Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht
02.03.2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-2034
Tsiviilasi
XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Ajutine pankrotihaldur: Andres Hermet (büroo asukoht Roseni 7, Tallinn, e-post: [email protected]).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
Võlgniku varad Võlgniku arveldusarvetel on seisuga 16.02.2015 vabu rahalisi vahendeid 4,44 eurot. Võlgnikul puudub regulaarne ametlik sissetulek. Võlgniku kinnitusel tasuvad igapäevased elamiskulud tema vanemad. Võlgnik on ajutisele haldurile teadaolevalt liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Kohustuslik kogumispensioni osakud ei kuulu pankrotivara hulka, ning pankrotihalduril ei ole õigust nõuda kohustusliku kogumispensioni osakute tagasivõtmist. Võlgnikul puudub väärtpaberite keskregistris registreeritav vara. Vastavalt Maanteeameti liiklusregistri väljavõttele kuulub XXX1991. a BMW 325l registrimärgiga XXX. Nimetatud sõiduauto registrikanne on peatatud. Võlgniku kinnitusel on sõiduk 10 aastat tagasi varastatud ja kindlustusselts on maksnud selle eest kindlustushüvitise. Hetkel on võlgnik märgitud oma
isale kuuluva sõiduki Volkswagen Passat Variant (2004. a) ja XXX kuuluva BMW 325 (1994. a) kasutajaks. Vastavalt äriregistri väljavõttele võlgnikule osalusi ega aktsiaid ei kuulu. Vastavalt ehitisregistri väljavõttele XXX hetkel vallasasjana ehitisi ei kuulu. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele võlgnikule hetkel kinnisvara ei kuulu. Võlgnikule on kuulunud 1⁄2 korteriomandi kaasomandist asukohaga Tallinn Pune tee 8 krt 8, mis on omandatud abikaasade poolt enne abielu sõlmimist 2005. a ja võõrandatud 01.11.2011 notariaalse müügilepingu alusel hinnaga 75 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole ilmselt antud tehingu puhul tegemist võlausaldajaid kahjustava tehinguga. Ajutise halduri esialgsel hinnangul moodustab pankrotiavalduse menetluse algatamise seisuga XXX vara kokku 4,44 eurot. Võlgniku kohustused XXX omab alljärgnevaid teadaolevaid kohustusi: AS DNB Pank nõue võlgniku vastu moodustab kokku 10 260,08 eurot, mis tuleneb liisingulepingu nr 036731 käenduslepingust. Liisinguleping oli 29.10.2007 sõlmitud OÜ XXX nimel ja lõpetatud ühepoolselt 28.07.2009 OÜ XXX on registrist kustutatud 08.12.2014. Harju Maakohtu 18.04.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-10-30450 on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud kokku 10 301,41 eurot, millele lisanduvad menetluskulud summas 958,67 eurot. Võlausaldaja nõude summale lisanduvad täitemenetluse kulud summas 1 302,81 eurot. Maksu- ja Tolliameti nõue võlgniku vastu kokku summas 71 208,43 eurot tuleneb vastutusotsusest nr 13-7/151-6. Nõudele lisandub arvestuslik intress summas 0,59 eurot ja täitemenetluse kulud summas 6 855,16 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskus nõue võlgniku vastu moodustab kokku 578,80 eurot ja tegemist on riigi kasuks välja mõistetud menetluskuludega kriminaalasjas 1-10-5680. Võlgnikul on kohustus võlausaldaja Citadele Leasing & Factoring OÜ ees summas 58 753,19 eurot (solidaarkohustus). Nõue tuleneb Harju Maakohtu 19.09.2014 tagaseljaotsusest, millega on solidaarselt XXX ja XXX välja mõistetud varalise kahjuna 41 342,55 eurot, seisuga 14.03.2014 viivis 14 702,09 eurot ning alates 15.03.2014 viivis tasumata põhinõude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks. Samuti on kohtumäärusega kostjatelt solidaarselt võlausaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 2 708,55 eurot. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud 24.10.2014. Võlgnikul on kohustus Võlamenetleja OÜ ees summas 1 999,10 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse tasud summas 549,56 eurot. Esialgsetel andmetel võlgneb XXX menetluse algatamise seisuga võlausaldajatele kokku vähemalt 151 507,72 eurot. Täpsed nõuete suurused selguvad pankrotimenetluse käigus nõuete esitamisel ja nende tunnustamisel.
Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks ilmselt juba 2013. a sügisel, kui võlgniku viimane teadaolev vara võõrandati ja võlgnikule oli teada nii Maksu- ja Tolliameti nõue, DNB Pank AS ja Võlamenetleja OÜ nõue kui ka tegelikult Citadele Leasing & Factoring OÜ nõue. Võlgnik oli selleks ajaks olnud juba aasta aega tööta ja seega ka ilma sissetulekuta, mis oleks võimaldanud kasvõi osaliseltki olemasolevaid nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine. Lisaks võetud käenduskohustusele, lasub võlgnikul ka Maksu- ja Tolliameti maksuotsusest tulenev kohustus summas 71 208,43 eurot, mida juba pikemaajalise töötuse tõttu ei ole võlgnik olnud suuteline täitma. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Vara tagasivõitmise võimalused Võimalike tagasinõuete ja tagasivõitmise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur muuhulgas analüüsinud võlgniku arvelduskontodel toimunud liikumisi alates 01.01.2010.a. 2010.a. ja 2011.a. aastal on võlgnik oma kontole teinud regulaarselt sularahas sissemakseid erinevates summades, mille arvelt on tasutud tavapäraseid makseid (kommunaalkulu, telefonikulu, lapse koolituskulu, kütuse kulu, tasumised kauplustes jne) ning osaliselt on raha kantud edasi ka abikaasa arvele. Peale konto kohtutäiturite poolt arestimist, sularaha sissemaksed lõppesid. Tavapärasest elutegevusest oluliselt erinevaid või muidu ebatavalisi tehinguid haldur ei tuvastanud. PankrS § 110-114 tulenevaid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi analüüsides vajab edaspidi täpsemalt selgitamist XXXOÜ (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2 556,00 eurot võõrandamine teisele osanikule 25.03.2014. Kuna aga võlgnik ei ole nimetatud vara võõrandamise osas haldurile vaatamata korduvale järelepärimisele infot andnud, siis ei saa haldur hetkel selgeid vara tagasivõitmise võimalusi välja tuua. Tehingut saab analüüsida täpsemalt edaspidise pankrotimenetluse käigus. XXX on avaldanud soovi taotlemaks kohtult võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine eeldab võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnikul vara pankroti väljakuulutamiseks aga puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et Ants Jalakase pankrot tuleb välja kuulutada tulenevalt PankrS § 171 lg 11. Andres Hermet on nõus töötama pankrotimenetluses pankrotihaldurina. Andres Hermet palub määrata ajutise halduri tasu summas 800 eurot, millele lisandub käibemaks summas 160 eurot ning vajalikud kulud summas 101 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulud palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood: 10457445, arveldusarve nr XXXXXXXXX). Ajutine pankrotihaldur palub mõista ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 584,60 eurot palub haldur mõista välja võlgnikult XXX.
Kohtumääruse põhjendused
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et kohtumenetluses kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisadega – on kindlaks tehtud, et XXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku kohustused ületavad tema vara, kindel töökoht ja ametlik sissetulek puudub. Võlgnik teenis viimati ametlikku töötasu 2012. a septembris. Võlgnik on abielus, abikaasade vahel on 03.05.2011 sõlmitud abieluvara leping, mille alusel on jagatud abikaasade nimel pankades registreeritud arveldusarvetel olevad summad selliselt, et kummagi abikaasa kontol olevad vahendid jäävad selle abikaasa lahusvaraks. Abikaasad lepiti edasiseks varasuhteks kokku varalahususe varasuhe. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last.
Ajutisele haldurile teadaolevate andmete ja päringutele vastuste kohaselt moodustab võlgniku vara pankrotiavalduse menetluse algatamise seisuga kokku 4,44 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 151 507,72 euro ulatuses. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Võlgnik soovib võlgadest vabastamise läbi pankrotimenetluse, samas puuduvad võlgnikul pankrotimenetluse läbiviimiseks igasugused vahendid. Tulenevalt PankrS § 29 lg-st 1 oleks alus antud menetlus lõpetada raugemisega, kuid kuna võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetlust, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 kohaselt võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise kohta. Arvestades eeltoodut, kohus kuulutab välja PankrS § 31 lg 1 alusel XXX pankroti. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks. Kohus nimetab Andres Hermeti võlgniku pankrotihalduriks. PankrS §-ist 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 800 eurot, millele lisandub käibemaks summas 160 eurot ning vajalikud kulud summas 101 eurot. Ajutine haldur palub mõista riigi vahenditest välja 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot ajutise pankrotihalduri tasu katteks. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 584,60 eurot palub haldur mõista välja võlgnikult XXX. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu summas 800 eurot, millele lisandub käibemaks summas 160 eurot ning vajalikud kulud summas 101 eurot. Kuna võlgnikul igasugune vara puudub, leiab kohus, et ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda üle ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), millele lisandub käibemaks summas 79,40 büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood: 10457445, arveldusarve nr
Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 584,60 eurot tuleb mõista välja võlgnikult XXX. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 25.03.2015 algusega kell 15:30.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.