Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) hagi Aktsiaseltsi XXX vastu leppetrahvi 713,28 euro tasumise nõudes
Hagihind
788,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu, registrikood 70001490, aadress Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn) Lepinguline esindaja Martti XXX (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu, registrikood 70001490) osaline loobumine hagist Aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) vastu hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12,48 eurot tasumise nõude osas ning viivise alates 24.09.2013 713,28 eurolt kuni põhinõude täitmiseni protsendina 8,75% aastas tasumise nõude osas.
2.Lõpetada menetlus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12,48 eurot tasumise nõude osas ning viivise alates 24.09.2013 713,28 eurolt kuni põhinõude täitmiseni protsendina 8,75% aastas tasumise nõude osas.
Rahuldada Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu, registrikood 70001490) hagiavaldus Aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) vastu.
4.Välja mõista Aktsiaseltsilt XXX (registrikood XXX) Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu, registrikood 70001490) kasuks 713,28 (seitsesada kolmteist koma kakskümmend kaheksa) eurot. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud 11,65% (üheteistkümne koma kuuekümne viie protsendi) ulatuses Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu, registrikood 70001490) kanda ja 88,35%
(kaheksakümne kaheksa koma kolmekümne viie protsendi) ulatuses Aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) (hageja) esitas 23.09.2013 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi XXX (kostja) vastu (tl-d 1-4). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 713,28 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12,48 eurot ning viivise alates 24.09.2013 713,28 eurolt kuni põhinõude täitmiseni protsendina 8,75% aastas. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 08.01.2013 riigivara kasutusse andmise lepingu nr 13-00134/003. Lepingu kohaselt anti kostja kastusse riigivarana 18 maakonnaliini bussi IVECO IRISBUS Crossway F2B, mille kasutamise eesmärk on vastavalt riigivaraseaduse § 14 lg 1 p-le 3 üksnes avaliku teenusena osutatava reisijateveo teostamine Harju Maakonna bussiliinidel vastavalt XXXMTÜ ja kasutaja vahel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007 artikkel 5 lg 2 kohaselt 18.12.2012 sõlmitud avaliku teenindamise lepingus nr 2-8.1/24 ja nende lisades sätestatule. Maanteeameti ühistranspordiosakonnale laekus 17.05.2013 informatsioon, et kostja valduses olev maakonnaliini buss IVECO IRISBUS Crossway F2B (XXX) teostas 16.05.2013 Eesti Vabaõhumuuseumi juures (aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn) sõitjate juhuvedu majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 11 lg 3 mõttes, vedades lasterühma. Kostja selgituste kohaselt korraldas kostja 16.05.2013 XXX Gümnaasiumi õpilaste vedu Eesti Vabaõhumuuseumist XXX alevikku, Harjumaal. Nii õpilaste veoks planeeritud bussil kui ka asendusbussil tekkis väidetavalt tehniline rike ja kostja transpordikorraldaja otsustas seetõttu teostada juhuvedu hagejale kuuluva bussiga. Kostja on tahtlikult rikkunud pooltevahelise lepingu punktis 3.1 sätestatud riigivara eesmärgipärase kasutamise kohustust, kasutades riigivara juhuveo teostamiseks, kuigi seda on lubatud kasutada üksnes avaliku teenusena osutatava reisijateveo teostamiseks. Hageja on seisukohal, et rikkumine ei ole vabandatav lepingu punkti 8.1 järgi, sest rikkumist ei põhjustanud prognoosimatud või kasutaja tegevusest olenematud asjaolud, vaid kostja transpordikorraldaja teadlik tegevus. Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 3.12 kohaselt on lepingu punkti 3.1.–3.5. ja 3.7.–
3.9.mittetäitmise või mittekohase täitmise korral hagejal õigus nõuda kostjalt trahvi kuni üks protsenti vara jääkmaksumusest. Kostja poolt eelnimetatud punktides sisalduvate kohustuste teistkordsel rikkumisel on hagejal õigus leping üles öelda ning sellega seonduvad kahjud kasutajalt 2 (10)
sisse nõuda. Lepingu rikkumine on toime pandud ühe bussiga. Ühe bussi IVECO IRISBUS Crossway F2B soetusmaksumus on 142 655 eurot (käibemaksuta), mis on ka bussi jääkmaksumus. Bussid on kasutusse antud 2013. aasta jaanuarikuus. Seega 1% bussi jääkmaksumusest on 1426,55 eurot. Hageja nõudis kostjalt lepingupunkti 3.12. alusel trahvi 0,5% ühe bussi jääkmaksumusest ehk 713,28 eurot. Trahv tuli tasuda vastavalt trahvinõudele lisatud arvele nr 80113407 ja tähtajaks oli 08.06.2013. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 12.07.2013 leppetrahvi tasumiseks. Kostja ei ole leppetrahvi hagejale tasunud.
2.Kohus võttis 07.10.2013 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama (tl-d 61-65).
3.28.04.2014 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele (tl-d 96-99). Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja tõi välja järgmise. Hageja on esitanud hagiavalduses asjaoludest omapoolse ülevaate. Kostja nõustub hageja poolt väljatoodud asjaoludega, kuid ei nõustu hageja poolt olukorrale antud õigusliku hinnanguga ja hageja selgitusega „juhuveo“ definitsioonile. Kostja valduses olev buss IVECO (XXX) oli 16.05.2013 tankimas Tallinnas Paldiski mnt tanklas, mis asub Vabaõhumuuseumi lähedal. Buss oli tühi ja pidi sõitma XXX asuvasse bussiparki. Samal ajal oli kostja transportinud XXX Gümnaasiumi õpilased bussiga (mis ei ole riigivara) Tallinnasse Vabaõhumuuseumi ekskurssioonile. Õpilaste tagasiveoks mõeldud bussil tekkis ootamatu tehniline rike ning bussiga ei olnud võimalik õpilasi Sakku transportida. Kostjal oli olemas asendusbuss, kuid asendusbussil tekkis ootamatu tehniline rike ning rohkem varubusse kostjal koheseks kasutamiseks ei olnud. Kuivõrd buss IVECO oli nagunii tühjalt bussiparki sõitmas, palus kostja transpordikorraldaja olukorra lahendamiseks IVECO bussijuhil võtta enne Sakku sõitmist bussi peale tankla lähedalt ka Vabaõhumuuseumi juures ootav lasterühm. 03.06.2013 esitas hageja kostjale 713,28 euro suuruse trahvinõude lepingulise kohustuse rikkumise tõttu koos hoiatusega lepingupunktide teistkordse rikkumise korral leping üles öelda. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on rikkunud lepingu punktis 3.1. sätestatud riigivara eesmärgipärase kasutamise kohustust, kasutades riigivara juhuveo teostamiseks. Kostja on seisukohal, et lepingu punkti 3.1. eesmärk on tagada vara eesmärgipärane kasutamine – juhuvedude keeld on kehtestatud vältimaks olukorda, kus avalik liinivedu jääks nõutud viisil korraldamata, sest bussid on hõivatud juhuvedudega ning tagada riigivara majanduslik säilimine – tuleb vältida busside kulumist ja kütusekulu, mis ei teki avaliku liiniveo otstarbel. Käesoleval juhul oleks buss IVECO samal trajektooril sõitnud ka ilma lasterühmata. Buss oleks sõitnud tühjalt XXX asuvasse bussiparki. Juhuvedu tuleb sisustada kui vedamisteenuse osutamist, milleks on buss eraldi tellitud teatud asukohta, et transportida inimesed teise asukohta. Käesoleval juhul ei saa pidada normiga kaitstavat eesmärki kahjustatuks, sest buss oleks XXX bussiparki sõitnud nagunii. Õpilaste pealevõtmine ei põhjustanud täiendavat kütuse- ega ajakulu. Samuti ei pidanud IVECO buss samal ajal teostama avalikku liinivedu. Selleks, et tuvastada, kas buss teostas juhuvedu, tuleb kindlaks teha esiteks trajektoor, mida buss läbis ainuüksi eesmärgiga teostada juhuvedu ning teiseks kostja tahtlus, et buss nn juhuveotrajektooril sõidaks. Antud sõidu puhul need eeldused täidetud. Tegemist ei olnud juhuveoga, sest buss oleks samal trajektooril sõitnud ka ilma õpilasteta ja kostja ei planeerinud kasutada riigivaraks olevat bussi õpilaste veoks, vaid õpilaste Sakku transportimiseks oli tellitud teine kostjale kuuluv buss. Kuivõrd selle bussi kui ka asendusbussi rikke tõttu oli tekkinud kostjale ettenägematu olukord, nähtub sellest, et kostja ei planeerinud riigivara kasutada laste transportimiseks. Samas ei pidanud kostja õigeks ka lasta kooliõpilastel pikalt oodata kolmanda asendusbussi saabumist, kui samal ajal oli buss IVECO nagunii tühjalt samal trajektooril sõitmas. Juhuveoks ei saa pidada sõitu, mis oleks samal trajektooril toimunud ka ilma lasterühmata. Isegi kui pidada õpilaste vedu lepingu rikkumiseks, on lepingu rikkumine vabandatav vääramatu jõu esinemise tõttu lepingu punkti 8.1. mõttes. Lepingu punkti 8.1. kohaselt vastutavad pooled kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Kuivõrd mitte ainult üks buss, vaid ka asendusbuss oli katki, mis on harukordne ebasoodsate asjaolude kokkulangemine, ei olnud kostjal võimalik sellist olukorda ette näha ja õpilaste transport Sakku lepingu alusel kostjale antud bussi kasutades on vabandatav. Tehniline rike on asjaolu, mida kostjal ei olnud võimalik ette näha. Seega on tegemist
vääramatu jõuga ja võimalik rikkumine on vabandatav, s.o. sellisel juhul puudub alus trahvinõude esitamiseks. Kostja ei tahtnud põhjustada lastele ebamugavust sellega, et nad oleksid pidanud ootama pikka aega Vabaõhumuuseumi juures kolmanda asendusbussi saabumist.
4.13.05.2014 esitas hageja kostja vastuse osas kohtule seisukoha (tl-d 102-104). Hageja tõi välja järgmise. Poolte vahel on vaidlus juhuveo mõiste sisustamises ja selles, kas lepingu rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu. Juhuvedu on defineeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 11 lõikes 3, mille kohaselt veetakse juhuveo korras ühise eesmärgi (turism, kontserdi- ja teatrikülastused jm) nimel tellija või vedaja algatusel eelnevalt moodustatud sõitjaterühma ühekordse tellimuse või tellija ning vedaja vahelise lepingu alusel. Kostja teostas juhuvedu. Kommertsvedudega seotud riske peab kostja kandma ise. Vääramatuks jõuks ei saa pidada busside tehnilisi rikkeid. Kostjapoolne lepingu rikkumine ei ole vabandatav. Hageja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
5.22.05.2014 esitas kostja hageja vastuse osas seisukoha (tl-d 107-109). Kostja on seisukohal, et kostja ei teostanud juhuvedu.
6.25.11.2014 kohtumäärusega määras kohus menetleda asja kirjalikus menetluses (tl 121 ja tl 121 pöördel).
7.25.11.2014 selgitas kohus hagejale asjaolude väljatoomise kohustust ja asjaolude tõendamiskoormist (tl 119). samuti selgitas kohus kostjale lepingu rikkumise vabandatavuse olemust vääramatu jõu esinemise tõttu (tl 119 pöördel).
8.18.12.2014 esitas hageja kohtule vastuse (tl-d 134-136). Hageja loobub viivise nõudest, sealhulgas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudest, kui ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvast viivise nõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 713,28 eurot. Järgnevalt selgitab hageja, milles seisneb vara eesmärgipärane kasutamine ja millist lepingus sätestatud kohustust on kostja rikkunud. Vara eesmärgipärane kasutamine tähendab varaga avaliku liiniveo teostamist. Hageja nõude aluseks oleva lepingu (hagiavalduse lisa 1) punkti 1.3. kohaselt on vara kasutamiseks andmise eesmärk vastavalt riigivaraseaduse (RVS) § 14 lg 1 punktile 3 avaliku teenusena osutatava reisijate veo teostamine Harju Maakonna bussiliinidel. Lepingu punkti 1.5. kohaselt tuleb vara kasutada eesmärgipäraselt, sihtotstarbeliselt, säästlikult ja heaperemehelikult ning üksnes avaliku liiniveo teostamiseks maakonna bussiliinidel vastavalt õigusaktidele ja avaliku teenindamise lepingu (ATL) tingimustele, nõuetele ja korrale. Vara kasutamine on seega piiratud üksnes avaliku teenindamise lepingus sätestatud liinide teenindamisega avaliku teenindamise lepingu lisades olevate sõiduplaanide kohaselt. Seega saab vara kasutamise eesmärk kostja poolt olla üksnes avaliku liiniveo teostamine. Sellist eesmärki kinnitab lisaks eeltoodule ka lepingu punkt 3.10., mille kohaselt on kasutajal (kostjal) lubatud vara kasutada üksnes XXXMTÜ ja kasutaja (kostja) vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingusja nende lisades sätestatud liinide teenindamiseks. See tähendab, et kostjal ei ole õigust vara kasutada mistahes muudel eesmärkidel, sh ka mitte juhuveoks. Isegi juhul, kui mitte käsitleda kostja poolt 16.05.2013 teostatud vedu juhuveona, ei saa olla vaidlust selles, et tegemist ei olnud avaliku liiniveoga. Lepinguga on keelatud teostada mistahes vedu, mis ei ole avalik liinivedu. Järelikult on tegemist lepingu rikkumisega ja iseenesest pole vältimatult vajalik käsitleda 16.05.2013 teostatud vedu just juhuveona. Hageja jääb enda seisukoha juurde, et tegemist oli juhuveoga. Hageja andis antud juhul vara kostja kasutusse üksnes avaliku liiniveo teostamise eesmärgil. Kostja teostas aga 16.05.2013 juhuvedu (vedas lasterühma), mistõttu ei kasutanud kostja vara eesmärgil (avalik liinivedu), milleks see tema kasutusse anti. Seega on kostja rikkunud lepingu punktist 3.1 tulenevat vara eesmärgipärase kasutamise kohustust. Kostja on vara kasutanud eesmärgil, milleks tal lepingu kohaselt õigust ei olnud. Hageja ei pea vajalikuks käesolevas menetluses tõendina esitada XXXMTÜ ja kostja vahel sõlmitud 4 (10)
avaliku teenindamise lepingut nr 2-8.1/24, sest selles ei reguleerita mitte vara kasutamise tingimusi, vaid avaliku veoteenuse tingimusi. Sellest tulenevalt ei ole kõnealune avaliku teenindamise leping otseselt seotud käesoleva vaidlusega ning vara kasutamise eesmärgid ja piirangud on toodud ainult lepingus. Hageja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 713,28 eurot.
9.18.12.2014 esitas kostja kohtule vastuse (tl-d 139, 140). Kostja tõi välja järgmise. Hagejale kuuluva bussi kasutamine oli küll kostja aktiivne tegevus, kuid see ei too automaatselt kaasa seda, et kahe bussi rikki minek ei oleks vääramatu jõu asjaolu. Kostjal oli põhimõtteliselt võimalik tuua ka kolmas buss (esimese ja teise katkiläinud bussi asemele), aga oli objektiivselt võimatu tuua kolmas buss nii kiiresti, et see ei oleks lastele põhjustanud täiendavat ebamugavust. Kostjal ei olnud ühtegi teist bussi võimalik nii kiiresti kasutada, mistõttu põhjustasid objektiivsed asjaolud vajaduse kasutada hagejale kuuluvat bussi. Kostja jääb ka oma varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukoha juurde, et tegemist ei olnud üldse lepingu rikkumisega (mistõttu ei ole vaja hinnata, kas tegemist oli vääramatu jõu asjaoludega). Tegemist ei olnud lepingu rikkumisega sellepärast, et pooltevahelises lepingus ei ole defineeritud, millised tegevused on eesmärgipärased ja millised mitte. Kasutatud buss sõitis nagunii samal trajektooril Sakku bussiparki, mistõttu ei ole tegemist juhuveo korraldamisega, nagu väidab hageja. Asjaolu, et see buss võttis peale teele jäänud lapsed ei ole käsitatav lepingu rikkumisena. Kostjale ei olnud plaanis vedada lapsi selle bussiga, kostjal oli laste veoks teine buss ja juhtumiks, kui lapsi vedanud buss rikki läheb oli spetsiaalselt varubuss. Vaidlusaluse bussi kasutamine ei olnud kostja poolt lepingu rikkumine. Kostja on tõendanud, et tal puudus tahe seda bussi nii kasutada (see ei olnud planeeritud).
10.30.12.2014 esitas hageja kohtule seisukoha kostja vastuse osas (tl-d 145, 146 ). Hageja oma varasemaid seisukohti ei muutnud.
11.30.12.2014 esitas kostja kohtule seisukoha hageja vastuse osas (tl-d 149, 150). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole välja konkreetset lepingutingimust ega asja kasutamise piirangut, mida kostja rikkus ega seda asjaolu tõendanud, mistõttu puudub hagi alus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
12.05.01.2015 esitas kostja kohtule seisukoha hageja hagist osalise loobumise avalduse osas (tld 158, 159). Ühtlasi esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja ja 07.01.2015 menetluskulude nimekirja täpsustava menetlusdokumendi (tl-d 158, 159, 164, 165). Kostja on nõus hagist osalise loobumisega ja palub hagist osalise loobumise vastu võtta. Kostja menetluskulud on järgmised: 1) Hagiga tutvumine, nõupidamine kliendiga ja hagile esialgse vastuse koostamine 14.10.2013 (2 tundi ja 55 minutit). Tunnitasu 76,69 eurot (ei sisalda käibemaksu); 2) Hageja seisukoha ja kohtumäärusega tutvumine ja hagile 28.04.2014 vastuse koostamine (3 tundi ja 30 minutit). Tunnitasu 76,69 eurot (ei sisalda käibemaksu); 3) Hageja dokumendiga tutvumine, nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine ja 22.05.2014 menetlusdokumendi koostamine (4 tundi ja 49 minutit). Tunnitasu 115,05 eurot (ei sisalda käibemaksu); 4) Kohtunõudega tutvumine, 18.12.2014 vastuse koostamine kohtunõudele (2 tundi ja 21 minutit). Tunnitasu 115,05 eurot (ei sisalda käibemaksu); 5) Hageja seisukohaga tutvumine, 30.12.2014 vastuse koostamine hageja seisukohale (1 tund ja 40 minutit). Tunnitasu 115,05 eurot (ei sisalda käibemaksu). Menetluskulud on kokku 1323,56 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (tl 159).
13.12.01.2015 esitas hageja kohtule seisukoha kostja menetluskulude nimekirja osas. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on ebamõistlikult suured ja ebaproportsionaalsed. Hageja on seisukohal, et kostja vajalike menetluskulude suurus ei tohiks ületada 360 eurot. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
14.Esmalt lahendab kohus hageja hagist osalise loobumise avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja esitas 18.12.2014 hagist osalise loobumise avalduse kirjalikus avalduses (tl-d 134-136). Hageja loobub viivise nõudest, sealhulgas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudest, kui ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvast viivise nõudest. Kohus võttis avalduse toimikusse. Kostja on nõus hagist osalise loobumisega ja palub hagist osalise loobumise vastu võtta. TsMS § 428 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist osaline loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist osaline loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist osalise loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12,48 eurot osas ning viivise alates 24.09.2013 713,28 eurolt kuni põhinõude täitmiseni protsendina 8,75% aastas osas.
15.Järgnevalt lahendab kohus hageja hagiavalduses esitatud leppetrahvi nõude. Kohus menetleb hagiavaldust lihtmenetluses, mistõttu võib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
16.Kohus tuvastab hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes ning TsMS § 231 lg 4 alusel, et vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 08.01.2013 lepingu nr 13-00134/003 (tl-d 1, 5-26, 97); - kostja kastusse on antud riigivarana muuhulgas buss IVECO IRISBUS Crossway F2B (tl-d 1, 5, 97); - 16.05.2013 vedas kostja lasterühma tema valduses oleva maakonnaliini bussiga IVECO IRISBUS Crossway F2B Eesti Vabaõhumuuseumi juurest (aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn) XXX alevikku (tl-d 2, 97, 108).
17.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 713,28 eurot. Hageja tugineb nõude esitamisel lepingu nr 13-00134/003 punktidele 3.1. ja 3.12.
18.Hageja ja kostja sõlmisid lepingu nr 13-00134/003 (leping – tl-d 5-13). Hageja tugineb sellele, et kostja ei kasutanud vara eesmärgipäraselt ja on seetõttu rikkunud pooltevahelise lepingu punkti
3.1.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist lepingu punkti 3.12. alusel. 6 (10)
Hageja on välja toonud järgmised asjaolud. 16.05.2013 teostas kostja tema valduses oleva maakonnaliini bussiga IVECO IRISBUS Crossway F2B (XXX) Eesti Vabaõhumuuseumi juurest XXX alevikku sõitjate (lasterühma) vedu. Kostja on rikkunud riigivara eesmärgipärase kasutamise kohustust, sest riigivara (busse) on lubatud kasutada üksnes avaliku teenusena osutatava reisijateveo teostamiseks. Kostja ei teostanud lasterühma vedades avalikku liinivedu. Kostja tõi välja järgmised asjaolud. 16.05.2013 tankis kostja tema valduses olevat maakonnaliini bussi IVECO IRISBUS Crossway F2B (XXX) Tallinnas Paldiski mnt tanklas, mis asub Vabaõhumuuseumi lähedal. Samal ajal oli kostja transportinud XXX Gümnaasiumi õpilased bussiga (mis ei ole riigivara) Tallinnasse Vabaõhumuuseumisse ekskurssioonile. Õpilaste tagasiveoks mõeldud bussil tekkis tehniline rike ning bussiga ei olnud võimalik õpilasi Sakku transportida. Kostjal oli olemas asendusbuss, kuid ka asendusbussil tekkis tehniline rike ning rohkem varubusse kostjal koheseks kasutamiseks ei olnud. Kostja kasutuses olev maakonnaliini buss IVECO IRISBUS Crossway F2B (XXX) oli tühjalt bussiparki sõitmas, mistõttu võttis kostja enne Sakku sõitmist bussi peale tankla lähedalt Vabaõhumuuseumi juures ootava lasterühma. Kostja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud pooltevahelise lepingu punkti 3.1. Buss IVECO oleks samal trajektooril sõitnud ka ilma lasterühmata. Buss oleks sõitnud tühjalt XXX asuvasse bussiparki. Õpilaste pealevõtmine ei põhjustanud täiendavat kütuse- ega ajakulu. Samuti ei pidanud buss IVECO samal ajal teostama avalikku liinivedu. Lepingu punkt 3.12 sätestab järgmist: „Punktide 3.1.-3.5. ja 3.7.-3.9. mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on Kasutusse andjal õigus nõuda Kasutajalt Trahvi kuni üks (1) protsenti Vara jääkmaksumusest. Kasutaja poolt eelnimetatud punktides sisalduvate kohustuste teistkordsel rikkumisel on Kasutusse andjal õigus Leping üles öelda ning sellega seonduvad kahjud Kasutajalt sisse nõuda.” Lepingu punkt 3.1. sätestab järgmist: „Kasutaja kohustub kasutama Vara eesmärgipäraselt, sihtotstarbeliselt, säästlikult ja heaperemehelikult kooskõlas Vara tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud otstarbega ning hoolikalt järgima muid Vara tootja poolsetest tehnilise hooldus- ja kasutusjuhenditest tulenevaid nõudeid.” Hageja tugineb sellele, et kostja ei kasutanud vara eesmärgipäraselt ja on seetõttu rikkunud pooltevahelise lepingu punkti 3.1. Vara kasutusse andmise eesmärgi sätestab pooltevahelise lepingu punkt 1.3. Nimetatud punkt sätestab järgmist: „Vara kasutamiseks andmise eesmärk on vastavalt RvS § 14 lõikele 1 punktile 3 avaliku teenusena osutatava reisijate veo teostamine Harju Maakonna (edaspidi Maakond) bussiliinidel vastavalt XXXMTÜ ja Kasutaja vahel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007 artikkel 5 lõike 2 kohaselt sõlmitud avaliku teenindamise lepingus (edaspidi ATL) ja nende lisades sätestatule.” Nimetatud punkti kohaselt on vara kasutusse andmise eesmärk avaliku teenusena osutatava reisijate veo teostamine Harju Maakonna bussiliinidel. See tähendab, et riigivara kasutajal (kostjal) on kohustus mitte kasutada busse muuks kui reisijate veo teostamiseks Harju Maakonna bussiliinidel. Kui riigivara kasutaja (kostja) kasutab vara muul eesmärgil, kui avaliku teenusena osutatava reisijate veo teostamiseks, siis on tegemist lepingu mittekohase täitmisega. Pooled ei vaidle selle üle, et 16.05.2013 vedas kostja lasterühma tema valduses oleva maakonnaliini bussiga IVECO IRISBUS Crossway F2B Eesti Vabaõhumuuseumi juurest (aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn) XXX alevikku. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja ei teostanud 16.05.2013 avaliku teenusena osutatavat reisijate vedu Harju Maakonna bussiliinidel, kui kostja vedas maakonnaliini bussiga IVECO IRISBUS Crossway F2B Eesti Vabaõhumuuseumi juurest (aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn) XXX alevikku lasterühma. Kostja teostas vedu, mida ei olnud pooltevalises lepingus kokku lepitud. Seega rikkus kostja pooltevahelise lepingu punkti 3.1.
Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et on täidetud lepingu nr 13-00134/003 punktis 3.12. sätestatud alus kostjalt leppetrahvi nõudmiseks.
19.Kostja on asunud seisukohale, et isegi kui pidada õpilaste vedu lepingu rikkumiseks, on lepingu rikkumine vabandatav vääramatu jõu esinemise tõttu. Kostja tõi välja järgmise. Kuivõrd mitte ainult üks buss, vaid ka asendusbuss oli katki, mis on harukordne ebasoodsate asjaolude kokkulangemine, ei olnud kostjal võimalik sellist olukorda ette näha ja õpilaste transport Sakku lepingu alusel kostjale antud bussi kasutades on vabandatav. Kostja on seisukohal, et tehniline rike on asjaolu, mida kostjal ei olnud võimalik ette näha. Seega on tegemist vääramatu jõuga ja võimalik rikkumine on vabandatav. Kostja ei tahtnud põhjustada lastele ebamugavust sellega, et nad oleksid pidanud ootama pikka aega Vabaõhumuuseumi juures kolmanda asendusbussi saabumist. Kostja viitab pooltevahelise lepingu punktile 8.1. Lepingu p 8.1. sätestab järgmist: „Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.“ Kohus on seisukohal, et vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu oli väljaspool kostja mõjuulatust. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud kostja mõjutada. Seda, kas kostja sai mingit asjaolu mõjutada või mitte, tuleb otsustada objektiivsete kriteeriumite järgi. Rikkumise vabandatavuse puhul kontrollib kohus, kas esines asjaolu, mis takistas kohustuse täitmist (vääramatu jõud) ja kas selle asjaolu tekkepõhjus oli objektiivne, s.t kostja ei ole seda oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei olnud tegemist vääramatu jõuga ja kostjapoolne lepingu rikkumine ei ole vabandatav. Kostja enda tegevust ei saa vääramatu jõu asjaoluks lugeda. Kostja ei ole sattunud olukorda, kus tal on objektiivsel põhjusel takistatud hagejaga sõlmitud lepingu kohane täitmine. Kostjal oli võimalik ise otsustada, kas kasutada hagejale kuuluvat bussi lepingus märgitud eesmärgil või muul viisil. Kostja oma aktiivse tegevusega otsustas kasutada hagejale kuuluvat bussi ning bussi aktiivne kasutamine oli kostja mõjupiirkonnas olev asjaolu, seega ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt objektiivne. Kostjal oli võimalik riigivaraks olevat bussi mitte kasutada muuks veoks. Kohus on eelnimetatud asjaolusid kostjale selgitanud (tl 119 pöördel). Kui kostjale kuuluvatel bussidel tekkis ootamatult rike, siis kostjale kuuluvate busside rikke osas võis olla tegemist vääramatu jõuga, ja sellest tulenevalt võis kostjal olla takistus oma kohustuse täitmiseks, mis tulenes kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust teostada õpilaste vedu Sakku (näiteks kostjale kuuluvate busside rikke tõttu ei olnud kostjal võimalik täita oma kohustust teostada õpilaste vedu Sakku, mistõttu võis kostja rikkuda kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingut). Asjaolu, et kostjale kuuluvatel bussidel tekkis rike, ei ole käesolevas asjas rikkumise vabandatavuse aluseks vääramatu jõu tõttu, sest eelnimetatud asjaolu ei takistanud kostjal hageja ja kostja vahelise kohustuse täitmist (hagejale kuuluva bussi eesmärgipärast kasutamist). Vääramatu jõud võib olla vabandatavuse aluseks kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse rikkumise puhul, kui kostjale kuuluvate busside rikke tõttu ei olnud kostjal võimalik täita oma kohustust teostada õpilaste vedu Sakku. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei olnud tegemist vääramatu jõuga ja kostjapoolne lepingu rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et lepingu rikkumine on vabandatav. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostjapoolne lepingu rikkumine ei ole vabandatav.
20.Järgnevalt vastab kohus teistele hageja ja kostja poolt väljatoodud seisukohtadele. Samuti analüüsib kohus teisi kostja vastuväiteid hageja nõudele. 8 (10)
20.1.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teostas lasterühma vedades juhuvedu või mitte. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määruse nr 141 § 11 lg 3 sätestab, et juhuveo korras veetakse ühise eesmärgi (turism, kontserdi- ja teatrikülastused jm) nimel tellija või vedaja algatusel eelnevalt moodustatud sõitjaterühma ühekordse tellimuse või tellija ning vedaja vahelise lepingu alusel. Seega on juhuveo teostamise aluseks pooltevaheline kokkulepe. Hageja ja kostja poolt väljatoodud asjaoludest sellise kokkuleppe olemasolu ei nähtu. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole oluline see, kas kostja teostas juhuvedu või mitte. Asja sisulisel lahendamisel kontrollib kohus, kas kostja on rikkunud pooltevahelist lepingut ja kas selle rikkumise puhul on ette nähtud leppetrahv.
20.2.Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada normiga kaitstavat eesmärki kahjustatuks, sest buss oleks XXX bussiparki sõitnud nagunii. Õpilaste pealevõtmine ei põhjustanud täiendavat kütuse- ega ajakulu. Samuti ei pidanud IVECO buss samal ajal teostama avalikku liinivedu. Buss oleks samal trajektooril sõitnud ka ilma õpilasteta ja kostja ei planeerinud kasutada riigivaraks olevat bussi õpilaste veoks, vaid õpilaste Sakku transportimiseks oli tellitud teine kostjale kuuluv buss. Kuivõrd selle bussi kui ka asendusbussi rikke tõttu oli tekkinud kostjale ettenägematu olukord, nähtub sellest, et kostja ei planeerinud riigivara kasutada laste transportimiseks. Samas ei pidanud kostja õigeks ka lasta kooliõpilastel pikalt oodata kolmanda asendusbussi saabumist, kui samal ajal oli buss IVECO nagunii tühjalt samal trajektooril sõitmas. Kahju tegelik tekkimine ei ole leppetrahvi nõude esitamise aluseks. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, kas hagejale võis tegelikult tekkida kahju, kui kostja vedas 16.05.2013 lasterühma tema valduses oleva maakonnaliini bussiga IVECO IRISBUS Crossway F2B Eesti Vabaõhumuuseumi juurest (aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn) XXX alevikku. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Ka pooltevahelises lepingus on sätestatud, et trahv on rahaline sanktsioon lepingu mittetäieliku või mittekohase täitmise eest, mis on suunatud lepingust tuleneva kohustuse täitmisele sundimiseks ning mis kuulub tasumisele täiendavalt lisaks lepingu mittetäieliku või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamisele (pooltevahelise lepingu üldmõisted, tl 5). Kohus selgitab, et leppetrahvi eesmärgiks on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist ja sundida võlgnikku kohustuse täitmisele. Leppetrahvi tasumise kohustuse saabumise tingimuseks on lepingu rikkumine kostja poolt. Seega kontrollib kohus asja sisulisel lahendamisel, kas kostja on rikkunud pooltevahelist lepingut ja kas selle rikkumise puhul on ette nähtud leppetrahv.
21.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 713,28 eurot. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Eelnevalt tuvastas kohus, et täidetud on lepingu nr 13-00134/003 punktis
3.12.sätestatud alus kostjalt leppetrahvi nõudmiseks. Samuti tuvastas kohus, et kostjapoolne lepingu rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Lepingu punkt 3.12 esimene lause sätestab järgmist: „Punktide 3.1.-3.5. ja 3.7.-3.9. mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on Kasutusse andjal õigus nõuda Kasutajalt Trahvi kuni üks (1) protsenti Vara jääkmaksumusest. Hageja on välja toonud, et bussi IVECO IRISBUS Crossway F2B soetusmaksumus on 142 655 eurot (käibemaksuta), mis on ka bussi jääkmaksumus. Bussid on kasutusse antud 2013. aasta jaanuaris. Seega 1% bussi jääkmaksumusest on 1426,55 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingupunkti 3.12. alusel trahvi 0,5% ühe bussi jääkmaksumusest ehk 713,28 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid bussi jääkmaksumuse osas. Hageja leppetrahvinõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab hageja kasuks kostjalt välja leppetrahvi 713,28 eurot.
23.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas 18.12.2014 hagist osalise loobumise avalduse. Hageja loobus viivise nõudest, sealhulgas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudest, kui ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvast viivise nõudest. Kohus võttis hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12,48 eurot osas ning viivise alates 24.09.2013 713,28 eurolt kuni põhinõude täitmiseni protsendina 8,75% aastas osas. Hagist osalise loobumise osas jätab kohus menetluskulud vastavalt TsMS §-le 168 lg 4 hageja kanda. TsMS 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pärast loobumise vastuvõtmist rahuldas kohus hagiavalduse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Kohus jätab hagi rahuldamise osas menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus võttis hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12,48 eurot nõude tasumise osas ning viivise alates 24.09.2013 713,28 eurolt kuni põhinõude täitmiseni protsendina 8,75% aastas nõude tasumise osas (sellest on otsuse tegemise päevaga (13.01.2015) sissenõutavaks muutunud 81,56 eurot. Kokku seega 94,04 eurot (nõude suurus osalise loobumise osas). Hageja palus kostjalt välja mõista 713,28 eurot (nõude suurus hagi rahuldamise osas). Eeltoodust tulenevalt oli hagi lahendamise päeva seisuga hageja nõue kostja vastu kokku 807,32 eurot. Nimetatud nõude osas rahuldati hagi 713,28 euro ulatuses. Hageja nõue 713,28 eurot moodustab kogunõudest 88,35%. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 88,35% ulatuses kostja kanda ja 11,65% ulatuses hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 05.01.2015 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja ja 07.01.2015 menetluskulude nimekirja täpsustava menetlusdokumendi (tl-d 158, 159, 164, 165). 12.01.2015 esitas hageja kohtule seisukoha kostja menetluskulude nimekirja osas. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on ebamõistlikult suured ja ebaproportsionaalsed. Hageja on seisukohal, et kostja vajalike menetluskulude suurus ei tohiks ületada 360 eurot. Kuivõrd hageja on esitanud kostja menetluskulude nimekirja osas vastuväited, on kohtul vajalik põhjalikult analüüsida, millises osas on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Kohtul ei ole võimalik kostja menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit ühe päevaga (hageja esitas seisukoha 12.01.2015 ja kohtuotsuse kuulutamise ajaks on 13.01.2015). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.