Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm 06.03.2015 Tallinnas 2-13-24669 Codan Forsikring A/S Eesti filiaali hagi ST vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2451,08 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ST apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Codan Forsikring A/S Eesti filiaal (RK 11299485), lepinguline esindaja Kadri Piik Kostja ST (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Vijard
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Pärnu Maakohtu 13.05.2014 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-24669 muuta, vähendades väljamõistetud kahjuhüvitist 1528 euroni, viivise 59,71 euroni ning jättes hageja nõue kahjukäsitluskulu hüvitamiseks rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastus on järgmine. Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista ST-lt Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kasuks 1528 eurot kahjuhüvitist ja 59,71 eurot viivist. Ülejäänud osas jätta haginõuded rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes jätta 65% ulatuses ST kanda ja 35% ulatuses Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Ilma vandeadvokaadi vahenduseta võib menetlusosaline esitada vastust kassatsioonkaebusele, samuti teha muid menetluslike avaldusi ja taotlusi. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-147-14 tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks, ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg. 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel. Asjaolud Codan Forsikring A/S Eesti filiaal esitas 22.05.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ST-lt 2430,06 euro väljanõudmiseks. Kostja esitas tähtaegselt hageja nõudele vastuväite ning Pärnu Maakohus andis 17.10.2013 määrusega nõude üle hagimenetlusse Pärnu Maakohtule. Codan Forsikring A/S Eesti filiaal esitas 25.10.2013 Pärnu Maakohtusse hagi ST vastu kahju hüvitamiseks. 09.03.2013 kell 19:50 toimus Pärnus Karusselli ja Side täna ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid Honda Civic (reg. märk XXXXXX) ja Mazda 6 (reg. märk XXXXXX). Sõiduk Mazda 6 ei andnud teed peateel liikunud Hondale. Sündmuskohal käinud politsei tuvastas Mazda 6 juhtinud kostjal alkoholijoobe. Liiklusõnnetuse tulemusena põhjustati sõiduki Honda Civic omanikule Greif OÜ-le varaline kahju 2182,88 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja hüvitas sõiduki omanikule. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki Mazda 6 valdaja tsiviilvastutus kindlustuse leping sõlmitud hagejaga (liikluskindlustuse leping D290677807). Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 48 lg. 2 p. 2 kohaselt on kindlustusandjal kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu õigus esitada tagasinõue, kui kahju tekitanud sõiduki valdaja, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid
vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. (LKindlS) § 48 lg. 3 alusel nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulud 176,40 eurot. Kuna kahjukäsitlus toimub hageja töötajate poolt, siis nimetatud kulu on töötajate töötasu. Seetõttu ei ole ka võimalik esitada konkreetset maksekorraldust või muud kuludokumenti. Kahjukäsitlustoimingute hulka kuuluvad järgnevad tegevused: kahjuteate vastuvõtmine, kahju registreerimine, kahju suuruse hindamine (hinnapakkumiste võtmine), hüvitamisotsuse tegemine, kindlustusvõtja juhendamine / konsulteerimine, kahjustatud vara taastamise (remondi) organiseerimine; jääkvara võõrandamine ning realiseerimine. Antud tegevusi ei oleks olnud vaja teha, kui ei oleks toimunud ülal kirjeldatud liiklusõnnetust. Nimetatud kulu arvestus toimub kaudsete meetoditega: kahjukäsitlusosakonna töötajate töötasu (kahjukäsituskulu) jagatakse perioodi jooksul välja makstud hüvitiste summaga. Nii saadakse suhe kahjukäsitluskulu ja kindlustushüvitise vahel. Hagejal moodustab nimetatud kulu 7,5% hüvitise suurusest. Kuna liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju suurus kokku oli 2182,88 eurot, siis kahjukäsitluskulu moodustab sellest 7,5% ehk 176,40 eurot. Hageja esitas kostjale tekitatud kahju hüvitamise tagasinõude 25.04.2013. Kostja nõustus tagasinõude sisuga, kuid ei nõustunud tekitatud kahju suurusega ja vaidles sellele vastu. Samas ei esitanud kostja hagejale omapoolseid tõendeid kahju suuruse kohta. Hageja tegi kostjale kompromissettepaneku vähendades tagasinõuet 10% võrra. Kostja kompromissiga ei nõustunud. Viivised moodustavad 167 päeva eest (09.05.2013 - 22.10.2013) võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg. 1 alusel 0,0233% päevas põhinõudelt, kokku 91,80 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju 2182,88 eurot, juhtumi käsitluse kulud 176,40 eurot ja viivised 91,80 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud liiklusõnnetuse juhtumit kui sellist ega enda süüd selles, vaid hageja rahalisi nõudeid. Hageja ei ole välja toonud, millised kahjustused tekkisid kostja põhjustatud avarii tagajärjel. Sõiduki Honda Civic kahjustused ei nähtu ka hageja esitatud remonttööde spetsifikatsioonides ega arvel, sest nendes on välja toodud tööd, mis olid tehtud, mitte aga kahjustused. Hageja esitatud fotolt nähtub, et kahjustatud on parem esitiib, esistange ja parem esituli. Muid kahjustusi pildilt ei nähtu. Hageja ei ole tõendanud, et arvel nr. 130311 näidatud remonttööd olid tehtud vaidlusaluse liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjustuste parandamiseks. Nimetatu ei tõenda ka hageja esitatud spetsifikatsioonid. Ifan-Auto OÜ ja OÜ Auto-Stock spetsifikatsioonid on koostatud ühe ja sama sõiduki remontimiseks, kuid neis loetletud tööd, tööde maksumused ja varuosad on erinevad (nt. värvimise maht, kulumaterjali maht, erinevused varuosade spetsifikatsioonides ja hindades). Ei ole teada, millise ettevõtte (kas Ifan-Auto OÜ või OÜ Auto-Stock) spetsifikatsioone on võetud arve nr 130311 koostamise aluseks. Arve summa ühtib OÜ AutoStock remondikalkulatsiooni summaga, kuid arvel näidatud tööd ühtivad mitte OÜ Auto-Stock tööde ja varuosade spetsifikatsioonide, vaid Ifan-Auto OÜ vastavate spetsifikatsioonidega.
Eeltoodu põhjal ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost kostja põhjustatud avarii, kahjustuste ja remonttööde vahel. Arve ja spetsifikatsioonid ei tõenda kahju tekkimist ja põhjuslikku seost teo ja kahju vahel. Osad hageja esitatud remonttööde spetsifikatsioonides toodud remonttööd ja varuosad ei ole ilmselgelt seotud vaidlusaluse juhtumiga ning valdav osa kasutatud varuosasid on originaalvaruosad. Originaalvaruosade kasutamine nii vana sõiduki remontimiseks ei ole põhjendatud, seda enam, et teiste autoremonditöökodade saadetud vastuste kohaselt on saadaval ja võis kasutada ka b-varuosasid või kasutatud varuosasid. Kuivõrd kahjunõue ei ole tõendatud, puudub alus ka käsitluse kulu ja viivise nõude rahuldamiseks. Kui tegemist on töötasuga, siis kuuluvad hageja nimetatud juhtumi läbivaatamisega seotud toimingud nagunii hageja töötajate tööülesannete hulka, mille eest makstakse töötasu, ja kostja ei pea hageja töötajatele töötasu maksma; kui on tegemist hageja kuluga, siis ei ole hageja seda tõendanud (sh kujunemise aluseid ja neid toimingid, mis olid selle tasu eest tehtud seonduvalt kostja juhtumiga). Hageja viivisenõue on hea usu põhimõttega vastuolus, sest hageja ei võtnud kostja esindajaga ühendust vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, vaid kostja ja tema esindaja teadmata esitas hagiavalduse nii põhi- kui viivise nõudes. Kostja ei olnud raha maksmisega viivituses, vaid kostjale ei esitatud tema soovitud alusdokumente ja selgitusi rahalise nõude põhjendatuse kohta Maakohtu põhjendused Kohus rahuldas hagi ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 2359,28 eurot ja viivised 91,80 eurot. kokku 2451,08 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Vaidlus puudub selle üle, et 09.03.2013 kell 19:50 toimus Pärnus Karusselli ja Side täna ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid Honda Civic (reg. märk XXXXXX) ja Mazda 6 (reg. märk XXXXXX). Sõiduk Mazda 6 ei andnud teed peateel liikunud Hondale ja sündmuskohal käinud politsei tuvastas Mazda 6 juhtinud kostjal alkoholijoobe. Liiklusõnnetuse tulemusena põhjustati sõiduki Honda Civic omanikule Greif OÜ-le varaline kahju 2182,88 eurot. Hageja hüvitas sõiduki omanikule varalise kahju 2182,88 eurot. Kannatada saanud auto vigastused olid fikseeritud, samas pole reaalselt võimalik fikseerida auto sisemisi vigastusi, mis tulevad esile remondi käigus. Need on toodud remondifirma hinnapakkumises. Kostja oleks vabanenud kindlasti vastutusest, kui oleks kokkulepitud tähtaja jooksul ise kõrvaldanud kahjustused. Sellega oleks ka kõrvaldatud kostja kahtlused, et remonditi tema kulul mittevajalike auto osi. Remontija tööde loetelus moodustavad suuremad kuluartiklid värvimine 479,65 eurot, parem esitiib 120,39 eurot, esistange 250 eurot, esistange raam 133,33 eurot, esitule pesuri parem silinder 201,41 eurot, parem esituli 146,91 eurot ja kliimaradiaator 342,26 eurot. Autost Honda Civic peale avariid tehtud fotol nähtuvad otseselt eelpool loetletud vigastused. On üldteada, et kliimaradiaator asub jahutusvee radiaatori ja esistange vahel, seega tema purunemine pole välistatud, antud juhul kliimaradiaator purunes. Seega kostja vastuväited on alusetud, põhjendamata, põhistamata ja tõendamata ja pole seoses tegeliku olukorraga. Kostja ka kohtuistungil ei vaidlustanud vastutuse aluseid, mis tulenesid tema poolt liiklusõnnetuse joobnud olekus toimepanemisest. LKindlS § 48 lg. 2 p. 2 ja § 48 lg. 3 alusel tuleb kostjal hüvitada ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulud 176,40 eurot ja VÕS § 94 lõigete 1-2 alusel viivised 91,80 eurot.
Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna otsuse resolutsioon ei sisalda kostja protokolli parandamise taotluse lahendamist, otsuses on ületatud hageja nõude piirid ja kostjalt välja mõistetud hageja tegelikust nõudest suurem summa. Samuti ei ole maakohtu otsuses põhjendatud kostja väidetega mittenõustumist ja esitatud tõendite arvestamata jätmist. Maakohtu otsuses ei ole menetluses esitatud tõendeid analüüsitud. Maakohus jättis täielikult kvalifitseerimata pooltevahelise võlasuhte olemuse ja tuvastamata delikti üldkoosseisu elementide (objektiivse teokoosseisu ja seejärel õigusvastasuse) olemasolu. Arusaamatu on, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et kannatada saanud auto vigastused olid fikseeritud ning samas pole reaalselt võimalik fikseerida auto sisemisi vigastusi, mis tulevad esile remondi käigus; need on toodud remondifirma hinnapakkumises. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit Hondal tekkinud vigastuste kohta. Kostja juhtis nimetatud asjaolule kogu esimese astme menetluse jooksul maakohtu tähelepanu. Alusetu ja ka vastuoluline on maakohtu konstateering, et pole reaalselt võimalik fikseerida auto sisemisi vigastusi, mis tulevad esile remondi käigus. Kui remondifirma esitab arve, peavad arve esitamise aluseks olevad tööd ka ettevõtte dokumentatsioonis kajastuma. Hageja ei esitanud Honda sisemiste vigastuste kohta ühtegi tõendit. Puuduvad ka igasugused hinnapakkumised. Maakohtu oletus, et kostja oleks vabanenud kindlasti vastutusest, kui oleks kokkulepitud tähtaja jooksul ise kahjustused kõrvaldanud, ei ole asjakohane ega faktiliselt põhjendatud. Igal isikul on õigus valida, kas kõrvaldada kahjustused omal kulul või hüvitada kannatanule tema tehtud kulutused. Oluline on see, et kahjustused ja kulud oleksid reaalsed ja põhjendatud. Kostja vastas oma esindaja kaudu peale tagasinõude saamist sellele 24.05.2013, paludes edastada dokumendid, mis tõendavad, et Honda remonttööd olid põhjuslikus seoses 09.03.2013 toimunud liiklusõnnetusega, vältimatud ja vajalikud ning mis põhjendaksid käsitlustasu, summas 176,40 eurot. Kostja kinnitas, et peale palutud dokumentide saamist ja nendega tutvumist on valmis sõlmima maksegraafiku põhjendatud kahju ja käsitlustasu kindlustusandjale maksmiseks. Seega oli kostja valmis hüvitama põhjendatud kulutusi kohtuväliselt ning maakohtu oletus ei ole vaidluse faktilisi asjaolusid arvestades kohane. Hageja kostja kirjale ei vastanud, vaid esitas 23.10.2013 hagiavalduse nii põhi- kui kõrvalnõudes. Üldteada asjaolu ei ole, et kliimaradiaator asub jahutusvee radiaatori ja esistange vahel ja seega tema purunemine pole välistatud. Üldtuntud on asjaolu, mille teadmise kohta ei ole vaja eriettevalmistust või vastavate õpingute läbimist. Menetlusvälistest allikatest ei esitatud kinnitust selle kohta, et kliimaradiaator asub jahutusvee radiaatori ja esistange vahel ja seega tema purunemine pole välistatud. Vastavalt OÜ Nesterol arvamusele on kliimaradiaatori vigastus antud juhtumi puhul küsitav ja väga vähetõenäoline. Maakohtu jättis kõik kostja esitatud tõendid arvestamata ilma igasuguse põhjenduseta. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks pidi hageja nimetama kõiki Hondal kostja tegevuse tagajärjel tekkinud kahjustusi, mille eest ta kohtus hüvitist nõuab; tõendama, et kõik need kahjustused on tekkinud kostja tegevuse tagajärjel ning said mõistliku hinnaga remonditud.
Maakohus ei ole objektiivset teokoosseisu tuvastanud ega saanud hinnata muid delikti üldkoosseisu eeldusi. Osad hageja esitatud spetsifikatsioonides toodud remonttööd ja varuosad ei ole ilmselgelt seotud vaidlusaluse juhtumiga ning valdav osa kasutatud varuosasid on originaalvaruosad. Originaalvaruosade kasutamine nii vana sõiduki remontimiseks ei ole põhjendatud, seda enam, et teiste autoremondiga tegelevate äriühingute saadetud vastuste kohaselt on saadaval ja võis kasutada ka b-varuosasid või kasutatud varuosasid. Samuti võib olla tegemist olukorraga, kus hageja taotletava rahasumma arvel on remonditud varasematest avariidest tekkinud kahjustused. Maakohus jättis kulu nõude olemuse õiguslikult kvalifitseerimata ning vaatamata tõendite puudumisele, luges seda kulu põhjendatuks ja tõendatuks. Maakohus ei võtnud seisukohta hageja võimaliku pahatahtlikkuse osas viivisenõude esitamisel. Hageja viivisenõue on hea usu põhimõttega vastuolus, kuivõrd ta ei võtnud pärast kostja esindaja poolset tagasinõudele vastuse ja dokumentide esitamise palve saamist kostja esindajaga ühendust vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, vaid esitas hagiavalduse nii põhikui viivise nõudes. Tagasinõudes on antud võimalus vaidlustada seda kirjalikult ning palutud probleemide lahendamiseks pöörduda hageja volitatud esindaja poole. Edastades 24.05.2013 hagejale vastuse ja dokumentide esitamise palve, toimis kostja täpses vastavuses tagasinõudes toodud võimalusega. Kostjal jäi tagasinõude tekstist tulenevalt põhjendatud mulje, et hageja arvestab tema palvega saada nõuet tõendavaid dokumente ning vaidlust saab lahendada kohtuväliselt. Seega ei olnud kostja raha maksmisega viivituses, vaid ootas rahalise nõude põhjendatuse kohta alusdokumente ja selgitusi. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Maakohtu otsusega väljamõistetud kahjuhüvitist tuleb vähendada 30% ja vastavalt vähendada viiviseid. Kahjukäsitluskulude osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust selles, et 09.03.2013 toimunud liiklusõnnetuse põhjustas kostja, ta oli sündmuse ajal joobes ja hageja kui kahjutekitaja liikluskindlustusandja maksis kahjustatud isikule välja 2182,88 eurot kahjuhüvitust. LKindlS § 48 lg. 2 p. 2 järgi võib kindlustusandja esitada tagasinõude kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholijoobes (alkoholi mõju all). Antud tagasinõue kujutab endast VÕS §173 lg. lg. 3 p.4 kohast nõude üleminekut seaduse alusel, millisel juhul kuulub vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele kohaldamisele nõude loovutamise kohta sätestatu, seejuures ka VÕS § 171 lg. 1, mille kohaselt võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu, s.o. vastuväiteid tekitatud kahju ulatusele ja suurusele. Maakohus, rahuldades tagasinõude terves ulatuses, jättis piisava tähelepanuta kostja väited kahju ulatuse ja suuruse kohta, s.o. selle kohta, et kannatanu sõiduk oli sündmuse hetkel üle viie aasta vana, eelnevas liiklusõnnetuses tunnistatud taastamisele mittekuuluvaks, ja et kahju remondikalkulatsioonis on remondi maksumuse määramisel lähtutud originaalosade maksumusest, kuigi auto remondiks oleks võinud ja pidanud lähtuma tunduvalt odavamate nn
B-klaasi varuosade maksumusest või kasutatud varuosade maksumusest. Samuti väitis kostja, et remondikalkulatsioonis märgitud tööde, nagu kliimaradiaatori ja kaitseraua võre osas ei ole nende seos toimunud avariiga tõendatud. Maakohus ei ole hinnanud siinkohal kostja esitatud tõendeid - asjatundjate hinnanguid võimaliku kahjustuste ulatuse ja odavamate varuosade kasutamise võimaluste kohta. Ringkonnakohus märgib, et hagi täielikuks rahuldamata jätmiseks, nagu seda taotletakse apellatsioonkaebuses, seetõttu, et kahju ulatus ja suurus esitatud tõendite pinnalt ei ole täpselt tuvastatav, puudub alus. Selliste juhtumite puhul on kohaldatav VÕS § 127 lg. 6, mille järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Antud juhul ei ole hageja lasknud kahjustatud sõidukit erapooletul spetsialistil üle vaadata, vaid piirdus remonditöökodade, kes on töö tegemisest ise huvitatud, hinnapakkumistega, millisest on ka maakohus lähtunud. Kahjustatud sõidukist tehtud fotode järgi on raske hinnata n.ö. sisemisi kahjustusi ja remondivajaduse ulatust, ja põhimõtet, et kahju määramisel tuleb arvestada sõiduki kulumit, toetab näiteks LKinlS § 35 lg. 5, mille kohaselt kui kannatanu ei esita dokumente asja taastamise- või asendamiskulude kohta, hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa. Pidades silmas, et esitatud tõendite pinnalt ei ole kahjustatud sõiduki remondivajaduse ulatus ja selle põhjendatud maksumus piisava täpsusega tuvastatav, ning seejuures arvestades, et kahjustatud sõiduk oli viis aastat vana ning eelneval aastal läbinud avarii, milles kindlustusandja hindas sõiduki taastamisele mittekuuluvaks, kohaldab ringkonnakohus VÕS §st 127 lg. 6 tulenevat diskretsiooniõigust ja vähendab esitatud kahjunõuet 30%, s.o. määrab kostja poolt hüvitamisele kuluva kahju suuruseks 1528 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada kostjalt hageja kahjukäsitluskulude väljamõistmise osas ja selles osas jätta nõue rahuldamata. LKindlS § 48 lg. 3 annab kindlustusandjale tagasinõudeõiguse olemasolu korral õigus nõuda kahjutekitanult sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt LKinlS § 48 lg. 3 alusel kahjukäsitluskuluna 176,40 euro hüvitamist. 10.01.2014 kuupäevaga menetlusdokumendis (I kd. lk. 71) teatas hageja, et soovib kahjukäsitluskulude osas nõuet vähendada 100 euro võrra, s.o. summani 76,40 eurot. Maakohus on hageja poolt nõude vähendamise jätnud tähelepanuta ja otsuses välja mõistnud kostjalt 176,40 eurot kahjukäsitluskulu, seega ületanud hageja selle nõude piire. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud antud juhtumi käsitlemisega kulutusi. Hageja lähtus kahjukäsitlusosakonna töötajate töötasu teatud perioodi jagatisest antud perioodi jooksul välja makstud hüvitiste summaga; seejuures väitis ta hagiavalduses, et tal tekkis nimetatud kulu 7,5% ulatuses kannatule välja makstud hüvitisest, 10.01.2014 menetlusdokumendis aga vastuoluliselt eelnevale leidis, et hageja liikluskindlustuse kahjukäsitlusekulude määr on 3,5%, ehk siis 76,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu kahjutekitanult väljamõistmisele kindlustusandja töötajate töötasu (mingi protsent sellest) ehk nn. bürookulud, vaid seadusandja peab silmas kindlustusandjale tekkinud lisakulutusi nagu näiteks asjatundjale väljamakstav tasu kahju ulatuse kindlaksmääramiseks, kulutused kahjustatud vara remondi organiseerimisel, jääkvara
võõrandamise jms kulu. Selliseid otseselt kahjukäsitlusega seotud kulutuste tekkimist ei ole antud juhul hageja isegi väitnud. Seega tuleb selles osas maakohtu otsus tühistada ja nõue jätta rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hageja on piiritlenud oma viivsenõude perioodiga nõude esitamisest 09.05.2013 kuni 22.10.2013, s.o. 167 päevaga. Arvestades rahuldamisele kuuluvat summat 1528 eurot, kuulub viivis väljamõistmisele järgmiselt. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks leotakse käesoleva seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (alates 15.04.2013) protsenti aastas. VÕS § 94 lg. 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga poolaasta 1. jaanuari ja 1. juulit (kui seaduse või lepinguga ei ole ettenähtud teisiti). Enne 1. jaanuari 2013 oli Euroopa Keskpanga kohaldatav viimane intressimäär 0,75 % ja enne
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.