1.Rahuldada hageja taotlus 4. märtsi 2015 eelistungi protokolli parandamiseks (muutmiseks) ning sõnastada protokolli neljandal leheküljel olev kompromissi 1. punkt järgmiselt: „Kostja kohustub tasuma hagejale 3500 eurot hiljemalt 10.05.2015, kandes summa XXX OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is või juhul kui hagejale kuuluv XXX OÜ osa võõrandatakse kolmandale isikule, siis hageja nõudel kanda summa XXX (isikukood XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.“
Kinnitada hageja ja kostja (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.1 Kostja kohustub tasuma hagejale 3500 eurot hiljemalt 10.05.2015, kandes summa XXX OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is või juhul kui hagejale kuuluv XXX OÜ osa võõrandatakse kolmandale isikule, siis
2-14-56893 hageja nõudel kanda summa XXX (isikukood XXX ) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. 2.2 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-14-56893 menetlus.
4.Vabastada hageja menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 7 alusel.
5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kompromissi kinnitavas ja asjas menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX(hageja) esitas 04.09.2014 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu, milles palus tuvastada poolte vaheline töövõtulepinguline suhe ja mõista välja kostjalt tavaliselt tasutav tasu koos viivisega alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 05.09.2014, 06.09.2014 ja 08.09.2014 on hageja esitanud kohtule (täiendatud) hagiavaldused. Viimases kohtule esitatud menetlusdokumendis palus hageja kostjalt välja mõista 18 119 eurot koos viivisega alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.Kohus rahuldas 26.09.2014 määrusega hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ja vabastas hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 750 eurot ja hagi tagamise taotluse riigilõivu summas 50 eurot tasumisest. Kohus jättis hageja taotlus(ed) hagi tagamiseks rahuldamata.
3.Kohus võttis 29.09.2014 määrusega hagi menetlusse.
4.04.03.2015 toimunud eelistungil avaldasid pooled kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Samuti leppisid pooled kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe (1) tööpäevani. Hageja palus teda vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. Kohus teavitas menetlusosalisi, et teeb kompromissi kinnitamise ja asjas menetluse lõpetamise kohta kirjalikult vormistatud määruse avalikult teatavaks 06.03.2015 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantseleis ja e-toimikus.
5.Hageja esitas 05.03.2015 kohtule avalduse (taotluse) 04.03.2015 protokolli parandamiseks (muutmiseks) põhjusel, et hageja vastu on alustatud täitemenetlust ning sundtäitmise korral võidakse hagejale kuuluv XXX OÜ võõrandada enne kompromissis kokkulepitud tähtajal (s.o 10.05.2015) kostja poolt tunnustatud nõude tasumist. Seoses eeltooduga palus hageja muuta
2-14-56893 04.03.2015 protokolli ning sõnastada hageja ja kostja vaheline kompromiss ümber järgmiselt: „1) kostja kohustub tasuma hagejale 3500 eurot hiljemalt 10.05.2015, kandes summa XXX OÜ Swedbank AS arvelduskontole XXXXXXXXXXXX või hageja nõudel, juhul kui XXX OÜ hagejale kuuluva osa võõrandatakse kolmandale isikule, samaselt 10.05.2015 kompromissile kostja poolt tunnustatud nõude osas, kandes kostja poolt tunnustatud võlgnevuse, see on 3500 eurot, XXX (isikukood XXX ) arveldusarvele AS-is SEB Pank nr XXXXXXXXXXXXXX “.
6.Seoses eeltooduga teatas kostja 06.03.2015 e-kirjas kohtule, et nõustub hageja 05.03.2015 taotlusega protokolli parandamiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Esmalt lahendab kohus hageja protokolli parandamise taotluse (I) ning seejärel võtab kohus seisukoha kompromissi kinnitamise ning tsiviilasja menetluse lõpetamise osas (II). I
8.Kohus rahuldab hageja taotluse 04.03.2015 eelistungi protokolli parandamiseks, seejuures korrigeerides (sisu muutmata) ise hageja poolt taotletu sõnastust, et seda oleks võimalik täita.
9.Vastavalt TsMS § 53 lg-le 2 on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. TsMS §-s 50 on seejuures sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Tulenevalt TsMS § 50 lg-le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.
10.04.03.2015 eelistungi protokoll allkirjastati 05.03.2015 ning see oli hagejale avaliku etoimiku vahendusel kättesaadav samuti 05.03.2015. Seega on hageja poolt 05.03.2015 kohtule esitatud taotlus tähtaegne. Samuti on hageja poolt osundatu tema jaoks oluline, mistõttu kohus rahuldab taotluse ja parandab protokolli. Ka arvestab kohus asjaoluga, et käesoleval juhul ei vaidle kostja protokolli parandamise taotlusele vastu.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse 04.03.2015 eelistungi protokolli parandamiseks (muutmiseks) ning sõnastab protokolli neljandal leheküljel oleva kompromissi
1.punkti järgmiselt: „Kostja kohustub tasuma hagejale 3500 eurot hiljemalt 10.05.2015, kandes summa XXX OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is või juhul kui hagejale kuuluv XXX OÜ osa võõrandatakse kolmandale isikule, siis hageja nõudel kanda summa XXX (isikukood XXX ) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.“ II
12.Kohus leiab, et eelistungil poolte poolt avaldatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
2-14-56893
13.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
14.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
15.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
16.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
17.Hageja on saanud riigipoolset menetlusabi hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 750 eurot ja hagi tagamise taotluse riigilõivu summas 50 eurot tasumisest vabastamiseks. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada TsMS § 190 lg-s 7 sätestatut ning vabastada hageja menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu 14.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10, p-d 9 ja 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning ka asjaolu, et hageja majanduslik seisund on hetkel selline, mis eeldatavalt ei võimalda tal menetluskulusid tasuda.
18.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.