Hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Mullari (Advokaadibüroo Mullari ja Koch, Tornimäe 5, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma (Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX laenusumma 127 823,30 (ükssada kakskümmend seitse tuhat kaheksasada kakskümmend kolm eurot ja 30 senti) eurot, lepingutasu 63,91 (kuuskümmend kolm eurot ja 91 senti) eurot, intressid 43 317,90 (nelikümmend kolm tuhat kolmsada seitseteist eurot ja 90 senti) eurot ja viivis 127 887,21 (ükssada kakskümmend seitse tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja 21 senti) eurot OÜ XXX kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXX menetluskulud 63% ulatuses OÜ XXX kasuks ja OÜ-lt XXX menetluskulud 37% ulatuses XXX kasuks.
4.Välja mõista XXX menetluskulud summas 1 271,27 (üks tuhat kakssada seitsekümmend üks eurot ja 27 senti) eurot OÜ XXX kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-12-43233 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.24.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille punktis 2.1 leppisid pooled kokku, et kostja võlgneb hagejale 2 000 000 krooni, so 127 823,30 eurot. Laenulepingu punkti 4.2 kohaselt tuli laen tagastada ühekordse tagasimaksena hiljemalt 24.10.2009 (tl 5-13).
2.24.10.2012 esitas hageja kohtule kostja vastu hagi 471 626,79 euro saamiseks. 06.11.2012 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub hagiavalduse ning selle 15.08.2014 täpsustuse (tl 111-113) kohaselt kostjalt välja mõista põhinõue 127 823,30 eurot, intressid 61 355,18 eurot, viivis põhinõudelt 280 192,40 eurot, lepingutasu 63,91 eurot, viivis lepingutasult 142,48 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 396 lg 1.
4.Hageja märgib, et: • kostja kinnitas laenulepingu punktis 3.1, et on laenusumma kätte saanud enne laenulepingu sõlmimist; • laenusumma saamist kinnitab lisaks hageja konto väljavõte; • intressimäär oli 48% aastas; • intressinõue ei ole aegunud; • hagejal on õigus valida, millal ta hagi esitab, mistõttu ei ole viivisenõue hea usu põhimõttega vastuolus; • viivise vähendamine ei ole põhjendatud; • hageja ja XXXOÜ vahel ei ole laenulepingut sõlmitud ning hageja ei ole laenu võtnud ega laenu saanud; • XXXOÜ tasus perioodil 10.04.2009-01.09.2009 hagejale 2 940 000 krooni hageja poolt XXXAS-ile antud laenu katteks; • kostja tasaarvestuse vastuväide tuleb jätta tähelepanuta. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja märgib, et: • kostja ei ole laenulepingu alusel reaalselt laenu saanud; • intressinõue on ebaselge ja osaliselt aegunud osas, mis muutus sissenõutavaks 2008.a lõpus; • vastavalt lepingule oli intressimäär 40% aastas, hageja ei ole suuremat intressimäära tõendanud; • hageja on kaotanud õiguse viivist nõuda, kuna ta on viivitanud hagi esitamisega ja ei ole varem teavitanud kavatsusest viivist nõuda; • viivis on ebamõistlikult suur.
7.Juhul kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, soovib kostja tasaarvestada hageja nõude nõudega, mille kostja omandas XXXOÜ-lt. Kostja märgib, et omandas 26.10.2009 XXXOÜ-lt nõuda hageja vastu summas 3 103 000 krooni (põhinõudena), mis tulenes XXXOÜ poolt hagejale antud laenudest.
2-12-43233 Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-st 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
12.Puudub vaidlus, et 24.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille punktis 2.1 leppisid pooled kokku, et kostja võlgneb hagejale 2 000 000 krooni, so 127 823,30 eurot. Laenulepingu punkti 4.2 kohaselt tuli laen tagastada ühekordse tagasimaksena hiljemalt 24.10.2009 (tl 5-13).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on saanud laenulepingu esemeks oleva rahasumma, milline on lepingujärgne intressimäär, kas intressinõue on osaliselt aegunud, kas viivisenõue on põhjendatud ja kas kostjal on tasaarvestuslik nõue hageja vastu.
14.Kohus leiab, et kostja väited selles osas, et ta ei ole laenulepingu esemeks olevat laenusummat saanud, on ebaõiged ja tõendamata. Laenulepingu punktis 3.1 kinnitas kostja, et ta on lepingu punktis 2.1 nimetatud laenusumma täies ulatuses enne käesoleva lepingu sõlmimist kätte saanud ja kohustub laenusumma tagastama käesolevas lepingus sätestatud korras ja tähtaegadel (tl 7). Kostja, allkirjastades laenulepingu, pidi olema tutvunud laenulepingu tingimustega ning puudub alus kahelda selles, et kostja kinnitas laenulepingus laenusumma saamist, kui kostja tegelikkuses laenu ei saanud. Lisaks kinnitab laenusumma üleandmist kostjale hageja pangakonto väljavõte (tl 51), millelt nähtub, et hageja on kostjale 23.10.2008 ja 24.10.2008 kandnud selgitusega „laen vastavalt lepingule“ kahe osamaksena kokku 2 000 000 krooni. Nimetatud summa vastab laenulepingu punktis 2.1 kokku lepitud laenusummale. Asjaolu, et kostjale laenu andmine ei kajastu hageja majandusaasta aruandes, ei tähenda, et
2-12-43233 kostjale ei oleks vastavat summat hageja üle kandnud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja sai hagejalt laenu summas 2 000 000 krooni, so 127 823,30 eurot. Laenulepingust tulenevalt oli kostjal laenu tagastamise kohustus hiljemalt 24.10.2009. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale laenu tagastanud. Eeltoodu tõttu on hageja põhinõue põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 127 823,30 eurot.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud kohtule intressinõude osas aegumise vastuväite, seega annab kohus hinnangu intressinõude aegumisele. TsÜS § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Laenulepingu punkti 5.2.1 kohaselt kohustus kostja igakuiselt tasuma intressi laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Punkti 5.2.3 kohaselt intressi arvestamisel lähtuti tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamine algas 24.10.2008. Punkti 5.2.4 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale intressi hageja arvelduskontole iga intressiperioodi eest vastava intressiperioodi viimasel päeval. Punkti 5.2.5 kohaselt oli intressiperioodi pikkus üks kuu ning esimene intressiperiood algas 24.10.2008. Iga järgnev intressiperiood algas eelmise intressiperioodi lõppemisele järgneval päeval (tl 8). Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt laenulepingu punktidest 5.2.1-5.2.5 oli laenulepingujärgsete intressimaksete puhul tegemist korduvate kohustustega TsÜS § 154 mõttes. Intressimakseid tuli tasuda vastavalt laenulepingu punktile 5.2.1 igakuiselt. Lähtuvalt laenulepingu punktidest 5.2.35.2.5 oli esimene intressiperiood 24.10.2008-23.11.2008, teine periood 24.11.2008-23.12.2008, kolmas periood 24.12.2008-23.01.2009 jne. Intressimaksed tuli tasuda vastava intressiperioodi viimasel päeval (laenulepingu punkt 5.2.4), mistõttu muutusid perioodil 24.10.2008-23.11.2008 ja 24.11.2008-23.12.2008 tekkinud intressimaksed sissenõutavaks vastavalt 24.11 ja 24.12.2008. Tulenevalt TsÜS §-st 154 algas kolmeaastane aegumistähtaeg alates 01.01.2009 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2011 kell 24.00. Hagi on esitatud 24.10.2012. Seega perioodil 24.10.200823.11.2008 ja 24.11.2008-23.12.2008 tekkinud intressinõue on aegunud. Ülejäänud perioodidel tekkinud intressinõuded muutusid sissenõutavaks 2009.a, seega aegumistähtaeg hakkas alates 01.01.2010 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2012. Seega ei ole perioodil 24.12.2008-24.10.2009 tekkinud intressinõuded aegunud. Kohus märgib, et hageja väide, millise kohaselt hakkasid intressinõuded aeguma siis, kui põhinõue muutus sissenõutavaks, on ebaõige ega tugine ühelegi normile. Lisaks on see vastuolus laenulepingu punktides 5.2.1-5.2.5 sätestatuga.
16.Laenulepingu punkti 5.2.2 kohaselt oli intressimäär 48% (nelikümmend) protsenti aasta kohta (tl 8). Pooltel on vaidlus, milline oli intressimäär, kuna lepingus märgitud numbriline ja sõnaline intressimäär ei ühti. Kohus tegi 04.07.2013 eelistungil hagejale ettepaneku tõendada, et kokku lepitud intressimäär oli 48% (tl 86). Hageja ei ole 48%-lise intressimäära tõendamiseks esitanud ühtegi muud tõendit lisaks laenulepingule. Hageja väide, et poolte tahe oli kokku leppida 48%-lises intressimääras on paljasõnaline ja tõendamata ning kostja on sellele vastu vaielnud. Kohus märgib, et on tavapärane, et dokumentides kirjutatakse oluliste numbrite järel sulgudesse number välja sõnades, kuivõrd numbrite märkimisega on kergem eksida, kui sõnaliselt välja kirjutatuga. Eelnevat arvestades leiab kohus, et õigeks intressimääraks tuleb lugeda laenulepingu punktis 5.2.2 sõnaliselt välja kirjutatud intressimäär, so 40%.
2-12-43233
17.Hageja on palunud kostjalt välja mõista intressina 61 355,18 eurot. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et perioodil 24.10.2008-23.11.2008 ja 24.11.2008-23.12.2008 tekkinud intressinõue on aegunud, tuleb vastavas osas jätta hageja intressinõue rahuldamata. Kohus leiab, et hageja on õigustatud nõudma ajavahemikul 24.12.2008-24.10.2009 tekkinud intressi, so 305 päeva eest. Võttes arvesse, et laenulepingu punkti 5.2.3 kohaselt lähtuti intressi arvestamisel tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast, on seega hageja intressinõue põhjendatud 677 777,78 krooni, so 40/360/100x2000000x305 ehk 43 317,90 euro ulatuses.
18.Laenulepingu punkti 5.1.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingutasu summas 1 000 krooni, so 63,91 eurot (tl 7). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale lepingutasu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingutasu nõue summas 63,91 eurot põhjendatud ja tõendatud.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkti 5.3.1 kohaselt kui kostja ei täitnud mistahes käesolevast lepingust tulenevat rahalist kohustust (välja arvatud intressi tasumise kohustus) kohaselt ja tähtaegselt, oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist summas 0,2% (null koma kaks protsenti) tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni viivitatud summa täieliku tagastamiseni. Viivist arvestati tähtaegselt tasumata summalt tasumise tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval (tl 8). Hageja on arvestanud laenusummalt viivist alates 25.10.2009-24.10.2012 summas 280 192,40 eurot ja lepingutasult viivist alates 24.10.2009-24.10.2012 viivist 142,48 eurot. Kostja leiab, et viivisenõue on põhjendamatu, kuna hageja ei ole enne hagi esitamist viivist nõudnud ning on hea usu põhimõtte vastaselt viivitanud hagi esitamisega, mis on suurendanud viivist. Kostja palub viivist vähendada. Riigikohus on 10.12.2014 otsuses 3-2-1-128-14 märkinud, et aegumistähtaja jooksul saab nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu 29.01.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 23; 03.12.2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-08, p 16; 15.01.2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-09, p 12; 17.06.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (vt nt Riigikohtu 30.04.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, p 15). Kohus märgib, et antud juhul ei ole kostja esile toonud neid erandlikke asjaolusid, millest võiks järeldada hageja hea usu põhimõtte vastast käitumist. Kohus märgib, et Riigikohus on lisaks 14.06.2005 otsuse 3-2-1-66-05 punktides 18-19 leidnud, et põhivõlast suurema viivisenõude korral peab vastava kahju olemasolu tõendama võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole hageja vastava kahju olemasolu tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada hageja viivisenõuet põhinõuete, so laenusumma osas laenusumma suuruseni ning lepingutasu osas lepingutasu suuruseni. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid vähendama viivist alla põhinõuete suuruse. Kostja allkirjastades laenulepingu seal märgitud tingimustel ning olles laenu tagastamisega viivituses, pidi arvestama viivise tasumise kohustusega. Eelnevast tulenevalt on hageja viivisenõue põhjendatud kokku summas 127 887,21 eurot, so 127 823,30+63,91.
20.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS §-st 198 tulenevalt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg-st 4 tulenevalt
2-12-43233 tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on palunud juhul kui kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tasaarvestada hageja nõue kostja vastunõudega. Riigikohus on 27.04.2011 otsuses 3-2-1-23-11, p 11 märkinud, et: „Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud esitama vastuhagi, kui ta soovis kohtumenetluses tasaarvestuse võimalust puhuks, kui kohus hageja nõude rahuldab. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama (nt Riigikohtu 28. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ka praeguses asjas“.
21.Kostja soovib tasaarvestada hageja nõuet nõudega, millise kostja omandas 26.10.2009 nõude loovutamise lepingu alusel XXXOÜ-lt (tl 38-42). Kohus märgib, et hageja nõude tasaarvestamiseks peab kostja vastunõue olema põhjendatud ja tõendatud, st kostja peab tõendama, et XXXOÜ-l oli hageja vastu nõue ning XXXOÜ on just selle nõude 26.10.2009 nõude loovutamise lepinguga kostjale loovutanud. Kohus märgib, et nõude loovutamise lepingu endaga ei ole nõude olemasolu võimalik tõendada. Nõude olemasolu tuleb nõude aluseks olevate asjaolude ja tõenditega tõendada.
22.Kostja ja XXXOÜ vahel 26.10.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepingus on märgitud, et XXXOÜ on andnud hagejale kasutusse rahalisi vahendeid kokku 3 103 000 krooni ning kostja ja XXXOÜ soovivad reguleerida käesoleva lepinguga kohustuste ülevõtmist ja laenulepingust tulenevate nõuete loovutamist summas 3 103 000 krooni (tl 38-42). Hageja on 15.08.2014 menetlusdokumendis (tl 111-113) kinnitanud ning puudub vaidlus, et hageja sai XXXOÜ-lt perioodil 10.04.2009-01.09.2009 pangaülekandeid kokku summas 2 940 000 krooni. Hageja sõnul ei olnud XXXOÜ ja hageja vahel sõlmitud laenulepinguid ja hageja ei ole XXXOÜ-lt kunagi laenu võtnud ega laenu saanud. Hageja selgituste kohaselt oli kostja poolt viidatud summade puhul tegemist XXXAS-i võlakirjade tagasiostu summadega ning XXXAS-i poolt laenatud laenu tagastusega. Hageja leiab, et nõude loovutamise leping on vormistatud tagantjärgi. Kohus leiab, et tõendamata on hageja väited, et XXXOÜ poolt perioodil 10.04.200901.09.2009 tehtud ülekanded olid tehtud XXXAS-i poolt hagejalt laenatud summade osalise tagastuse katteks. Kohus märgib, et XXXAS-i saneerimiskavast (tl 137) nähtub, et hagejal oli XXXAS-i vastu nõue summas 107 958 727 krooni, kuid see ei tõenda, et XXXOÜ poolt tehtud ülekanded olid mõeldud XXXAS-i võla katteks. Sarnaselt XXXAS-i saneerimiskavaga ei tõenda hageja poolt esitatud konto väljavõtted (tl 180-184) seda, et XXXOÜ tegi ülekandeid XXXAS-i võla katteks. Lisaks on perioodil 30.10.2008-28.09.2010 XXXOÜ juhatuse liikmeks olnud Ivo Lillepea kinnitanud, et XXXOÜ ei täitnud XXXAS-i rahalisi kohustusi vastavate ülekannete tegemisega (tl 170). Kohus märgib, et hageja juhatuse liikme kinnituskiri (tl 185) selle kohta, et eelnevalt nimetatud 2 940 000 krooni näol oli tegemist XXXAS-i laenu tagasimaksega, ei oma iseseisvat tõenduslikku väärtust. Tegemist on hageja poolt menetluse kestel antud selgitusega. Samas leiab kohus, et kohtule esitatud materjalidega ei ole tõendatud, et XXXOÜ ja hageja vahel oli sõlmitud laenuleping 3 103 000 krooni või 2 940 000 krooni ülekandmise osas. Hageja on laenulepingu sõlmimisele vastu vaielnud ning pelgalt hagejale raha ülekannete tegemine ei tõenda laenusuhte olemasolu. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid, mis kinnitaksid, et XXXOÜ ja hageja vahel olid laenulepingust tulenevad suhted 2 940 000 krooni osas ega seda, millistel tingimustel, sh tagasimakse tingimustega oli laenuleping sõlmitud. Seega ei ole kostjal võimalik tasaarvestada väidetavalt 26.10.2009 nõude loovutamise lepinguga omandatud laenulepingust tulenevat nõuet, kuna kostja ei ole tõendanud, et XXXOÜ-l oli laenulepingust tulenev nõue hageja vastu. Lisaks on 26.10.2009 nõude loovutamise leping liiga üldine tuvastamaks, et XXXOÜ loovutas kostjale just perioodil 10.04.2009-01.09.2009 kantud 2 940 000 krooni osas võimalikud nõuded kostjale.
2-12-43233 Kohtu hinnangul ei ole võimalik kostjal tasaarvestada ka väidetavalt alusetust rikastumisest tulenevat nõuet hageja vastu, kuna kostja ja XXXOÜ vahel 26.10.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepingust ei ole võimalik järeldada, et XXXOÜ on loovutanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude kostjale. 26.10.2009 nõude loovutamise lepingus (tl 39-42) on loovutatud laenulepingust tulenevaid nõudeid, lisaks ei ole konkretiseeritud, millisel perioodil hagejale kantud rahaliste vahendite osas loovutab XXXOÜ oma nõude kostjale. Seega ei ole tõendatud, et kostja on vastava nõude perioodil 10.04.2009-01.09.2009 hagejale kantud 2 940 000 krooni osas omandanud. Lisaks on hageja kostja vastunõudele esitanud vastuväite, seega tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4 ei saa kostja oma väidetavat nõuet tasaarvestada. Kohus märgib, et kostjal säilib võimalus esitada hageja vastu iseseisev hagi.
23.Eeltoodust tulenevalt puudub alus tasaarvestada käesolevas kohtumenetluses kostja väidetavat vastunõuet hageja nõudega. Hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele laenusumma 127 823,30 eurot, lepingutasu 63,91 eurot, intress 43 317,90 eurot ja viivis 127 887,21 eurot. Menetluskulud
24.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses kostja menetluskulud hageja kanda.
25.Alates 01.01.2015 jõustunud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 3 954,40 eurot, millest on 3200 eurot riigilõiv hagi esitamisel ja õigusabikulud 5 tunni ja 42 minuti eest tunnitasuga 110 eurot kokku summas 627 eurot, millele lisandub käibemaks 125,40 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud kulud on põhjendatud ja vajalikud kulud. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jäävad hageja menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda summas 2491,27 eurot (63% x 3 954,40).
28.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud 22 tunni osutatud õigusteenuse eest tunnitasuga 125 eurot kokku summas 3 300 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et eeltoodud kulud on põhjendatud ja vajalikud kulud. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jäävad kostja menetluskulud ja 37% ulatuses hageja kanda summas 1221 eurot (37% x 3 300).
29.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 271,27 eurot, so. 2491,27 – 1221 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.