Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kokku 495 eurot.

21.01.2015. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas Kärdlas. 23.01.2015. a määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõue kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. 06.02.2015. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Express Credit AS hagiavaldus kostja R Lvastu, milles palub: välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 200 eurot, intressid 109,39 eurot (seisuga 13.08.2014. a) ja seisuga 06.02.2015.a sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 35,61 eurot; võla sissenõudmisega seotud kulud 55 eurot; kohtukulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot ja õigusabi kulud 120 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (käesoleval ajal 8,05% aastas). Nõude aluseks on 09.03.2014. a poolte vahel sõlmitud laenuleping nr 20140309019. 11.02.2015. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kompromissleping 18.02.2015. a esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, milles leppisid kokku alljärgnevas: Käesoleva kompromisslepingu on sõlminud Express Credit AS (hageja), lepingulise esindaja Anne Talviste isikus ja R L (kostja), edaspidi koos ja ühiselt nimetatud Pool või Pooled. Võttes arvesse, et: - Express Credit AS on esitanud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagiavalduse R L vastu võlgnevuse nõudes; - Kostja tunnistab hagi; soovivad Pooled lahendada vaidluse kompromissi teel lähtuvalt TsMS §-st 430. Pooled on kokku leppinud alljärgnevas:

KOKKU: 495,00 EUR

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadliku tagajärgedest, mis tulenevad TsMS §-st 432. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 661 lg 1 kohaselt määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. TsMS § 661 lg 2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolevas tsiviilasjas on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 kalendripäevani määruse pooltele kättetoimetamisest alates. Seega on määruskaebuse esitamise tähtaeg 1 päev alates määruse pooltele kättetoimetamisest. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda 295 eurot kõigi kõrvalnõuete, s.h hageja menetluskulude katteks. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Riigilõivu summas 45 eurot tasus Condor Inkasso OÜ 13.11.2014. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: „Riigilõiv Express Credit AS avalduse eest R L vastu“; riigilõivu summas 55 eurot tasus Condor Inkasso OÜ 06.02.2015. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele selgitusega: „2-14-35200, täiendav riigilõiv Express Credit AS hagilt R L vastu“. Kohus on riigilõivude laekumist kontrollinud. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Condor Inkasso OÜ-le tagastada 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so kokku 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.