Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
19.03.2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Kohtuistungil viibisid
Liili Lauri XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu võla nõudes 2587,90 eurot 14.10.2014 Hageja: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Ants XXX, e-post: [email protected] Kostja OÜ XXX, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja lepinguline esindaja Raul XXX, e-post: [email protected] Hageja seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja Ants XXX ja XXXning tema esindaja Raul XXX
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu võla 2587.90 euro nõudes, rahuldamata.
2.Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses hageja kanda.
3.Välja mõista hagejalt XXXOÜ kostja OÜ XXX kasuks kostja õigusabikulu 1000 eurot.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg
1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.
1.Hageja on teinud kostjale kuuluvale sõidukile Volvo FH 12 (tehasetähis A225435, riiklik registrinumber XXX) 17.11.2011 suulise tellimuse alusel remonditöid. Tööd on kajastatud arve saatelehel 121211-006, 12.12.2011 summas 1477,06 eurot. Kostjale esitatud arve maksetähtaeg oli 14.12.2011. Arve -saatelehel leppisid pooled kokku viivise suuruseks 0,3% päevas. Kostja tähtajaks arvet ei tasunud, kuid soovis hagejalt täiendavaid teenustöid. Hageja ei olnud nõus täiendavaid töid tegema enne, kui kostja tasus 27.01.2012 hagejale arvest 800 eurot ja esitas hagejale selle kohta maksekorralduse. XXXOÜ on teinud kostjale kuuluvale samale sõidukile Volvo FH 12 elektritöid vastavalt 03.02.2012 esitatud suulisele tellimusele ja on väljastanud selle kohta arve nr 030212-0002 summas 619,90 eurot, maksetähtajaga 06.02.12. Kostja sai sõiduki kätte, ning ei ole ühtegi pretensiooni esitanud. Hageja on saatnud kostjale 2012 aasta juuni, juuli ja augusti kuus e: posti aadressile XXXmeeldetuletuskirju ja 2012 aasta oktoobris võlanõude. Võlgnik ei ole kohustust täitnud ja ei ole nõuetele reageerinud. Poolte vahel oli sõlmitud suulises vormis töövõtuleping VÕS § 635 tähenduses, mille kohaselt hageja kohustus sooritama veokite remondi, töö üle andma ja kostja kohustus töö vastu võtma ning selle eest tähtajaks tasuma. Hageja sooritas töö ja andis töö üle. Kostja võttis töö vastu, kuid tasu ei ole hagi esitamiseni maksnud. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist. Käesoleval juhul on poolte vahelises lepingus kokku lepitud viivitusintressi määras 0,3% päevas. Kostja on hagiavalduse esitamise seisuga olnud arve 121211-006 summa 677,05 eurot tasumisega viivituses 810 päeva ja on kohustatud maksma viiviseid arvestusega 0,3% päevas summas 1645,28 eurot. Kostja on hagiavalduse esitamise seisuga olnud summa 616,90 eurot tasumisega viivituses 756 päeva ja on kohustatud maksma viiviseid arvestusega 0,3% päevas summas 1399,13 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1293.95 eurot ja viivise 1293.95 eurot. Menetluskulu palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited.
2.Kostja pöördus 2011. aasta novembris-detsembris hageja poole, kuivõrd kostjale kuuluval veokil Volvo FH 12, registreerimisnumber XXX tekkis viga mootoris. Jahutusvedelikku hakkas lekkima kütust ning see kütuse ja jahutusvedeliku segu hakkas voolama mootori blokikaane ja pihusti kannude vahele. Kalkulatsioonis on toodud tööde loetelu, ajakulu ning vahetamisele kuuluvate seadmete hind. Hageja meister XXXhindas tööde tegemiseks kuluvat aega ca 10 tundi. Kostja tõi veoki hageja territooriumile 14.12.2011. Kostja helistamise peale 19.12.2011 hagejale selgus, et hageja ei olnud veel töödega alustanudki. Kostja selgitab, et 2012. aasta jaanuari alguses läks ta isiklikult hageja teenindusse ja palus remonditöödega alustada, sest vastasel juhul
kaotab kostja juhatajana tegutsev XXX töö. Veok seisis hageja juures samas kohas, kuhu kostja oli ta 14.12.2011 jätnud. Meister vabastas koha remondi boksis ning lasi auto sisse sõita, auto käivitus, esialgu tuli auru summutist, kuid veok käivitus. Vastuseks öeldi, et remondimees on puhkusel, seejärel, et ta on haigestunud. 27.01.2012 helistati kostjale ja öeldi, et remont on valmis. Hageja esitas kostjale arve-saatelehe 121211-006 summale 1477,06. Nimetatud arve tasus kostja 27.01.2012 osaliselt summas 800 eurot, ja seda vaatamata asjaolule, et 27.01.2012 ei olnud lubatud remonditööd teostatud. 27.01.2012 võttis kostja kaasa teise juhi, et tal oleks vajadusel tunnistaja. Veokimootor suitses ja kostja juuresolekul hakati kontrollima etteande pumba tööd. Manomeeter näitas survet 2 kg, maksimum võib eeskirjade järgi olla 4 kg. Hageja meistri hinnangul tuli täiendavalt etteandepump vahetada, millega kostja nõustus. Järgi minnes veok ei käivitunud, hiljem enam ei vastatud kostja kõnedele. Kostja kasutas hagejale helistamisel XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXtelefone. Kostja läks veokile järele koos XXX , koos oodati iga kord kella 19.00 hageja kontoris, veokit üle ei antud. Kahel korral hageja juures veokil järel koos XXX ning neljal korral koos XXX . Veokit kätte ei saadud, igakord oli põhjuseks spetsialisti puudumine või vajaliku arvuti puudumine. Veok veeti lõpuks õue, kuivõrd mootor ei käivitunudki. Hageja töötajad põletasid läbi veoki starteri, külmutasid ära akud, kusjuures akud olid soetatud 2010 aasta novembris, seega tegemist oli suhteliselt uute akudega. Veokiga üritati ühendada suvalisi juhtmeid, et veokit käivitada. Hageja selgitusel veoki starteri kontakt on halb ja akud liiga nõrgad. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, sest ta ei ole ebakvaliteetse remondi eest tasuma. Kostja on tasunud 800 eurot ning lõhutud akude maksumus on 338 eurot, väljaselgitamisel on starteri maksumus. Veoki remontis XXXOÜ. Harju Maakohtu 21.05.2014 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse XXXkolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Tsiviilasja menetlemise käigus arutasid pooled kohtu ettepanekul võimalikku kompromissilahendust, kuid ei jõudnud kokkuleppele. Kohus kohustas TsMS § 4 lg 4 alusel ilmuma menetlusosalisi isiklikult kohtuistungile ja selgitas kompromissi võimalusi ja sisu VÕS § 578 raames. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb TsÜS § 138 lg 1 kohaselt toimida heas usus. Kohtuotsuse põhjendused.
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
4.Hagi on kohtule esitatud 18.02.2014. Esmalt pöördus hageja kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, millele esitas kostja vastuväite. Kostja põhjendas vastuväite esitamist asjaoluga, et autot ei remonditud ning ta viis selle 12.03.2012 teise töökotta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende
asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.Vaidluse all ei ole asjaolu, et 2011 aasta novembris-detsembris pöördus kostja hageja poole, kuivõrd kostjale kuuluval veokil Volvo FH 12, registreerimisnumber XXXtekkis viga mootoris. Remonditööde mahu kostja tellimuse alusel fikseeris XXX(tlk 63, 114), mis nähtub kalkulatsioonist ja mille koostamist kinnitas XXX kohtuistungil. Hageja on rahalises nõudes tuginenud arve -saatelehele nr 121211-0006, 12.12.2011, milles on kajastatud teenuse sisu ja tööde ning materjali maksumus kokku 1477.06 eurot (tlk 29). Sellest summast on tasutud 800 eurot (tlk 31). Arve-saateleht nr 030212-0002, 03.02.1012 alusel nõuab hageja 616.09 eurot (tlk 30) elektritööde eest. Nimetatud arve sai kostja koos hagimaterjalidega (tlk 100), hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja väitel pöördus ta hageja poole, sest veokil hakkas lekkima jahutusvedelikku kütust ning see kütuse ja jahutusvedeliku segu voolas mootori blokikaane ja pihusti kannude vahele. Hageja meistrina töötanud XXXvaatas 14.12.2011 remonti toodud veoki üle ning koostas teostamisele tulevate tööde kohta omakäelise esialgse kalkulatsiooni (tlk 63). Eeltoodust järeldab kohus, et töölepingust tuleneva töö mahtu ja sisu, milles kokku lepiti, kajastab XXX koostatud kalkulatsioon. Hageja väitel ei dokumenteeritud veoki vastuvõtmisel remonti seda muul viisil.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja ei ole väitnud, et need oleks tüüptingimustega sõlmitud lepingud VÕS § 35 lg 1 mõttes. Tegemist ei ole ka tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 mõttes.
7.VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kostja hinnangul ei vastanud hageja töö lepingutingimustele, kuivõrd hageja ei kõrvaldanud kostja veokil riket vastavalt kokkuleppele. Kostja väidab, et hageja töövõtjana jättis täitmata temal lasuvad kohustused, mistõttu hagejal ei ole nõuet kostja vastu. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus märgib esmalt, et oluline on tuvastada, milline oli poolte vaheline kokkulepitud remonditöö, misjärel on võimalik hinnata, kas see vastas kokkulepitule. Hagis on märgitud, et kokku lepiti remonditööd kostja suulise tellimuse alusel, mis on kirjeldatud 12.12.2011 saatelehes. Kohtu hinnangul pidanuks nimetatud tööde teostamise tagajärjel kostja veok tema poolt esile toodud puuduse osas töökorda saama. See oleks aluseks hagetavas suuruses tasu maksmisele. Kohus leiab ka, et remonditööde osas kinnitab kokkulepet kalkulatsioon, mitte arve.
8.Kohus nõustub kostjaga selles, et töö ei vasta lepingutingimustele. Kohtu hinnangul ka asjaolu, et veok viibis remondis mitme kuu vältel, on ebamõistlik. Asjaolu, et kostja tasus 800 eurot, ei kinnita, et remont teostati. Hageja ei ole asja sisulise arutamise käigus tõendanud, miks kalkulatsioonis märgitud remont kestis mitu kuud. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite
usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt VÕS § 641, kui töö ei vasta lepingutingimustele, vastutab XXXOÜ töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul VÕS § 642 lg 1 alusel. Vastavalt VÕS § 646 lg 1 kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö parandamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlike kulusid, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
9.Asja sisulise arutamise käigus kuulas kohus ära tunnistajad, kes olid seotud veoki remondiga. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Auto remondi kohta dokumente ei ole nende puudumise tõttu esitatud, muid asjakohaseid TsMS § 229 sätestatud tõendeid, ei ole hageja vaatama kohtu ettepanekule esitanud. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosalisel on õigus tõendeid esitada (TsMS § 199) ja samas kohustus oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1). Kai Sau kinnitas, et kostja käis autoremonditöökojas ning tal oli pretensioon remonditööde osas, kuid kirjalikult vaatamata pretensioonilehe edastamisele tunnistaja poolt, ta probleeme ei vormistanud. XXX ütluste kohaselt tegeles remondiküsimustega XXX(tlk 103), ning temal oli vaid teada, et arve on tasumata. XXXteostas vaidlusaluse veoki elektritöid. Tunnistaja mäletas, et auto ei käivitunud hästi, sest starter oli katki ja aku läks tühjaks, kui auto kaua seisis (tlk 113). Kohus loeb tõendatuks XXXütlustega asjaolu, et tema koostas käsikirjalise hinnapakkumise (tlk 63) kostja veakirjelduse alusel. XXXteadaolevalt soovitud remonditulemust ei saavutatud, sest hagejal puudusid vastavad diagnostikaseadmed ning vajaminevat remonditööd tagasivooluklapi vahetamiseks ei teostatudki. Hinnates kõiki olemasolevaid tõendeid, järeldab kohus, et veoki remonti nõuetekohaselt ei teostatud. Ainuüksi asjaolu, et kostja jättis täitmata pretensioonilehe, ei saa kinnitada nõuetekohast remonditööd. Kohus juhib tähelepanu, et hageja ei ole ka ise remondijuhtumit ja tööde käiku kirjalikult kajastanud ning XXX ütlusega leidis kinnitamist see, et kostja siiski ei pöördus hageja poole suuliste pretensioonidega.
10.Riigikohus on lahendis 3-2-1-145-14 märkinud, et seda, kas tellijal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (p 16). Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtutel esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Seega tuleb esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17,p 14)
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS
§ 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuivõrd hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, puudub alus viivisesumma välja nõudmiseks. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 alusel asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kõik menetluskulud täielikult hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud ja riigilõiv summas 1193.00 eurot. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 1000 eurot.
13.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulud summas 1000 eurot. Hageja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning ei ole ülepaisutatud. Samuti on põhjendatud kostja esindaja tunnihind, mis jääb alla 120 euro koos käibemaksuga ning kostja esindamisele kulunud ajamahtu.
14.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama § lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
15.Tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2587.90 eurot
(allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.