Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.03.2006 käenduslepingu nr KÄ260316LT, millega käendaja võtab vastutuse kapitalirendilepingust nr 260316LT tulenevate LVI-TÖÖD OÜ (ärinimi muudetud Velmac OÜ-ks) kohustuste täitmise eest, sh liisingumaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 338 013.00 krooni, s.o 21 602.97 eurot. Hageja ja liisinguvõtja sõlmisid 16.03.2006 kasutusrendilepingu nr 260316LT (edaspidi leping), mille kohaselt liisinguvõtja võttis liisingusse kaubiku Vivaro Van L2 1,9 CDTI (74 kW) 2006 ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15.04.2011. Liisinguvõtja jättis detsembrist 2009 kuni märtsini 2010 tasumata vara rendi- ja intressimaksed vastavalt lepingu maksegraafikus kokkulepitud tähtajale ja vastavalt liisinguvõtjale esitatud arvetele ning kindlustusmaksed vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule. Hageja edastas 08.03.2010 liisinguvõtjale vara tagastamise nõude. Liisinguvõtja vara ei tagastanud, vara tagastamine ei õnnestunud ka hageja lepingupartneril OÜ-l Reeborn, mistõttu hagejal ei ole olnud võimalik lepingu objektiks olnud sõidukit võõrandada. Lepingu ülesütlemisest tulenevad nõuded on vara jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga 6 104.52 eurot, tasumata vara rendimaksed 976.02 eurot, tasumata liiklus- ja kaskokindlustusmaksed kuni lepingu ülesütlemiseni 215.76 eurot, tasumata kindlustusmaksed pärast lepingu ülesütlemist 627.56 eurot, kokku 7923.86 eurot, lisaks intressimaksed 109.15 eurot. Hageja arvestab viiviseid lepingujärgse viivise määraga 0,5% päevas. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised arvestab hageja alates 08.03.2011 (7 923.86 eurot * 0,5% * 1028 tasumisega viivitatud päeva = 40 728.64 eurot). Hageja vähendab hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõuet 7 923.86 euroni ning loobub täiendava viivise nõudest. Kostja vastustab võla tasumise eest käenduslepingu alusel. Hageja ei tunnista kostja poolt 05.04.2010 tasutud 12 500 Eesti krooni suuruse makse tegemist käesoleva hagi aluseks olevate aegumata arvete tasumiseks. Hageja on saanud nimetatud summa, kuid ta on selle maksega lugenud kaetuks liisinguvõtja Velmac OÜ poolt hagejale tasumata kohustused perioodil 15.12.2009-04.03.2010, mis tulenesid Velmac OÜ võla tasumise kokkuleppest nr 290429VE, kasutusrendilepingust nr

260316LT ja kasutusrendilepingust nr 270413VE vastavalt hageja poolt lepingute alusel esitatud arvetele. Hageja vaidleb vastu kostja taotlusele viivise vähendamiseks. Kostja on jätnud oma kohustuse pika aja jooksul täitmata. Viivise väljamõistmine põhivõla ulatuses on kooskõlas kohtupraktikaga ja ei ole vastuolus heade kommetega. Puudub igasugune alus viivise vähendamiseks. Vaheotsus Kostja esitas hageja kõikidele nõuetele aegumise vastuväite. Tartu Maakohus tegi 15.05.2014 vaheotsuse, millega kohaldas aegumist 6 968.19 euro suuruse põhivõla ja vastavas ulatuses viivise nõudele. Maakohtu vaheotsuse kohaselt olid aegumata hageja nõuded 05.01.2010 arve nr 20100105739 alusel summas 355.15 eurot, 03.02.2010 arve nr 20100208694 alusel summas 355.15 eurot ja 04.03.2010 arve nr 20100307668 alusel summas 354.51 eurot, kokku 1064.81 eurot ning vastavas ulatuses viivise väljamõistmise osas. Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2014 otsusega tühistati maakohtu otsus aegumise kohaldamiseks 627.56 euro suurusele kindlustusmaksete nõudele, muus osas jäeti vaheotsus muutmata. Aegumata on seega põhivõlg 1 692.37 eurot ja vastavas ulatuses viivis. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses ei vaidlusta hageja ja Velmac OÜ (endine ärinimi LVITööd OÜ) vahel 16.03.2006 kasutusrendilepingu nr 260316LT sõlmimist ning samal kuupäeval hageja ja kostja vahel käenduslepingu nr KÄ-260316LT sõlmimist. Pärast vaheotsuse tegemist esitatud vastuses tunnistab kostja õigeks hageja aegumata põhinõude 893.47 euro ulatuses. Kostja ei tunnista hageja nõuet aegumata arvete osas summas 798.89 euro, sest 05.04.2010 tegi kostja hagejale makse summas 12 500 Eesti krooni (798.89 eurot). Selgituseks on küll märgitud „rahaline sissemakse“, kuid hageja esitatud arvetel on märgitud sama viitenumber, mis on kostja maksekorraldusel. Nimetatut arvesse võttes on kehtiva põhinõude täpne saldo 893.47 eurot. Kostja on seisukohal, et kasutusrendilepingus kokku lepitud viivise määr 0,5 % viivitatud summalt päevas on ebamõistlikult suur. Viisvisenõue on esitatud rohkem kui 3 aastat pärast aegumata kohustuse (rendimaksete arved) sissenõutavaks muutumist. Kostja palub vähendada viivist VÕS §-s 113 2. lauses sätestatud määrani. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

ulatuses VÕS § 108 lg 1 alusel ning tunnistab kohtuotsuse selles ulatuses viivitamata täidetavaks vastavalt TsMS §-s § 468 lg 1 p 1 sätestatule.

lõppemist

Hageja poolt esitatud 05.01.2010 arve nr 20100105739, 03.02.2010 arve nr 20100208694 ja 04.03.2010 arve nr 20100307668 alusel tasumata rendimaksete ja intressi hüvitamiseks (903 eurot lahutada õigeks võetud 893.47 eurot) 9.53 euro väljamõistmise nõue kuulub samuti rahuldamisele. VÕS § 88 lg 1 kohaselt võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kostja arvates on ta maksekorraldusel (tl 80) viitenumbri märkimisega määranud ära, millise kohustuse katteks on tasutud 12 500 eurot selgitusega „Sularaha sissemakse“. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ainult viitenumbri märkimisega määranud ära, millise rahalise kohustuse katteks on sissemakse tehtud. Tl 29-34 olevate arvete kohaselt kuulus viitenumbriga 110750530008 tasumisele kasutusrendilepingu 260316LT kuumakse, kindlustusmakse 260316LT-E7, kindlustusmakse 260316LT-E8, kasutusrendilepingu 270413VE kuumakse, kindlustusmakse 270413VE-E3, kindlustusmakse 270413VE-E4 ning suures summas viiviseid varasemalt tasumata arvetelt. Ilma täpsema selgituseta ei ole võimalik aru saada, millist kohustust on kostja soovinud sularaha sissemaksega täita. Hageja esitatud arvestuse kohaselt on hageja lugenud tasutud summa ulatuses kaetuks sissenõutavaks muutunud viivised. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohtupraktika kohaselt hõlmab mõiste „intress“ nii tasu laenuks antud raha kasutamise eest kui ka viivist kohustuse täitmata jätmise korral (viivitusintress). Seega ei ole kostja tasunud maksegraafiku järgset rendimakset enne kasutusrendilepingu ülesütlemist ka õigeks võtmata 9.53 euro ulatuses ning nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.

Hageja menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 600 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabi kulu 1 262.25 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2 462.25 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele kohtu määratud tähtajaks vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud esitatud suuruses põhjendatud. Kohtumenetlus on kestnud üle ühe aasta, kohus on teinud asjas vaheotsuse, mis on apelleeritud ringkonnakohtus. Hageja esindaja on esitanud lisaks hagiavaldusele apellatsioonkaebuse vaheotsusele, sisulised vastuväited kostja vastusele ja seisukoha kirjalikus menetluses. Kostja on esitanud omapoolse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise nõude summas 3 337.20 eurot. Taotlusele lisatud European Legal Office OÜ arve kohaselt on klient Sven Vähile osutatud kokku 7 konsultatsiooni tsiviilasjas 2-13-61702. Kes S. Vähit konsulteeris, arvelt ei nähtu. Ühtegi esindaja poolt allkirjastatud dokumenti kostja kohtule esitanud ei ole. Hageja esindaja vaidleb vastu kostja õigusabi kuludele, sest kostjal ei ole kohtumenetluses olnud lepingulist esindajat. Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata. Riigikohtu lahendi 3-2-1-80-11 p 23 kohaselt õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-63-10, p 12). Kostja ei ole tõendanud lepingulise esindaja tegevust kohtumenetluses, esitatud pole ühtegi sellekohast dokumenti, millest nähtuks esindaja isik, seetõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas väidetud esindaja vastab TsMS §-s 218 lg 1 sätestatud kriteeriumitele. Tartu Ringkonnakohtu vaheotsuse kohaselt on menetluskulude jaotus jäetud määrata Tartu Maakohtule lõpplahendi tegemisel. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jagada proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga, tulenevalt TsMS § 163 lg 1 sätestatust. Kohus rahuldab hageja poolt 30.12.2013 kohtule esitatud 15 956.87 euro suuruse nõude 2 129.64 euro, so 13,3 % ulatuses, mistõttu hageja kanda jääb 86,7 % kõikidest menetluskuludest. Kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on seega (2462.25 x 13,3 %) 327.48 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõistetavalt menetluskulult viivise välja mõistmist VÕS §-s 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Esitatud taotlus on seaduslik ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.