Eesti Vabariigi (Maanteeameti AS Samat vastu leppetrahvi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
713.28 eurot
kaudu) hagi 713.28 euro
apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lihtmenetluses tehtud 13.01.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Samat apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu), lepinguline esindaja Martti Kangur Kostja AS Samat (ärireg/kood 10282637), lepinguline esindaja v/adv Alar Urm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda AS Samat poolt Harju Maakohtu 13.01.2015 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist.
3.Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) esitas 23.09.2013 Harju Maakohtule hagi AS Samat vastu leppetrahvi 713.28 euro, viivise 12.48 euro ning viivise alates 24.09.2013 kuni põhinõude täitmiseni protsendina väljamõistmiseks.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 08.01.2013 riigivara kasutusse andmise lepingu nr 1300134/003. Lepingu kohaselt anti kostja kasutusse riigivarana 18 maakonnaliini bussi Iveco Irisbus Crossway F2B, mille kasutamise eesmärk on vastavalt riigivaraseaduse
(RVS) § 14 lõike 1 punktile 3 üksnes avaliku teenusena osutatava reisijateveo teostamine Harju Maakonna bussiliinidel vastavalt Harjumaa Ühistranspordikeskus MTÜ ja kasutaja vahel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007 artikkel 5 lõike 2 kohaselt 18.12.2012 sõlmitud avaliku teenindamise lepingus nr 2-8.1/24 ja nende lisades sätestatule.
3.Maanteeameti ühistranspordiosakonnale laekus 17.05.2013 informatsioon, et kostja valduses olev maakonnaliini buss Iveco Irisbus Crossway F2B (170BHX) teostas 16.05.2013 Eesti Vabaõhumuuseumi juures sõitjate juhuvedu majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 11 lõike 3 mõttes, vedades lasterühma. Kostja selgituste kohaselt korraldas ta 16.05.2013 Saku Gümnaasiumi õpilaste vedu Eesti Vabaõhumuuseumist Saku alevikku Harjumaal. Nii õpilaste veoks planeeritud bussil kui ka asendusbussil tekkis väidetavalt tehniline rike ja kostja transpordikorraldaja otsustas seetõttu teostada juhuvedu hagejale kuuluva bussiga.
4.Kostja on tahtlikult rikkunud pooltevahelise lepingu punktis 3.1 sätestatud riigivara eesmärgipärase kasutamise kohustust, kasutades riigivara juhuveo teostamiseks, kuigi seda on lubatud kasutada üksnes avaliku teenusena osutatava reisijateveo teostamiseks. Rikkumine ei ole vabandatav lepingu punkti 8.1 järgi, sest rikkumist ei põhjustanud prognoosimatud või kasutaja tegevusest olenematud asjaolud, vaid kostja transpordikorraldaja teadlik tegevus. Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 3.12 on lepingu punktide 3.1-3.5 ja 3.7-3.9 mittetäitmise või mittekohase täitmise korral hagejal õigus nõuda kostjalt trahvi kuni 1% vara jääkmaksumusest. Kostja poolt eelnimetatud punktides sisalduvate kohustuste teistkordsel rikkumisel on hagejal õigus leping üles öelda ning sellega seonduvad kahjud kasutajalt sisse nõuda. Lepingu rikkumine on toime pandud ühe bussiga. Ühe bussi Iveco Irisbus Crossway F2B soetusmaksumus on 142 655 eurot (käibemaksuta), mis on ka bussi jääkmaksumuseks. Bussid on kasutusse antud 2013 jaanuarikuus. 1% bussi jääkmaksumusest on 1426.55 eurot. Hageja nõudis kostjalt lepingupunkti 3.12 alusel trahvi 0,5% ühe bussi jääkmaksumusest, so 713.28 eurot. Trahv tuli tasuda vastavalt trahvinõudele lisatud arvele nr 80113407 ja tähtajaks oli 08.06.2013. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 12.07.2013 leppetrahvi tasumiseks. Kostja leppetrahvi ei tasunud. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja valduses olev buss Iveco (170BHX) oli 16.05.2013 tankimas Tallinnas Paldiski mnt tanklas, mis asub Vabaõhumuuseumi lähedal. Buss oli tühi ja pidi sõitma Sakus asuvasse bussiparki. Samal ajal oli kostja transportinud Saku Gümnaasiumi õpilased bussiga (mis ei ole riigivara) Tallinnasse Vabaõhumuuseumi ekskurssioonile. Õpilaste tagasiveoks mõeldud bussil tekkis ootamatu tehniline rike ning bussiga ei olnud võimalik õpilasi Sakku transportida. Kostjal oli asendusbuss, kuid ka sellel tekkis ootamatu tehniline rike ning rohkem varubusse kostjal koheseks kasutamiseks ei olnud. Kuivõrd buss Iveco oli nagunii tühjalt bussiparki sõitmas, palus kostja transpordikorraldaja olukorra lahendamiseks Iveco bussijuhil võtta enne Sakku sõitmist bussi peale tankla lähedalt ka Vabaõhumuuseumi juures ootav lasterühm. 03.06.2013 esitas hageja kostjale 713.28 euro suuruse trahvinõude lepingulise kohustuse rikkumise tõttu koos hoiatusega lepingupunktide teistkordse rikkumise korral leping üles öelda.
6.Lepingu punkti 3.1 eesmärk on tagada vara eesmärgipärane kasutamine – juhuvedude keeld on kehtestatud vältimaks olukorda, kus avalik liinivedu jääks nõutud viisil
2(5)
korraldamata, sest bussid on hõivatud juhuvedudega ning tagada riigivara majanduslik säilimine – tuleb vältida busside kulumist ja kütusekulu, mis ei teki avaliku liiniveo otstarbel. Buss Iveco oleks samal trajektooril sõitnud ka ilma lasterühmata. Buss oleks sõitnud tühjalt Sakus asuvasse bussiparki. Juhuvedu tuleb sisustada kui vedamisteenuse osutamist, milleks on buss eraldi tellitud teatud asukohta, et transportida inimesed teise asukohta. Õpilaste peale võtmine ei põhjustanud täiendavat kütuse- ega ajakulu. Samuti ei pidanud Iveco buss samal ajal teostama avalikku liinivedu. Tegemist ei olnud juhuveoga, sest buss oleks samal trajektooril sõitnud ka õpilasteta ja kostja ei planeerinud kasutada riigivaraks olevat bussi õpilaste veoks, vaid õpilaste Sakku transportimiseks oli tellitud teine kostjale kuuluv buss. Kuivõrd nii selle bussi kui ka asendusbussi rikke tõttu oli tekkinud kostjale ettenägematu olukord, nähtub sellest, et kostja ei planeerinud riigivara kasutada laste transportimiseks. Samas ei pidanud kostja õigeks ka lasta kooliõpilastel pikalt oodata kolmanda asendusbussi saabumist, kui samal ajal oli buss Iveco nagunii tühjalt samal trajektooril sõitmas.
7.Isegi kui pidada õpilaste vedu lepingu rikkumiseks, on lepingu rikkumine vabandatav vääramatu jõu esinemise tõttu lepingu punkti 8.1 mõttes. Kuivõrd mitte ainult üks buss, vaid ka asendusbuss oli katki, mis on harukordne ebasoodsate asjaolude kokkulangemine, ei olnud kostjal võimalik sellist olukorda ette näha ja õpilaste transport Sakku lepingu alusel kostjale antud bussi kasutades on vabandatav. Tehniline rike on asjaolu, mida kostjal ei olnud võimalik ette näha. Seega on tegemist vääramatu jõuga ja võimalik rikkumine on vabandatav ja puudub alus trahvinõude esitamiseks. Kostja ei tahtnud põhjustada lastele ebamugavust sellega, et nad oleksid pidanud ootama pikka aega Vabaõhumuuseumi juures kolmanda asendusbussi saabumist.
8.18.12.2014 loobus hageja viivise nõudest. Maakohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks 713.28 eurot. Kohus võttis vastu hagist loobumise viivise osas ning lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jäid 11,65% ulatuses hageja ja 88,35% ulatuses kostja kanda.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et 16.05.2013 vedas kostja lasterühma tema valduses oleva maakonnaliini bussiga Iveco Irisbus Crossway F2B Eesti Vabaõhumuuseumi juurest Saku alevikku. Kostja ei teostanud avaliku teenusena osutatavat reisijate vedu Harju Maakonna bussiliinidel, kui vedas 16.05.2013 maakonnaliini bussiga Iveco Irisbus Crossway F2B Eesti Vabaõhumuuseumi juurest Saku alevikku lasterühma. Kostja teostas vedu, mida ei olnud kokku lepitud. Seega rikkus kostja pooltevahelise lepingu punkti 3.1.
11.Eeltoodust tulenevalt on täidetud lepingu punktis 3.12 sätestatud alus kostjalt leppetrahvi nõudmiseks. Tegemist ei olnud vääramatu jõuga ja kostjapoolne lepingu rikkumine ei ole vabandatav. Kostja enda tegevust ei saa vääramatu jõu asjaoluks lugeda. Kostja ei ole sattunud olukorda, kus tal on objektiivsel põhjusel takistatud hagejaga sõlmitud lepingu kohane täitmine. Kostjal oli võimalik ise otsustada, kas kasutada hagejale kuuluvat bussi lepingus märgitud eesmärgil või muul viisil. Kostja oma aktiivse tegevusega otsustas kasutada hagejale kuuluvat bussi ning bussi aktiivne kasutamine oli kostja mõjupiirkonnas olev asjaolu, seega ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt objektiivne. Kostjal oli võimalik riigivaraks olevat bussi mitte kasutada muuks veoks.
12.Asjaolu, et kostjale kuuluvatel bussidel tekkis rike, ei ole rikkumise vabandatavuse aluseks vääramatu jõu tõttu, sest eelnimetatud asjaolu ei takistanud kostjal hageja ja
3(5)
kostja vahelise kohustuse täitmist (hagejale kuuluva bussi eesmärgipärast kasutamist). Vääramatu jõud võib olla vabandatavuse aluseks kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse rikkumise puhul, kui kostjale kuuluvate busside rikke tõttu ei olnud kostjal võimalik täita oma kohustust teostada õpilaste vedu Sakku. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et lepingu rikkumine on vabandatav.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teostas lasterühma vedades juhuvedu või mitte. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määruse nr 141 § 11 lõige 3 sätestab, et juhuveo korras veetakse ühise eesmärgi (turism, kontserdi- ja teatrikülastused jm) nimel tellija või vedaja algatusel eelnevalt moodustatud sõitjaterühma ühekordse tellimuse või tellija ning vedaja vahelise lepingu alusel. Seega on juhuveo teostamise aluseks pooltevaheline kokkulepe. Hageja ja kostja poolt väljatoodud asjaoludest sellise kokkuleppe olemasolu ei nähtu.
14.Kahju tegelik tekkimine ei ole leppetrahvi nõude esitamise aluseks. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, kas hagejale võis tegelikult tekkida kahju, kui kostja vedas 16.05.2013 lasterühma tema valduses oleva maakonnaliini bussiga Iveco Irisbus Crossway F2B Eesti Vabaõhumuuseumi juurest Saku alevikku. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lõige 1). Ka pooltevahelises lepingus on sätestatud, et trahv on rahaline sanktsioon lepingu mittetäieliku või mittekohase täitmise eest, mis on suunatud lepingust tuleneva kohustuse täitmisele sundimiseks ning mis kuulub tasumisele täiendavalt lisaks lepingu mittetäieliku või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamisele (pooltevahelise lepingu üldmõisted). Leppetrahvi eesmärgiks on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist ja sundida võlgnikku kohustuse täitmisele. Leppetrahvi tasumise kohustuse saabumise tingimuseks on lepingu rikkumine kostja poolt.
15.Lepingu punkti 3.12 esimene lause sätestab, et punktide 3.1-3.5 ja 3.7-3.9 mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on kasutusse andjal õigus nõuda kasutajalt trahvi kuni 1% vara jääkmaksumusest. Hageja on välja toonud, et bussi Iveco Irisbus Crossway F2B soetusmaksumus on 142 655 eurot (käibemaksuta), mis on ka bussi jääkmaksumus. Bussid on kasutusse antud 2013 jaanuaris. Seega 1% bussi jääkmaksumusest on 1426.55 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid bussi jääkmaksumuse osas. Hageja leppetrahvinõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Edasine menetlus
16.Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Maakohus on otsustanud, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 3.1, kuid ei ole tuvastanud, millist kokkulepitud kohustust on kostja rikkunud. Samuti on maakohus ebaõigesti sisustanud vääramatu jõu mõistet. Kohus on vääramatu jõu asjaolude tuvastamisel lähtunud seadusest, kuigi pooled on lepingu punktis 8.1 kokku leppinud, millal on kohustuse rikkumine vabandatav. Seega, isegi kui tegemist oleks olnud lepingurikkumisega (mida ei olnud), oleks rikkumine vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 8.1 vabandatav. Lähtudes üksnes seaduse regulatsioonist, on maakohus alusetult kõrvale jätnud lepingu teksti, st tuvastanud lepingurikkumise, mida pole pooled lepingu rikkumisena kokku leppinud ning mitte arvestanud lepingulise vastutuse piiranguga.
4(5)
Ringkonnakohtu määruse põhjendused
18.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lõike 21 alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
19.Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lõike 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid.
20.TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lõike 1 tähenduses.
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu otsusest, et maakohus oleks kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
22.Kui apellatsioonkaebust menetlusse ei võeta, on apellandil õigus taotleda TsMS § 150 lõike 1 punkti 2 ning lõigete 4 ja 6 alusel kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Sootst
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.