Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

täitmiseks ning avaldajal puuduvad rahalised vahendid oma õiguste kaitseks. Asjast taotlejale tulenevaks võimalikuks kasuks on eestkostja määramine ja sõlmitud krediidilepingute tühistamine. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. KoKo Riigi õigusabi taotlusest, selle lisadest ning riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt taotleja ei tööta. Taotlejal ülalpeetavad puuduvad. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igakuine sissetulek on 1341 eurot, mis koosneb taotleja sotsiaaltoetusest, taotleja ja tema vanemate pensionist ning taotleja vanemate palgast ja haigushüvitisest. Taotleja vanematele kuulub nende eluasemeks olev korter asukohaga XXX, Tallinn. Taotlejale ei kuulu mootorsõidukeid ega muud olulist vara. Taotlejal on arvelduskontod AS-is SEB Pank ja Swedbank AS, jääk puudub. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused 1 kuu kohta on eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 500 eurot, sidekulud 30 eurot, tervishoiukulud 150 eurot, muud vältimatud püsikulutused (riided, hügieen, kodutarbed, koer, muu) kokku 461 eurot. Kohus on taotleja majandusliku seisundi hindamiseks teinud päringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse, Eesti Väärtpaberikeskusesse, Maksu- ja Tolliametisse ning krediidiasutustesse. Päringud kinnitavad taotluses märgitut. Päringute kohaselt omab taotleja AS-is SEB Pank arvelduskontot, millel jääk 16.02.2015 seisuga puudub ja ajavahemikus 16.10.2014-16.02.2015 tehinguid ei ole. Taotleja Swedbank AS-is asuva arvelduskonto lõppjääk seisuga 10.02.2015 on 6,32 eurot ja ajavahemikus 01.10.2014-06.02.2015 on arvelduskontole laekunud 877,76 eurot, mis koosneb pensionist, sotsiaaltoetusest ja Eesti Töötukassa sõidutoetusest. RÕS § 14 lg-s 1 on sätestatud, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. RÕS § 14 lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kohus on tuvastanud, et registritesse kantud muu vara, millele saaks raskusteta sissenõuet pöörata, taotlejal puudub. Taotlejale vanematele kuulub kinnistu, s.o korter asukohaga XXX Tallinnas ning mootorsõiduk Ford Sierra, ehitusaasta 1983. Kohtu hinnangul on taotleja vanematele kuuluv kinnisvara ja sõiduk õiglases suhtes taotleja perekonna suuruse ning sissetulekuga. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulek on sama suur, kui nende vältimatud püsikulutused 1 kuu kohta. Kohus on seisukohal, et XXX ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. RÕS § 8 kohaselt antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Arvestades taotleja majanduslikku seisundit, leiab kohus, et XXX tuleb anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Taotlusest nähtuvalt soovib XXX riigi õigusabi tsiviilkohtumenetluses nii isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kui ka õigusdokumendi koostamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleva taotluse puhul on vajalik, et riigi õigusabi osutaja esmalt hindab taotluses toodud asjaolusid isiku õigusnõustamisena. Õigusnõustamise eesmärk on välja selgitada nõude olemasolu, võimalikud lahendused, võimalikud kohtusse pöördumise alused ja perspektiivikus. Seejärel arvestades RÕS §-s 17 sätestatut on võimalik jätkata riigiõigusabi andmiste eelduste olemasolul taotlejale õigusabi andmist isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus selgitab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud RÕS § 17 lg 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Kohus selgitab, et kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud RÕS § 27 lõikes 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus RÕS § 28 lg 1 kohaselt Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Kohus hoiatab, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus RÕS § 29 lg 1 kohaselt Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses. Sama sätte lg 2 järgi mõistab kohus lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvutatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest. Kohtu taotlusel nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi Advokatuur. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile justiitsministri määrusega kehtestatud korras. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.