Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-14-2105
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
19.03.2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Kohtuistungil viibisid
Liili Lauri XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu võla nõudes 2587,90 eurot 14.10.2014 Hageja: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Ants XXX, e-post: [email protected] Kostja OÜ XXX, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja lepinguline esindaja Raul XXX, e-post: [email protected] Hageja seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja Ants XXX ja XXXning tema esindaja Raul XXX
Kohtuotsuse resolutsioon
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg
1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.
kaotab kostja juhatajana tegutsev XXX töö. Veok seisis hageja juures samas kohas, kuhu kostja oli ta 14.12.2011 jätnud. Meister vabastas koha remondi boksis ning lasi auto sisse sõita, auto käivitus, esialgu tuli auru summutist, kuid veok käivitus. Vastuseks öeldi, et remondimees on puhkusel, seejärel, et ta on haigestunud. 27.01.2012 helistati kostjale ja öeldi, et remont on valmis. Hageja esitas kostjale arve-saatelehe 121211-006 summale 1477,06. Nimetatud arve tasus kostja 27.01.2012 osaliselt summas 800 eurot, ja seda vaatamata asjaolule, et 27.01.2012 ei olnud lubatud remonditööd teostatud. 27.01.2012 võttis kostja kaasa teise juhi, et tal oleks vajadusel tunnistaja. Veokimootor suitses ja kostja juuresolekul hakati kontrollima etteande pumba tööd. Manomeeter näitas survet 2 kg, maksimum võib eeskirjade järgi olla 4 kg. Hageja meistri hinnangul tuli täiendavalt etteandepump vahetada, millega kostja nõustus. Järgi minnes veok ei käivitunud, hiljem enam ei vastatud kostja kõnedele. Kostja kasutas hagejale helistamisel XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXtelefone. Kostja läks veokile järele koos XXX , koos oodati iga kord kella 19.00 hageja kontoris, veokit üle ei antud. Kahel korral hageja juures veokil järel koos XXX ning neljal korral koos XXX . Veokit kätte ei saadud, igakord oli põhjuseks spetsialisti puudumine või vajaliku arvuti puudumine. Veok veeti lõpuks õue, kuivõrd mootor ei käivitunudki. Hageja töötajad põletasid läbi veoki starteri, külmutasid ära akud, kusjuures akud olid soetatud 2010 aasta novembris, seega tegemist oli suhteliselt uute akudega. Veokiga üritati ühendada suvalisi juhtmeid, et veokit käivitada. Hageja selgitusel veoki starteri kontakt on halb ja akud liiga nõrgad. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, sest ta ei ole ebakvaliteetse remondi eest tasuma. Kostja on tasunud 800 eurot ning lõhutud akude maksumus on 338 eurot, väljaselgitamisel on starteri maksumus. Veoki remontis XXXOÜ. Harju Maakohtu 21.05.2014 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse XXXkolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Tsiviilasja menetlemise käigus arutasid pooled kohtu ettepanekul võimalikku kompromissilahendust, kuid ei jõudnud kokkuleppele. Kohus kohustas TsMS § 4 lg 4 alusel ilmuma menetlusosalisi isiklikult kohtuistungile ja selgitas kompromissi võimalusi ja sisu VÕS § 578 raames. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb TsÜS § 138 lg 1 kohaselt toimida heas usus. Kohtuotsuse põhjendused.
asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt VÕS § 641, kui töö ei vasta lepingutingimustele, vastutab XXXOÜ töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul VÕS § 642 lg 1 alusel. Vastavalt VÕS § 646 lg 1 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö parandamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlike kulusid, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
§ 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuivõrd hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, puudub alus viivisesumma välja nõudmiseks. Menetluskulud
(allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.