Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Hagi asjaolud Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse osaühingu XXX vastu 319 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt tegi 08. veebruaril 2012 firma XXXOÜ KÜ-le XXX hinnapakkumise, mille kohaselt kostja pakub osutada veearvestite üldtaatlemise teenust, kohapeal pakutakse ka väikest remonti ja uusi veemõõtjaid. Hagejale antud hinnapakkumine sobis ning 18. aprillil 2012 sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille kohaselt olid tööd planeeritud ajavahemikus 7-9. mai. 18. aprillil 2012 sõlmisid KÜ XXX ja OÜ XXX lepingu nr 121. Lepingu objektiks oli punkti 1.1. kohaselt veearvestite taatlemise/vahetamise teenusele kuuluvad järgmised tööd – kutse/transportimine kohapeale, viimine laborisse, tagasitulek, paigaldatud veearvesti demontaaž, taatlemine laboris, taadeldud või uue (praagitud asemele) veearvesti montaaž, tihendite vahetus, paigaldamise kontroll koos plommimisega. Lepingu punkti 1.2. järgi täitja võtab maha korterites külma- ja soojaveearvestid metroloogiliseks taatlemiseks tööde teostamise graafiku alusel. Punkti 1.3. alusel metroloogilise taatlemise ajal täitja kannab materiaalset vastutust talle üleantud veearvestite eest. Peale metroloogilist taatlemist täitja paigaldab veearvestid tagasi ja plommib need. Kostja teostas töö graafiku alusel. 07. mail 2012 töötaja blokeeris üheksa maja püstikut, eelnevalt ei teavitanud sellest majaelanikke, s.t. et 45 korterit olid ilma veeta terve päev ajavahemikus orienteeruvalt 8.30-18.00. Selles pooled ei olnud kokku leppinud. Ei olnud tehtud mingit teavet ka selle kohta elanike jaoks, et majas toimuvad tööd ning ei tohi avada keldris asuvaid püstikuid. Juurdepääs püstikute avamiseks oli avatud kõikidele majaelanikele ning ei olnud võimalik jälgida, kes võiks selle juures viibida. Kostja töötaja teostas tööd, mille käigus juhtus veeavarii ning oli uputatud korter number 31. Selle avarii põhjuseks oli töötaja ebakohane käitumine. Hageja arvates pole mõistlik blokeerida all ühiskasutuses olevaid veetorusid, vaid veearvestite vahetamiseks oleks vaja blokeerida korteris olev individuaalne veetoru. Töötaja ei ole taganud töö teostamise ohutust ja turvalisust, reegleid ja tehnikat, mis omakorda põhjustas veeuputust. Peale antud avariid töötaja kadus ning tööde teostamine majas oli ajutiselt peatunud. Peale läbirääkimist kostja kutsus teist firmat (XXXX OÜ) selleks, et lõpetada tööd, mis olid planeeritud hageja majas 8. mail 2012. Kui hageja esindaja pöördus firma poole selgituse saamiseks, saatis firma esindaja vastuseks töötaja seletuskirja, millest pole võimalik midagi aru saada. Kui hageja palus uuesti seletada veeavarii põhjust, kuna seletuskirjast ei olnud võimalik midagi aru saada, siis kostja jälle korduvalt saatis töötaja seletuskirja. Peale seda juhtumit pöördus hageja poole kindlustusfirma RSA 05.03.2013 (ehk XXXX A/S Eesti filiaal) tagasinõudega tekitatud kahju 385 eurot hüvitamiseks. Hageja suunas antud nõude kostjale 06.03.2013. Vastuseks sai hageja kostjalt kirja, milles kostja esitatud nõuet ei tunnusta. 26.03.2013 saatis hageja uuesti kostjale kirja pretensioonidega, milles täpselt kirjeldas kõike asjaolusid ning oma nõudeid. Samal päeval sai hageja kostjalt vastuse, milles ta jälle ei nõustunud temale esitatud pretensioonidega. Hageja rahuldas täisulatuses kindlustusfirma RSA nõude summas 385 eurot.

Hageja leiab, et kahju põhjustas hageja poolt palgatud ettevõte ehk kostja, seega hagejal on omakorda õigus pöörduda kostja poole nõudega kahju hüvitamiseks. Hageja palub kohustada osaühingut XXX hüvitama tekitatud kahju summas 319 eurot XXX Korteriühistule. Hageja arvates tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei eita seda fakti, et 18.04.2012 KÜ XXX ja OÜ XXX sõlmisid lepingu nr. 121-PT, mille alusel OÜ XXX teostas KÜ XXX juhatuse poolt tellitud ja kooskõlastatud töid. Lähtudes tööpraktikast ja sõlmitud lepingust antud tööde tellimusel tellija teavitab kõiki majaelanikke ja kindlustab juurdepääsu korteritele, mis oli tehtud KÜ XXX esinaise poolt. Samuti kostja tuletab hagejale meelde, et maja püstikute sulgemise võimalus mittetöötavate kuulkraanide olemasolul korterites oli KÜ XXX esinaisega suusõnaliselt kokkulepitud lepingu sõlmimisel. Kostja juhib tähelepanu sellele, et antud situatsioonid võivad olla, kuna korteriühistu iseseisvalt ei kontrolli kuulkraane korterites. 07.05.2012 kell 8.30 kostja hakkas teostama veearvestite taatlemise/vahetamise töid tellijaga kooskõlastatud graafiku alusel elamumajas aadressil XXXX , Tallinn. Sellel päeval tekkis ainuke tehniline probleem korteris nr 34 umbes kell 11.00, millest kostja töötaja (XXXX , i.k. XXXX ) viivitamatult teatas KÜ XXX esinaisele ja kõik toimingud temaga olid kooskõlastatud. Antud situatsioon oli seotud sellega, et korteris nr 34 kostja töötaja ei suutnud avada kuulkraane, mis sulgevad veevarustust veearvestite demonteerimiseks töö korras, kuna kuulkraanid korteris nr 34 olid mittetöökorras seisundis. See selgus alles kohapeal. Kuna kuulkraanid korteris nr 34 olid mittetöökorras seisundis, siis töö jätkamiseks kostja töötaja kooskõlastas KÜ XXX esinaisega vee sulgemise püstikus maja antud trepikoja keldris kuni veearvestite paigaldamiseni korteris 34. Antud otsus oli vastu võetud KÜ XXX esinaise poolt. Kostja juhib tähelepanu sellele, et kostja töötajal ei olnud ja ei saanud olla vaba juurdepääsu maja keldrisse ilma KÜ Puhangu esinaisega kooskõlastamata ja tema abita. Pärast seda kostja töötaja jätkas tööd teises korteris järgmisel korrusel. Kostja juhib tähelepanu sellele, et tema töötaja oli graafiku järgi teises korteris, kui talle teatati, et korteris 34 tekkis veeleke, sest keegi avas maja antud trepikoja keldris püstikus vee, mis oli suletud töö jätkamiseks. Samuti on vaja rõhutada, et juurdepääsu maja keldrisse omab ainult KÜ juhatus, aga teised majaelanikud alles pärast kooskõlastamist KÜ juhatusega. Kusjuures kõrvalistel isikutel juurdepääsu ei ole. Seoses sellega kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel hageja süüdistab kostjat kahju tekitamises, kui hageja ise rikkus oma majahalduri kohustusi ja hooletult suhtus enda kohustustesse, mis viis korteri 31 üleujutuseni. Kusjuures hageja pidevalt väidab, et keegi tungis sisse keldrisse ja avas maja keldris püstikus vee, mis viis korteri 31 üleujutuseni. Sellisel juhul tekib küsimus – miks KÜ XXX esinaine üritab oma süüd ajada teise isiku kaela. Hageja väide “...töötaja blokeeris üheksa maja püstikut, eelnevalt ei teavitanud sellest majaelanikke, s.t. 45 korterid olid ilma veeta terve päev ajavahemikus orienteeruvalt 8.30-18.00...” on paljasõnaline. Kostjale jäi antud hageja positsioon arusaamatuks, kuna tema töötaja juba selgitas, et kõne all olev püstik oli suletud mitte kella 8.00-st, vaid korteris nr. 34 veearvestite demonteerimise hetkest kella 11 paiku, seoses ettenägematu situatsiooni tekkimisega, mis on lepinguväline. Samuti kostja juhib tähelepanu sellele, et tegelikult selles trepikojas maksimum 15 korterit võinuks jääda ilma veeta kuni veearvestite paigaldamiseni (lähtudes maja püstiku tehnilistest osadest, igas trepikojas on 6 püstikut ja antud situatsioonis olid suletud üksteise peal asuvate korterite 2 veevarustuse püstikut). Hageja väide “peale antud avariid töötaja kadus....” on paljasõnaline. Kostja teatas omalt poolt viivitamatult hagejale, et 08.05.2012 oli tema töötaja ootamatult haigestunud ja ei saanud edasi tööd teostada. Kostja poolt olid tehtud kõik toimingud poolte kokkuleppe saavutamiseks.

Hageja väide “...selleks, et veearvesteid maha võtta oleks vaja sulgeda individuaalne toru korteris nr. 34, peale seda kontrollida veearvesteid laboris ning paigaldada uuesti kohale. Blokeerida üldkasutuses olevat kraani või toru keldris ei olnud vajalik...” on põhjendamatu ja jääb kostjale arusaamatuks, mille alusel hageja teeb antud järeldusi. Kostja ülalpool juba märkis, et kostja töötaja teatas püstiku sulgemise vajadusest maja keldris KÜ XXX esinaisele seoses sellega, et korteris nr. 34 kuulkraanid ei töötanud ja need ei hoidnud vett kinni ning kõik tegevused olid kooskõlastatud temaga. Tuleb rõhutada, et ilma KÜ XXX esinaise loata ega teadmata ei saanud kostja töötaja omavoliliselt keldris püstikut sulgeda. Hageja väidab, et „... kes avas keldris asuva kraani ei oma tähtsust. Võiks olla ka, et meister ise segas ära vasaku maja paremad püstikud ning blokeeris vale püstiku ehk toru...“ Siis tekib põhjendatud küsimus, millisel õiguslikul alusel hageja esitab nõude kahju hüvitamiseks kostja vastu, kui hageja ei tea, kes omavoliliselt avas vee maja keldris, mis viis korteri 31 üleujutuseni. Samuti kostja juhib tähelepanu sellele, et keldris püstiku sulgemise momendiks oli kostja töötaja teises korteris korteriomaniku juuresolekul. Hageja väide “...Juhul, kui individuaalne kraan korteris nr. 34 ei töötanud õigesti, siis ei tohi ka võtta ära veearvestit. Oli vajalik vahetada see kraani uue vastu (nt ka lisatasu eest) või üldse loobuda antud tööde teostamisest...“ on põhjendamatu ja alusetu. Esiteks, antud situatsioon oli kooskõlastatud KÜ XXX esinaise ja korteriomanikuga ning pärast oli vastu võetud otsus sulgeda püstik keldris, et oleks võimalik tööd jätkata ja edukalt lõpetada. Kostja töötaja teostas kvaliteetselt veearvestite taatlemise/vahetamise teenuseid. Ta kooskõlastas esinaisega ja lahendas kõik tehnilised küsimused, mis tekkisid töö käigus. Seoses sellega jääb kostjale arusaamatuks hageja positsioon, kui püstiku sulgemine maja keldris oli kooskõlastatud KÜ XXX esinaisega. Samuti on vaja rõhutada, et pretensioone ei olnud majaelanike poolt tööde teostamise käigus. Seega kui keegi poleks omavoliliselt keldris vett avanud, siis alloleva korteri 31 üleujutust ei oleks juhtunud. Teiseks, XXXOÜ on akrediteeritud taatluslabor, mis pakub veearvestite taatlemisteenust, kuhu kuulub: veearvestite demontaaž, taatlemine laboris, arvestite tagasi paigaldamine, plommimine ning lekke puudumise ja paigaldise korraliku funktsioneerimise kontroll. Santehnilisi ja veetorude töid ei olnud tellitud KÜ XXX poolt. Veetorustiku korrashoid kui ka seisukorra kontroll on korteriühistu ja korteriomaniku kohustus, mis on sätestatud korteriühistuseaduses ja korteriomandiseaduses. Kostja juhib jälle tähelepanu sellele, et hageja ise kinnitab, et sissepääs maja keldrisse ei olnud võõrastele piiratud, mis tähendab, et iga kõrvaline isik võib siseneda keldrisse ja teostada mistahes toiminguid. Kostja palub jätta esitatud hagiavaldus rahuldamata täies ulatuses, jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • 08.02.2012 tegi kostja osaühing XXX hagejale XXX Korteriühistule hinnapakkumise, mille kohaselt kostja pakkus osutada veearvestite üldtaatlemise teenust (kd I, tl 35); • Hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2012 lepingu nr. 121-PT, mille alusel kostja teostas hageja juhatuse poolt tellitud ja kooskõlastatud töid (kd I, tl 36-39). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud

asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004). Hageja on oma kahju hüvitamise nõude summas 319 eurot kostja vastu esitanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 alusel. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodud sätete alusel on hagi rahuldamise eelduseks see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal on tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud, rikkumine ei ole vabandatav, rikkumist ei ole põhjustanud võlausaldaja ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. 12.11.2014 toimunud kohtuistungil selgitas kohus samuti kahju hüvitamise eelduseid. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 18.04.2012 oli poolte vahel sõlmitud leping nr 121-PT/KÜ XXXX , kus olid kooskõlastatud lepingu objekt ja poolte kohustused. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Seega peab kohus analüüsima, kas kostja rikkus 18.04.2012 lepingust tulenevat kohustus(i)t. Hagi kohaselt teostas kostja töö graafiku alusel. 07.05.2012 blokeeris kostja töötaja üheksa maja püstikt, eelnevalt sellest majaelanikke ei teavitanud, st 45 korterit olid ilma veeta terve päeva ajavahemikus 08.30-18.00. Kostja töötaja teostas tööd, mille käigus juhtus veeavarii ning korterit number 31 uputati. Hageja hinnangul ei blokeerinud kostja töötaja toru korteris nr 34, vaid blokeeris keldris ühiskasutuses asuva toru, peale seda võttis veearvesti maha ning ei blokeerinud korteris olevat avatud toru ajutise mehhanismiga ehk kraaniga, vaid jättis avatuna, mis omakorda oli ohutustehnika reeglite oluline rikkumine. Keegi avas keldris asuva üldkasutuses oleva toru ning vesi hakkas voolama avatud torust korteri nr 34 kraanis ning tagajärjena oli uputatud korter nr 31. Hageja rahuldas täies ulatuses kindlustusfirma RSA nõude summas 385 eurot, millest 66 eurot hüvitas hagejale kindlustusfirma If. Hageja nõude suuruseks kostja vastu on seega 319 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega. Kohustuse rikkumine on objektiivne, st rikkumise tuvastamise tasandil jäävad kõrvale põhjused, miks rikkumine toimus. Oluline on vaid objektiivne fakt, kas rikkumine leidis aset. Rikkumise tuvastamine on vältimatu

võlausaldaja jaoks teise poole suhtes õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Rikkumise peab olema toime pannud lepingupool või muu võlgnik või isik, kelle käitumise saab võlgnikule omistada TsÜS § 132 alusel. Poolte vahel 18.04.2012 sõlmitud lepingu punkti 1.1. kohaselt kuuluvad veearvestite taatlemise/ vahetamise teenusele järgmised tööd: -kutse / transportimine kohapeale, viimine laborisse, tagasitulek; -paigaldatud veearvesti demontaaž; -taatlemine laboris; -taadeldud või uue (praagitud asemele) veearvesti montaaž; -tihendite vahetus; -paigaldamise kontroll koos plommimisega. Lepingu punkti 1.2. kohaselt võtab täitja (kostja) maja korterites külma- ja soojaveearvestid metroloogiliseks taatlemiseks tööde teostamise graafiku alusel. Punkti 1.3. kohaselt kannab täitja metroloogilise taatlemise ajal materiaalset vastutust talle üleantud veearvestite eest. Punkti 1.4. kohaselt paigaldab täitja peale metroloogilist taatlemist veearvestid tagasi ja plommib need. Lepingu punkti 2.3. kohaselt on tellija (hageja) kohustatud kindlustama täitjale (kostjale) korteritesse sissepääsu graafiku järgi kokkulepitud ajavahemikul. Lepingu punkti 3.4. kohaselt kannab täitja täielikku vastutust veearvestite taatlemise kvaliteedi eest. Hageja on seisukohal, et kostja võttis endale kohustuse tegeleda veearvestite taatlemisega/vahetamisega iseseisvalt ning ei leia kinnitust, et pooled leppisid kokku, et osa tööst (nt vajadusel ühiskasutuses olevate püstikute sulgemine/avamine) tuleb hagejal iseseisvalt teha. Kostja võttis endale kohustuse osutada hagejale terviklikku teenust ning võttis endale täieliku vastutuse antud teenuse osutamise kvaliteedi osas. Kostja poolt küll toimus kohustuse täitmine, aga nimelt veearvesti vahetamine/taatlemine korteris 34, kuid tema poolt kohustuse täitmine polnud kvaliteetne, seega selle tagajärjena saabus allpool oleva korteri nr 31 uputus. Sellest tulenevalt on hageja poolt tõendatud, et kostja poolt eksisteeris kohustuse rikkumine, mis väljendus kohustuse muu mittekohases täitmises. Kostja ei ole nõus hageja seisukohaga, mille kohaselt on antud juhul kohustuse rikkumine seotud kohustuse ebakvaliteetse täitmisega. Sõlmitud lepingu p.1.1. kohaselt kuuluvad veearvestite taatlemise/vahetamise teenuse hulka järgmised tööd: kutse/transportimine kohapeale, viimine laborisse, tagasitulek; paigaldatud veearvesti demontaaž; taatlemine laboris; taadeldud või uue (praagitud asemele) veearvesti montaaž; tihendite vahetus; paigaldamise kontroll koos plommimisega. Seega kostja täitis oma kohustused vastavalt sõlmitud lepingule. Kostja juhib tähelepanu sellele, et antud töid teostatakse ainult korteriomanike korteris ja firma laboris ning tööde teostamiseks ei ole vaja püstikut sulgeda või avada maja keldris. Seega kostja meister ei ületanud oma pädevust ja teostas ainult hageja poolt tellitud tööd elamu korteris. Samuti on vaja rõhutada, et meister viivitamatult teatas KÜ XX Xesinaisele tehnilisest probleemist (kuulkraan ei töötanud korteris) korteris nr 34 ning lisatoimingud (püstiku sulgemine maja keldris) olid teostatud KÜ XXX esinaise poolt, kuna hageja oli huvitatud töö jätkamisest. Kahjuks korteris nr 41 oli ka sama tehniline probleem (kuulkraan ei töötanud korteris) ning meister helistas KÜ XXX esinaisele lisatoimingu kooskõlastamiseks. Aga nagu näitas antud olukord, KÜ XXX esinaine lihtsalt ajas segamini, milline püstik avada, milline sulgeda maja keldris. Samuti saab eeldada, et KÜ XXX palus seda teha teisel isikul, kes ajas püstikud segamini. Samuti on vaja rõhutada, et santehnilisi ja veetorude remonditöid ei olnud tellitud KÜ XXX poolt. Veetorustiku ja kuulkraanide korrashoid korteris ja maja keldris, kui ka seisukorra kontroll on korteriühistu ja korteriomaniku kohustus, mis on sätestatud korteriühistuseaduses ja korteriomandiseaduses.

Kuna hageja on eelpool märkinud, et kostja poolt küll toimus kohustuse täitmine, aga nimelt veearvesti vahetamine/taatlemine korteris 34, kuid tema poolt kohustuse täitmine polnud kvaliteetne, seega selle tagajärjena saabus allpool oleva korteri nr 31 uputus, ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja vastuväiteid selle kohta, et korteri nr 26 veearvesti arvestas andmeid vastupidises suunas, korteris nr 90 ei plombeerinud kostja töötaja uut veearvestit ja kostja töötaja käitus tööde teostamise ajal imelikult. Lepingu punktist 3.4. tulenevalt kannab kostja täielikku vastutust veearvestite taatlemise kvaliteedi eest. Kohus nõustub kostja väitega, mille kohaselt vastutab kostja veearvestite taatlemise eest, aga mitte santehniliste, veetorude remonditööde või veeavarii kõrvaldamise eest. Kostja on täiendavalt selgitanud, et kui hageja väidab, et kostja meister tekitas kahju oma tegevusega, siis miks hageja poolt ei olnud esitatud pretensioone kahju hüvitamise kohta, tekitatud kahju fikseerimise akti, tunnistajate kinnitusi kahju tekitamise päeval. Vaid vastupidi, hageja kinnitas korduvalt, et kostja meister töötas kuni kella 18.00 sellel päeval, aga uputus toimus kell 11.00-12.00. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostjale 31.05.2013 avalduse, milles palus anda selgitusi ning täpsustada põhjust, miks korteris nr 31 juhtus veeuputus kostja firma töötaja poolt tööde teostamise ajal ehk veearvestite vahetamisel korteris nr 34 (kd I, tl 41-42). 01.06.2012 esitas kostja hagejale vastuse koos meistri seletuskirjaga (kd I, tl 43). 17.05.2012 esitas kostja hagejale arve nr 212 teostatud tööde eest summa 233,64 eurot. 24.05.2012 tasus hageja arve nr. 212 kostjale summas 233,64 eurot (kd I, tl 174). TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 12.11.2014 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajatena üle XXXX ja XXXX , kes on XXX Korteriühistu liikmed ja XXXX ́i, kes oli kostja töötaja. XXXX ütluste kohaselt peale seda, kui korterist nr 31 tuli naine õue ja teatas avariist, läks KÜ esinaine keldrisse, tuli keldrist välja ja ütles, et seal on kõik kinni, siis läks üles korteritesse 31 või 34. Tunnistaja selgitas, et igal korteril on keldrivõti. Trepikojas on 15 korterit ja igal korteril on keldrivõti. Peale selle, kõikide keldrite võtmed on ka KÜ esinaisel. Tunnistaja ütluste kohaselt käis santehnik rohkem kui üks kord keldris, tunnistaja ei lugenud neid kordi, lihtsalt nägi, et ta jooksis muudkui edasitagasi. Samuti märkis tunnistaja, et Janek, kes on korteri 41 omanik, võis käia keldris koos santehnikuga, aga tunnistaja ei kinnitanud seda. Tunnistaja XXXX kinnitas, et igaühel on keldrivõti. Tunnistaja teada käis tema santehnik keldris mitu korda. Samas hiljem ütluste andmisel märkis tunnistaja, et ta ei mäleta, mitu korda santehnik keldris käis või seda, kas ta käis üksi või kellegagi koos. Lisaks eeltoodule kuulas kohus istungil üle ka tunnistaja XXXX ́i, kes märkis, et keldrisse nemad minna ei tohi. Tunnistaja käis keldris ainult ühe korra koos 5. korruse korteriomanikuga, kuna omanik oli kuulnud, et oli veeavarii ja palus võtta ära keldris kuulkraanide kangid. See toimus peale veeavariid. Tunnistaja ja 5. korruse korteriomanik kuulsid koridoris, et oli hirmus kisa. Tunnistaja täpsustas, et keldrisse ei tohi nemad minna, seal käib KÜ määratud isik. Selles ühistus võttis KÜ esinaine kohustuse endale. Tunnistaja ei pannud ajutisi blokeerijaid korterisse, tema ei tea blokeerijatest midagi. Korteri

34 omanik oli teadlik sellest, et tema kraan ei tööta. Esinaisega suheldi ainult telefoni teel. Esinaine oli uputusest teadlik, ta oli juba keldris. Hageja on märkinud, et kostjapoolse tunnistaja XXXX ́i poolt antud ütlused ei saa olla objektiivsed sel põhjusel, et antud isik oli hagejale töö vahetu teostaja ehk kostja töötaja. Seega on väheusutav, et isik tunnistab oma süüd, kuna sel juhul tema endine tööandja võiks temalt nõuda antud hüvitise väljamõistmist. Kostja juhib tähelepanu sellele, et algselt hageja ei olnud huvitatud XXXX ́i tunnistajana kohtusse kutsumisest, kuna sai aru, et meister selgitab välja vaidlustatavad asjaolud mitte hageja kasuks, vaid nii, nagu see oli tegelikkuses. Kostja juhib tähelepanu, et kohtuistungil meister XXXX selgitas välja kõik olulised asjaolud, mille alusel saab teha põhjendatud järelduse, et kostja täitis oma kohustusi korrektselt ja kvaliteetselt ning ta ei rikkunud oma kohustusi ning ei tekitanud kahju oma tegevusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja XXXX ́i ütluste tõepärasuses põhjusel, et tunnistaja oli töösuhte kaudu seotud kostjaga. Tunnistaja XXXX on usutavalt selgitanud sündmuste käiku 07.05.2012. Kohus on seisukohal, et tunnistajate XXXX ja XXXX ütlustest ei nähtu, mitu korda käis kostja töötaja XXXX 07.05.2012 keldris. Tunnistaja XXXX ütluste kohaselt peale seda, kui korterist 31 tuli naine õue ja teatas avariist, läks KÜ esinaine keldrisse, tuli keldrist välja ja ütles, et seal on kõik kinni, siis läks üles korteritesse 31 või 34. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kõik püstakud olid kinni. XXXX ütluste kohaselt ta ei mäletanud, kas kostja töötaja käis üksi või kellegagi koos keldris. Hageja 14.05.2014 seisukoha järgi viibisid mõlemad tunnistajad koos hageja seadusliku esindajaga õues (kd I, tl 105). Tunnistajate XXXX ja XXXX ütlused on selles osas, mitu korda käis kostja töötaja keldris, vastuolulised, kuna XXXX ütluste kohaselt käis XXXX keldris mitu korda, XXXX ütluste kohaselt ta ei mäletanud, mitu korda ja kellega käis XXXX keldris. Samas nähtub tunnistajate ütlusest, et igal korteriomanikul oli olemas keldrivõti. Hageja seaduslik esindaja on kohtule esitatud menetlusdokumentides märkinud, et keegi avas keldris asuva üldkasutuses oleva toru ning vesi hakkas voolama avatud torust korteri nr 34 kraanist ning tagajärjena oli uputatud korter nr 31. Kes avas keldris asuva kraani, ei oma tähtsust (kd I, tl 30). Samuti on hageja seaduslik esindaja märkinud, et hageja esitab kostja vastu nõude õiguslikul alusel, kuna hageja tellis kostjalt teenust, mida kostja peab iseseisvalt täitma ning KÜ XXXesinaine ei ole valvur, kes peab kolm päeva järjest valvama keldrisse sissepääsu kõikides trepikodades (kd I, tl 84). 22.05.2014 toimunud kohtuistungil märkis hageja seaduslik esindaja, et ta ei tea, kes avas keldris toru, aga peale santehniku seal keegi ei käinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et kostja töötaja XXXX avas keldris asuva püstaku. Seega ei ole tõendatud, et XXXX ́i tegevuse tulemusena leidis aset veeuputus korteris nr 31. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega ja asjas esitatud tõenditega ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et kostja oleks 18.04.2012 sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mille tagajärjel leidis aset uputus korteris nr 31. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kuna täitmata on kahju hüvitamise eeldus- kahju tekitamine kostja poolt, ei kuulu hagi rahuldamisele. Kohus ei anna hinnangut kahju suurusele ja põhjuslikule seosele, kuna tõendamist ei ole leidnud kohustuse rikkumine kostja poolt. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta menetluse kulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 19.02.2015 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja palub kindlaks määrata menetluskulud summas 875 eurot, mõista need hagejalt kostja kasuks välja ning mõista hagejalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. 27.02.2015 esitas hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja leidis, et kostja põhjendatud ajakuluks kostja poolt tehtud menetlustoiminguteks tuleb lugeda 11,67 h asemel 8,5 h. Kostja esindaja on sooritanud järgmised õigusabitoimingud: 20.05.2014 väljastatud arve nr 20.05.2014/01 summas 300.-eurot – juriidilised teenused (20.05.2014 – 22.05.2014) – Tsiviilasi nr. 2-13-29614. Tööaruanded:

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist koos käibemaksuga. Seega ei pea kostja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kokku tuleb XXX Korteriühistult mõista osaühingu XXX kasuks välja menetluskulud summas 875 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.