Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. märts. 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-48838
Tsiviilasi
Kaja Aruvee hagi Aivar Abeli vastu 5242,97 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5683,69 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. juuni 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aivar Abeli apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. veebruar 2015. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Aivar Abel (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja Vambola Olli Vastustaja (hageja): Kaja Aruvee (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja Valli Murde
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. juuni 2014. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta Kaja Aruvee hagi
Mõista välja Kaja Aruveelt riigituludesse riigi õigusabi tasu ja kulud summas 716,64 (seitsesada kuusteist
eurot,
(kaheteistkümne)
senti)
eurot
osamaksena.
Esimene
osamakse summas 59,72 (viiskümmend üheksa eurot, 72 senti) eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates ja ülejäänud
(üksteist)
osamakset
summas
59,72 (viiskümmend üheksa eurot, 72 senti) tasuda esimese osamakse tasumise kalendrikuule järgneva
(üheteistkümne)
kuu
jooksul
kuu
20.kuupäevaks.
4.Makseinfo riigi õigusabi tasu ja kulude tasumise kohta edastatakse eraldi dokumendiga pärast käesoleva otsuse jõustumist.
5.Saata käesolev kohtuotsus riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus
Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Kaja Aruvee kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kaja Aruvee esitas 22.11.2012. a hagi Aivar Abeli vastu 5242,97 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt soovis Aivar Abel osta 2009. a sõiduautot, kuid tal endal puudusid auto ostmiseks rahalised vahendid. Pooled leppisid kokku, et hageja laenab kostjale 82 000 krooni, s.o 5242,97 eurot. Hageja müüs 10.06.2009 endale kuuluva X kinnistu 100 000 krooni eest ja sellest rahast maksis ta sularahas sõiduauto eest. Hageja pöördus 16.08.2011 kostja poole ja nõudis võlgnevuse tagastamist kahe kuu jooksul. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja oli seisukohal, et kostja rikastus hageja arvelt alusetult. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 5242,97 eurot ning viivise alates 17.10.2011. a kuni kohustuse täitmiseni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis 16.04.2013. a kohtuistungil, et raha, mille eest auto osteti, oli kostja oma, aga auto ostmisel oli see raha hageja käes. Poole vahel puuduvad lepingulised suhted. Hageja ja kostja elasid ühise perena ja kostja ostis 10.06.2009. a auto, kusjuures raha auto müüjale andis ARK-is üle hageja, kostja tegeles ostudokumentide vormistamisega. Hageja kandmine autodokumentidesse kasutajana ei tõenda poolte vahel lepingulise suhte olemasolu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 27.06.2014. a otsusega hagi ja mõistis Aivar Abelilt välja Kaja Aruvee kasuks 5242,97 eurot ja viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõue kokku ei tohi ületada põhinõuet (s.o 5242,97 eurot). Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistis välja Aivar Abelilt Eesti Vabariigi kasuks Kaja Aruvee esindaja tasu ja kulud summas 596,64 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja elasid koos ning 10.06.2009. a on ostetud sõiduauto VW Golf (registreerimismärgiga XXX XXX). Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et sõiduki ostu ja registreerimise eest tuli tasuda kokku 82 000 krooni. Tunnistaja K.L avaldas kohtuistungil, et ta teadis isa kooselust Kaja Aruveega ning kuulis auto ostmisest isalt (tl 101 pöördel). Tunnistaja M.A selgitas, et Kaja Aruvee elas Aivariga koos vabaabielu ning ta oli auto ostmise juures (tl 101 pöördel). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et raha andis sularahas sõiduki müüjale üle Kaja Aruvee. Samas on Kaja Aruvee väitnud, et üle antud sularaha oli tema kinnistu müügist saadud raha, Aivar Abel aga, et see oli tema poolt säästetud ja kasiinos võidetud raha, mille ta eelnevalt andis Kaja Aruvee kätte. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud notariaalakti. Notariaalselt tõestatud kinnistu jagamise avalduse, jagamise tulemusel tekkiva kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktist 4 nähtuvalt on Kaja Aruvee müünud kinnistu 80 000 krooni (jagamisel tekkiva uue kinnistu väärtus) eest ostjale Kalev Sõrmusele ning nimetatud summa on müüjale tasutud sularahas ja summa saamist kinnitab müüja oma allkirjaga (tl 12-15). Kaja Aruvee konto väljavõttest seisuga 01.01.2009 -31.12.2009. a nähtub, et 10.06.2009. a on Kalev Sõrmuse poolt teostatud ülekanne summas 100 000 krooni selgitusega ülekanne, kokku on kontol rahalisi vahendeid summas 116 285,62 krooni (tl 16). Kohus nõustus siinjuures kostja väitega, et nimetatud kontol on suurem muudatus toimunud 04.11.2009. a, mil Kaja Aruvee teostas 100 000 krooni suuruse sissemakse hoiusekontole. Tunnistaja M.A kinnitas, et ta oli auto ostmise juures autoaias. Ta võeti kaasa, sest auto ostuks kasutati tema vanemate kinnistu müügist saadud raha. Ta nägi seda raha tütre kotis. Pärast auto ostmist ta tütre kotis raha enam ei näinud. Tunnistaja K.L ütluste kohaselt teab ta auto ostmisest isa jutu põhjal, ise ta auto ostmise juures ei viibinud, isal võis raha auto
ostmiseks endal olemas olla. Kostja Aivar Abel on esitanud oma sissetulekute suuruse tõendamiseks andmed keskmise sissetuleku kohta, millest nähtuvalt on kostja töökohaks Võru EMPAK AS ning perioodil 01.01.2007 - 31.12.2009. a on keskmine kuu brutosissetulek 7479,00 krooni ja netotulu 6 281,92 krooni. Kohus nõustus hagejaga, et nimetatud tõend ei tõenda Aivar Abelil 80 000 krooni olemasolu ega sellise summa säästmist. Kohus leidis, et sularaha auto ostmiseks saadi Kaja Aruveele kuulunud kinnistu müügist. VÕS § 29 lg 1 sätetest tulenevalt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik poolte ühist tahet välja selgitada ning seega tuleb juhinduda VÕS § 29 lg-st 4. VÕS § 29 lg 4 järgi, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Käesoleva tsiviilasja asjaoludest tulenevalt tasus Kaja Aruvee sõiduki eest, mille omanikuks registreeriti Aivar Abel. Aivar Abel on laenu andmise vähemalt vaikides heaks kiitnud ja seega nõustunud laenu saamisega. Aivar Abel ei ole tõendanud, et auto ostmiseks kasutatud raha oli tegelikult tema oma ja ta andis selle Kaja Aruveele. Kohtupraktikast tulenevalt saab laenulepingu olemasolu, sh laenulepingu täitmist tõendada mistahes tõendiga, seega ka tunnistaja ütlustega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-96-11 p 12). Olukorda, kus üks isik tasub teise isiku vaikival heakskiidul teise isiku nimele registreeritava sõiduki eest, saab mõistlik inimene tõlgendada laenuna. Tunnistaja K.L ütluste kohaselt elas ta isast eraldi, seega ei saa tunnistaja teada ka kostja tegelikku majanduslikku olukorda. Väidete kohta, et kostja on võitnud kasiinos suuri rahalisi summasid, ei ole kostja tõendeid esitanud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et poolte vahelistele suhetele tuleb kohaldada VÕS §-s 396 sätestatud laenulepingu sätteid. VÕS § 398 lg 1 järgi, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Kohus leidis, et hageja on16.08.2011. a laenu tagastamise nõude esitamisega laenulepingu üles öelnud. Kostja ei ole viivise nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus tuvastas, et kostja on viivitanud kohustuse täitmisega alates 17.10.2011. a, s.o ajast, millal tagastamise nõude ja ülesütlemise ajast möödus 2 kuud. Seega on esitatud viivisenõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kohus mõistis TsMS § 190 lg 3 alusel Aivar Abelilt välja Eesti Vabariigi kasuks Kaja Aruvee riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud 596,64 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Aivar Abel esitas 22.07.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) puuduvad igasugused tõendid, et poolte vahel oleks sõlmitud 10.06.2009. a laenuleping. Antud juhul ei eksisteerinud mingit pakkumust, nõustumust ega kokkulepet; 2) oli ajavahemikul 01.01.2007 – 31.12.2009. a apellandi netosissetulek 220 149 krooni, keskmine kuu netosissetulek 6281,92 krooni. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 2007. a on apellandi töötasu kuus ulatunud 16 000 kroonini. Apellant selgitas kohtuistungil, et lisaks töötasule oli tal muid tuluallikaid töövälisel ajal töötamisest. Apellant on tõendanud, et auto osteti tema säästudest. Tunnistaja M.A ei viibinud ARK-i ruumides auto ostmise ajal. Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi esitatud tõendid;
3) ei ole vastustaja ütlused kinnistu müügihinna osas usaldusväärsed; 4) ei ole vastustaja täpsustanud, kas hagi esitatakse laenulepingut reguleerivate sätete alusel või alusetu rikastumise sätete alusel.
5.Kaja Aruvee vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) moodustas apellandi netosissetulek ajavahemikul 2007. a jaanuar kuni 2009. a detsember 6281,92 krooni, mis oli lähedane tol ajal kehtinud palga alammäärale. Apellant ei ole tõendanud, et tal olid rahalised vahendid auto ostmiseks; 2) ei vasta apellatsioonkaebus TsMS § 633 lg 3 nõuetele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid hageja väidet, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Hageja väitel oli poolte vahel laenuleping, mida tõendab asjaolu, et hageja andis kostjale raha sõiduauto ostmiseks. Kostja eitab laenusuhte olemasolu ning väidab, et tal olid endal auto ostmiseks rahalised vahendid olemas ning need asusid lihtsalt sularahana hageja käes. Maakohus tõlgendas pooltevahelisi suhteid VÕS § 29 alusel ja tuvastas laenusuhte. Ringkonnakohus märgib, et selline tõlgendus oleks õige eeldusel, et hageja on tõendanud, et raha oli tema oma ja autot soovis osta kostja enda tarbeks. Hageja märkis hagis, et rahalised vahendid auto ostmiseks sai ta 10.06.2009, kui müüs kinnistu X 100 000 krooni eest. Oma väite tõendamiseks esitas hageja 10.06.2009 sõlmitud notariaalse lepingu, kus X kinnistu müügihind on 80 000, millise summa ostja enne lepingu sõlmimist tasus müüjale sularahas (tl 14). Samuti esitas hageja oma konto väljavõtte, millest nähtub, et 10.06.2009 kandis kinnistu ostja hageja (müüja) arvele 100 000 kr ja nimetatud summa võttis hageja välja oluliselt pärast auto ostmise toimumist (lk 16). Maakohtu menetluses ei täpsustatud, milline oli hageja poolt müüdud kinnistu hind ja kuidas müügihind hagejale tasuti. Maakohus leidis otsuses, et 100 000 kr laekus hageja arvele ja seda auto ostmisel ei kasutatud, kuid lisaks laekus 80 000 sularahas ja seda raha hageja kasutas auto ostmiseks. Ringkonnakohus leiab, et sellise tõlgendusega rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 4. TsMS § 436 lg 4 teise lause kohaselt ei või kohus otsust tehes hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Esmakordselt tugines hageja (esindaja) ringkonnakohtu istungil väitele, et tegelikult müüdi kinnisasi mingi muu hinnaga, mida ta küll täpselt ei tea, kuna tegelikku hinda varjati tehingu tegemise ajal. Sellist väidet ei esitanud hageja maakohtus ega ringkonnakohtule esitatud
apellatsioonkaebuse vastuses. Vastuseta jäi ka ringkonnakohtu küsimus, mis põhjusel hageja maakohtus ebaõige kinnistu hinna nimetas. Samuti väitis hageja ringkonnakohtu istungil, et tegelikult müüs ta mitu kinnistut, millest saadud raha ta kasutas. Ringkonnakohus märgib, et nii X kinnistu varjatud hind, kui see, et müüdi mitut kinnistut, sh täpsustamata, millise hinnaga ja milliseid kinnisasju müüdi, esitas hageja esmakordselt II astme kohtu istungil, mistõttu ringkonnakohus jätab need kui hilinemisega esitatud uued asjaolud tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel. Ringkonnakohus leiab, et hageja selgitused raha allikate, nende suuruse ja kasutamise kohta kostjale laenamiseks, on menetluses esitatud vastuoluliselt ning hageja on neid ringkonnakohtus muutnud. Arvestades kostja vastuväiteid ja vastuolulisi dokumentaalseid tõendeid, ei ole hageja poolt kostjale 82 000 kr kasutusse andmine tõendatud.
8.Ringkonnakohus leiab, et hageja enda esitatud väited ei kinnita samuti laenusuhet auto ostmiseks. Hageja märkis maakohtus, et pooled olid elukaaslased. Ringkonnakonnakohtu istungil märkis hageja, et vaidlusalune auto osteti pere, so hageja ja kostja ühistes huvides ja perele kasutamiseks.
9.Kostja on esitanud väited, et ta sai raha töötasust ja kasiinos mängimisest. Hageja kinnitas maakohtus, et kostja andis tema kätte üks kord 16 000 krooni ja teine kord 6000 või 8000 krooni. Suuremates summades kostja käest raha saamist hageja omaks ei ole võtnud. Asjas ei ole vaidlus selle üle, et pooltel oli vaidlusaluse auto ostmise ajal ühine kooselu, kumbki pool ei ole usutavalt tõendanud, et üksnes tema vahendeid kasutati auto ostmiseks, samas väidavad pooled, et auto osteti ühistes huvides, mida kinnitab ka see, et kostja on omanik ja hageja on auto kasutaja Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu suuline laenuleping ning hagi tuleb jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata.
10.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab apellatsioonkaebuse ning jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste kulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ka osas, millega kohus mõistis kostjalt riigituludesse hageja esindaja tasu ja kulud kokku summas 596,64 eurot. Tartu Maakohtu 16.08.2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-32634 anti hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud täielikult osamaksetena ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist, millega on määratud kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatus. Tartu Maakohtu 27.06.2014. a määrusega määrati advokaat Valli Murdele riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks Kaja Aruveele osutatud õigusabi eest kokku 596,64 eurot (koos käibemaksuga). Kuna Tartu Maakohtu 27.06.2014. a määrus on jõustunud ja lahendit ei ole vaidlustatud, siis ei hinda ringkonnakohus maakohtu menetluses määratud riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatust. Tartu Ringkonnakohtu 2. märtsi 2015 määrusega määratakse advokaat Valli Murdele Kaja Aruvee esindamise eest ringkonnakohtu menetluses riigi õigusabi tasu kokku 120 eurot (koos käibemaksuga). Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis tuleb mõista hagejalt välja riigituludesse riigi õigusabi tasu ja kulud kokku summas 716,64 eurot. Tartu Maakohtu 16.08.2011. a määruses tsiviilasjas nr 2-11-32634 ei ole täpsustatud, mitme osamaksena tuleb hagejal hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud on määrata kindlaks hageja kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 12 (kaheteistkümne) osamaksena, igaüks suuruses 59,72 eurot. Esimene osamakse summas 59,72 eurot tuleb tasuda hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse
jõustumisest arvates ja ülejäänud 11 (üksteist) osamakset summas 59,72 tuleb tasuda esimese osamakse tasumise kalendrikuule järgneva 11 (üheteistkümne) kuu jooksul kuu 20. kuupäevaks.
11.Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.