Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse kättetoimetamisest. Kui poole alaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis, kus kohtuotsus täidetavaks tunnistati, on kaebuse esitamise tähtaeg 45 päeva alates kuupäevast, mil otsus toimetati isikule kätte või saadeti tema elukohta. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Taotlus 02.02.2015.a. edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Justiitsministeerium) maakohtule Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametist (Kansaneläkelaitos) edastatud taotluse Lääne-Uuemaa I astme kohtu 07.03.2011.a. lahendi nr 11/2670 tsiviilasjas nr. L 10/6868 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Maakohtu põhjendused Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18.12.2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi ülalpidamiskohustuste määrus). Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see tuleb rahuldada. Ülalpidamiskohustuste määruse art 56 lg 4 kohaselt menetletakse taotlusi taotluse saanud liikmesriigi õiguse alusel ja nende suhtes kohaldatakse selle riigi kohtualluvuseeskirju, kui määruses ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevat taotlust tuleb käsitleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjana. Ülalpidamiskohususte määruse art 64 lg 1 kohaselt hõlmab mõiste “õigustatud isik“ avalikõiguslikku asutust, kes tegutseb ülalpidamist saama õigustatud isiku asemel või asutust, kellele tuleb tagasi maksta elatise asemel makstud toetused. Käesolevas asjas on taotlejaks avalikõiguslik asutus, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et tal on õigus art 64 lg 2 alusel tegutseda ja et õigustatud isikule on makstud toetusi. Taotleja on esitanud Lääne-Uuemaa I astme kohtu 07.03.2011.a. lahendi 11/2670 tsiviilasjas nr. L 10/6868, mille kohaselt alaealise lapse XXXisa XXXon elatusetoetuse saajaks. Soome pensioniameti elatustoetuse otsuse kohaselt on elatustoetuse määraks 01.09.2010-31.12.2010.a. 139,54 eurot ja alates 01.01.2011.a. 142,86 eurot kuus lapse täisealiseks saamiseni. Võlaarvestuse kohaselt on võlg taotleja ees elatustoetusena perioodi 04.08.2010-30.11.2014.a. eest 2885,63 eurot koos viivistega. Alates 01.01.2011.a. tuleb XXXtasuda igakuist elatusraha 142,86 eurot, sest esialgselt väljamõistetud elatis 139,54 eurot on indekseeritud alates 04.08.2010.a. kehtima hakanud elukalliduse indeksiga 3,57 %. Ülalpidamiskohustuste määruse art 46 lg 1 kohaselt annab taotluse saanud liikmesriik tasuta õigusabi seoses art 56 alusel esitatud õigustatud isiku taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21 aastase isiku suhtes. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 371 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes alusel toimuvas menetluses kohaldatakse riigi õigusabi seadust

üksnes ulatuses, milles nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti. Ülalpidamiskohustuste määruse art 45 b), c) ja f) kohaselt hõlmab õigusabi asutuses või kohtus menetluse algatamiseks ja kohtus esindamiseks; menetluskuludest ja menetluse ajal toiminguid sooritama määratud isikute tasudest vabastamist või abistamist nende kulude katmisel; ning õigusabi saaja esitatavate asja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlkimist. Lähtudes eeltoodust annab kohus avaldajale menetlusabi ja vabastab avaldaja menetluskulude tasumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälised kulud. Tagasi võib nõuda kulud vaidluse kaotanud poolelt, kes sai tasuta õigusabi vastavalt art 46, kui vastava poole finantsolukord seda võimaldab (art 67). Ülalpidamiskohustuste määruse artikli 48 kohaselt päritoluliikmesriigis täidetavaid kohtulikke kokkuleppeid ja ametlikke juriidilisi dokumente tunnustatakse teises liikmesriigis ja need on täidetavad teises liikmesriigis samamoodi kui kohtuotsused vastavalt IV peatükile. Sama artikli teise lõike järgi kohaldatakse ülalpidamiskohustuste määruse sätteid vajaduse korral kohtulike kokkulepete ja ametlike juriidiliste dokumentide suhtes. Ülalpidamiskohustuste määruse art 30 kohaselt kohtuotsus tunnistatakse ilma art 24 kohase läbivaatamiseta täidetavaks pärast art 28 ettenähtud nõuete täitmist ja hiljemalt 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus vastab ülalpidamiskohustuste määruse art 28 ja 57 sätestatud nõuetele ja see kuulub tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamiseks. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda ning tulenevalt ülalpidamiskohustuste määruse art 67 vabastab avaldaja nende riigituludesse tasumise kohustusest. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). Käesolev määrus kuulub ülalpidamiskohustuste määruse art 31 lg 1 ja 2 kohaselt kättetoimetamisele Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile kui taotluse Harju Maakohtule edastanud avaldaja esindajale ja võlgnikule. Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud määruse edasi kaevata (art 32 lg 1). Edasikaebamise tähtaja jooksul ei tohi teha muid täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse (art 36 lg 3). TsMS § 625 lg 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.