10.märts 2015, kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
OÜ Amatti Ehitus hagi OÜ Andreal vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
687,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Amatti Ehitus (RK xxx, asukoht: Mõisa tee 7-47 Kohtla-Järve; Hageja esindaja: Marko Tiirik Kostja: OÜ Andreal (IK xxx, asukoht: Rakvere 15 Jõhvi 41536 Jõhvi vald) Kostja seaduslik esindaja Juri Minajev
Asja läbivaatamise viis
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Amatti Ehitus hagi.
2.Välja mõista OÜ-lt Andreal (RK 12182087) OÜ Amatti Ehitus kasuks kokku 687,57 (kuussada kaheksakümmend seitse eurot 57 senti) eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt Andreal OÜ Amatti Ehitus kasuks tsiviilasjas 2-14-60466 kantud menetluskulude hüvitamiseks 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. I
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2011 mitteeluruumi rendilepingu nr 0105/11/RL-3, mille alusel andis hageja kostjale rendile Rakvere tn 15 Jõhvis asuva hoone mitteeluruumi nr 27 üldpinnaga 10,73 m2. Renditasuna lepiti kokku 65 eurot kuus. Alates 2013 kostja renti ei maksa. Hageja ütles oma 17.06.2014 ülesütlemiseavaldusega rendilepingu üles alates 01.07.2014 seoses lepingu olulise rikkumisega. Kostja lepingu ülesütlemist ei vaidlustanud , kuid ei tasunud ka renti. Kostja põhivõlgnevus perioodi eest alates 03.12.2013 kuni 01.08.2014 on 585 eurot. Kostja juhatuse liige S.D. väljastas 08.05.2014 garantiikirja milles lubas võlgnevuse tasuda hiljemalt 31.05.2014. Kostja võlgnevust ei tasunud.. Vastavalt rendilepingu p-le 33 oli kostjal kohustus renditasu mitteõigeaegse tasumise korral maksta viivist 0,2%päeva iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi eest november 2013 kuni mai 2014 summas kokku 102,57 eurot.
2.Kostja vaidles oma 03.12.2014 vastuses hagile vastu. Kostja on oma võlgnevuse hagejale tasunud (tl 38). Kostja esindaja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil.
3.Kohus määras asjas kohtuistungi 07.01.2015 algusega kell 10.00 toimuvale istungile. 05.01.2015 esitas kostja esindaja taotluse asja arutamise edasi lükkamiseks seoses tema haigestumisega (tl 43). Kohus nõudis kostja esindajalt viivituseta sotsiaalministri poolt kehtestatud vormikohase tõendi esitamist selle kohta, et kostja esindaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline kohtuistungist osa võtma. Kostja esitas perearst L. P. 06.01.2015 tõendi selle kohta, et kostja esindaja oli ambulatoorsel ravil alates 06.01.2015 (tl 47). Kohus nõudis perearst L.P.lt sotsiaalministri poolt kehtestatud vormikohase tõendi esitamist.
4.07.01.2015 toimunud kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud. Kohus määras asja arutamine seoses kostja haigestumisega edasi lükata.
5.kohus määras uue kohtuistungi 02.02.2015 toimuvale istungile.
6.02.02.2015 helistas kohtusse kostja esindaja ja teatas, et ta on invaliid, tal on raske kõndida, tal on raske rääkida ja ta on haigestunud, mistõttu kohtuistungile tulla ei saa (tl 58). Kostja esitas 03.02.2015 perearst Igor P. tõendi mille kohaselt kostja käib seoses tervisliku seisundiga ainult „korteri piirkonnas“ (tl 65).
7.Vastuses kohtu nõudele esitas perearst L.P. kohtule tõendi mille kohaselt kostja esindajal on tõsine terviserike, mis ei võimaldanud tal 07.01.2015 ja 02.02.2015 toimunud kohtuistungitel osaleda. 1996 on kostjat opereeritud intrakraniaalne tarumaat hematoomi tõttu residuaalse vasakpoolse halvatusega, sellest ajast püsivad kaebuses: kõnehäire, nõrkus ja pingetunne vasakutes jäsemetes, tasakaalu- ja kõnehäire. Momendil üldseisund rahuldav. Kostjal esineb vas.hemiparees, vasakpoolse hüperrefleksiaga, Wernicke-Mann sin. Poos ja kõnnak, Babinski sin kerge, kerge rigiidsus mõlemas käes, kõnehäired, motoorika häired. Kostja põhihaigus on sekundaarne parkinsonism ja kaasuvad haigused peavigastuse jääknähud, koljusisese vigastuse jääknähud vasakpoolse halvatusega, krooniline c-viiruhepatiit, generaliseerunud lümfadenopaatiana avalduv HIV-tõbi, tuberkuloosi jääknähud. Perearst kinnitas, et kostja ei ole võimeline ilma kõrvalise abita ilmuma kohtuistungile ... (tl 77-78).
8.Kohus, leides, et kostja esindajat ei ole mõistlik seoses tema raske tervisliku seisundiga kohtuistungile kutsuda, määras 11.02.2015 läbi vaadata tsiviilasi lihtmenetluses (tl 79-80).
9.16.02.2015 kuulas kohus telefoni teel ära kostja seadusliku esindaja J.M.. Kostja esindaja selgitas, et kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Endine kostja juhatuse liige S.D. tasus võlgnevuse sularahas hagejale. J.M. viibis sularaha üleandmise juures. Ta ei tea kas raha üleandmise kohta ka mingi akt koostati. Raha üleandmine toimus mingis kohvikus.
II KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2011 mitteeluruumi rendilepingu nr 0105/11/RL-3, mille alusel andis hageja kostjale rendile Rakvere tn 15 Jõhvis asuva hoone mitteeluruumi nr 27 üldpinnaga 10,73 m2. Renditasuna lepiti kokku 65 eurot kuus; 2) Hageja ütles oma 17.06.2014 ülesütlemiseavaldusega rendilepingu üles alates 01.07.2014 seoses lepingu olulise rikkumisega.
12.Kostja vaidleb nõudele vastu tervikuna ja väidab, et võlgnevus tasuti eelmise juhatuse liikme poolt sularahas kuskil kohvikus.
13.Kohus ei pea usaldusväärseks kostja väiteid võlgnevuse tasumise kohta. Kostja puhul on tegemist äriühinguga, kus äriühing raamatupidamiskohuslasena peab oma varade ja kohustuste osas raamatupidamislikku arvestust pidama. Väide, et eelmine juhatuse liige tasus võlgnevuse kuskil kohvikus sularaha, kuid tõendeid võlgnevuse tasumise kohta kostjal esitada ei ole, on väheusutav. Hageja nõue on tõendatud kohtule esitatud rendilepingu ja S.D. garantiikirjaga. Kostja ei ole oma vastuväidet vajalikul määral tõendanud.
III MENETLUSKULUDE JAOTUS
14.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 174 lg.2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses , kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
15.Lähtudes TsMS §-st 162 lg.1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas kokku 425 eurot (tl 62-64).
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.