevalt tegema kõik mõistliku selleks, et oma korteriomandit omades, vallates ja kasutades ei kahjustaks teisi korteriomanikke. Juhul kui nad seda kohustust rikuvad ja kahjustavad sellega teist isikut, siis saab neile ette heita õigusvastase teo toimepanemist (nt VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi). TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 2 sätestab, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast TsÜS § 150 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi (VÕS § 1027 jj).
30.Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd hagejal nõudeperioodi 2009 - 27.10.2013 osas kehtivate volitustega esindusorgan puudus, sai hageja läbi oma 28.10.2013 üldkoosolekul valitud juhatuse (1. kd tl 6-7) alles 28.10.2013 teada talle kostja poolt tekitatud kahjust ja kostja majandamiskulude võlgnevusest, st päras seda kui oli läbi viidud kostja tegevuse revisjon ja valminud vastav revisjoni6
2-13-55872 akt (1 kd tl 10-61). Seega algas hageja nõude aegumistähtaeg kostja suhtes mitte varem kui 28.10.2013. Kohus ei jaga kostja seisukohta, et kahjunõude aegumistähtaeg hakkas kulgema iga konkreetse tehingu tegemise päevast ehk päevast, millal hageja pidi tehingust teada saama. Olukorras, mil hagejal kehtivate volitustega juhatus, puudus hagejal kuni 28.10.2013 esindusorgan, kelle kaudu oleks hageja saanud kostjapoolsest kahju tekitavast käitumisest teada saama. Lisaks sellele kohus nõustub hagejaga, et kostja suhtes kohaldub TsÜS § 150 lg 2, mille kohaselt on kahju tekitamisega rikastunud isik ka pärast aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Kuna hagi kohaselt on kostja hageja rahalised vahendid pööranud enda kasuks (omastanud) ning on selle läbi rikastunud, peab kostja alusetult saadu tagastama ka pärast aegumistähtaja möödumist. Seega kohtu hinnangul ei ole hageja nõuded kostja vastu aegunud.
Hageja nõue kostja poolt hageja rahaliste vahendite kasutamise kohta isiklikuks otstarbeks (nõue 5974,72 eurot)
31.Vaatamata asjaolule, et kostjal ei olnud nõudeperioodi osas hageja juhatuse liikme volitusi, on kostja omaks võtnud, ja seda kinnitasid ka kohtuistungil ütlusi andnud hageja endised juhatuse liikmed XXX ja XXX, samuti ühistu raamatupidaja XXX, (9. kd tl 7-15) et kostja täitis ainuisikuliselt hageja juhatuse pädevusse kuuluvaid ülesandeid, korraldades hageja raamatupidamist ja majandamiskulude arvestust, esitades hageja nimel korteriomanikele arveid kulu- ja tariifipõhiste majandamiskulude kohta ja teostades teenusepakkujatega arveldusi (kostja käes oli ka hageja pangakonto deebetkaart) ning koostades 2010 – 2011 osas korteriühistu majandusaasta aruandeid. Kostja on oma sellist tegevust põhjendanud asjaoluga, et korteri-omanikuna oli ta tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 2 õigustatud korteriühistule kuuluvaid ülesandeid täitma ka ilma juhatuse liikme volitusteta (9. kd tl 7-15, 165-167, 10. kd tl 22-23).
32.Hageja väidete kohaselt kostja, kasutades ära olukorda, et tema valduses oli korteriühistu pangakontoga seotud deebetkaart, ei piirdunud oma tegevuses tehingutega hageja nimel ja huvides, vaid tegi ka selliseid tehinguid, millel hageja arvates seos hageja majandustegevusega puudus. Nii tasus kostja perioodil 22.01.2009 kuni 04.06.2013 hageja pangakaardiga oma isiklike kulutuste eest kogusummas 5974,72 eurot. Hageja arvates viitavad kostja poolt isiklike kulutuste tasumisele selliste maksete saajate rekvisiidid, mille hulgas on nii toidukauplusi (nt Selver, Prisma, Stockmann, Maxima jms) kui ka ehitusmaterjalide (XXX, K-Rauta, FEB Sanitaartehnik jms) kaupluseid, samuti on nii tasutud loomakliinikule (1 kd tl 29-35, 90-94). Kostja vaidleb sellele vastu, väites, et kõik tema poolt hageja deebetkaardiga tehtud maksed olid tehtud hageja huvides.
33.TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Oma vastuväidete tõendamiseks on kostja esitanud kohtule perioodi 2009 - 2013 kohta tema valduses olnud hageja raamatupidamisdokumentatsiooni (7. kd 333 lk, 8. kd 232 lk). Kohus, läbi vaadates kostja esitatud raamatupidamisdokumentatsiooni ja seal leiduvad kuludokumendid, leiab, et kostja vastuväited on osaliselt põhjendatud. Nii ei saa kohtu arvates kostja isiklikeks kulutusteks pidada järgmisi hageja nimel tehtud kulutusi: 29.05.2009 XXX OÜ arve (tabalukud) summas 19,59 eurot (7 kd II osa tl 36 pöördel), 02.12.2011 XXX OÜ arve (toonerite täitmine) summas 25 eurot (7 kd III osa tl 54), 03.02.2011 Õigusnõustaja OÜ arve (õigusabi) summas 35 eurot (7.kd III osa tl 55), XXX OÜ arve 03.08.2011 (raamatupidamisteenused) summas 200 eurot (7 kd III osa tl 58-59), XXX OÜ 07.09.2011 arve (raamatupidamisteenused) summas 200 eurot (7 kd III osa tl 60), XXX OÜ 06.12.2011 arve (raamatupidamisteenused) summas 40 eurot (7 kd III osa tl 61), XXXOÜ arve (veemõõtja taatlemine) 08.03.2011 sumas 268 eurot (7. kd III osa tl 63-64), XXXOÜ arve 19.10.2011 (väljakutse) summas 48 eurot (7 kd III osa tl 62), OÜ Rodelin Õigusbüroo 21.09.2011 arve (õigusteenused) summas 67 eurot (7 kd III osa tl 68-69), XXX18.02.2012 arve (katuse
2-13-55872 puhastus) summas 100 eurot (8 kd IV osa tl 167), XXXOÜ arve 25.05.2012 (akende pesu) summas 195 eurot (8 kd IV osa tl 168), OÜ XXX03.12.2012 arve (veemõõtja taatlemine) summas 23 eurot (8 kd IV osa tl 169), OÜ Leopard 29.02.2012 arve (tempel) summas 28.20 eurot (8 kd tl IV osa 170), XXX28.12.2012 arve summas 55 eurot ja 10.05.2012 arve summas 55 eurot (juriidilised konsultatsioonid (8 kd IV osa tl 171-172), XXXAS 06.01.2013 arve 10 eurot, XXX AS 06.01.2013 arve 5,80 eurot, XXXAS 27.01.2013 arve summas 5.19 eurot, XXXAS 21.04.2013 arve summas 15,28 eurot, XXXAS 20.05.2013 arve 16,59 eurot, XXXAS arve 20.05.2013 summas 25,80 eurot (8. kd V osa tl 12) – kokku summas 1437,45 eurot. Lisaks sellele loeb kohus XXX ütluste alusel tõendatuks, et viimane osutas hagejale nõudeperioodil raamatupidamisteenust (9 kd tl 11-14). Eeltoodust lähtudes loeb kohus hageja huvides tehtud kulutuseks XXX poolt 131,02 eurot (2050 krooni) saamist 31.12.2010 2009.a. majandus-aasta aruande koostamise eest (9. kd tl 104) samuti XXX OÜ-le raamatupidamisteenuse osutamise 29.10.2011 summa 200 eurot ja 14.02.2013 summa 600 eurot tasumist. Kohus leiab, et eelnimetatud kulutusi ei saa neid lugeda kostja poolt isiklikes huvides tehtud kulutusteks. Kokku on kohtu hinnangul kostja tõendanud kulutuste tegemist hageja huvides summas 2368,47 eurot (1437,45 + 131,02 +200 + 600). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue kostja poolt hageja rahaliste vahendite isiklikuks otstarbeks kasutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 3604,25 eurot (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 104, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1050 lg 1 ).
Hageja nõue seonduvalt kassa puudujäägiga 24732,66 eurot ja Maksu-ja Tolliametile tehtud väljamaksetega 1078,93 eurot
34.Hagi kohaselt seisneb hagejale kostja tegevuse tagajärjel tekkinud kahju ka selles, et kostja on teinud perioodil 2009 – oktoober 2013 hageja pangakontolt oma pangakontole erinevaid ülekandeid, samuti on maksnud rahasummasid tagasi ning on võtnud hageja pangakontolt välja sularaha ja on pannud hageja pangakontole raha tagasi, milliseid sissetulekuid ja väljaminekuid tasaarvestades, aga samuti tasaarvestades kostja poolt esitatud põhjendatud avansiaruannetega (28.02.2011-31.07.2011 summas 151,99 eurot) ja hagejale 05.11.2013 üleantud kassajäägiga 145 eurot on kokkuvõttes moodustunud hageja rahaliste vahendite (kassa) puudujääk summas 24732.66 eurot, millise summa on hageja arvates kostja omastanud (revisjoniakti lisa 4 1 kd tl 36-43, 96-107, 119-123, 9. kd tl 68-83). Kostja vastuväidete kohaselt oli tal enda arvele tehtud pangaülekannete puhul õigus seda teha, kuna hageja üldkoosolek otsustas 30.11.2004 talle kui juhatuse liikmele tasu maksmise, samuti vastab kostja poolt hagejale üleantud kassa jääk 145 eurot tegelikule kassa liikumisele ning vastavalt kostja poolt kohtule esitatud hageja kassaaruannetele ja kuludokumentidele ja perioodi 01.01.2009 - 01.10.2013 osas mingit kassa puudujääki hageja poolt väidetud summas ei esine (4 kd tl 5-193,5 kd tl 1-123, 7 kd tl 333 lk, 8 k tl 232). ). Samuti kostja leiab, et hageja seonduvalt kassa puudujäägiga ei saa hageja nõue tema vastu olla suurem kui 22782,26 eurot (9. kd tl 92-96).
35.Kostja poolt hageja pangakontolt oma pangakontole tehtud rahaülekannete puhul selgitusega „ülekanne“ jne on hageja lugenud need alusetuteks makseteks, kuna kostja suhtes ei ole hageja poolt sõlmitud käsunduslepingut juhatuse liikme kohustuste täitmiseks, millest tuleneks kostja tegevuse tasustamine, samuti ei ole hageja üldkoosolek vastavat otsust vastu võtnud. MTÜS § 281 sätestab, et kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Hageja üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust juhatuse liikmete tasustamise kohta. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kostja poolt menetluse käigus esitatud vastuväidete kohaselt ta tegelikult ei olnud 2009 - 2013 hageja juhatuse liige, samuti loobus ta menetluse käigus tuginemast tõendina väidetavale 30.11.2004 hageja üldkoosoleku otsusele, millega otsustati tasu maksmine koristajale, raamatupidajale ja esimehele (2 kd tl 91, 5 kd tl 139-140), muid vastavaid otsuseid kostjale tasu määramise kohta ei ole aga kohtule
2-13-55872 esitatud, siis järelikult puudus kostjal ka õiguslik alus endale juhatuse liikme töötasu maksmiseks, mistõttu kõiki kostja poolt hageja pangakontolt oma pangakontole võrreldes tagasikannetega enam ülekantud summasid (kuni 31.12.2010 summas 35853 krooni = 2291,42 eurot, alates 01.01.2011 kuni 28.10.2013 summas 5300 eurot, kokku 8136,42 eurot – 7 kd II osa tl 8-9, 15, 23-24, 29-30, 3233, 37-38, 43-44, 47-48, 53-54, 60-61, 64-65, III osa tl 25-52, 8 kd IV osa tl 3-33, V osa tl 12-26) tuleb käsitleda alusetute maksetena ja järelikult hagejale õigusvastaselt kahju tekitamisena (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5).
36.Kostja vastuväidete kohaselt oli kõikide tema poolt hageja arvel sularahas tehtud kulutuste eesmärgiks hageja liikmetele kuuluvate korteriomandite sihipärane majandamine, mis on kostja hinnangul tõendatud kostja poolt kohtule üleantud hageja raamatupidamisdokumentatsiooniga 01.01.2009-okt 2013 kohta ja seal sisalduvate kuludokumentidega (4 kd tl 4-193, 5 kd tl 1-123, 7. kd 333 lk, 8. kd 232 lk). Kassadokumentidest nähtuvalt on kostja maksnud iseendale 2009-2010 sularahas igakuiselt 1300 krooni auto - ja telefonikompensatsiooni (aastas 15600 krooni e 997 eurot), maksnud oma pojale XXX2009 jaanuarist augustini töötasu 2240,30 eurot, samuti maksnud sularahas mitmetele äriühingutele erinevate teenuste eest. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kostja ei olnud nimetatud perioodil (2009 - 2013) hageja juhatuse liige ja hageja üldkoosolek ei olnud kostjale nimetatud kompensatsioonide väljamaksmist otsustanud, siis kohtu hinnangul puudus kostjal ka õiguslik alus ka isikliku auto ja telefoni kompensatsiooni iseendale maksmiseks. Kohtu hinnangul ei saa sellise kompensatsiooni maksmist lugeda ka korteriomanike kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikuks kulutuseks. Kostja poolt oma pojale XXXtöötasu maksmist on kostja põhjendanud juhatuse liikme õigusega sõlmida hageja põhikirja p 5.10 alapunkt 3 kohaselt töölepinguid ning sellega, et kostjal endal olid terviseprobleemid ja ta ei saanud sel ajal juhatuse liikme ülesandeid täita (2. kd tl 86). Kohus leiab, et kuivõrd kostjal puudusid hageja juhatuse liikme volitused töölepingute sõlmimiseks, samuti ei olnud hageja üldkoosolek XXX töölevõtmist ega tasustamist otsustanud, puudus kostjal ka õigus XXX töötasu maksmiseks, mistõttu ka viimasele tehtud väljamakseid tuleb lugeda hagejale tekitatud kahjuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda põhjendamatuks ka kulutusi, millised olid makstud XXX makstud töötasu eest Maksu- ja Tolliametile - deklareeritud maksud kogusummas 16586 krooni e 1060,04 eurot, maksude tasumisega hilinemise intress 16.77 eurot ja erijuhtude tulumaks 2,12 eurot, kokku 1078,93 eurot ( 1 kd tl 10-12, 44, 110-117, 2 kd tl 15-26).
37.Lisaks kostjale makstud kompensatsioonile ja XXX makstud töötasule nähtub hageja kassaraamatutest ajavahemikul 2010-2013 ka erinevate teenuste tellimine äriühingutelt nimetustega XXXOÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ ja XXXOÜ, millised kõik on juhatuse näol seotud XXX nimelise isikuga. Kohus nõustub hagejaga, et ilma vastava täitedokumentatsiooniga (lepingud, tööde üleandmis-vastuvõtuaktid jne) ei saa eel-nimetatud äriühingute nimelt esitatud arveid lugeda piisavateks tõenditeks nimetatud tehingute toimumise ja vastavate kulutuste põhjendatuse kohta ning ilmselt on need koostatud fiktiivselt eesmärgiga varjata kassa puudujääki. Sellele viitab kohtu hinnangul asjaolu, et ühegi nimetatud äriühingu poolt hagejale esitatud arve puhul pole võimalik tuvastada teostatud tööde ühikut, hinda ega arve koostanud isiku nime ega ametikohta (4. kd tl 91-93, 95-96, 99-100, 105-106, 109-110, 113-118, 121-124, 127-130, 135-136, 170-188, 191-192, 6. kd tl 32-35, 37-61, 98-114,116117, analoogilised 7. kd 1-333 lk, 8. kd 1-232 lk). Nimetatud äriühingute puhul on samuti iseloomulik, et enamuse puhul neist ei vasta arvete kohaselt hagejale osutatud teenused nende registrikaardile kantud tegevusaladega (v.a. XXXOÜ), lisaks ei ole ükski nimetatud ettevõtetest väidetava teenuse osutamise aja osas esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid (5 kd tl 184, 187-216, 6 kd tl 1-4). Ka kassaraamatus märgitud selgitused ja arved ei vasta nendele lisatud arvetele ja selgitustele. Nii on 2011.a kassaraamatus kuupäeva 30.10.2011 all kajastatud XXX OÜ arve nr 326, 16.10.2011, vee ja kan. torustik (4. kd, tl 141). Antud kuupäeva ja numbriga arvet aga lisatud ei ole, vaid selle asemel on dokumentide hulgas kassaraamatus kajastamata sama töölõiguga (vee ja
2-13-55872 kanalisatsioonitorustiku remont) XXX OÜ arve nr 127, kuupäevaga 06.04.2011 (4 kd tl 188). Tegemist on aga täpselt sama summaga ehk 2637 euro suuruse arvega. Samuti on 2011.a kassaraamatus kuupäeva 31.12.2011 all kajastatud XXX OÜ arve nr 294 summas 492 eurot 16.12.2011, lumi koristamine (4 kd tl 141) – tegelikkuses on dokumentidele lisatud aga samasisuline arve kuupäevaga 26.11.2011 (4.kd tl 170).
38.Järeldust, et tegemist on fiktiivsete kuludokumentidega, toetavad ka kostja poolt Harju Maakohtu registriosakonnale esitatud hageja 2010.a. ja 2011.a. majandusaasta aruanded (6. kd tl 543). Mõlemas aruandes sisaldub vastava aasta tulemiaruanne (6.lk), millel on positiivsete arvandmetega tuluread ning negatiivsete arvandmetega kuluread. 2010. aasta aruande tulemiaruandest nähtub, et hageja on 2010.a. teinud kulutusi kokku 69 626 krooni ulatuses ning 2011. aasta aruande tulemiaruande kohaselt on hageja teinud kulutusi kokku 13931 euro ulatuses. Samas on kostja poolt esitatud kassaaruande kohaselt sularahas 2010.a. hageja kassast välja makstud väidetavaid kulutusi XXX äriühingutele 86 680,03 krooni (7 kd tl 3/1), so 17 054,03 krooni enam kui majandusaasta aruandes kajastatud. 2011.a. on nähtuvalt kassaaruandest teostatud erinevate nn tööde eest sularahalisi väljamakseid 10 352,56 euro ulatuses (7 kd tl 4/1) ning 2011.a. tulemiaruandes on kajastatud kulutusi 13 931 euro ulatuses, samas on ainuüksi laenumakseid 2011.a. hageja poolt tasutud 6595,87 euro ulatuses, mistõttu sularahas tehtud väljamaksete ja laenumaksete summa 16 948,43 eurot on 3017,43 eurot suurem kui 2011.a. majandusaasta aruandes kajastatud kogukulu. Samuti on 2011.a. hageja nähtuvalt kassaraamatutele lisatud pangakonto väljavõtetelt tasunud igakuiselt ka prügiveo, elektri, vee jms eest (7 kd IV tl 25-209) Seega on kostja poolt registrile esitatud majandusaasta aruannetes sisalduvates tulemiaruannetes näidatud kulud oluliselt väiksemad kostja esitatud kassaaruannetest nähtuvatest sularahalistest väljamaksetest, mille kohta on kostja esitanud kohtule kuludokumente, mis täiendavalt kinnitab sellisete dokumentide fiktiivsust.
39.Kostja valduses hageja kassa osas kohus märgib, et kohtule jääb arusaamatuks, miks olukorras, mil hageja kassas pidi kostja poolt esitatud kassaaruannete kohaselt olema seisuga 01.01.2009 piisavalt rahalisi vahendeid – 3687,40 eurot (57695,20 krooni – 7 kd II tl 5), pidas kostja ikkagi jätkuvalt vajalikuks hageja pangakontolt sularahasummasid välja võtta ja sellega kassajääki suurendada, samal ajal kui hagejale põhiliste teenuste hankijateks olevate juriidiliste isikute puhul (XXXAS, AS XXXjne) toimusid arveldused tavapäraselt ainult pangaülekannete kaudu. Nii suurenes hageja kassa kostja poolt esitatud kassaraamatute kohaselt perioodil 01.01.2009 - okt 2013 summa 31078,63 euro võrra (kassa sissetulek) ja kassa väljaminek moodustas selle ajaperioodi osas (kassaaruannete õigsust eeldades) summas 34621,23 eurot (3687,40 + 31078,83 -145). Seega eeldades kostja poolt esitatud kassadokumentide õigsust pidi hagejal olema piisavalt olema rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks, mis on vastuolus faktiga, et hagejal puudusid pangakontol vahendid oma kohustuste täitmiseks hankijate ees, Nii sõlmis hageja, mida esindas juhatuse liikmena kostja, 15.10.2013 AS-ga XXX võlakokkuleppe, millega hageja tunnistas võlgnevust summas 2887,04 eurot ja kohustus selle tasuma kuni 30.01.2014 (2 kd tl 45). Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt esitatud kuludokumentide tõesust ka üldsõnaline kinnituskiri hageja majahoidjana tegutsenud XXX nimelt (9. kd tl 137). Kohus võtab arvesse kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud XXX ütlusi selle kohta, et ta ei ole tellinud kostjalt ega kelleltki teiselt mingite tööde tegemist (10. kd tl 22 - 23). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja poolt esitatud kuludokumendid kassast erinevate tööde eest tehtud väljamaksete on ebausaldus-väärsed ja kohus jätab nendega arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu seonduvalt kassa puudujäägiga 24732,66 eurot ja Maksu - ja Tolliametile tehtud väljamaksetega 1078,93 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 104, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1050 lg 1 ). Hageja nõue seonduvalt kommunaalkulude võlgnevusega ja valearvestustega kostja kasuks (nõue 5423,82 eurot)
2-13-55872
40.Hagiavalduse kohaselt pidi kostja tasuma nõudeperioodil 2009 – oktoober 2013 oma korteriomandilt XXX krt 14 Tallinn kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks, sh haldus, hooldus, heakord, prügivedu, üldvalgustus, tarbijatasu, katuse remont, kindlustus, laen ning talveperioodidel ka küte, lisaks igakuiselt vastavalt tarbimisele tasuma ka vee ja kanalisatsiooni ning majapidamisgaasi eest. KÜS § 15-1 lg 1 kohaselt majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja arvestuste kohaselt oli kostja tulenevalt hageja põhikirja punktist 4.5. kohustatud tasuma lähtuvalt talle kuuluva korteri üldpindala (63,2 m2) suhtest elamu üldpinnale (1023,3 m2) majandamiskulude eest perioodil 09.10.201314.10.2013 kokku 8891,45 eurot, kuid oli tasunud hagejale kokku ainult 3694,54 eurot, sedagi alles 2013.a. oktoobris, mil kostja on tasunud hagejale kokku 6 makset, mis on osaliselt arvatud 2013. aasta võlgnevuse, osaliselt varasema perioodi võlgnevuse katteks (1 kd tl 174). Kostja poolt 09.10.2013 ja 11.10.2013 tehtud maksed summas 92,26 eurot ja 1295,82 eurot on arvestatud kostja 2013.a. võlgnevuse katteks, kuivõrd kostja on makse selgituses oma kohustuse täitmise selliselt määranud. 14.10.2013 makse summas 537,13 eurot on hageja arvanud 195,97 euro ulatuses 2013. aasta võlgnevuse katteks, kuna kostja on makse selgituses selliselt määranud, ning võlgnevusest üle jääva 341,16 eurot varasemate perioodide (01.2009-12.2012) võlgnevuse katteks.14.10.2013 tehtud maksed summas 1134 eurot ja 456 eurot on hageja arvanud kostja varasemate perioodide (01.200912.2012) võlgnevuste katteks. Võttes arvesse kostjapoolseid tasumisi moodustab kostja võlgnevus 5196,91 eurot (8891,45 – 3694,54). Samuti on kostja teinud arvete koostamisel temale kuuluva korteriomandi kasuks ja hageja kahjuks valearvestusi 226,91 euro ulatuses, jättes kajastamata osa kululiikidest või arvestades kulusid väiksemalt pinnalt. Kokku on hageja nõue kostja kui korteriomaniku vastu (võlgnevus korteriühistu ees) 5423,82 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
41.Kostja tunnistab perioodi 2010-2013 osas tema korterile nr 14 langevaid majandamiskulusid kogusummas 4723,07 eurot, kuid leiab, et kuivõrd ta on tasunud 2013.a. pangaülekannetega krt 14 eest 4015,21 eurot ja 31.12.2011 sularahas kassasse 1516.4 eurot (1 kd tl 208), siis on tasunud 808,54 eurot rohkem kui hageja saaks nõuda, millise summa soovib ta hageja nõudega tasaarvestada (9. kd tl 92-95).
42.Kohus loeb tuvastatuks, et hageja majanduskulud perioodil veebruar 2009 kuni detsember 2013 on tõendatud XXXAS arvetega perioodil 2009. veebruar – 2013. detsember summas 786,03 eurot (3. kd tl 13-115, 5. köide tl 153-156); AS Eesti Gaas arveid kajastava tabeliga 2009. veebruar – 2013. detsember (3. kd tl 134-138); AS XXX arvetega perioodil 2011. oktoober – 2013. detsember ning 27.01.2014 saldoteatisega summas 29 372,73 eurot (2 kd, tl 45, 3. kd tl 116-133, 5. kd tl 158) ja AS XXX arvetega perioodil 01.01.2009-31.12.2011 ja 2012. jaanuar – 2013. detsember kogusummas 12 340,23 eurot (3. kd tl 139-185, 6. kd tl 70-143), XXX AS aastaarvetega 2012 - 2013 aastate kohta kokku 1874,86 eurot (5. kd tl 163-164); hageja ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX, hageja 25.11.2007 üldkoosoleku otsuse kohaselt laenu võtmise kohta ning hageja arveldusarvelt ajavahemikus 2009. jaanuar - 2013. oktoober tasutud laenumaksetega 32 604,05 euro ulatuses (5. kd tl 165-178); hageja poolt on ajavahemikus 2010. aprill-2013. oktoober XXX Eesti filiaalile ja XXXOÜ-le tasutud kindlustusmaksetega 3367,25 euro ulatuses (5. kd tl 179, 6 kd tl 163169, 180-193).
43.Kohtu hinnangul võttes arvesse hageja hallatava elamu XXXkorterite üldpinda 1023,3 m2 ning kostjale kuuluva korteriomandi nr 14 pindala 63,2 m2 kuulub kostja poolt AS XXXarvetest tasumisele 786,03/1023,3*63,2 = 48,55 eurot ja AS XXXarvetest tasumisele 29 372,73/1023,3*63,2
2-13-55872 = 1814,09 eurot. AS XXXarvete kohaselt perioodi 2012. jaanuar-2013. detsember kohta on hagejale pakutava veevarustuse põhiteenuse ühikuhind ilma käibemaksuta on 0,95 eurot, heitvee ärajuhtimise ühikuhind 0,78 eurot ning arenduskulude ühikuhind 0,56 eurot, kokku on ühikuhind ilma käibemaksuta seega 2,29 eurot (3 kd tl 139-185). Hageja poolt kohtule esitatud kostja korteriomandiga seotud ja kostja enda poolt koostatud arvelt kuupäevaga 20.01.2009 (1 kd, tl 125) nähtub, et antud ajal oli kostja korteriomandi veearvesti näit 0 ning arvelt kuupäevaga 19.10.2013 nähtub kostja korteriomandi veearvesti näit 178 (I kd, tl 161). Seega kokku on kostja tarbinud 178 m3 vett, mille eest kuulub kostja poolt tasumisele 489,14 eurot koos käibemaksuga. AS Eesti Gaas pakutava maagaasi hind ilma käibemaksuta on 0,35200 eurot/m3, võrguteenus 0,03270 eurot/m3 ja maagaasiaktsiis 0,02345 eurot/m3, kokku 0,40815 eurot/m3, kostja korteriomandiga seotud arvelt kuupäevaga 20.01.2009 (1 kd. tl 125) nähtub, et nimetatud antud ajal oli kostja korteriomandi gaasiarvesti näit 1063 ning arvelt kuupäevaga 19.10.2013 nähtub kostja korteriomandi gaasiarvesti näit 3178 (1 kd. tl 161), seega kokku on kostja tarbinud 2115 m3 maagaasi, mille eest kuulub tasumisele 1035,88 eurot koos käibemaksuga (5 kd tl 161-162, 6 kd tl 142-143). XXXAS arvetest tulenevalt kuulub kostja poolt tasumisele 1874,86/1023,3*63,2 = 115,79 eurot, AS Swedbank laenumaksetest kuulub tasumisele 32604,05/1023,3*63,2 = 2013,66 eurot; XXX Eesti filiaalile ja XXXOÜ-le tasutud kindlustusmaksetest kuulub tasumisele 3367,25/1023,3*63,2 = 207,96 eurot.
44.Kostjapoolsed vastuväited, et hageja haldus-, hooldus-, heakorra- ja garaaži tariifid ei olnud määratud, on kohtu hinnangul paljasõnalised. Kostja poolt hageja liikmetele (sealhulgas iseendale) perioodil 2009. jaanuar-2013. oktoober esitatud arvetelt nähtuvatelt (1 kd tl 125-170, 2 kd tl 28-37) ja hageja üldkoosoleku poolt 27.01.2014 otsusega tagasiulatuvalt 2009-2103 kinnitatud tariifide alusel (haldus, hooldus, heakord ja garaaž) kuulub kostja poolt tasumisele 3166,38 eurot (3. kd tl 7, 5 kd tl 180-183). Seega oli kostja kohustatud tasuma hagejale majandamiskulude eest perioodil 10.01.2009 – okt 2013 summa 8891,45 eurot (48,55 + 1814,09 + 115,79 + 2013,66 + 207,96 + 489,14 + 1035,88 + 3166,38). Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kostja ajavahemikus 09.10.2013-14.10.2013 tasunud hagejale kokku 3694,54 eurot (I kd tl 174). Kohus ei nõustu kostjaga, et kommunaalvõlgnevuse tasumisena saaks arvestada kostja poolt hageja pangaarvele 19.02.2013 tehtud makset 500 eurot selgitusega „võlg“ ( 8 kd V osa tl 14) ja kostja poolt tehtud väidetavat sularahamakset 31.12.2011 summas 1516.40 eurot (1 kd tl 208). Kohtu hinnangul on summa 500 eurot hageja poolt arvesse võetud kassa puudujäägi arvestuses kassa vähenemisena (kostja kohustuste vähenemisena hageja ees). Väidetava sularahamakse osas 1516,40 eurot, nagu ka teiste kostja poolt väidetavalt sularahas tasutud kommunaalmaksete osas (1 kd tl 200-207) kohus leiab, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, millega ei ole võimalik arvestada. Vaidlust ei ole, et hageja kassa oli kostja käes, kuid kostja andis hagejale üle vaid 145 eurot. Kohtuistungil seletas hagejale raamatupidamisteenust osutanud XXX, et ta ei tea, kuidas kostja oma korteri eest tasus, kassapõhiselt maksid arveid korterid nr 16 ja 10 (9 kd tl 11-14). Seega kohus leiab, et kostjapoolse kommunaalmaksete tasumisena saab arvestada ainult summaga 3694,54 eurot, mistõttu kostja kommunaalmaksete võlgnevus moodustab 5196,91 eurot (8891.45 – 3694,54). Hageja nõude osas, et kostja on arvete koostamisel teinud valearvestusi enda kasuks ja kostja kahjuks summas 226.91 eurot kohus leiab, et nõue on tõendamata. Kohus märgib samuti, et jätab arvestamata kostja poolt esitatud täiendavate tõenditega (9 kd tl 106-128), kuna need ei ole asjakohased (hageja ei ole nende osas nõuet esitanud). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue tulenevalt kommunaalmaksete võlgnevusest on põhjendatud summas 5196,91 eurot. Kostjapoolsed tasaarvestused
45.Kostja vastuväite kohaselt, kuna ta tasus nõudeperioodil hageja koristajana töötanud XXXkokku summas 6374,2 eurot, soovib ta selle summa hageja kommunaalkulude nõudega tasaarvestada (9. kd tl 92-96). Samuti on kostja esitanud vastuväite lugeda hageja nõue tasaarvestatuks summa osas, mis vastab nõudeperioodi halduskulu suurusele, so 621,54 euro ulatuses,
2-13-55872 kuivõrd teised hageja juhatuse liikmed oma kohustusi ei täitnud ning jätsid need kostja kanda. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Lg 2 esimese lause kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
46.Kohus leiab, et kostja tasarvestusavaldus hageja koristajana töötanud XXXmakstud töötasu osas on osaliselt arvessevõetav. Kohtuistungil 02.12.2014 hageja ei vaidlustanud, et XXX on töötanud nõudeperioodil hageja koristajana (9 kd tl 129-131). 05.03.2015 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud XXX seletas, et kostja tasus talle 2013.a. töötasu sularahas 130-140 eurot kuus, varem oli see summa väiksem. Praegune töötasu on 80 eurot kuus. Kostja poolt esitatud kinnituskirja osas XXX nimelt 24.11.2014 viimane kinnitas, et selle oli koostanud kostja, tema eesti keelset aru ei saa (9 kd tl 101, 10 kd tl 22-23). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et 2009-2012 perioodi eest on võimalik arvestada XXXtöötasuna 4800 eurot (100 x 48) ja 2013 aasta eest 1180 eurot (8 x 130 + 140), seega kokku 5980 eurot, milline summa tuleb hageja nõudega tasaarvestada.
47.Kostja tasaarvestuse osas 621,54 eurot osas kohus leiab, et nõue ei ole tasaarvestatav (VÕS § 200 lg 4), kuna kostja ei olnud nõudeperioodil hageja juhatuse liige ja juhul kui kostjat võiks selleks pidada, peaks nõude adressaadiks sellisel juhul olema mitte hageja, vaid oma kohustused täitmata jätnud teised juhatuse liikmed, kuivõrd teise isiku eest tema ülesannete täitmine soodustab seda ning mitte kolmandat isikut. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostja nõude hageja vastu summas 5980 eurot tasaarvestatuks hageja kommunaalkulude nõudega kostja vastu summas 5196,91 eurot, mille tulemuna on hageja kommunaalkulude nõue lõppenud ja ülejäänud summa osas 783,09 eurot vähendab kohus hageja teisi nõudeid kostja vastu, mille tulemusena moodustab kohtu poolt rahuldatav nõue kostja vastu summa 28632,75 eurot (3604,25 + 24732,66 + 1078,93 – 783,09), millise summa kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Menetluskulude jaotus
48.TsMS § 163 lg 1 tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st kostja kanda jäävad hageja menetluskulud 75/100 osas (28632,75 / 37904,70) ja kostja enda menetluskulud.
49.Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi osaliselt, on kohtu hinnangul tõenäoline, kohtuotsus kaevatakse edasi. Seetõttu kohus kohtuotsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, tehes seda täiendavalt määrusega mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
50.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/
2-13-55872 Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.