Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 ja § 171 lg 3 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Pankrotihalduri aruanne Harju Maakohtu 02.03.2011. a määrusega kuulutati välja XXX pankrot ning nimetati tema pankrotihalduriks Rein Vaiksaar. 05.01.2015. a esitas pankrotihaldur kohtule XXX (pankrotis) lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta Pankrotivaraks oli kaks kinnisasja – hoonestatud elamumaa (suurus 1 125 m2) asukohaga XXX, Tallinn, registriosa nr XXX, müüdud avalikul enampakkumisel hinnaga 140 000 eurot ning hoonestatud elamumaa (suurus 1 200 m2) asukohaga XXX, registriosa nr XXX, müüdud avalikul enampakkumisel hinnaga 111 000 eurot. Kokku pankrotivara müügist saadud 251 000 eurot. Andmed pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Massikohustusteks olid pankrotivara haldamisega seotud kulud – XXX ja XXX majavalduse koristamine ja prügi väljavedu (koos transpordiga), perioodiline lumekoristus mõlemal kinnistul kokku 1 710 eurot ning Eesti Energia kulu 5 622,11 eurot (koos viivistega). Kokku 7 332,11 eurot (sisaldab käibemaksu 20%). Pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 järgi – kohtukulusid ei ole; ajutise menetluse kulud (Harju Maakohtu 02.03.2011. a pankrotimäärus) 2 849 eurot; bürookulud 220 eurot (koos käibemaksuga); ametlikud teated (6,39 x 11) kokku 70,29 eurot; kuulutus väljaandes Eesti Päevaleht 142,74 eurot; side, transport kokku 1 980,80 eurot; vara müügikulud (enampakkumise saali üürimine 964,60 eurot, Pindi Kinnisvara AS müügivahendus 2 objekti eest 6 024 eurot koos käibemaksuga) kokku 6 988,60 eurot. Pankrotimenetluse kulud kokku 12 251,43 eurot (sisaldab käibemaksu). Pankrotihalduri tasu. Jaotusettepanekus oli pankrotivara suuruseks märgitud 256 670 eurot, kuid et haldur tasus pankrotivarast pandipidajale kohtumenetlusega seotud hüvitise summas 7 217,5 eurot, on pankrotivara suuruseks tegelikult 249 452,5 eurot, millelt on halduri töötasu alammääraks 16 584,84 eurot. Massikohustused, kulud ja halduri tasu kokku oleks seega 36 168,38 eurot (sisaldab käibemaksu). Pankrotivarast, mille suuruseks on 249 452,5 eurot, on välja makstud pandipidajale jaotistena kokku 213 350 eurot, mistõttu jääb halduri töötasuks, massikohustusteks ja kulutusteks kokku 36 102,5 eurot. Jaotiste väljamaksmisel pandipidajale arvestas haldur algselt 85%-ga kinnistute müügist saadud 251 00 eurost, kuna aga kohtumenetluse kestel tekkinud kohustus summas 7 217,5 eurot maksti pandipidajale välja pärast jaotiste väljamaksmist, siis tuleb halduri tasu vastavalt vähendada 65,88 euro võrra (36 168,38 – 36 102,5). Pankrotimenetluse kulud, massikohustused ja halduri tasu on kinnitatud võlausaldajate üldkoosoleku 29.12.2014. a otsusega. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Halduri tegevuseks pankrotivara valitsemisel oli põhiliselt vara säilivuse kindlustamine, kindlustamine, kinnisvaraobjektide puhastamine prahist ja selle äraveo korraldamine ning lumekoristus.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud I rahuldamisjärk

Danske Bank A/S Eesti filiaal, tunnustatud nõue 319 681,64 eurot, välja makstud 213 350 eurot, välja maksmata 106 331,64 eurot. II rahuldamisjärk Danske Bank A/S Eesti filiaal, tunnustatud nõue 68 681,64 eurot (I järgus saamata jäänud nõude osa, tunnustatud nõue 319 681,64 eurot – pankrotivara müügist saadud 251 000 eurot), välja makstud 0 eurot, välja maksmata 68 681,64 eurot; Maksu- ja Tolliamet, tunnustatud nõue 1 498,11 eurot, välja makstud 0 eurot, välja maksmata 1 498,11 eurot; Swedbank Liising AS, tunnustatud nõue 43 611,53 eurot, välja makstud 0 eurot, välja maksmata 43 611,53 eurot; XXX, tunnustatud nõue 95 867,47 eurot, välja makstud 0 eurot, välja maksmata 95 867,47 eurot. Võlgnik vastuväiteid nimetatud nõuetele esitanud ei ole. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ilmnenud asjaolude valguses esitas Eesti Vabariik (Harju Maavalitsuse kaudu) 07.02.2012. a Harju Maakohtule hagi pankrotihaldur Rein Vaiksaare vastu (tsiviilasi nr 2-12-5485), milles palus mõista haldurilt välja tekitatud kahju hüvitise 43 320,18 eurot. Nimetatud tsiviilasja menetluse lõppedes tekkis halduril kohustus hüvitada pandipidajale kahju summas 7 217,5 eurot. Haldur ei kavatse käesolevas menetluses kellegi vastu hagi esitada. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotimenetluse algatamisel ja ajutise halduri määramisel kandis võlgnik XXX vabaduskaotuslikku karistust Vanglas ning tema suhtes oli jõustunud kohtuotsus kriminaalmenetluses, milles oli lisakaristusena kohaldatud kogu vara konfiskeerimist. Harju Maakohtu 07.12.2010. a otsusega kriminaalasjas 1-10-15069 konfiskeeriti võlgnikult KarS § 831 lg 1 alusel Danske Bank A/S Eesti filiaalis asuv 88 719 krooni (6 670,18 eurot) ning KarS § 832 lg 1 alusel Tallinnas ja Saue vallas asuvad kinnistud ja väärtpaberikonto AS- Swedbank väärtpaberitega väärtuses 5 297 100 krooni (338 546,39 eurot). Kinnistud olid hüpoteekidega koormatud. Kohtuotsus jõustus 23.12.2010. a ja kohus saatis otsuse konfiskeerimise osas 04.01.2011. a täitmiseks hagejale ning teadmiseks pankadele, sh ka Danske Bank A/S Eesti filiaalile ja Eesti Väärtpaberikeskusele. KarS § 831 lg 1 alusel läheb konfiskeeritu riigi omandisse, vara valitsejaks oli riik Harju Maavalitsuse kaudu. Kuna haldur leidis, et vara ei ole riigi omandisse üle läinud, siis käsitles ta eelnimetatud kinnistuid ja pangakontot pankrotivarana, müüs need pankrotiseaduses ettenähtud korras ning rahuldas selle arvelt võlausaldajate nõuded. Pankrotimenetluse käigus väärtpaberikontol olevad väärtpaberid loovutati panga poolt riigi omandisse, võlgniku omandis olevad äriühingute osad anti samuti riigile. Sellest tulenevalt ei kattu müüdud vara ajutise halduri aruandes nimetatud vara nimekirjaga. Maksejõuetuse põhjused Võttes arvesse, et Harju Maakohtu 07.12.2010. a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-10-15069 mõisteti XXX süüdi KarS § 225 lg 1, § 336 lg 2 p 2 ja KarS § 375 lg 1 järgi ning lisaks konfiskeeriti KarS § 831 lg 1 ja 832 lg 1 alusel XXX vara, on võlgnik ise oma kuritegeliku käitumisega põhjustanud oma alalise maksejõuetuse. Seega tuleb järeldada, et maksejõuetuse põhjuseks oli kuriteo tunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 mõttes.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on 04.04.2012. a esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Võlausaldajate esimene koosolek selles menetluses toimus 29.03.2011. a, seega on avaldus esitatud hilinemisega. Nimetatud hilinemist selgitab võlgnik oma vanglas viibimisega ja võimatusega õigeaegselt avaldus esitada. Samas sai võlgnik vanglas viibides esindaja vahendusel edukalt kohtule esitada pankrotiavalduse. Avaldust tähtaja ennistamiseks võlgnik esitanud ei ole. 29.12.2014. a toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas kohtule ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks mitte teha. Pankrotihaldur palub kinnitada lõpparuanne, vabastada pankrotihaldur tema kohustustest XXXi pankrotimenetluses, määrata pankrotihalduri tasuks 16 518,96 eurot (sisaldab käibemaksu), kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 12 251,43 eurot (sisaldab käibemaksu) ja massikohustused summas 7 332,11 eurot (sisaldab käibemaksu). Nimetatud rahasummad makstakse välja Causa Õigusbüroo OÜ, mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, SEB Pank. Võlausaldajate vastuväide kohustustest vabastamise menetluse algatamisele Võlausaldajate 29.12.2014. a üldkoosolekul otsustasid XXXi (pankrotis) võlausaldajad mitte teha kohtule ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks ja XXXi võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule on esitatud ka võlgniku XXX (pankrotis) võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaali seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele, mille kohaselt ei nõustu võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisega ning esitab sellele PankrS § 171 lg-le 1 tuginedes vastuväite. Võlausaldaja leiab, et XXX on kuritegeliku käitumisega (käitlemiseks mitte lubatud alkoholiga kauplemine, võltsitud maksumärgi kasutamine ja käibelelaskmine kuritegeliku ühenduse liikmena) ise põhjustanud enda pankroti, mistõttu ei ole põhjendatud XXXi kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud võlgniku XXX (pankrotis) lõpparuandega, leiab, et see kuulub kinnitamisele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 järgi avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite vastavalt PankrS § 163 lõikele 2, mille kohaselt võivad võlausaldajad vastuväite lõpparuandele esitada kohtule 10 päeva jooksul PankrS § 163 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest. Teade lõpparuandega tutvumise kohta ilmus 31.12.2014. a väljaandes Ametlikud Teadaanded, vastuväiteid lõpparuandele esitatud pole. PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Tutvunud asja materjalidega, leiab kohus, et lõpparuande kinnitamiseks ei ole takistusi, seega tuleb võlgniku XXX (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks oli kuriteo tunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 66 lg 1 järgi on halduril õigus nõuda lisaks tasule oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta.

Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Kohus on seisukohal, et võlgniku XXX (pankrotis) pankrotihalduri tasu tuleb kinnitada pankrotihalduri taotletud summas 16 518,96 eurot. Pankrotihaldur on täitnud seadusest pankrotihaldurile tulenevad kohustused, samuti on haldur müünud pankrotivara. Pankrotihaldur on lähtunud pankrotitasu arvestamisel PankrS 651 lg-st 1. Võlgnik XXX (pankrotis) on kinnitanud, et on nõus halduri poolt koostatud lõpparuandes esitatud seisukohtade, järelduste ja taotlustega, kaasa arvatud halduri tasu taotlusega summas 16 584,84 eurot. Võlausaldajate üldkoosolek on 29.12.2014. a kinnitanud XXXi pankrotimenetluse massikohustused summas 7 332,11 eurot, pankrotimenetluse kulud summas 12 251,43 eurot ja halduri tasu summas 16 584,84 eurot (kõik summad sisaldavad käibemaksu). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et XXXi (pankrotis) pankrotimenetluse kulud tuleb kinnitada kogusummas 33 253,50 eurot, millest pankrotihalduri tasu on 16 518,96 eurot, massikohustused 7 332,11 eurot ning pankrotimenetluse kulud 9 402,43 eurot. Kohus selgitab, et ei kinnita käesoleva kohtumäärusega ajutise menetluse kulusid summas 2 849 eurot, kuivõrd nimetatud kulud on juba kinnitatud 02.03.2011. a määrusega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. XXX on 04.04.2012. a kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotihaldur on oma lõpparuandes märkinud, et võlgnik on avalduse esitanud peale võlausaldajate esimest koosolekut ning seega hilinenult. Kohus leiab ikkagi, et kuigi käesolevalt kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele PankrS § 163 (lõpparuande kinnitamise), mitte PankrS § 158 (raugemise) alusel, tuleb võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks vastu võtta. On õiglane, et võimalus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on tagatud võrdsetel alustel kõigile füüsilisest isikust võlgnikele, olenemata sellest, millisel õiguslikul alusel nende pankrotimenetlus lõppeb. Kuivõrd PankrS § 170 lg 1 kohaselt oleks võlgniku avaldus pankrotimenetluse raugemise korral esitatud tähtaegselt, siis tuleb lugeda, et võlgniku avaldus on esitatud tähtaegselt ka lõpparuande kinnitamisel. XXXi (pankrotis) võlausaldajad on 29.12.2014. a toimunud üldkoosolekul asunud seisukohale, et XXX on kuritegeliku käitumisega (käitlemiseks mitte lubatud alkoholiga kauplemine, võltsitud maksumärgi kasutamine ja käibelelaskmine kuritegeliku ühenduse liikmena) ise põhjustanud enda pankroti, mistõttu ei ole põhjendatud XXXi kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotihaldur on lõpparuandes leidnud, et võlgnik ise on kuritegeliku käitumisega põhjustanud oma alalise maksejõuetuse, mistõttu tuleb järeldada, et maksejõuetuse põhjuseks oli kuriteo tunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgnik eelpool nimetatud seisukohtadele vastu vaielnud ei ole, vaid on teatanud kirjalikus avalduses kohtule, et on tutvunud enda kui füüsilise isiku pankrotiasjas halduri poolt koostatud lõpparuandega ning nõustub selles esitatud seisukohtade, järleduste ja taotlustega.

PankrS § 171 lg 2 p 4 ja 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist) või kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara, sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Kohus nõustub pankrotihalduri ja võlausaldajate seisukohaga, et XXXi maksejõuetuse põhjustas tema kuritegelik käitumine, mille tulemusena Harju Maakohtu 07.12.2010. a otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-10-15069 tema vara konfiskeeriti, mis omakorda muutis võimatuks võlausaldajate nõuete rahuldamise. Riigikohus on varasemalt oma lahendites selgitanud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohus leiab siiski, et olukorras, kus võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud tema enda poolt toime pandud süüteod, mille eest on ta Harju Maakohtu 07.12.2010. a otsusega süüdi mõistetud ning mille eest tema varad on lisakaristusena konfiskeeritud, oleks tema kohustustest vabastamine otseses vastuolus Harju Maakohtu poolt 07.12.2010. a määratud karistuse eesmärgiga ning tähendaks sisuliselt nimetatud kohtuotsuse tühistamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esineb alus XXXi kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 87 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Et nii võlgnik kui ka tema esindaja on jätnud pankrotimenetluse käigus korduvalt vastamata kohtule avaldatud elektronpostiaadressidel saadetud kirjadele ega ole vaatamata kohtu nõudmisele kirjade kättesaamist kinnitanud, esineb alus XXXi kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ka tulenevalt PankrS § 171 lg-st 5 (võlgnik on rikkunud oma pankrotiseaduses sätestatud pankrotimenetlusest osavõtu kohust). Pankrotihaldur on kohtule avaldanud, et ka halduril oli menetluse käigus raske võlgnikuga kontakti saada ning, et halduril on võlgnikult seisukoha saamiseks tulnud ise võlgniku juurde kohale minna. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et XXXi avaldus tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.