24.märtsil 2015. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli t. kohtumaja tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-14-22819
Tsiviilasi
Seesam Insurance AS hagi R.K.vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 4086,97 € Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul Hageja: Seesam Insurance AS registrikood 10055752 asukoht Vambola t. 6 Tallinn 10114 hageja esindaja Merle Kollo Kostja: R.K.isikukood xxxxxxxxxxx elukoht Xxxxxxxxxxx
Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes VÕS § 76 lg. 1, § 82 lg. 1, § 94, § 100, § 101 lg. 1 p. 6, § 110, § 113 lg. 1, § 127 lg. 1, § 132 lg. 3 ja Liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 5, § 18 lg. 3, § 15 lg. 4,§ 19 lg. 3, § 28 lg. 1, § 28 lg. 3 p. 1, § 35 lg. 1, § 48 lg2 p. 6, lg. 3 ning TsMS § 172 lg 1, § 434-436, § 438-439, § 441-442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Rahuldada täielikult Seesam Insurance AS hagi R.K.vastu võlgnevuse nõudes ja välja mõista R.K.elt Seesam Insurance AS kasuks põhivõlgnevus summas 4086,97 € (neli tuhat kaheksakümmend kuus eurot ja 97 senti) ja välja mõista R.K.elt Seesam Insurance AS kasuks tõendatud menetluskulu - riigilõiv summas 300 € (kolmsada eurot)
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Faktilised asjaolud 01.07.2011.a toimus Pärnus Papiniidu tänav 17 asuvas Eesti Statoil AS-i teenindusjaamas liiklusõnnetus, milles kostjale kuulunud ja kostja poolt juhitud sõiduk Chrysler Stratus, reg märgiga xxx xxx, kahjustas pesula fotosilma ja uksi (Lisa 1 – kahjujuhtumi teada ja lisa 2 – kahju raport). Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus kostjal kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis. Eelmine poliis oli kehtivusega 25.12.2010-24.03.2011 (Lisa 3 – väljavõte kehtivast poliisist). Vastavalt hagejale esitatud sõiduki Chrysler Stratus, reg märgiga xxx xxx, registreerimistunnistusele on sõiduki omanik R.K.(Lisa 4 – koopia sõiduki registreerimistunnistusest). Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 44 lõikele 1 Eesti Statoil AS Pärnu Papiniidu teenindusjaama liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondi summas 3959,15 eurot. 19.05.2012 esitas hageja kostjale kirjaliku nõude hageja poolt Eesti Statoil OÜ-le hüvitatud kahju hüvitamiseks (Lisa 5 - tagasinõue). 13.10.2012 ja 22.11.2013 esitas hageja kostjale korduva tagasinõude (Lisa 6 ja lisa 7 – korduv tagasinõuded). Kostja ei ole talle esitatud nõuet vabatahtlikult tasunud. 19.06.2014.a esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võlgnetava summa 4 086,97 euro saamiseks.
2.Õiguslikud asjaolud
2.1.Kahju suurus LKindlS § 28 lg 1 kohaselt on liikluskahju kahju, mis on liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). LKindlS § 28 lg 3 p 1 kohaselt loetakse varakahjuks asja kahjustamise või hävimise kahju. LKindlS § 35 lg 1 kohaselt asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga. Hageja hüvitas vastavalt LKindlS § 35 lõikele 1 Eesti Statoil AS Pärnu Papiniidu teenindusjaama liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondi vastavalt Kinema OÜ arvetele ilma käibemaksuta kokku summas 3 959,15 eurot (Lisa 8 – arved, lisa 9 hüvitamise otsus, lisa 10 maksekorraldus ja lisa 11 teostatud tööde aktid). Põhjendatud käsitluse kulu oli 127,82 eurot, mis vastavalt LKindlS § 48 lg 3 nõutakse koos tagasinõudega sisse. Seega tekkis hagejal õigus kostjalt sisse nõuda 4 086,97 (neli tuhat kaheksakümmend kuus eurot ja 97 senti).
2.2.Kostjal on tekitatud kahju hüvitamise kohustus LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 48 lg 3 järgi nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. LKindlS § 5 järgi on kindlustusvõtja sõiduki omanik. LKindlS § 18 lg 3 kohaselt on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. LKindlS kohaselt, kui sõiduk osaleb liikluses lepingu maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käsitluskulud, samuti on LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum ning § 5 kohaselt on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt oli liiklusõnnetuste toimumise s.o 01.07.2011 hetkel sõiduki omanik kostja (Lisa 4 - registreerimistunnistus). LKindlS § 48 lg 3 järgi nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud
2 (5)
2-14-22819 kostja kohustus hagejale kahju hüvitada ning seega on kostjal hageja ees 4 086,97 euro kahju hüvitamise kohustus. Kostja poolt hagile esitatud vastuväidete kohta arvas hageja järgmist.
1.Kahju kuulub täies osas hüvitamisele. Kostja oma vastuväites ei nõustu kahju täies osas hüvitamisega, kuna on seisukohal et pesula uks ja fotosilm ei saanud täielikult hävineda. Kahju hüvitamise aluseks on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1, mille kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. LKindlS § 35 lg 1 sätestab, et asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt ära toimetamisega seotud kulud. LKindlS § 47 lg 2 järgi varakahju suurust hinnatakse kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Lõike 6 järgi vara taastamise või asendamise meetodi ja kulude üle otsustamisel ei pea kindlustusandja juhinduma kannatanu poolt soovitud või tehtud kulutustest, vaid lähtuma vajalikest mõistlikest kulutustest. Käesoleval juhul on hagejale esitatud Kinema OÜ arved ja teostatud tööde aktid kokku summas 3 959,15 eurot (hagiavalduse lisa 8 ja lisa 11). Kostja oma vastuväites tunnistab, et sõitis otsa fotosilmale ning pesula uksele, kuid ei ole nõus sellega, et need hävisid. Hageja ei ole oma hagiavalduses märkinud, et fotosilm ja pesula uks oleksid liiklusõnnetuse tagajärjel hävinenud. Vastavalt hagiavalduse punktile 2.1. hüvitas hageja Eesti Statoil AS Pärnu Papiniidu teenindusjaama liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondi vastavalt Kinema OÜ arvetele. Samuti on Kinema OÜ teostatud tööde aktides näha milliseid töid teostati (hagiavalduse lisa nr 11). Kinema OÜ 02.07 teostatud tööde aktil on vea kirjelduseks märgitud, et fotosilma post vastu ust, uks kinni kiilunud ja tagatud on ajutine ukse sulgumise võimalus. Samal aktil on ka märgitud, et vaja on tellida kaks vasakpoolset voldikukse tahvlit. Nagu kostja ka oma vastuväites märgib, sõitis ta vastu fotosilma posti, mille tagajärjel sai mõlgi ka pesula uks. Samuti on Statoil Eesti AS-i kahjuavaldusel, mille on kostja allkirjastanud, märgitud et pesula uks vigastatud ja ei sulgu (hagiavalduse lisa 2). Seega selleks, et taastada kahjujuhtumi eelne olukord oli vaja välja vahetada mõlgi saanud ehk kahjustada saanud pesula vasakpoolne ukse leht, mis vastavalt Kinema OÜ teostatud tööde aktile läks koos vahetusega maksma 3 780,00 eurot. Ühelgi dokumendil ei ole märgitud, et välja vahetati kogu pesula uks. Kuna kostja poolt oli pikali sõidetud fotosilma post, mis avarii tagajärjel oli kõver ja lahti siis vastavalt Kinema OÜ 30.09 teostatud tööde aktile (hagiavalduse lisa 11) kasutades abimaterjale sh. betooni ja kinnitusvahendeid taastati posti endine olukord summas 53,15 eurot. Ühelgi hageja poolt esitatud dokumendil ei ole märgitud fotosilma ja fotosilma posti väljavahetamist, vaid jällegi on tegemist taastusremondiga. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et hagiavalduses esitatud dokumentidega on tõendatud, et Eesti Statoil AS Pärnu Papiniidu teenindusjaama liikluskahjus saadud vigastuste taastusremondi põhjendatud kulu oli kokku summas 3 959,15 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja poolt hüvitatud kahju oleks ebamõistlikult suur ja põhjendamatu. Hageja leiab, et hagiavalduses toodud tõenditega on liiklusõnnetuse tagajärjel
3 (5)
2-14-22819 Statoil Eesti AS-ile põhjustatud kahju suurus tõendatud ja hüvitatud kahju summas 3 959,15 eurot on igati mõistlik ja põhjendatud.
2.Hinnapakkumise võtmine ühelt pakkujalt on seadusega kooskõlas Kostja oma vastuväites leiab, et Statoil Eesti OÜ poolt vaid ühe pakkuja hinnapakkumise võtmine on seadusega vastuolus. Hageja kostja poolse vastuväitega ei saa nõustuda. Antud juhul on tegemist väga spetsiifilise kahjuga ning teenuse pakkujaid antud vallas on väga vähe. Samuti on hageja poolne kahjukäsitleja, kes on oma ala spetsialist, esitatud hinnapakkumise omaltpoolt üle vaadanud ja leidnud selle olevat igati mõistliku ja põhjendatud. Kostja ei ole oma vastuväites märkinud, millise seaduse sättega on vastuolus asjaolu, et hinnapakkumine on võetud vaid ühelt pakkujalt. VÕS § 132 lg 3 ütleb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja kostja poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit selles kohta, et hageja poolt hüvitatud kulud ei olnud mõistlikud. Hageja on seisukohal, et kahju suuruse kindlakstegemisel vaid ühe hinnapakkumise võtmine on seadusega kooskõlas.
3.Hagejal on liikluskindlustuse seadusest tulenevalt kohustus kahju hüvitada. Kostja on oma vastuväites märkinud, et talle jääb arusaamatuks miks hageja kahjustatud ukse hüvitas, kui kostja liikluskindlustus enam ei kehtinud. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud liikluskindlustuse leping nr J264384004, mille poliis nr XXXXXXXXXXXXXX lõppes 24.03.2011 ja uut poliisi ei ole sõlmitud (hagiavalduse lisa 3). Vastavalt LKindlS §-le 18 lg 3 on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. Hageja on 20.12.2010.a saatnud kostja e-posti aadressile xxxxxxxxxxxxxx kindlustuspoliisi järgnevale perioodile. Poliisi eest on kostjal jäänud arve tasumata ning sellisel juhul uut poliisi järgnevale perioodile enam ei saadeta. Kostja kohustus on hoolitseda selle eest, et Tema sõidukil oleks kehtiv liikluskindlustuse poliis. LKindlS § 15 lg 4 kohaselt kindlustusandjal ei ole kohustust järgneva poliisi väljastamiseks, kui kindlustusvõtjal on kindlustusmakse võlgnevus. LKindlS § 19 lg 3 kohaselt muutub leping poliisi kehtimise lõppemisel maksevabaks, kui pooled ei ole kokku leppinud, et enne eelneva poliisi kehtivuse lõppemist väljastab kindlustusandja järgneva poliisi. LKindlS § 19 lg 7 kohaselt ei või lepingu maksevabal perioodil sõidukiga liikluses osaleda, kuid kindlustusandjal on lepingust tulenevad õigused ja tekitatud liikluskahju hüvitamise kohustus. Kostja osales lepingu maksevabal perioodil sõidukiga liikluses ning tekitas 01.07.2011.a liikluskahju. Seega põhjustas kahju perioodil, mil kindlustusmakse oli tasumata, kuid hagejal oli tekitatud liikluskahju hüvitamise kohustus.
4.Kostja väidab oma vastuväites, et esitatud kohtumäärus on aegunud. Hagejale jääb kostja antud vastuväide arusaamatuks, millist kohtumäärust kostja peab aegunuks. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja oma esitatud tsiviilhagi juurde ja palub hagi rahuldada täies ulatuses, hageja on nõus kompromissi korras võimaldama kostjal tasuda esitatud nõue koos hageja menetluskuludega maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
3.Menetluslikud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda Kostja vastuväited hageja nõudele. Oma vastuses hagile 18.09.14 kostja kinnitab kohtule ja hagejale , et ei tunnista hagi selles nimetud summas. Hagis nõutakse täiskahju hüvitamist jättes mulje, nagu kostja oleks täielikult hävitanud fotosilma ja terve pesula ukse. Kostja tunnistab, et sõitis otsa fotosilmale ja kerge mõlgi sai pesula uks, kuid kostja arvates need esemed kindlasti ei hävinud. Kostja oma vastuses hagile tunnistab, et sõitis otsa fotosilmale ja kerge mõlgi sai ka pesula uks, kuid kindlasti ei hävinud need. Kostja soovib näha fotosid nii fotosilmast kui uksest, mis tõestaks
4 (5)
2-14-22819 kostja väiteid, et kostja rikutud esemed täielikult ei hävinud. Kostja pole rahul asjaoluga, et Statoil võttis rikutud asjade remontimiseks hinnapakkumise ainult ühelt pakkujalt – OÜ Kinema. Kostja väidab veel, et põhjuseks, miks tema liikluskindlustus ei kehtinud oli asjaolu, et hageja ei saatnud kostjale arvet kindlustusmakse kohta ja hageja ei teatanud kostjale, et arveid enam ei saadeta. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja tasus Statoilile kahju, kui kostja liikluskindlustus ei kehtinud. Oma täiendavas vastuses 08.12.14 kostja kinnitab, et pole nõus maksma üle 4000 € selle eest, et sõitis posti natukene viltu, Kostja leiab veel,et hageja nõue on ebaõiglane. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus võttis hagejaga ühendust, kus hageja esindaja kinnitas, et viited LKindlS § 19 lg.32, lg 7 ja lg.9 on ekslikud. Nimetatud väited tulenevad LKindlS teistest sätetest. Kohus uurinud menetlusosalist arvamusi ja esitatud kirjalike tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja põhistatud ning kuulub täielikult rahuldamisele. LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 48 lg 3 järgi nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. LKindlS § 5 järgi on kindlustusvõtja sõiduki omanik. LKindlS § 18 lg 3 kohaselt on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada vaid perioodi kohta, mille eest on tasutud. LKindlS kohaselt, kui sõiduk osaleb liikluses lepingu maksevabal perioodil ja põhjustab liikluskahju, siis on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjalt tagasi nõuda kahju hüvitamise kulud ja juhtumi käsitluskulud, samuti on LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum ning § 5 kohaselt on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt oli liiklusõnnetuste toimumise s.o 01.07.2011 hetkel sõiduki omanik kostja. Tõendatud on, kostja rikutud asjade remonttööd maksid kolmandale isikule 3959,15 €, millise kahju hageja hüvitas. Kahju suurus on tõendatud arvetega nr. 1107101, 1109419 ja 1109422. Antud tõenditest nähtub, et juba järgmisel päeval pärast juhtumit püüti ust remontida 3,5 tunni ulatuses, seejärel on välja 30.09.11 vahetatud vasak uksepool. See ühtib kostja seletusega kohtule, et tema tegevuse tõttu sai vigastada vasak uksepool, antud detail moodustab põhilise osa kahju nõudest. Samal päeval remonditi ka fotosilma posti. Kostjalt ei nõuta fotosilma maksumust, seega on õige kostja väide, et fotosilm ei saanud vigastada, küll fotosilma post. Kostja tunnistab, et tekitas kolmandale isikule kahju ja kostjal oli kindlustussuhe hagejaga, samuti tunnistab kostja, et temal oli kindlustusmakse maksmata. See tingis seadusliku aluse hagejale pöörduda regressnõudega kostja poole. Kolmas isik on veel heasüdamlik kuna pole kostja vastu esitanud kostja poolt pesula seiskumise tõttu saamata jäänud tulu nõuet. Kostja väited hageja poolt tema eksitusse viimise kohta arve mittesaatmisega ja kahju suuruse kohta pole asjakohased ja on tõendamata ning põhistamata. Menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus tagasi nõuda enamamakstud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.