2-13-37176/53 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

avalduse ja notar Tiit Juse notariaalse dokumendi nr 1537 alusel. A. Andrejev vastutab solidaarselt M. Andrejevaga. Nõude sisuks on laenuvõlgnevus 7 067,39 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 086,92 eurot, intress 1 221,37 eurot, viivis 4 384 eurot, trahv 3 067,76 eurot, teated 124,67 eurot, kokku 16 952,11 eurot. Nõudele lisandub viivis 35,34 eurot päevas. Hagejad on seisukohal, et täitmisele esitatud nõue on ebaselge ja tõendamata. Laenuleping ei näe ette täitmiseks esitatud trahvi, teadete ja viivise 35,34 eurot päevas nõudeid. AB Kreditex AS hagi ei tunnistanud ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja I sõlmis 03. mail 2010 M. Andrejevaga laenulepingu nr 00503-1 (I kd tl 8–14), mille kohaselt andis kostja I M. Andrejevale laenu 7 669,40 eurot (120 000 EEK-i). Samal päeval laenulepinguga sõlmiti hüpoteegi seadmise leping nr 1537 (I kd tl 15–22), millega seati hüpoteek kostja I kasuks kinnistu nr XXXX igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. M. Andrejeva on laenulepingut rikkunud, millest tulenevalt oli kostja I sunnitud lepingu üles ütlema ning kõik laenulepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kostja I pöördus nõude täitmiseks kohtutäituri poole. Kostja I loobus trahvinõudest lepingu ülesütlemise eest 3 067,76 eurot ja vähendas viivisenõuet. Kostja I nõuded hagejate vastu on tagastamata laen 7 067,37 eurot, intress 1 221,37 eurot, viivis 4 178,50 eurot seisuga 03. oktoober 2013, võla sissenõudmisega seotud kulu 360 eurot ja tasu meeldetuletuskirjade eest 127,67 eurot, kokku 12 951,93 eurot. Kohtutäitur vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Võlgnike M. Andrejeva ja A. Andrejevi suhtes on algatatud täitemenetlused nr 042/2013/137 ja 042/2013/138 Jõhvi notar Tiit Juse 03. mai 2010 hüpoteegi seadmise lepingu nr 1537 alusel. Kostja I esitas kohtutäiturile nõuetekohaselt vormistatud dokumendid, milleks on hüpoteegi seadmise leping, laenuleping, võlaarvestus, avaldus laenulepingu ülesütlemisest. Kõik nõuded võlgnike vastu on ette nähtud laenulepinguga.

2.Viru Maakohus jättis hagi kohtutäitur N. Malahhova vastu täies ulatuses rahuldamata ning rahuldas hagi AB Kreditex AS-i vastu osaliselt. Maakohus tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 042/2013/138 lubamatuks trahvi 3 067,76 eurot, viivise 205,50 ning võla sissenõudmisega seotud kulude 726,92 eurot kokku 4 000,18 eurot ja viivise määra 35,34 eurot päevas, osas. Ülejäänud osas, s.o laenuvõlgnevuse 7 067,39 eurot, intressi 1 221,37 eurot, viivise 4 178,50 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude 360 eurot ja 124,67 eurot, kokku 12 951,93 eurot ning viivise VÕS sätestatud määras, osas on sundtäitmine lubatud. Maakohus jättis kohtutäitur N. Malahhova menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt saab hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 alusel esitada sissenõudja vastu. Kohtutäituril ei ole pädevust hinnata nõude olemasolu sisuliselt, samuti ei saa kohtutäitur kontrollida, kas nõue on rahuldatud või mitte. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga pole võimalik täitedokumendi puudumise või olemasolu küsimust lahendada ning hagi kohtutäituri vastu tuleb jätta rahuldamata. Antud juhul on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 alusel notariaalselt tõestatud kokkulepe (I kd tl 15–22), mille p 5.1.1. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded M. Andrejeva vastu, mis tulenevad M. Andrejeva ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 00503-1. Kuigi A. Andrejev on väitnud, et tema ei ole laenu võtnud, peab ta alluma kohesele sundtäitmisele kui kinnisasja omanik. Seega ei saa A. Andrejevi suhtes tunnistada sundtäitmist lubamatuks põhjusel, et tema pole laenu võtnud. Hagejate väited, et laenuleping ei näe ette trahvi, teadete kulusid ja viivist 35,34 eurot päevas, ei vasta tõele. Maakohus tuvastas, et trahv on ette nähtud laenulepingu p-s 8.2., viivis lepingu p-s 7.5. (viivis tagastamata summalt 0,5% päevas, s.o 35,34 eurot päevas), teadete kulud lepingu p-s 7.7. Kuna laenulepingus olid nimetatud nõuded ette nähtud, siis puudus kohtutäituril alus täitedokumendi täitmisele vastuvõtmisest keelduda.

Hagejad ei ole vaidlustanud tagastamata laenusumma ning intressi suurust ega lepingu ülesütlemist. Maakohus ei ole tuvastanud, et lepingu ülesütlemine oleks tühine. Põhiline vaidlus on viivise, trahvi ja teadete kulude suuruse üle. Antud asjas ei ole vaidlust, et sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõttes. Maakohus leidis, et trahvi maksmise tingimus on tühine VÕS § 415 lg 1 kolmanda lause alusel, mille järgi oleks laenuandjal võimalik leppetrahvi nõuda, kui see oleks ette nähtud võla sissenõudmisega kaasnevate kulude hüvitamiseks ja laenuandja oleks tõendanud kahju tekkimist. Antud juhul nõuab kostja I viivist ja eraldi ka võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist, seega leppetrahvi nõue lepingu p 8.2. alusel ei ole põhjendatud. Kostja I on trahvi nõudest 3067, 76 eurot lepingu ülesütlemise eest ka loobunud. Hagejad on vaidlustanud viivise nõude, millist seisukohta käsitles maakohus nõudena viivise vähendamiseks. Viivise vähendamine on võimalik VÕS § 162 alusel, kui viivis on ebamõistlikult suur. Antud juhul on tagastamata laenusumma 7 067,39 eurot ning viivis 4 178,50 eurot, seega ei ole nõutav viivis põhinõudest suurem. Kostja I on vähendanud nõutava viivise määra seaduses sätestatud määrani alates lepingu ülesütlemisest. Viivise vähendamisel peab kohus arvestama ka kohustuste täitmise ulatust ja poolte majanduslikku seisundit. Hagejad ei ole hagiavalduses viidanud oma majanduslikule seisundile ega seda tõendanud. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või viivis olla suurem kui lepingus ette nähtud (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-120-08 p 12) ning antud juhul ei ole viivis suurem kui lepinguga ette nähtud intressimäär, mis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Maakohus leidis, et viivise vähendamiseks puudub alus, seda enam, et laenuandja on ise viivise summat 205,50 euro võrra vähendanud. Tarbijakrediidilepingu puhul ei ole välistatud võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmine mõistlikus ulatuses. Laenulepingus on nimetatud kulud ette nähtud p-s 7.7. Kostja I on avaldanud, et hagejatele on saadetud 13 meeldetuletuskirja ning kostja I on esitanud ka arve õigusabi teenuse eest. Hagejad ei ole väitnud, et nad ei ole meeldetuletuskirju saanud ega vaidlustanud kirjade saatmise kulu suurust. Maakohus leidis, et võla sissenõudmisega seotud kulude suurus on mõistlik ja põhjendatud summas 487,67 eurot. Kuigi kostja I on vähendanud sundtäitmisele kuuluvaid nõudeid, ei ole kohtule teada, kas kostja I on vastavasisulised avaldused kohtutäiturile teinud. Eeltoodust tulenevalt tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks trahvi 3 067,76 eurot, viivise 205,50 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulude 726,92 eurot, kokku 4 000,18 eurot ja viivise määra 35,34 eurot päevas, osas.