Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (10)

2-13-13868 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE KIRJELDAV OSA

1.1

Hageja seisukoht ja taotlus

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ XXX 26.01.2007. a kasutusrendilepingu nr XXX (leping nr 1), mille kohaselt OÜ XXX liisis hagejalt ekskavaator-laaduri Hidromek 102S ning kohustus tasuma hagejale rendimakseid lepingus kokkulepitu ja maksegraafiku järgi. Lepingu tähtajaks oli 25.02.2012. a. Hageja ja kostja sõlmisid 26.01.2007. a käenduslepingu nr KÄ-XXX-1, mille alusel kostja võttis endale kohustuse tagada hageja ja OÜ XXX vahel lepingu nr 1 nõuetekohane täitmine maksimumsummas 981 760 krooni (62 745,90 eurot). Hageja ja OÜ XXX sõlmisid 11.05.2007. a kapitalirendilepingu nr XXX (leping nr 2), mille kohaselt OÜ XXX liisis hagejalt roomikekskavaatori Neuson 3503 ning kohustus tasuma hagejale rendimakseid lepingus kokkulepitu ja maksegraafiku järgi. Selle lepingu tähtajaks oli 25.05.2012. a. Hageja ja kostja sõlmisid 11.05.2007. a käenduslepingu nr KÄ-XXX-1, mille alusel kostja võttis endale kohustuse tagada lepingu nr 2 nõuetekohane täitmine maksimumsummas 838 407,79 krooni (53 584,02 eurot). Hageja ja OÜ XXX sõlmisid 23.12.2009. a võla tasumise kokkuleppe nr XXX (leping nr 3) lepingutest nr 1 ja 2 tuleneva võlgnevuse tunnistamise kohta, mille kohaselt oli OÜ XXX poolt tähtajaks tasumata võlgnevus hageja ees 147 649,20 krooni (9436,50 eurot). OÜ XXX kohustus tasuma hagejale võlgnevuse kokkulepitu ja maksegraafiku järgi. Lepingu nr 3 mittetäitmine OÜ XXX poolt andis hagejale õiguse lõpetada ennetähtaegselt kõik OÜ-ga XXX sõlmitud lepingud. Hageja ja kostja sõlmisid 23.12.2009. a käenduslepingu nr KÄXXX-1, mille alusel kostja võttis endale kohustuse tagada lepingu nr 3 nõuetekohane täitmine maksimumsummas 191 943,96 krooni (12 267,45 eurot). Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja lepingust nr 1 tuleneva võlgnevuse 6077,31 eurot, intressi 231,87 eurot ja viivise 6077,31 eurot. Hageja arvestuse kohaselt tulenes talle sellest lepingust kostja vastu 31 386,49 euro suurune nõue, millest tuleb maha arvata ekskavaator-laaduri müügist saadud 19 000 eurot. Hageja nõue 31 386,49 eurot moodustas vara soetusmaksumuse tasumata osast 21 709,74 eurot, tasumata kuumaksetest 2060,48 eurot, tasumata intressimaksetest 231,87 eurot, vara tagastamise ja võõrandamise kulust 1307,09 eurot ning 6077,31 euro suurusest viivisest. 2 (10)

2-13-13868 Hageja palus kostjalt välja mõista lepingust nr 2 tuleneva võlgnevuse 15 729,64 eurot, intressi 200,37 eurot ja viivise 1804,81 eurot. Hageja arvestuse kohaselt tulenes talle sellest lepingust kostja vastu 17 734,82 euro suurune nõue. Hageja nõue 17 734,82 eurot koosnes vara soetusmaksumuse tasumata osast 13 924,83 eurot, tasumata kuumaksetest 1804,81 eurot, tasumata intressimaksetest 200,37 eurot ja 1804,81 euro suurusest viivisest. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingust nr 3 tuleneva võlgnevuse 9436,50 eurot, intressi 279,76 eurot ja viivise 2138,40 eurot ning täiendavad viivised 723,31, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

Kostja seisukoht

Kostja on oma vastuses hagiavaldusele tuginenud sellele, et liisingulepingud on kehtivad ja tema kui käendaja vastu ei ole nõue muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid lepingute ülesütlemise ega nende liisinguvõtjale OÜ XXX kättetoimetamise kohta. Samuti väidab kostja, et hageja on võõrandanud ekskavaator-laaduri liiga odavalt (alla selle turuväärtuse) ning roomikekskavaatori osas ei ole hageja näidanud, mida ta on teinud selle valduse taastamiseks. Lisaks on kostja arvates tema võla tasumise kokkuleppe käendus lõpetanud varasemad käendused ja seetõttu ulatub käenduse maksimumvastutus ca 12 000 euroni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDAV OSA

2.1

Asjaolud milles vaidlus puudub

Vaidlust ei ole selles, et hageja sõlmis OÜ-ga XXX 26.01.2007. a kasutusrendilepingu nr XXX (edaspidi Leping nr 1), mille kohaselt OÜ XXX liisis hagejalt ekskavaator-laaduri Hidromek 102S (edaspidi Vara 1) ning kohustus tasuma hagejale rendimakseid lepingus kokkulepitu ja maksegraafiku järgi. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et ta käendas nimetatud lepingus tulenevat OÜ XXX kohustust. Samuti ei ole vaidlust selles, et Hageja ja OÜ XXX sõlmisid 11.05.2007. a kapitalirendilepingu nr XXX (edaspidi Leping nr 2), mille kohaselt OÜ XXX liisis hagejalt roomikekskavaatori Neuson 3503 (edaspidi Vara 2) ning kohustus tasuma hagejale rendimakseid lepingus kokkulepitu ja maksegraafiku järgi. Kostja ei ole vaielnud ka seda asjaolu, et ta käendas nimetatud lepingus tulenevat OÜ XXX kohustust. Samuti ei ole vaidlust selles, et Hageja ja OÜ XXX sõlmisid 23.12.2009. a võla tasumise kokkuleppe nr XXX (edaspidi Leping nr 3) lepingutest nr 1 ja 2 tuleneva võlgnevuse tunnistamise kohta, mille kohaselt oli OÜ XXX poolt tähtajaks tasumata võlgnevus hageja ees 147 649,20 krooni (9436,50 eurot). OÜ XXX kohustus tasuma hagejale võlgnevuse kokkulepitu ja maksegraafiku järgi. Kostja ei ole vaielnud ka seda asjaolu, et ta käendas nimetatud lepingus tulenevat OÜ XXX kohustust. Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ-le XXX anti üle Lepingu 1 objektiks olev laadur Hidromek 102S ja Lepingu 2 objektiks olev roomikekskavaator Neuson 3503. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja sai Lepingu 1 objektiks oleva laadur Hidromek 102S tagasi kasutades vara tagastusteenust.

3 (10)

2-13-13868 Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et XXX OÜ ei tasunud lepingutest tulenevaid makseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal. Küll aga leiab kostja, et liisinglepingud on kehtivad ja liisinglepingutest tulenevad nõuded ei ole muutunud ei liisinguvõtjale ega käendajale sissenõutavaks, sest hageja ei ole tõendanud lepingute ülesütlemist ja ülesütlemise tahteavalduse kättetoimetamist OÜ-le XXX ning, et tulenevalt Lepingu 3 tagamiseks sõlmitud käenduslepingust piirdub tema vastutus ca 12 000 euroga. Kohus leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2.2

Lepingute 1, 2 ja 3 vahelised suhted

Kõigepealt analüüsib kohus Lepingute 1 ja 2 suhteid Lepinguga 3. Leping 3 ehk võla tasumise kokkuleppe nr XXX (tl 45) objektiks on Liisinguandja ja Liisinguvõtja vahel sõlmitud lepingute XXX ja XXXvõlgnevus summas 147 649,20 EEK-i. Kohus leiab, et eeltoodu tähendab, et kokkuleppe sõlmimise kuupäevaga ei tekkinud hagejal kostja vastu mitte uus nõue, vaid fikseeriti Lepingu 1 ja Lepingu 2 võlgnevus seisuga 23.12.2009. a ja selle tasumise kord. Ehk siis kuni 23.12.2009. a ei saa nõudeid esitada Lepingu 1 või Lepingu 2 alusel vaid Lepingu 3 alusel. Lepingust 1 ja lepingust 2 tulenevaid nõudeid tuleb aga arvestada alates 23. detsembrist 2009. a. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Leping 3 ei tekitanud uut kohustust ega asendanud täies ulatuses Lepingut 1 ja Lepingut 2, vaid fikseeris OÜ XXX Lepingust 1 ja Lepingust 2 tulenevad kohustused ja nende kohustuste täitmise korra seisuga 23.12.2009. a. Hageja esitas algselt hagiavalduse XXX OÜ ja kostja vastu. Võttes aluseks Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 lõpetas kohus 13.09.2013. a menetluse OÜ XXX osas, sest OÜ XXX, oli 22.05.2013. a äriregistrist kustutatud. 2.3

Käendus

VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 149 lg 1 järgi võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Seega võib käendaja esitada vastuväite nii käenduslepingust tulevevalt (vaidlustades eelkõige käenduse kehtivusest või ulatust) või käendatavatest nõuetest tulenevalt (esitades vastuväite, mille oleks saanud esitada põhivõlgnik). Kostja on esitanud käenduslepingust tulenevalt ainult ühe vastuväite – tulenevalt Lepingust 3 piirdub tema kogu vastutus 12 000 euroga. Kohus ei nõustu kostjaga, et tema vastutus on piiratud Lepingut 3 tagava käenduslepinguga. 23.12.2009. a käendusleping nr KÄ-XXX-1 (tl 46) punkt „Käendusega tagatud nõue“ sätestab, et Käendusleping on sõlmitud Liisinguandja ja OU XXX (edaspidi KLIENT) vahel 23.12.2009 sõlmitud võla tasumise kokkulepe nr XXX (edaspidi LEPING) nõuetekohase täitmise nõue tagamiseks. Vastavalt käenduslepingu p-le 1 võttis käendaja enesele täies ulatuses vastutuse LEPINGUST tulenevate kohustuste täitmise eest KLIENDI poolt, sealhulgas liisingumaksete, 4 (10)

2-13-13868 intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. KÄENDAJA vastutuse rahaline maksimumsumma on 191,343.96 EEK. Arvestades, et punktis „Käendusega tagatud nõue“ defineeriti sõna LEPING kui 23.12.2009. a sõlmitud võla tasumise kokkulepet nr XXX, kehtib ka 191,343.96 EEK-i (12 229,11 eurot) piirang ainult 23.12.2009. a kokkuleppe suhtes. Käendusleping ei sätesta, käenduskokkulepped.

et

sellega

muudetakse

või

tühistatakse

varasemad

P-s 2.2 on kohus juba tuvastanud, et Leping 3 ei tekitanud uut kohustust ega asendanud täies ulatuses Lepingut 1 ja Lepingut 2, vaid fikseeris OÜ XXX Lepingust 1 ja Lepingust 2 tulenevad kohustused ja nende kohustuste täitmise korra. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et Lepingut 1 ja Lepingut 2 tagavad käenduslepingud kehtisid iseseisvalt edasi ka peale 23.12.2009. a kokkuleppe sõlmimist. Ülejäänud kostja esitatud vastuväited tulenevad põhilepingutest ja neid oleks saanud esitada ka põhivõlgnik ise ning nende esitamise õigus tulenes VÕS § 149 lg-st 1. Eeltoodust leiab kohus, et käendus kehtib kõigi nõuete suhtes. Seega kui alltoodult kuulub nõue rahuldamisele põhivõlgniku suhtes, kuulub see rahuldamisele ka kostja suhtes. 2.4

Lepingust 1 tulenev nõue

Tasumata maksed Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt Lepingust 1, tuli XXX OÜ-l tasuda: 1) Arve nr 20100109575 (tl 58) järgi 25.01.2010. a vara rendimakse (sh käibemaks) 10 711,66 EEK (684,60 eurot) + intress 1 254,21 EEK (80,16 eurot); 2) Arve nr 20100211325 (tl 59) 25.02.2010. a vara rendimakse (sh käibemaks) 10 742,21 EEK (686,55 eurot) + intress 1 223,67 EEK (78,21 eurot); 3) Arve nr 20100311257 (tl 60) 25.03.2010. a vara rendimakse (sh käibemaks) 10 785,68 EEK (689,33 eurot) + intress 1 150,04 EEK (73,50 eurot). Seega tuli XXX OÜ-l tasuda aja eest enne Lepingu 1 ülesütlemist 2 060,48 eurot ja tasumata intressimaksed on 231,87 eurot, kokku 2292,35 eurot. Kahju vara võõrandamisest Kohus leiab, et 10.05.2010. a üleandmisaktiga (tl 31) on tõendatud, et XXX OÜ sai hageja poolt esitatud Vara tagastamise nõude (tl 29) kätte. Kohus nõustub hagejaga, et vastavalt Lepingu 1 maksegraafikule (tl 27) oli Vara 1 maksumuse saldo, s.o vara maksumuse tasumata (maksegraafikujärgne jääk 25.04.2010. a seisuga) osa pärast lepingu lõpetamist oli 21 709,74 eurot, ilma käibemaksuta. Poolte vahel on vaidlus selle, kas hageja müüs Vara 1 vara tegeliku väärtusega või alla selle. Riigikohus on otsustes (asjades nr 3-2-1-52-11 ja 3-2-1-184-12) rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb vastavalt VÕS § 367 lg-le 3 kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga ning et üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Seejuures on riigikohus märkinud, et poolte kokkuleppel võib lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja 5 (10)

2-13-13868 kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades muuhulgas liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-08 leidnud, et poolte kokkuleppel on siiski lubatud lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. 10.08.2010. a arvega on nr 20100808634 (tl 54) tõendatud, et hageja müüs Vara 1 Tallcart OÜ-le käibemaksuta hinnaga 297 285,40 krooni (19 000 eurot). Hinna põhjendamiseks on hageja esitanud XXX OÜ poolt väljastatud 13.05.2010. a (tl 55) Laadur –ekskavaatori hindamise akti mille järgi hinnati laaduri väärtuseks 255000-265000 krooni (16 297,47-16 936,59 eurot). Kostja esitas 26.11.2014. a seisukohaga XXXOÜ Kasutatud tehnika hindamisakti nr XXX, milles hinnati masina turuväärtuseks 550 000 EEK (35151,41 eurot) + KM. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud hinnang ei ole usaldusväärne ja seda järgmistel põhjustel. Esiteks, kuigi XXX OÜ hindas laadur-ekskavaatori väärtuseks 16 297,47-16 936,59 eurot, sõlmis ta ise ostu-müügilepingu hinnaga 19 000 eurot, seejuures on hinnavahe hinnangu ja tehingu vahel suurem kui 10%. Teiseks, kuivõrd ostjaks oli hindaja ise, siis ei tarvitsenud ta olla hinnangu andmisel erapooletu. Kolmandaks, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et pikaajaliseks kasutamiseks ettenähtud Laadur-ekskavaator, mille hind liisinguperioodi alguses 25.01.2007. a oli 991,200 eurot (vt tl 17, Vara maksumus), oli kolme kasutamisaasta jooksul langenud ca 75% võrra. Hindamaks esitatud hinnangu vastavust turul olevatele pakkumistele, tegi kohus avalikult kasutatava otsingumootoriga Google päringu, mille tulemusel leidis kohus veebilehelt http://www.rasketehnika.ee/used/1803357 laadurekskavaatori Hidromek hmk102b 75kW esmase registreerimise ajaga 04/2005 pakkumise hinnaga 24 500 eurot. Ei ole loogiline, et 10 aastat vana analoogne laadur-ekskavaator maksab rohkem kui 4 aastat vana laadurekskavaator isegi kui see müük toimus 5 aastat tagasi. Seejuures ei oma tähendust ka asjaolu, et vastavalt 10.05.2010. a üleandmise-vastuvõtu aktile olid masinal järgmised puudused: vasakul tagarehvil sisselõige, parem tagarehv õhku ei pea, kaevekopa tapid katki, õlipaagi kork lahti, 1 tagumine töötuli katki, õlipaak tühi, pidureid ei ole. Tulenevalt XXX OÜ 10.08.2010. a arvest nr 6569 (tl 63) maksis kaevekopa tappide korrastamine 1200 eurot, ülejäänud puudused olid tõenäoliselt väiksemat laadi (muidu oleksid need ka arvel kajastatud). Seega ei olnud ka puudused üleandmisel niivõrd suured, et õigustaksid niivõrd suurt hinnavahet. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et hageja võõrandas laadur-ekskavaatori alla turuhinna ja kohus leiab, et õige turuhind oli kostja poolt esitatud XXXOÜ Kasutatud tehnika hindamisaktis nr XXX toodu, s.o 35151,41 eurot. Järelikult võõrandas hageja laadurekskavaatori 16151,41 euro võrra alla turuhinna.

6 (10)

2-13-13868 Hageja nõue muude kulude hüvitamiseks Hageja kandis Vara 1 tagastusteenuse ja realiseerimise ning selle ülevaatamise, müügiks ettevalmistamise, puhastamise tõttu alljärgnevad kulud: vara tagastusteenus, OÜ XXX arve nr 2010/05/46, summas 3 000 EEK, s.o 191,73 eurot ja vara müügi vahendustasu ning välipesu, kabiini keemiline märgpesu, XXX OÜ arve nr 6569 , summas 17 837,12 EEK+ 600,00 EEK = 18 437,12 EEK, s.o 1 178,35 eurot (hageja täpsustab, et XXX OÜ arve nr 6569 alusel tasus hageja osutatud teenuse eest kokku summas 20 837,12 EEK + käibemaks). Kohus nõustub, et VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisinglepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Niisugusele seisukohale on asunud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 08.11.2006. a otsuse nr 3-2-1-112-06 p-is 9. Kohus leiab, et hüvitamisele kuulub OÜ XXX arve nr 2010/05/46, summas 3 000 EEK, s.o 191,73 eurot vara tagastusteenuse eest. Samas ei nõustu kohus, et XXX OÜ arvest nr 6569 (tl 63) kuulub tasumisele müügivahendustasu summas 17 837,12 EEK (1140 eurot), sest tulenevalt hageja 10.08.2010. a arvest XXX OÜ-le ostis ekskavaatori XXX OÜ ja kohtu hinnangul ei ole võimalik iseendale müüki vahendada. Mis puutub summasse 600,00 EEK (38,35 eurot) – välipesu, kabiini keemiline pesu – siis kohus leiab, et see on asjakohane ja kuulub väljamõistmisele. Seega kuulub hüvitamisele tagastusteenuse ja müügi ettevalmistuse teenuse eest (191,73 eurot + 38,35 eurot) kokku 230,08 eurot. 2.5

Lepingust 2 tulenev nõue

Tasumata maksed Kohus nõustub kostjaga selles osas, et hageja ei ole tõendanud liisinglepingu ülesütlemise tahteavalduse kättetoimetamist ei OÜ-le XXX ega kostjale. Samas ei ole eluliselt usutav, et samal kuupäeval (s.o 30.03.2010. a) OÜ-le XXX saadetud kahest ülesütlemisest sai OÜ XXX ühe kätte, kuid teist mitte. Seega leiab kohus, et hageja 30.03.2010. a tahteavaldus oli kätte toimetatud hiljemalt 10.05.2010. a (s.o Vara üleandmise akti, tl 31, allkirjastamise hetkeks). Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt Lepingust 2, tuli XXX OÜ-l tasuda: 1) Arve nr 20100109575 kuumakse 25.01.2010. a vara väljaostumakse 9 375,80 EEK (599,22 eurot) + intress 976,31 EEK (62,40 eurot); 2) Arve nr 20100211325 kuumakse 25.02.2010. a vara väljaostumakse 9 407,88 EEK (601,27 eurot) + 944,23 EEK (60,35 eurot); 3) Arve nr 20100311257 kuumakse 25.03.2010. a vara väljaostumakse 9 455,40 EEK (604,31 eurot) + intress 827,06 EEK (56,19 eurot). Hageja leidis, et XXX OÜ-l tuli tasuda aja eest enne Lepingu 2 ülesütlemist kuumakset 1 804,81 eurot ja tasumata intressimakseid 200,37 eurot. Kohus juhib tähelepanu, et hageja on esitanud valesti nr 20100311257 intressi kroonides (peaks olema 879 EEK). Eurodes esitatu (56,19 eurot) on õige. Samuti on hageja valesti kokku liitnud intressimaksed, tegelikult peaks need olema 178,93 eurot (mitte 200,37). Kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväidet, et nimetatud summa on tasutud, loeb kohus tõendatuks, et kostjalt tuleb eeltoodu alusel hageja kasuks välja mõista Lepingu 2 tasumata maksed kuni lepingu ülesütlemiseni kuumaksed summas 1 804,81 eurot ja intressid 178,93 eurot, kokku 1983,74 eurot. 7 (10)

2-13-13868 Vara soetusmaksumuse tasumata jäägi hüvitamine Lepingu 2 p-st 10.6 (tl 38) tulenevalt vastutab ülesütlemise korral Liisinguvõtja Liisinguandja ees kogu Lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, Vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud Rendimaksetega. Kostja on esitanud vastuväite, et masin on endiselt liisinguandja (hageja) omandis ja hageja ei ole näidanud, mida ta on teinud, et selle masina valdus taastada. Samuti väidab kostja, et hageja ei ole põhjendanud, mis alusel on hageja läinud masina valduse taastamise nõudest üle kahju hüvitamise nõudele. Kohus leiab, et tulenevalt Lepingu 2 p-st 9.1 (tl 38) kannab Liisinguvõtja Liisinguandja ees täielikku ja tingimusteta vastutust vara säilimise eest alates Müüjalt Vara vastuvõtmise hetkest Liisinguvõtja poolt kuni Vara tagastamiseni Liisinguandjale sõltumata süüst. Seega ei olnud hagejal kohustust teha pingutusi masina valduse taastamiseks. Nimetatud kohustus lasus täielikul Liisinguvõtjal. Samuti selgitab kohus, et hageja ei olegi esitanud kahju hüvitist, vaid lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude. Vaidlust ei ole selles, et XXX OÜ ei ole Vara 2 hagejale tagastanud. Kohus nõustub, et tulenevalt Lepingu 2 lisaks olevast maksegraafikust, oli vara maksumuse tasumata osa (maksegraafikujärgne jääk 25.04.2010. a seisuga) pärast lepingu lõpetamist 217 876,31 EEK, s.o 13 924,83 eurot, ilma käibemaksuta. Nimetatud summa tulenes maksegraafikus (tl 41) olevast summast 257 094,05 krooni käibemaksu 18% maha arvamise teel (257 094,05 krooni / 1,18 = 217 876,31 krooni, s.o 13 924,83 eurot). Kohus juhib hageja tähelepanu, et hagis tuleb arvestused arusaadavalt esitada, mitte kohus ei peaks nuputama, mida hageja on silmas pidanud. Lähtuvalt eeltoodust on Lepingust 2 tulenevalt hageja nõue kostja vastu vara soetusmaksumuse tasumata jäägi näol summas 13 924,83 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja Lepingust 2 tulenev põhinõue kostja vastu tasumata lepingumaksetena 1 983,73 eurot ja vara soetusmaksumuse tasumata jääk summas 13 924,83, kokku 15 908,57 eurot. 2.6

Lepingust 3 tulenev nõue

Kohus leiab, et Lepinguga 3 (tl 45) on tõendamist leidnud, et XXX OÜ-l oli kohustus tasuda osamaksed kokku 147 649,20 EEK, s.o 9 436,50 eurot ja tasumata intressimaksed kokku 4 377,23 EEK, s.o 279,76 eurot. Tulenevalt Võla tasumise maksegraafikust (tl 47) tuli võlgnevus tasuda järgnevalt:

2-13-13868 Kostja ei ole esitanud vastuväidet ega ka tõendanud, et nimetatud summad oleksid kas täielikult või isegi osaliselt tasutud. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hagejal on kostja vastu Lepingust 3 tulenev nõue kokku summas 9 716,26 eurot (9 436,50 eurot + 279,76 eurot). 2.7

Põhinõuete kokkuvõte

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hagejal on kostja vastu järgmised nõuded: Leping 1

2 292,35 € 230,08 € 1 983,73 € 15 908,57 € 9 716,26 € 30 130,99 €

Kuivõrd kohus leidis, et hageja võõrandas Lepingu 1 objektiks oleva vara alla turuhinna summas 16 151,41 eurot, tuleb nimetatud summa ulatuses hageja põhinõuet vähendada. Seega leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele põhinõue summas 13 979,58 eurot (30 130,99 eurot - 16 151,41 eurot). 2.8

Viivised

Viivis tasumata arvetelt Kohus leiab, et kuni laadur-ekskavaatori võõrandamiseni (10.08.2010. a) tuli tasuda Lepingu 1 ja Lepingu 2 järgi lepingust tulenevat viivist 0,3% viivitatud summalt päevas. Kohus nõustub hagejaga, et Lepingule 3 tuleb kohaldada seadusest tulenevat viivist, mis oli arvestusajal (26.01.2010. a – 10.08.2010. a) VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt 8% viivitatud summalt aastas (VÕS § 94 lg 1 määr 7% aastas ja Euroopa panga intressimäär kuni 1.07.2010 oli 1%). Kohus esitab siinjuures viivisearvestuse, kusjuures lahtris „algus“ ja „lõpp“ on käsitletud viivisearvestuse alguspäeva ja lõpupäeva. Leping 1 tasumata kuumaksed

tähtpäev 25.01.2010 25.02.2010 25.03.2010

algus lõpp päevi 684,60 € 26.01.2010 10.08.2010

686,55 € 26.02.2010 10.08.2010

689,33 € 26.03.2010 10.08.2010

viivis 402,54 € 339,84 € 283,31 € 1 025,70 €

25.01.2010 25.02.2010 25.03.2010

algus lõpp päevi 599,22 € 26.01.2010 10.08.2010

601,27 € 26.02.2010 10.08.2010

604,31 € 26.03.2010 10.08.2010

viivis 352,34 € 297,63 € 248,37 € 898,34 €

25.01.2010 25.02.2010

algus lõpp päevi 1 540,30 € 26.01.2010 10.08.2010

1 553,14 € 26.02.2010 10.08.2010

viivis 66,17 € 56,17 €

Viivisemäär 0,3% päevas

Leping 2 tasumata kuumaksed

Viivisemäär 0,3% päevas

Leping 3 Tasumata kuumaksed

9 (10)

2-13-13868 25.03.2010 25.04.2010 25.05.2010 25.06.2010

1 566,08 € 1 579,13 € 1 592,28 € 1 605,57 €

26.03.2010 26.04.2010 26.05.2010 26.06.2010

Viivisemäär 8% aastas

10.08.2010 10.08.2010 10.08.2010 10.08.2010

47,03 € 36,69 € 26,52 € 15,84 € 248,41 €

Viivis ülejäänud nõudelt (13 979,58 eurot) Hageja on nõudnud viiviseid kuni hagi esitamiseni ja 1 aasta peale hagi esitamist. Seega on viiviste arvestus järgmine: algus

lõpp

10.08.2010 1.07.2011 1.01.2012 1.07.2012 1.01.2013 15.04.2013 1.07.2013 1.01.2014

30.06.2011 31.12.2011 30.06.2012 31.12.2012 14.04.2013 30.06.2013 31.12.2013 26.03.2014

päevi

VÕS § VÕS § 113 viivisemäär summa 94 määr lisamäär1 1,00% 7,00% 8,00% 992,74 € 1,25% 7,00% 8,25% 578,24 € 1,00% 7,00% 8,00% 551,52 € 1,00% 7,00% 8,00% 560,72 € 0,75% 7,00% 7,75% 305,75 € 0,75% 8,00% 8,75% 254,71 € 0,50% 8,00% 8,50% 595,80 € 0,25% 8,00% 8,25% 265,44 € 4 104,93 €

Kohus arvestas, et kuni 14.03.2013 oli VÕS § 113 lg 1 lisamäär 7% ja alates 15.03.2013 on lisamäär 8%.

Seega tuleb kokku kostjalt välja mõista viivisena 6 277,38 eurot (1 025,70 € + 898,34 € + 248,41 € + 4 104,93 €). Kokku moodustavad põhinõue ja viivis 20 256,96 eurot. 2.9 Menetluskulud Kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Velmar Brett Kohtunik Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt.

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.