04.juuli 2014 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei
Kohus
Viru MA.kohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
M. A. ja A Ai hagi AB Kreditex AS-i ja kohtutäitur N M. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: M. A. (isikukood: XXX Hageja II: A A (isikukood: xxx Hagejate lepinguline esindaja: xxx Kostja I: AB Kreditex AS xxx Kostja II: xxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi kohtutäitur N M. vastu täies ulatuses rahuldamata.
2.Rahuldada hagi AB Kreditex AS-i vastu osaliselt.
3.Tunnistada sundtäitmine täitemenetluses nr 042/2013/138 lubamatuks trahvi summas 3067,76 eurot, viivise summas 205,50 ning võla sissenõudmisega seotud kulude summas 726,92 eurot /kokku 4000 eurot 18 senti/ ja viivise määra 35,34 eurot päevas osas.
4.Ülejäänud osas, s.o laenuvõlgnevuse summas 7067,39 eurot, intressi summas 1221,37 eurot, viivise summas 4178,50 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude summas 360 eurot ja 124,67 eurot, kokku 12951 (kaksteist tuhat üheksasada viiskümmend üks) eurot ja 93 senti ning viivise VÕS sätestatud määras osas on sundtäitmine lubatud.
5.Jätta kohtutäitur N M. menetluskulud solidA.rselt hagejate kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.
I
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.M. A. ja A A esitasid 09.08.2013 Viru MA.kohtule hagiavalduse kohtutäitur N M. ja AB Kreditex AS-is vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kohtutäituri N M. poolt algatatud täitemenetlus võlgniku A Ai suhtes. Täitemenetlus oli algatatud sissenõudja AB Kreditex AS avalduse ja notar Tiit Juse notariA.lse dokumendi nr 1537 alusel. Nõude sisuks on summa 16952,11 eurot, s.h võla sissenõudmisega seotud kulud 1086,92 eurot; laenuvõlgnevus 7067,39 eurot; intress 1221,37 eurot; viivis 4384 eurot; trahv 3067,76 eurot, teated 124,67 eurot ja viivis 35,34 eurot päevas solidA.rselt M. A.ga. Hagejad on seisukohal, et täitmisele esitatud nõue on ebaselge ja tõendamata. Laenuleping näeb ette lisaks põhisummale viivise 0,5% päevas ja intressi määraga 3,55%, täitmiseks on aga esitatud ka trahvi, teadete ja viivise 35,34 eurot päevas nõuded, mida laenuleping ette ei näe. Eeltoodu alusel paluvad hagejad sundtäitmine lubamatuks tunnistada.
2.Koos hagiavaldusega esitasid hagejad järgmised tõendid: - Täitetoimingust teatamine (t.l 5), millest nähtub, et kohtutäitur teatab võlgnikule elektroonilisest enampakkumisest kinnistule asukohaga xxx - NotariA.lselt tõestatud volikiri nr 4815, millega volitas A A M. A.t valdama, kasutama, valitsema ja käsutama igasugust vara, ükskõik kus see ka asuks ehk millest koosneks (t.l 6- 7); - Laenuleping nr 00503-1, mis oli sõlmitud Kiirpandilaen OÜ (registrikood: 11626798) ja M. A. vahel 03. mail 2010. Lenulepingu kohaselt oli laenusummaks 120 000 krooni; laenu brutosummaks on 379 015 krooni, laenu tagastamise tähtaeg 10. mai 2015, intressimäär on 42,6% A.stas; laenu kulukuse määr on 42,6% A.stas; laenu tagastatakse grA.fiku alusel ning tagatiseks on hüpoteek summas 250 000 krooni kinnistule xxx). - Hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr 1537, mis oli sõlmitud M. A. ja A Ai ning Kiirpandilaen OÜ vahel. Lepingu kohaselt oli seatud hüpoteek summas 250 000 krooni kinnistule nimega xxx, xxx. Hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded M. A. vastu, mis tulenevad M. A. ja Kiirpandilaen OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 00503-1. NotariA.lse lepinguga võtsid M. A. ja A A kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele (t.l 15-22).
3.Viru MA.kohus võttis hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjatele vastu esitamiseks.
4.Kohtutäitur N M. esitas 02.10.2013 kohtule vastuse hagiavalduse (t.l. 40-44), mille kohaselt oli võlgnike M. A. ja A Ai suhtes algatatud täitemenetlus notariA.lse lepingu alusel. Sissenõudja esitas kohtutäiturile nõuetekohaselt vormistatud dokumendid, milleks on hüpoteegi seadmise leping, laenuleping, võlA.rvestus, avaldus laenulepingu ülesütlemisest ning teade. Seaduse kohaselt täitedokumendiks on notariA.lselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele. Võlgnikud on täitmisteate koos täitedokumentidega 08.02.2013 kätte sA.nud. Kohtutäitur
arestis võlgnikele kuuluva kinnisasja xxx ning määras kinnistu hinna, võlgnikud pole hinda vaidlustanud. Kohtutäitur leiab, et kõik nõuded võlgnike vastu on ette nähtud laenulepinguga. Kohtutäitur palus jätta hagi rahuldamata.
5.Kostja AB Kreditex AS esitas 03.10.2013 kohtule vastuse hagiavaldusele (t.l. 45-52). Vastuse kohaselt sõlmis AB Kreditex AS M. A.ga laenuleping, mille alusel kohustus hageja tasuma laenu põhiosa ja intressid annuiteetgrA.fiku alusel, mida M. A. aga teinud ei ole. Samal päeval koos laenulepinguga oli sõlmitud ka hüpoteegi seadmise leping, millega oli seatud hüpoteek kostja kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja on alates leping sõlmimisest pidevalt rikkunud laenulepingut. VA.tamata kostja korduvatele meeldetuletustele ei täitnud hageja oma kohustusi. Seetõttu oli kostja sunnitud laenulepingu üles ütlema, ülesütlemise hetkeks olid tasumata täielikult nelja kuu maksed. Kostja on täitnud kõik tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused lepingu ülesütlemisel. Ülesütlemise avaldus oli hageja poolt kätte sA.dud (t.l. 55-59), seega laenuleping lõppes ning kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kuna hageja ei ole täitnud oma kohustusi vabatahtlikult, pöördus kostja kohtutäituri poole. Kostja on nõus hagejale vastu tulema ning vähendas oma nõude ning vastuse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud nõue 12951,93 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole oma hagiavalduses välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
6.Kohtuistungil, toimunud 26.05.2014, selgitas kostja A A, et tema viibis vanglas, laenu ei võtnud tema. M. A. aga ei ilmunud kohtuistungile. Hagejate esindaja esitas 10.06.2014 teate, et hagejad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning jäävad oma hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Kostjad olid ka nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
II KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb kohtutäituri vastu jätta rahuldamata ning AB Kreditex AS-i vastu rahuldada osaliselt.
8.Otsuse tegemisel tugineb kohus kohtule esitatud tõenditele ning leiab, et esitatud dokumentA.lsed tõendid on usaldusväärsed. Tõendite ebausaldusväärsusele ei ole ka pooled menetluse käigus tuginenud.
9.Kõigepealt märgib kohus, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis on esitatud kohtutäituri vastu, ei ole võimalik rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasA.rvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb esitada sissenõudja vastu. See on põhjendatud täitemenetluse formaliseerituse printsiibiga, s.t kohtutäitur kontrollib täitedokumenti formA.lselt, mitte aga sisuliselt. Kohtutäituril ei ole pädevust hinnata nõude olemasolu sisuliselt, nt ei sA. kohtutäitur tugineda nõude aegumisele ja seetõttu keelduda täitedokumendi täitmisele võtmisest. Samuti ei sA. kohtutäitur kontrollida, kas nõue on rahuldatud või mitte, selles osas tugineb täitur sissenõudja esitatavatele andmetele. Valeandmete esitamise eest vastutab sissenõudja, kelle vastu tulebki esitada hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kui võlgnik leiab, et nõue on rahuldatud nõuet pole olemas. Antud asjas ei ole võlgnikud (hagejad) väitnud, et nõue oli rahuldatud, vaid leidsid, et kostja AB Kreditex AS nõuab rohkem kui laenulepinguga on ette nähtud ja seega ei ole ka täitedokumenti, mille alusel täitemenetlus osa nõuete suhtes läbi viia. Kohus märgib, et juhul, kui võlgnik leiab, et täitedokumenti pole olemas, on sobivaks õiguskaitsevahendiks TMS § 217 alusel kaebus kohtutäituri tegevuse peale. kaebusega tuleb pöörduda kõigepealt täituri enda poole ning alles siis kohtusse. Sundtäitmise lubamatuks
tunnistamise hagiga pole võimalik täitedokumendi puudumise või olemasolu küsimust lahendada. Eeltoodu alusel tuleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtutäituri vastu jätta rahuldamata.
10.Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist, et täitedokumendiks on antud juhul TMS § 2 lg 1 p 19 alusel notariA.lselt tõestatud kokkulepe (t.l. 15-22). Kokkuleppe p 5.1.1. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded M. A. vastu, mis tulenevad M. A. ja AB Kreditex AS sõlmitud laenulepingust nr 00503-1. Hagejad leidsid, et laenuleping ei näe ette trahvi, teadete kulusid ja viivist 35,34 eurot päevas. Kohus tuvastas aga, et trahv on ette nähtud laenulepingu nr 00503-1 (t.l. 8-14) p-s 8.2; viivis – lepingu p-s 7.5 (tagastamata summas 7 067,39 eurot x viivise protsent päevas 0,5%= 35,34 eurot päevas); teadete kulud – lepingu p-s 7.7. Seega ei vasta hagejate väited tõele. Kuna laenulepingus olid nimetatud nõuded ette nähtud, siis puudus kohtutäituril alus täitedokumendi täitmisele vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus veel kord rõhutab, et kohtutäituril ei ole pädevust hinnata nende nõuete sisulist õigsust ega otsustada lepingu tingimuste tühisust jms.
11.Edaspidi lahendab kohus hageja nõudeid kostja AB Kreditex AS-i vastu. Hageja M. A. ei ole eitanud, et tema on võtnud laenu summas 120 000 krooni ega viidanud laenulepingu tühisusele ega nõudnud lepingu tühistamist. Kohus ei ole ka ise tuvastanud lepingu tühisuse aluseid. Hageja A A on küll väitnud, et tema ei ole laenu võtnud. Kohus märgib selle kohta järgmist, et A A peab alluma kohesele sundtäitmisele kui kinnisasja omanik (ei oma tähtsust, kes on laenuvõtja). Seega ei sA. hageja A A suhtes tunnistada sundtäitmist lubamatuks põhjusel, et tema pole laenu võtnud. Kohus aga peab vajalikuks märkida, et täitemenetluses ei tohi välja mõista võlgnikult rohkem kui on hüpoteegiga tagatud. Kuna täitemenetluses hüpoteegi realiseerimisel ei sA. pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku varale, millele hüpoteek ei ulatu, on viivise arvestamisest ülejääva summa (eelkõige põhinõue) sissenõudmiseks võlausaldajal õigus esitada võlgniku vastu pärast täitemenetluse lõppemist hagi kohtusse (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-12).
12.Hagejad ei ole vaidlustanud tagastamata laenusummat, intressi suurust ega ülesütlemist. Kohus ei ole ka tuvastanud, et ülesütlemine oleks tühine. Kohus leiab, et ülesütlemine on kehtiv, kuna on täidetud ülesütlemise nii materiA.lsed kui ka formA.lsed nõuded. Ülesütlemise avalduses (t.l. 55-56) on viidatud hageja lepingu rikkumistele, laenuleping oli sõlmitud 03.05.2010, ülesütlemise avaldus oli koostatud 07.11.2012 ehk rohkem kui kahe A.sta pärast ning selle aja jooksul on hageja kostjale tagastanud ainult 602,01 eurot. ülesütlemisest nähtub ka, et kostja AB Kreditex AS on sA.tnud hagejale M. A. ka meeldetuletuskirjad, hoiatas lepingu ülesütlemisest ning andnud täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Hageja ei ole kohtumenetluse käigus väitnud, et nimetatud asjaolud ei vasta tõele. M. A. sai ülesütlemise avalduse kätte (t.l. 58) ning ülesütlemisest oli teavitatud ka kostja A A (t.l. 57,59). Seega loeb kohus ülesütlemist kehtivaks ning alates 07.11.2012 muutusid laenulepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks.
13.Antud asjas põhiline vaidlus on viivise, trahvi ja teadete kulude suuruse üle. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas need lepingu punktid ei ole tühised, samuti kas on alust nõuete vähendamiseks. Antud asjas ei ole vaidlust, et sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõttes. VÕS § 415 lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Kohus leiab, et trahvi maksmise tingimus oleks tühine VÕS § 415 lg 1 ls 3 alusel. Nimetatud sätte alusel oleks laenuandjal võimalik leppetrahvi nõuda, kui see oleks ette nähtud võla sissenõudmisega kA.snevate kulude hüvitamiseks ja laenuandja oleks tõendanud kahju tekkimist. Antu juhul nõuab kostja AB Kreditex AS viivist ja eraldi ka võla sissenõudmisega
seotud kulude hüvitamist, seega ei oleks põhjendatud leppetrahvi nõue (lepingu p 8.2.). Kostja AB Kreditex AS on oma vastuses hagile ise loobunud trahvi ülesütlemise eest summas 3067,76 eurot nõudest. Kuna hagejad on vaidlustanud viivise nõuet, loeb kohus seda nõudeks viivise vähendamiseks. Viivise vähendamine on võimalik VÕS § 162 alusel, kui viivis on ebamõistlikult suur. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi on ebamõistlikult suureks viiviseks eelkõige põhinõudest suurem viivis. Antud juhul on tagastamata laenusumma 7067,39 eurot ning viivis moodustab 4178,50 eurot, seega ei ole põhinõudest suurem ning laenuandja on vähendanud viivise määra seaduses sätestatud määrale alates lepingu ülesütlemisest. Viivise vähendamisel peab kohus arvestama ka kohustuste täitmise ulatust ja poolte majanduslikku seisundit. Toimiku materjalidest nähtuvalt võttis hageja M. A. laenu summas 7669,40 eurot ning tagastas nimetatud summalt ainult 602,01 eurot. Hagejad ei ole hagiavalduses viidanud oma majanduslikule seisundile ega seda tõendanud, et kohtul oleks võimalik seda hinnata ja selle tõttu viivist vähendada. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või viivis olla suurem kui lepingus ette nähtud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08 p 12) ning antud juhul ei ole viivis suurem kui lepinguga ette nähtud intressi määr, mis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ls-ga 3. Kohus leiab, et ei ole alust viivise vähendamiseks, seda enam, et laenuandja on ise oma vastuses viivise määra 205,50 euro võrra vähendanud. Tarbijakrediidilepingu puhul ei ole välistatud ka võla sissenõudmiseks seotud kulude väljamõistmine mõistlikus ulatuses. Laenulepingus on nimetatud kulud ette nähtud p-s 7.7. Kostja on märkinud vastuses hagiavaldusele, et hagejatele oli sA.detud 13 meeldetuletuskirja ning kostja on lisanud vastusele ka õigusabi teenuse eest arve (t.l. 60-61). Hageja ei ole väitnud, et tema pole meeldetuletuskirju sA.nud ega vaidlustanud kulude suurust. Hagejate põhiliseks väiteks oli see, et laenuleping ei näinud ette selliste kulude sissenõudmise võimalust ning täitmisele esitatud nõue on ebaselge. Kohus ei nõustu hagejate väidetega, kohus on juba viidanud lepingu punktidele, milles oli täitmisele esitatud nõuetes kokku lepitud. Samas aga märgib kohus, et täitmisele esitatud nõude suurus on 1086,92 eurot (vt t.l. 5). Vastuses hagiavaldusele ei ole kostja põhjendanud selle summa tekkimist, on esitatud arved ainult summale 360 eurot, millele lisandub kirjade sA.tmise kulu summas 124,67 eurot. Kohus leiab, et võla sissenõudmisega seotud kulude suurus on mõistlik ja põhjendatud summas 487,67 eurot. Ülejäänud osas ei ole kostja tõendanud kulude tekkimist.
14.Kuigi kostja AB Kreditex on oma vastuses osaliselt nõustunud hagiga ja vähendanud sundtäitmisele kuuluvaid nõudeid, ei ole kohtule andmeid selles, kas sissenõudja on vastavasisulised avaldused ka kohtutäiturile teinud (s.o. teatanud kohtutäiturile nõuete vähendamisest). Nimetatud asjaolust ja eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada trahvi summas 3067,76 eurot, viivise summas 205,50 (täitmisele esitatud viivise summa 4384 eurot, tegelikult kuulub sissenõudmisele 4178,5 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis tagastamata laenusummalt) ning võla sissenõudmisega seotud kulude summas 726,92 eurot (kokku 4000,18 eurot) ja viivise määra 35,34 eurot päevas osas.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kostja kohtutäitur N M. menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamata jätmisega solidA.rselt hagejate kanda. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). /allkirjastatud digitA.lselt/ Kohtunik Helgi Vinni
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.